Fibo ploki kasutamine ehituses (0)
Microsoft Word - Fibo Ploki Kasutamine Ehituses.pdf
Tallinna Tehnikaülikool
KCM0014 Ehituskeemia
FIBO ploki kasutamine ehituses
Referaat
Nimi
Matriklinumber
Sügis 2020
2
Sisukord
Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 3
Fibo plokitooted ............................................................................................................................... 4
Koostis ja valmistamine ............................................................................................................... 4
Omadused .................................................................................................................................... 4
Fibo plokitoodete valik ja tootjad Eestis ...................................................................................... 5
Fibo plokitoodetest ehitamine .......................................................................................................... 7
Vundament ................................................................................................................................... 7
Vundamendi müür ....................................................................................................................... 7
Kandvad ja mittekandvad seinad ................................................................................................. 8
Sillused ....................................................................................................................................... 10
Kokkuvõte ...................................................................................................................................... 11
Kasutatud allikad ........................................................................................................................... 12
3
Sissejuhatus
Referaadi „Fibo ploki kasutamine ehituses“ teema valiti seepärast, et autor on kasutanud
ehituses Fibo plokke ning hoiustanud neid õues kile all. Autorit huvitab, kuidas Fibo plokke
oleks kõige mõistlikum kasutada ning kas neid on võimalik peale mitut kuud
välistingimustes hoiustatuna veel kasutada.
Referaadi uurimisküsimused on järgmised:
1. Mis on Fibo plokk?
2. Kuidas välitingimused mõjutavad Fibo plokke?
3. Kuidas on Fibo plokke võimalik kasutada?
4
Fibo plokitooted
Koostis ja valmistamine
Fibo plokid koosnevad erinevate kergkruusa osakeste segust ning tsemendist. Eri tugevusega
plokkidel kasutatakse erinevas suuruses osakesi, mis jäävad vahemikesse 0…2, 2…4, 4…10
või 10…20 millimeetrit. Lisaks võib Fibo plokis olla liiva. Kergkruusa valmistamisel
põletatakse savi pärast esmast töötlemist pöördahjus umbes 1150ºC juures. Selle protsessi
käigus savi paisub ning muutub keraamilisteks graanuliteks. Graanulid on poorse
struktuuriga ning neil on väga tugev koorik, mis teeb kergkruusast hea ja kerge materjali.
Fibo ploki valmistamisel segatakse kokku kergkruus ning tsement, mis kallatakse vormi ning
pressitakse plokkideks. Plokid tarduvad minimaalselt ühe ööpäeva. Peale seda need
pakendatakse
Joonis 1. Erinevas suuruses kergkruusa fraktsioonid. Foto: ehitusinfo.ee
Omadused
Fibo plokkidel on mitmeid häid omadusi.
• Kaalult kerged, kuid piisava survetugevusega mitmekorruseliste majade ehitamiseks.
• Krohvitud seintel on hea õhumüra isolatsiooni võime. Krohvimata seintel on see
halvem, kuid neid saab siiski kasutada heli summutava seinana.
• Fibo plokk on külmakindel. Ploki külmumise korral on piisavalt ruumi jää tekkeks,
seega ei paisu plokk külmumisel lõhki. Plokid on külmakindlad tingimusel, et nad ei
asu vees.
• Fibo plokk on ka üpriski tulekindel ning tulekahjus kahjustunud Fibo plokkidest seina
on lihtne taastada.
5
• Fibo plokid imavad vett väga vähesel määral, selle põhjuseks on materjali
jämepoorne struktuur, mis ei võimalda vedelikul imenduda. Välisseintes asuvate
plokkide niiskuse sisaldus püsib aastaringselt stabiilsena, mis aitab kaasa stabiilse
sisekliima tekkimisele.
• Plokid ei karda kemikaale ning neis ei sisaldu kahjulikke ühendeid ega gaase. Nad on
ohutud keskkonnale.
• Fibo plokkide kasutamiseks ei pea olema elukutseline ehitaja, sest neid on lihtne
kasutada ja töödelda ning laotud seinad on suurepärane aluspind viimistlemiseks.
Fibo plokid on üldjuhul mõõdutäpsed ning nende transportimisel ega kasutamisel ei
teki ülekulusid, mis teeb neist ehitamise üpris mugavaks.
