Seinad (0)

SEINAD
Välisseinte ülesanne on: sisekeskkonna eraldamine väliskeskkonnast, Tarindite kandmine, kaitse ilmastikutegurite vastu, tagada hoone energiatõhusus
Välisseintele esitatavad nõuded: Kestvus, vastupidavus, ilmastikukindlus, arhitektuurne sobivus , välisilme püsivus, soojapidavus, õhupidavus, niiskustehniline toimivus, helipidavus, tulepüsivus, majanduslik ökonoomsus
Välisseinte liigitus
Materjali järgi: looduskivist, tehiskivist, puidust, metallist, klaasist
Paigaldavate detailide suuruse järgi: Tellisseinad , väikeplokk-seinad, suurplokkseinad, puitkarkass seinapaneelid, raudbetoon paneelseinad, puitkarkass ruumpaneelid
Looduslikust kivist konstruktsioonide vastupidavus sõltub kasutatavate müürkivide keemilisest koostisest ja struktuurist. Lubjakivid on üsna tundlikud ilmastiku mõjude suhtes. Liivakivid on vastupidavamad kui
Tellised
Kergseinte puhul lähtutakse seina kandva osa laiusel vajalikust tugevuses ja sein soojustatakse vastavalt soojapidavuse nõuetele täiendavalt tavaliselt mineraalvillaga vai vahtpolüstüreeniga
Soojustus ankurdatakse metallankrutega seina või paigaldatakse soojustus roovide vahele
Poorbetoon plokkide sile pind ja täpsed mõõtmed võimaldavad neid laduda õhukesel ( 1-3 mm ) liimvuugil. See vähendab külmasildade tekke ja tagab parema õhupidavuse. Silluse toetuspinna pikkus soovitavalt 300 mm. Silluste pikkus on mooduliga 200mm
Plokid kuivades kahanevad . Pragude tekke vastu tuleb müüritis armeerida: minimaalselt iga neljas vuuk, kindlasti armeerida esimene ja viimane plokirida
Sillused
Sillusteks nimetatakse seinas olevat ava katvat tarindit, mis võtab vastu tema kohal paikneva seinaosa koormuse
Suurplokkseinad
Välisseinaplokid liigitati aknavahelisteks, aknaalusteks, vöö-sillus ning rea-ja nurgaplokkideks
Puitseinad
Puithoone seinad võib jagada: Massiivne palksein: rõhtpalksein, püstpalksein, topeltplanksein, rõhtprusssein
Kergkarkass täidissein: jatk
Rõhtpalksein: Massiivsetest puitseintest on levinuim rõhtpalksein. Palgid võivad olla kas käsitsi töödeldud või masin-freesitud, ümarad või kandiliseks tahutud, täispalk või liimitud palk. Liimitud palk liimitakse kokku kuni kuuest prussist. Sellisel juhul on pragude tekkimise töenäosus välispindades minimaalne
Köetavate hoonete puhul peab välisseinte vata laius olema vähemalt 8 cm. Vara põhja peab jääma piisav ruum tihendseks ja soojustuseks
Elumaja seinapalgi suuvituslik keskmine diameeter on 25..30com, abihoonete korral alampiirmäära ei ole
Seinapalkide stabiilsuse tagamiseks kasutatakse plakide vahel vertikaalseid pulkasid: salapulkasid.
Salapulkade vahekaugus on ~1.2m
Hoone nurkades ühendatakse palgid nurgatapiga: Nurka, kus palgiotsad ulatuvad üle ristseina nimetatakse mustnurgaks, pikknurgaks või ristnurgaks
Rõhtprussseinad valmistatakse täisprussist või liimitud prussidest valmistatud elementidest, mille ülemisse ja alumisse serva on freesitud
Püstpalksein
Püstplakseina ehitamine on kergem kui rõhtpalkseina tegemine. Palgid on kandliseks tahutud ja seina enamus pake on püstises asendis. Maja nurkades on diagonaalpalgid. Põranda- ja laetalade kohal on kaks ristpalkrida talade sidumiseks ja püstpalkide hoidmiseks.
Puitkarkasssein
Puitkarkassseinas võivad olla nii kandvad kui ka mittekandvad. Seinad ehitatakse vertikaalsetest postidest ja neid siduvatest horisontaalsetest vöödest. Karkassipostide vahe täidetakse soojustusmaterjaliga ja kaetakse seest poolt õhu ja aurutõkke paberi/kilega ning väljast poolt tuuletõkke plaadiga. Seina karkassi paksuse määrab tavaliselt soojustusmaterjali paksus.
Puitkarkassi ehitamiseks on kasutusel järgmised meetodid: platvormmeetod, posttalameetod, jätkepostidega karkass , tehases valmistatud elemendid
Platvorm -puitkarkass
Platvorm-puitkarkassi vahelae aluskarkassi moodustab kandev talastik ning selle peale kinnitatud põranda lausplaat
Seinaelemtidest puitkarkassmajad
Seinapaneelid: suletud paneel , kus karkass on mõlemalt poolt suletud ja soojustus paigaldatud; vahel paigaldatakse ka elektrijuhtmed või jäetakse selleks kanalid
avatud paneeli, mis koosneb vaid raamist koos tuuletõkkeplaadiga, tootmine annab sedavõrd vähe võitu tavalise platvormeetodiga võrreldes, et seda eriti sageli ei tehta .
Ruumelementidest puitkarkassmajad
Ruumiliste elementide korral valmistatakse tehases kas ühe või mitme toa suurused moodulid, mis saavad tehases lõppviimistluse ja mis ehitusplatsil kokku liidetakse.
Puitkarkasspiirete ehitus
Soojustuse laius valitakse karkassipostide sammu järgi.
Kui soojustus on liiga lai või kitsas , pole ühendus karkassipostiga ideaalne ja sinna tekivas õhukanalid, kus korstna -efekti või tuule mõjul hakkab õhk liikuma
Tarindite liitekohtades-seina ja vahe-või katuselagede sõlmedes või välisseina nurkades-tuleb soojustus paigaldada eriti hoolikalt, et sellesse ei jääks läbivaid õhukanaleid.
Soojustus peab täitma kogu temale määratud ruumi ja liibuma tihedalt vastu sisemist (siseviimistlusplaat, õhu-ja aurutõke) ja välimist (tuuletõke) materjalikihti
Küsimused
1.Mis on välisseinte ülesandeks?
2.Nõuded välisseintele?
3.Seinte materjalid?
4.Seinte liigitus paigaldavate detailide suuruse järgi
5. Tehiskivi materjalid
6.Mida nimetatakse vuukideks?
7.Mida nimetatakse seotiseks ja nimetatakse kaks põhilist seotist?
8.Puitseinte liigitus
9.Palkseinte liigitus.
10.Seinte liigitus töötamise iseloomu
11.Seinte liigitus asukoha järgi
12.Puitkarkass-seina joonis.
13.Soojustatud kiviseina joonis.