Fibo plokitoodete valik ja tootjad Eestis
Tuntumate Eestis tegutsevate ehituspoekettide (ESPAK, Bauhof, Decora, Bauhaus,
EhituseABC ja K-Rauta) andmetel müüakse Eestis vaid brändi Weber tooteid, mille seas on
järgnevad erineva kujuga Fibo plokid:
• Fibo3 plokid, mille survetugevus on tavaliselt
ühe- ja kahekordsete eramajade ehitamiseks
piisav. Plokkide mahukaal on 740 kg/m3.
Joonis 2. Fibo3 plokk. Foto: Weber
• Fibo5 plokid, mis on tihedama struktuuriga ning
sobivad
raskemini
koormatud
seinte,
müüritsoonide, vundamentide ja keldri seinte
ehituseks. Plokkide mahukaal on 890 kg/m3.
Joonis 3. Fibo5 plokk. Foto: Weber
6
• Lux 88 vaheseinaplokk, mis on mõeldud
vaheseinte ehitamiseks. Seinu võib laduda
korraga täies kõrguses lõpuni välja ning
plokkides olevaid õõnsusi võib kasutada
elektrijuhtmete ja veetorude kanalitena. Plokkide
mahukaal on 955 kg/m3.
Joonis 4. Lux 88 vaheseinaplokk. Foto: Weber
• Fibo taldmikuplokk, mis on ette nähtud lintvundamendi
taldmiku tegemiseks. Plokkide mahukaal on 850 kg/m3.
Joonis 5. Fibo taldmikuplokk. Foto: Weber
• Fibo U-plokk, mida kasutatakse konstruktsioonidelt
tuleneva
koormuse
ühtlaseks
jaotamiseks müüritisele. Plokkide mahukaal
on 900 kg/m3.
• Fibo õõnesplokk, mida kasutatakse ventilatsiooni-
ja
kommunikatsiooni-kanalite
ehitamiseks, postvundamentide rajamiseks, samuti
seest betoneerituna raskesti koormatud seinaosade tugipinna postide ehitamiseks.
Plokkide mahukaal on 1000 kg/m³.
Joonis 7. Fibo õõnesplokk. Foto: Weber
• Fibo sillused, mis on armeeritud kergbetoonist talad,
mis on mõeldud kuni 2,5-meetriste avade sildamiseks.
Silluse peale soovitatakse laduda 3-4 plokirida, et
tekitada võlviefekt. Üks plokirida tõstab silluse
kandevõimet 1,5 korda.
6 .
7
Joonis 8. Fibo sillus. Foto: Weber
Fibo plokitoodetest ehitamine
Vundament
Kui poole meetri laiune taldmik on piisav seintelt tuleva koormuse vastu võtmiseks,
võib betoontaldmiku asendada Fibo taldmikuplokkidega. See lihtsustab vundamendi
ehitamist. Taldmikuplokkide alla tuleb teha sängituspind kas liivast või mördist.
Taldmikuplokid asetatakse teineteise kõrvale vahedeta. Taldmiku peal olev süvend
armeeritakse ja betoneeritakse. Sellisel viisil ehitades on betooni kulu üsna väike.
Joonised 9 ja 10. Fibo taldmikuplokid ja nende armeerimine. Fotod: majaehitaja.ee
Vundamendi müür
Fibo plokid sobivad lintvundamendi
ehitamiseks hästi tänu oma tugevusele ja
külmakindlusele.
Vundamendi müüri
ladumine ei erine palju tavalise Fibo seina
ladumisest, kuid selles soovitatakse
rohkem kasutada armatuuri, lausa igas
teises vuugis. Ehituse lihtsustamiseks ja
8
betooni kokkuhoiuks laotakse vundamendi viimane plokirida U-plokkidest nii, et
vundamendi
ülemisse serva tekiks „renn“, mis
Joonis 11. Vundamendi müüri viimane armeeritud
plokirida. Foto: majaehitaja.ee
armeeritakse ja betoneeritakse.
Kandvad ja mittekandvad seinad
Tänu Fibo ploki universaalsusele on arhitektil ja projekteerijal palju võimalusi hoone
kujundamiseks ja ehitajal on lihtne ehitada. Kandvate seinte ehitamiseks on võimalik
kasutada Fibo plokke, mis on vähemalt 200 millimeetrit laiad. Kas tuleb kasutada Fibo3 või
tugevamat Fibo5 plokki, jääb projekteerija otsustada. Tavalise eramaja ehitamiseks piisab
Fibo3 plokist, kuid keerukad lahendused ja
rohkem korruseid nõuavad tugevamat
plokki.
Lubatud
on
laduda
nii
õhkvahevuugiga kui täisvuugiga, kuigi
vahelae all olevad viimased kaks plokirida
soovitatakse
suuremate
koondatud
koormuste tõttu laduda täisvuugiga. Nõnda
kanduvad koormused seinale edasi paremini
ning ühtlasemalt. Armeerimiseks
kasutatakse bi-armatuuri, mida soovitatakse
Joonis 12. Alates 200 mm paksusest
Paigaldada vähemalt igasse viiendasse vuuki. seinast pannakse vuuki 2 bi-
Mittekandvad vaheseinad ehitatakse
tavaliselt 100 või 150 millimeetri paksustest
Fibo plokkidest, siinkohal saab määravaks
seina kõrgus, avade mõõtmed ja paigutus
ning heli- ja tulepüsivusnõuded. Tavalise
vaheseina ehitamiseks piisab ka Fibo3
100millimeetrisest plokist, mis vastab
eelmainitud nõuetele piisaval määral ning
mis on võimeline kandma ka kappe ja
riiuleid. Ka mittekandvad seinad tuleb
armeerida, et nad oleksid piisavalt
tugevad.
armatuuri.
Foto:majaehitaja.ee
9
Joonis 13. Maja vaheseinad Fibo5/100
plokkidest. Foto: majaehitaja.ee
10
Sillused
Uste ja akende avade sildamiseks on
välja töötatud erinevad Fibo sillused,
millega võib sillata kuni 2,5meetriseid
avasid. Suurema
ava korral tehakse
reeglina betoonsillus. Fibo silluste
kasutamisel tuleb alati teotada kandevõime
kontroll. Fibo sillused pole mõeldud suurte
koormuste vastuvõtmiseks, seega pole soovitatav neile toetada vahelae talasid. Kui
silluse peale Joonis 14. Fibo sillused. Foto: majaehitaja.ee
laduda mõned plokiread, võib siiski sillusele
ka suuremaid koormuseid toetada, sest
koormus
jaguneb
tänu
võlviefektile külgnevatele
müüritsoonidele.
11
Kokkuvõte
Referaadi „Fibo ploki kasutamine ehituses“ koostamisel selgus, et Fibo plokk on
kerge ja hea survetaluvusega kergkruusplokk, millel on tulekindlad, niiskuskindlad,
külmakindlad ning mürasummutavad omadused. Fibo plokk on keskkonnale ohutu ning seda
on väga lihtne kasutada ka inimesel, kes pole elukutseline ehitaja.
Fibo ploki kasutus ühe- ja kahekordsete erahoonete puhul on üsna lai, alustades
vundamendist ning ladudes katuseni välja. Sisuliselt on võimalik kõik maja seinad ehitada
Fibo plokkidest.
Tänu külma- ja niiskuskindlusele ei juhtu Fibo plokiga välitingimustes midagi ning
aastaid õues seismine ei muuda Fibo plokki kasutuskõlbmatuks, kuid kindlasti pikendab
säilivust kui hoiustada Fibo plokke, kas kuivas siseruumis või kui siseruumis pole võimalik
siis euroalusele laotuna ning vihma eest kaetuna.
12
Kasutatud allikad
• Fibo plokitooted ja nende kasutamine müüritites.
o https://puumarket.ee/wp-content/uploads/Fibo-plokitooted-
janendekasutamine.pdf (28.11.2020)
• Kergkruus Fibo, MAXIT Estonia AS.
o http://www.ehitusinfo.ee/index.php?taiteained_materjalid&print=1
(01.12.2020)
• Fibo plokitooted ja korsten.
o https://www.ee.weber/fibo-plokitooted-ja-korsten/fibo-plokitooted
(01.12.2020)
• Fibo kergkruus.
o https://docplayer.gr/79094230-Mis-on-fibo-kergkruus.html (02.12.2020)
Fibo konstruktiivsed nõuanded.
o http://www.majaehitaja.ee/fibo-konstruktiivsed-nouanded/ (03.12.2020)
Ehituskeemia referaat - Fibo ploki kasutamine ehituses
Peatükid:
*Fibo plokitooted, koostis ja valmistamine, omadused, plokitoodete valik ja tootjad Eestis
*Fibo plokitoodetest ehitamine. vundament, müür, seinad, sillused
Kasutatud allikad
Sarnased õppematerjalid
22
docx
FIBO ploki kasutamine ehituses
Tallinna Tehnikaülikool
Inseneriteaduskond
FIBO ploki kasutamine ehituses
referaat
Ehituskeemia KCM0014
Sügissemester 2017/18
Tallinn 2017
SISUKORD
Sissejuhatus......................................................................................................................................2
Fibo ploki omadused........................................................................................................................3
Poorsus.........................................................................................................................................3
Külmakindlus...............................................................................................................................3
Veeimavus ja niiskusesisaldus.........................................
9
odt
Fibo plokk müüritise ladumine koos soojustuse ja välisfassaadiga
Võrumaa Kutsehariduskeskus
Fibo plokk müüritise ladumine koos soojustuse ja
välisfassaadiga
Juhendaja:
Õpilane:
Väimela 2013
Sisukord:
Sissejuhatus.............................................................................................3
Fibo müüritis........................................................................................4,5
Piirangud,deformatsioonivuugid,viimistlus............................................5
Viimistlus(sise ja väliviimistlus).......................................................5,6,7
Kokkuvõte...............................................................................................8
Kasutatud kirjandus.....................................................................
6
doc
Müüritööd
võidakse kahjustada. Mördi nake ei ole tagatud kui kasutada liiga suure veesisaldusega v
liiga kuivi müürimaterjale. Müürikive ei tohi pärast nakkumist liigutada. Pooleliolevat müüri
tuleb kaitsta vihma jt. ohutegurite eest. Kuiva ja sooja ilmaga tuleb takistada müüri liig kiiret
kuivamist, seda puhta veega kastes. Mördipritsmed tuleb eemaldada müüri pinnalt ennem
mördi tardumist.
Fibo Plokk
on tugev, vaatamata kergusele
on hea tulepüsivusega ja külmakindel
on hea soojustusvõimega
olles hingav seinamaterjal, on samas ka hea heli
neelamis/isoleerimisvõimega
on hõlpsalt töödeldav, olles suurepärane aluspind
krohvimiseks.
ei sisalda kahjulikke ühendeid ega gaase
ei karda niiskust ega kemikaale
ei hallita ega mädane
Kergplokke kasutatakse ehitamiseks nii peal- kui allpool maapinda
Üldist
10
docx
Ehitusmaterjalid: Müürikivid
paekiviseina u- arv on ca 1,7 W/m2K seega umbes 8-9 korda suurem
tänapäeval normiks peetavast. www.paekivi.ee andmaetel maksab alus
pae ehituskivi 80. Tuntuimad Eesti paekivid on lubjakivi ja dolomiit.
Teise liigitusena võib müürikive pidada tehislikuks, see tähendab neid
on vastavalt töödeldu ning sideaineid lisatud koospüsimiseks. Hetkel Eesti
ehituspoodides on põhimõtteliselt müügil kuue erifirma ehituskivi.
Müürikividest tuntuimaks võib pidada Weberi kuulsat fibo
kergkruusplokki. Fibo plokid koosnevad Leca kergkruusast ning sideaineks
on kasutatud tsementi. Tänu kergbetooni poorsusele ja keraamilisele
täitematerjalile on plokkidel tagatud head külmakindluse omadused. Fibo
plokid imavad vett väga vähesel määral ja selle põhjuseks on materjali
jämepoorne struktuur, mis ei võimalda niiskusel kapillaarselt levida. Kuna
tegu on kaalult kerge materjaliga, siis paraku Fibo plokkseinte
Ehitus materjalid ja konstruktsioonid
14
docx
Seinad
Müüritis on tulekindel.
Kergplokke kasutatkse müüritiste ladumiseks nii peal- kui ka allpool maapinda. Sobivad välis- ja siseseinte ehitamiseks.
Kasutatakse ka garaažide ja vähekorruseliste hoonete vundamentide ehitamiseks.
Plokke valmistatakse kolmes tugevusklassis: nõrgemad tugevusega 2 ja 3 MPa betooni tihedusega 600...650 kg/m3 ja tugevamad
5 MPa betooni tihedusega 900 kg/m3
Lisaks tavaplokkidele toodetakse ka soojustatud sandwichplokke: ploki soojapidavuse tagab 14 cm paksune polüstürerooli kiht, mis
annab tarindi soojajuhtivuse väärtuseks (U) 0,22 W/m2K.
Toodete nimekirja kuuluvad veel sillused ja moodulkorstnate elemendid.
Sillused
Silluseid toodetakse vastavalt Fibo plokkide paksusele (100, 150, 200, 250, 300 mm) ja kuni 2,5 m laiustele avadele. Kergsillus on
armeeritud Fibo plokk. Armatuurina kasutatakse 8–12 mm terasvarbu.
36
pdf
Müüritiste ladumine
müüritisse asetada horisontaalne terasarmatuur ristlõikega vähemalt 0,02% müüritise vööndi
ristlõike pinnast. Armatuur paigaldatakse iga korruse seintesse mööda hoone perimeetrit akna
aluslaudade ja silluste kõrgusele.
Looduslikest kividest täismüüritise pindmised read, samuti vundamentide nurgad ja lõikumiskohad
laotakse suurematest, paremate sängituspindadega kividest. Kivide vahetu kokkupuutumine (ilma
mördita) on lubamatu, samuti määrdunud kivide kasutamine.
Kergmüüritis. Massiivsetel tellisseintel on rida puudusi: sein on raske, madalate hoonete juures
pole kivide tugevus täielikult ära kasutatud, seina soojajuhtivus on suur jne. Tellise otstarbeka
kasutamise mõttes on parem anda välisseintele selline konstruktsioon, kus seinale annavad
tugevuse tellised, vajalik soojapidavus aga oleks tagatud soojapidavate materjalidega.
2
Joonis 7.3 Seina pinna seotised ehk müürikiri:
50
pdf
Müüritööd
omadused, spetsiaalsed arvutuseeskirjad, sõlmelahendused, ühilduvad lisatooted (segud, sillused, terasdetailid jt.),
spetsiaalsed tööriistad paigalduseks, tootetugi (tehniline teave üksikasjades) ja avalikult kättesaadavad paigaldusjuhendi.
Hulgaliselt infot on võimalik leida tootjate kodulehehtedelt:
www.aeroc.ee - Aeroc - tooted
www.ikodor.ee - Ikodor-plokid
www.maxit.ee - Fibo plokid ja sillused
www.silbet.ee - “Narva” ja “Silbeti” plokid
www.columbia-kivi.ee - Columbia tooted
www.wienerberger.ee - Porotherm plokid
EELISED
• Ladumise kiirus
• Väiksem töömahukus
• Madalam hind võrreldes samaväärse kandva tellismüüritisega
• Plokkide kergem töötlemine võrreldes tellisega
• Väljatöötatud sõlmelahendused ja tootetugi
• Kiiremad ja odavamad viimistlemise võimalused
PUUDUSED
14
docx
Ehitusmaterjalid: Betoon, kergkruusplokk, vahtpolüstüreen, savikivikatused
....................................................8
4.SAVIKATUSEKIVID........................................................................................................................9
KOKKUVÕTE...................................................................................................................................10
VIIDATUD ALLIKAD......................................................................................................................12
SISSEJUHATUS
Kaasaegne ehitus on keeruline ja mitmekesine valdkond. Materjale on nii palju, et ehituspoes võib
silme eest kirjuks lüüa. Ometi puutume me kõik ühel või teisel viisil ehitusmaterjalidega kokku, kas
siis tapeeti valides või kaaludes, kuidas katta maja katust parimal moel parimate materjalidega.
Kõikidest materjalidest ma siin kirjutama ei hakka, kuid referaadis käsitlen ma nelja erinevat
ehitusmaterjali, räägin natuke nii tootmisest kui ka omadustest. Need on:
Betoon
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid