Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Seinad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
müür, karkass, kivid, vuugi, kerg, vuuk, vuugid, rõht, silluse, soojus, kihil, müüritis, puitkarkass, sillusedellised, plokid, ladumise, kandva, massiivala, palksein, liigitamine, kandvadellisseinad, soojustus, kiviseinad, kiviseinte, seinaga, paekivisement, plokkielliste, müüritise, plokkseinad, omakaal, platvorm, omakaalu, karkassikergtellised jne. Kergseinte sisemine osa on moodustatud kergetest soojapidavatest materjalidest. Tellisseinad. Tellised laotakse müüritisse mördil rõhtsate kihtidena silmas pidades seotist. Mördi ülesandeks on moodustada tellistele toetuspind, siduda müüritis monoliitseks ja siluda tellist mõõdu vead. Rõhtvuukide keskmine paksus peab olema 12mm, püstvuukide paksus10mm. Seejuures ei tohi ühegi vuugi paksus olla alla 6mm ja üle 15mm. Müüritise välispinnal võib vuugid kujundada kas täis-, tühi- või puhasvuugina (nõgus-, kumer- või kantvuuk) Seotised. Tundtakse kahekihilist ja mitmekihilist seotist. Kahekihiline mm. Plokkseotises vahelduvad piki- ja põikikivikihid üle ühe. Mitmekihilistest seotistest kasutatakse kuue- ja neljakihilist. Tellisseinad Sidemed: - Tellisseina erinevad kihtide vahel - Tellisseina ja teiste tarindite vahel
Liivakivid on vastupidavamad kui lubjakivid. Kõige ilmastikukindlam looduslik materjal on graniit. graniit. Külmakahjustuste esinemine looduskividel on tavaliselt seotud kivide kehva struktuuriga. Peenemate pooridega looduskivid hoiavad endas vett paremini kui suuremate pooridega looduskivid, Külmakahjustustele tundlikumad peenemate pooridega kivid. 5 Looduskivi Looduskivist vundament, keldrisein, kütmata hoone sein: Ühe ja sama kihi ladumisel tuleb valida ühepaksused kivid. Looduskivist müü müürr laotakse kahe poolega: sisemise ja vä välimise reana. Ladumisel paigaldatakse kivi sirgem kü külg müü
Liivakivid on vastupidavamad kui Tellised Kergseinte puhul lähtutakse seina kandva osa laiusel vajalikust tugevuses ja sein soojustatakse vastavalt soojapidavuse nõuetele täiendavalt tavaliselt mineraalvillaga vai vahtpolüstüreeniga Soojustus ankurdatakse metallankrutega seina või paigaldatakse soojustus roovide vahele Poorbetoon plokkide sile pind ja täpsed mõõtmed võimaldavad neid laduda õhukesel ( 1-3 mm ) liimvuugil. See vähendab külmasildade tekke ja tagab parema õhupidavuse. Silluse toetuspinna pikkus soovitavalt 300 mm. Silluste pikkus on mooduliga 200mm Plokid kuivades kahanevad. Pragude tekke vastu tuleb müüritis armeerida: minimaalselt iga neljas vuuk, kindlasti armeerida esimene ja viimane plokirida Sillused Sillusteks nimetatakse seinas olevat ava katvat tarindit, mis võtab vastu tema kohal paikneva seinaosa koormuse Suurplokkseinad Välisseinaplokid liigitati aknavahelisteks, aknaalusteks, vöö-sillus ning rea-ja nurgaplokkideks Puitseinad
-suva- e. intrussiivseteks – maakoore all aeglaselt surve all jahtunud, hästi formeerunud kristallid, suurekristalliline, tihe; - efusiivsed – maakoore peal voolanud, kiiremini jahtunud, poorsemad. Purdseteks kivimiteks – õhku purskunud laava kiirel jahtumisel tekkinud nõrgad, väljakujunemata struktuuriga kivimid, jagunevad -sõmerateks -tsementeerunuteks. Eestis levinuim tardkivim on graniit. Kulumiskindlus suur, tahutavad, hästipoleeritavad. Kasutus- ehituskivina: plaadid, kivid, killustik, trepiastmed, kõnnitee äärekivid. SETTEKIVI Settekivimid on tekkinud mitmesuguste orgaaniliste ja mineraalsete ainete settimisel aastatuhandete vältel kihiliste kivimite moodustumisega. Seega iseloomustab neid kihiline struktuur ja poorsus, on nn. teisase päritoluga kivimid. Jagunevad; keemilisteks, mehaanilisteks ja organogeenseteks seteteks. Settekivimitest valmistatakse laialdaselt ehituskive. PAEKIVI Paekivi on Eesti rahvuskivi, üle poole Eestist on pea peal
TELLISSEINAD Eestis kasutatakse tellisseinte ehitamiseks kahte liiki telliseid: 1) silikaattelliseid - 250x120x65/88 2) põletatud keraamilisi savitelliseid - täistellis, harvauktellis, auktellis, kumertellis, nurktellis. 250x120x65 Kivide müüritisse ladumiseks kasutatakse: tsement-, lubi-tsement-, lubimörte. Kivide survetugevus on moodultellistel (88 mm) 25 Mpa ja harilikel tellistel (65 mm) 15Mpa ning segude mark on 50 ja 100 kg/cm2 Kivid laotakse müüritisse horisontaalsete ridadena silmas pidades seotist, sealjuures peab rõhtvuugi normikohaseks paksuseks olema 12 mm ja püstvuugi paksuseks 10 mm. Struktuuri järgi liigitatakse tellisseinad: massiivseinad - laotakse kogu mahus vaid tellistest. Ladumiseks kasutatakse reeglina silikaattelliseid. Massiivtellisseinad laotakse paksuse intervalliga ½ kivi
7. Kivikonstruktsioonide püstitamine 7.1 Müüritöödest üldiselt. Müüritööd on kuni tänaseni jäänud käsitsitööks. Seetõttu on selle protsessi ratsionaliseerimine suure tähtsusega. Müüritist tehakse looduslikest või tehiskividest (keraamilistest, silikaat-, betoon- jt. kividest). Müüritise tugevus saadakse kivide õige paigutusega müüris. Kivid laotakse ridadena, nendevahelised vuugid täidetakse mördiga. Tellismüüritise vuukide normaalpaksus on 10 ... 1 mm. Müüritise kivid peavad asetsema risti neile mõjuvate jõududega. Naaberkihtide püstvuugid ei tohi kokku langeda, s.o. peab kinni pidama vuukide seotisest. Joonis 7.1 Ehituskivid: a ehituspaekivi, b tahutud või hööveldatud servadega soklikivi, c klombitud soklikivi, d normaalmõõtmetega
ärkel aga seintega ümbritsetud. Lodza on põhigabariidi sisse jääv, kuid välispiiretest väljaspool olev avatud platvorm. 6 2. Hoonete projekteerimisel kasutatavad konstruktiivsed skeemid (koos analüüsiga). · Kandekonstruktsioonid peavad andma hoonele tugevuse ja püsivuse. Põhilisteks kande-konstruktsioonideks hoones on kandvad sise- ja välisseinad või karkass. Vastavalt kandekonstruktsioonide iseloomule ja paiknemisele hoones, liigitatakse hooned järgmiselt: · kandvate pikiseintega hoone (skeem 1) · kandvate põikiseintega hoone (skeem 2) · kandvate piki- ja põikiseintega hoone · mittetäieliku karkassiga hoone (skeemid 3 ja 4) · täiskarkasshoone (skeem 5) · ruumilistest suurelementidest hoone 7 8 3. Hoonete liigitus tulepüsivusklassideks
tootmisprotsessis betoonisegule värvipigmente, mis võimaldab kliendil valida sobivaima värvitooni. Betoonplokid sobivad vundamentide, kandeseinte, vaheseinte, fassaadide, aedade, mürabarjääride, tuletõkkeseinte, tugimüüride jne. ladumiseks. Tootevalikusse kuuluvad rea-, pool-, sillus-, sarrus-, ja nurgaplokid. 4 Tehnilised näitajad: Plokid Kivid täisplokk õõnesplokid soliidkivi murtud kivid Mõõtmed mm 390x140 390x9 390x 390x 390x2 190x90x5 190x95 390x9 x190 0x190 140x 190x 40x19 7 x90 5x90 190 190 0 Tolerantsiklass D1 D1 D1 D1 D1 D1 Mass kg 15 10 13 17 20 2,1 3,8 7,8
Mittetäieliku karkassiga hoone. Sisemised kandvad piki ja põikseinad asendatud postidest ja taladest karkassiga. Vahekandurid (paneelid, talad) võivad olla asetatud kas piki või põiki hoonet, vastavalt talade paiknemisele. Ruumide planeering on suhteliselt vaba. Välisseinad võtavad vastu koormusi katuselt ja vahelagedelt. Täieliku karkassiga hoone sellise süsteemi korral on nii välisseinad, kui ka siseseinad vabastatud koormuste kandmisest ning hoonet kannab sammastest ja taladest karkass. Ruumide planeering on seotud eelkõige karkassi-elementide asukohaga. Välisseinte ülesandeks on soojapidavus ja enda kandmine. Karkassi moodustavad: Postid Talad Vahelaed/plaadid Jäikuselemendid Materjali järgi: Raudbetoon(osaliselt ka kivi) Komposiit Teras 19 Puit Karkassi stabiilsust võib tagada:
plokkidega, vastupidi asendamine on üldjuhul lubatud, kui ei teki nt. karkasshoonetel vahelagedele kaalu probleeme.Fibo plokkidest müüritise ladumiseks soovitame kasutada valmis müürisegu weber M100/600, mille normsurvetugevus on 8 MPa ja armeerimiseks bi-armatuuri. Armeerida tuleb kindlasti esimese plokirea pealmises ja viimase plokirea alumises ning ava all olevas vuugis. Ülejäänud seina kõrguse ühe meetri kohta tuleb teha üks armeeritud vuuk. 100 mm ja 150 mm laiuseid plokke laotakse täisvuugiga ja vuugis kasutatakse ühte bi-armatuuri, laiemaid plokke laotakse kahe segupeenraga ning kasutatakse kahte bi-armatuuri (mõlemasse segupeenrasse üks). Bi-armatuur tuleb sängitada korralikult mördikihi sisse nii, et see ei puutuks kokku õhuga. Bi-armatuuri pikkus on 4 m ja armatuuride omavaheline jätkamine tuleb teha seina sirgel osal ning armatuuride ülekate peab olema vähemalt 300 mm
tohiks kokku puutuda suitsugaasidega (vastavalt standarditele EVS-EN 771- 2:2011 ja EVS 812-3:2007). Seepärast soovitatakse kasutada silikaatkivi korstna- pitsis ainult välisvooderdusena, millel on võimaluse korral tuulutusvahe (isoleeritus) korstna siseseina ehitusmaterjaliga. 1. MATERJALIDE ISELOOMUSTUS Müüritist tehakse looduslikest või tehiskividest (keraamilistest, silikaat-, betoon- jt. kividest). Müüritise tugevus saadakse kivide õige paigutusega müüris. Kivid laotakse ridadena, nendevahelised vuugid täidetakse mördiga. Tellismüüritise vuukide normaal- paksus on 10 ... 1 mm 1.1. Silikaattellise omadused Silikaattellise tihedus (s.o. tellise mahuühiku mass) on üldjuhul väljakuivatatud olukorras 1850...1950 kg/m3. Seega on tegemist materjaliga, mille poorsus on cá 30 %. Selline küllalt suur avatud poorsus põhjustab intensiivse niiskusvahetuse ümbritseva keskkonnaga ekspluatatsioonis. Nagu aga üldiselt teada, põhjustab vesi materjali
Tallinna Ehituskool Madis Aavik Referaat Müüritööd I Tallinn 2012 Silikaattellis on peamine silikaattoode, selle tootmise traditsioonid on Eestis üsna pikad.Silikaattellise toormaterjaliks on kvartsliiv, lubi ja vesi. Värvus on enamvähem valge. Silikaattellised ei sobi küttekollete ja korstende ehitamiseks, kuna nende kuumakindlus pole selleks piisav. Reatellis on õõneteta. Tugevusklass 25 ja külmakindlus vähemalt 50 tsüklit ning veeimavus 10%. Ühe tellise mass on 3,8 või 5,2 kg. Kasutatakse krohvitavate seinte ja sammaste ladumiseks. Vääriktellis võib olla massiivne või 14 tühikuga. Ühe tellise mass 3,6 kg. Kasutatakse puhasvuugimüüritise ladumiseks. Lõhestatud tellis Saadakse tavalise tellise lõhestamisel. Üks tellise pind on murtud(krobeline). Ühe tellise
• välisseinte ladumisel pannakse mört kahte peenrasse, mis kumbki katab 1/3 ploki laiusest. Selline õhkvaheladumine annab parima heliisolatsiooni ja kandevõime; 4. MÜÜRITÖÖD 2009 S 21 • tavaline vuugi paksus on 10 – 15 mm, mis armeeritakse spetsiaalse bi-armatuuriga . Sarruse minimaalne kaitsekiht Konstruktsioon krohvitud siseseinas on 10mm, krohvimata siseseinas – 20 mm ja välitingimustes – 30mm; • kergkruusplokist kandeseinadele ehitatakse enne paneeli toetamist minimaalselt 7cm kõrgune armeeritud alusvöö; • plokkidesse võib puurida avasid, raiumine on aga mittesoovitav;
teises kihis seina eri otstesse. Püstjaotus: Püstsuunas arvutatakse jaotus müürikihtidena Müürikihtide kõrgus on kasutatava tellise kõrgus + rõhtvuugi kõrgus. Kui kasutame normaaltellist ja 10 mm vuukituleb müürikiht 65+10 Aknaaluse kõrguseks on 200 mm (näide on tehtud moodultellis kohta mille paksus on 88 ja vuugipaksus 12 mm) Ava kõrguseks on 6*100+12 (1 vuuk) Tellistala kõrguseks 4*100-12 Müüriosa kõrguseks on 2*100 Kogu müüri kõrguseks on 14*100 Kui müür tuleb kahe tasandi vahele siis vuukide mõõtmete määramisel vaja arvesse võtta ülemise mürikihi ja näiteks laevahele tuleb lisa rõhtvuuk. Müürikihte tuleks endistviisi ühepalju 14 tükki kuid vuuke 1 rohkem. Mis peaksid olema kitsamad. Uut vuugiarvutust saab teha järgnevalt: kogu müüritava seina kõrgus on 14 kihti tellist 1400 mm korda tellise paksus 88 mm= 1232 mm vuukidele jääb kokku 168 jagatud 15 = 11.2 mm. Tuleb siiski meeles pidada et 15-st mm paksemaid vuuke ei tohi teha
ei karda niiskust ega kemikaale ei hallita ega mädane Kergplokke kasutatakse ehitamiseks nii peal- kui allpool maapinda Üldist Fibo müüritist kasutatakse nii kande- kui mittekandvateks seinteks, nii välis- kui siseseinteks. Enamasti laotakse välisseinad nii, et mört laotatakse kahte peenrasse, mis kumbki katab 1/3 ploki laiusest õhkvaheladumine. Püstvuuki tavaliselt segu ei panda. Vundament ja siseseinad tuleb laduda täisvuukidega. Nominaalne vuugi paksus, mis võetakse aluseks kihtide kõrguste arvestamisel, on 15 mm. Mört Fibo müüritise ladumiseks on soovitav kasutada kuivsegusid, näit Vetonit müürisegu M100/600 (või plokisegu M 100/500). Bi-armatuur Ebameeldivate pragude tekkimise ärahoidmiseks tuleb müüritis laduda minimaalarmeerimisega üks armeeritud vuuk ühe meetri seina kõrguse kohta. Vuuk esimese ploki kohal ja vuuk viimase ploki all tuleb alati armeerida
joonised. projekteeritakse kas ennastkandvatena või rippuvatena. Hooned Konstruktsiooni järgi liigitakse vundamendid. karkassiga või täiskarkassiga hooned. ET-1 Eesti Vabariigi ehitusalased seadused, valitsuse ja kannab sammatest ja taladest karkass. Kõrgelamud ja ühe- ning -lintvunda-d- rajatakse kivi, -plokk, -ja suurpaneelhoonetele Hooone karkassi moodustavad: postid ehk sambad, talad, ametikohtade määrused ja eeskirjad, riiklikud standardid. mitmekorruselisi ühiskondlike ja tööstushooneid) Monteeritav lintv. Koosneb: -taldmikuplokkidest, vahelaepaneelid, karkassi jäikust tagavad diafragmapaneelid
mörti. See väljapressitud mört ei tohi kohe katkeda ega müürile valguda vaid tuleb müürikelluga ära kaapida tellist mitte määrides. Voolitavus seondub eelmainitud plastuse ja sitkusega. Kui mört on müüri ehitamisel laotatud kelluga müürile peenraks ja tasantatud kellu otsaga vagu tehes ühtlaseks kihiks siis jääb mördile selline kuju tellise paigaldamiseni. Hästi voolitavast mördis saab vuukrauaga töödeldes kergersi soovitud kvaliteedi ja kujuga vuugi MUID NÕUTAVAID OMADUSI: Külmakindlus mis saautatakse boorseks muutmise ja lisaainetega. Keemiakindlus Mitmesuguseid müürimörte Tsement lubimört (KS)Sideaineks on lubi kui ka tsement lubi parandab mördi töötlemis omadusi ja tsemant kiirendab mördi kivistumist ja annab kivistunud olekus suurema tugevuse.NB! Tsement annab tugevust juurde vaid siis kui selle osakaal on vähemalt 35% sideaine koguhulgast.
1 1.2. Terminid ja tähised 2 2. Ehituskonstruktsioonide arvutamise põhimõtted 6 2.1. Piirseisundid 7 2.2 Koormused 7 2.3. Tugevusarvutuse alused 8 3. Müüritööde materjalid ja nende omadused 3.1. Kivid ja plokid 8 3.2. Mördid 9 3.3. Armatuur ja betoon 9 4. Müüritise töötamine. Müüritise omadused 10 4.1. Müüritise tugevus 10 4.2
A- on ristlõike pindala 3.Pingete leidmine ristlõikes (avaldised ja tegelik leidmine) Pingeks nimetatakse sisejõu intensiivsust ristlõike pinnal. 1.Pikijõud (surve.tõmme) sigma/A 2,Paindemoment sigma =M/W Wel=I/z Wpl=2S 3.Põikjõust (lõige)=Tau=(V*S)/(I*b) W´-vastupanumoment S-staatiline moment I-nertsmoment 4.Müüritööde materjalid (kivid, plokid) - nende omadused Müüritööde materjalid ja nende omadused Kivid Müürkivid võib liigitada järgmiselt: looduslikud kivid töötlemata kivid, töödeldud kivid; tehiskivid (-plokid). Tehiskivide nomenklatuur on praegusel ajal väga suur, siiski võiks siin eristada järgmisi kivigruppe: savitelliseid kui ilmselt kõige vanemaid, silikaatkive, tsementkive, väikeplokke mitmesugusest materjalist. Savitelliseid valmistatakse savi ja liiva segust, mis pärast hoolikat segamist vormitakse kiviplonnideks ja põletatakse ahjus. Kõik kivimid on oma olemuselt haprad materjalid, nendes
......................................................4 Tulepüsivus..................................................................................................................................5 Fibo ploki kasutamine......................................................................................................................6 Vundamenditaldmik.....................................................................................................................6 Vundamendi müür........................................................................................................................6 Seinad...........................................................................................................................................7 Sillused.........................................................................................................................................8 Kokkuvõte..................................................................
............................................................. 3 SISSEJUHATUS............................................................................................................................ 4 1. ALUSED ................................................................................................................................ 5 2. VUNDAMENDID ................................................................................................................. 7 3. KANDEKONSTRUKTSIOONID. KARKASS................................................................... 12 4. SEINAD ............................................................................................................................... 19 5. VAHESINAD....................................................................................................................... 29 6. VAHELAED ........................................................................................................................ 31 7. KATUS..........
Tugevusarvutuse üheks koordinaadi ruuduga. Ix =a JOONISED1.1,1.2 põhialuseks on koormuse y2dA. Raskuskese on punkt, määramine. mida läbib keha mis tahes 1 4. Müüritööde materjalid: välisvoodris.25x12x6.. ·kergmaterjalina müürikivid võib jaotada 7 põlevkivituhka või *looduslikud kivid ·Silikaattellised silikaltsiiti *töötlemata kivid valmistatakse liiva ja Kõik kivimid on haprad, *töödeldud kivid *tehiskivid lubja segust,mis töötades suhteliselt hästi (-plokid.) jahvatakse kollerveskis survele, kuid halvasti Looduslikud kivid ja millele lisatakse tõmbele. Kivimite
piirdekonsruktsioonideks. Välisseinad liigitatakse: 1) kandvad- kui kannavad lisaks omakaalule veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne. 2)Ennastkandvad- kui kannavad ainult omakaalu ja tuulekoormust kogu hoone välisseina kõrguses. 3) Mittekandvad kui võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses. 4) Rippuvad- kui ennastkandvate või mittekandvate välisseintega hoones kannab katuse, vahelagede jne koormust sisemine karkass või põikiseinad. Seinte ehitamiseks kasut materjalide järgi liigitatakse hooned: puit, kivi, plokk, paneel hooneteks. Vundament on hoone maaalune konstruks, millele toetuvad seinad või postid ja mis annab koormused edasi ehitise alusele. Vahelagi -horisontaalne konstruks, mis jaotavab hoone korrusteks, võtab vastu koormusi inimestelt, mööblist, seadmetest jne ning annab need üle seintele ja postidele. Pööning - kütmata ruum sooja pööningulae ja katuse (sarikad, roov, kate) vahel
jälgitakse kihilattide või juhtlaudade abil. Kui kasutatakse juhtlaudu, kantakse kihi kõrgus püstlaudadele jaotuslati abil. Plokijaotuse ja kihikõrguste märkimisel Kui tellingutel töötatakse ning nende otse kärust, sest mördikulu on tavaliselt tuleb tähelepanu pöörata avadele, et peal hoitakse ajutiselt materjale, peab väike. Materjalide transportimisel tuleb plokikihi ülemine vuuk ühtiks ava üla- töötasapind olema vähemalt 1,2 meetri järgida ohutusnõudeid. Hoidmise ja servaga. laiune. Kui lisaks eelnimetatule veetakse ümberpaigutamise kavandamisel tuleb 10. Mõõdetakse seinajoone pikkus ja ava- tellingutel käruga materjale, peab tööta- tähelepanu pöörata plokialuse kaalule.
- Kandvate piki- ja põikiseintega hoone, ruumide planeering piiratud - Mittetäieliku karkassiga hoone, sisemised kandeseinad asendatud postidest ja taladest karkassiga, välisseinad võtavad vastu koormuse katuselt ja vahelagedelt, ruumide planeering suhteliselt vaba - Täieliku karkassiga hoone, nii sise- kui ka välisseinad vabastatud koormuste kandmisest, hoonet kannab sammastest ja taladest karkass, ruumide planeering seotud eelkõige talade asukohaga Karkassid - Karkassi moodustavad Postid Talad Vahelaepaneelid/plaadid Jäikuselemendid - Materjali järgi Raudbetoon (osaliselt kivi) Komposiit Teras Puit Karkassi jäikus Karkassi stabiilsust saab tagada
Müürikivide liigitus. Nimetada kivimaterjale ja osata neid iseloomustada. Müürikivide liigitus looduslikud kivid, tehislikud kivid, töötlemata kivid, töödeldud kivid ja plokid. Kivimaterjalid: Tellised - silikaattellised (survetugevus 10 ... 25 MPa; tihedus 1,7...1,9 T/m3), Põletatud savitellised (survetugevus ca. 20 MPa, tihedus 2,0 T/m3) Betoonplokid columbiakivi (survetugevus ca. 18 MPa, tihedus 2,1 T/m3) Kergbetoonplokid - Fiboplokk. (survetug. 3 ja 5 MPa, tihedus 0,6 ja 0,8T/m3) Keramsiitbetoonplokid Fiboplokk. (survetug. 3 ja 5 MPa, tihedus 0,6 ja 0,8T/m3) Taloti plokid (survetugevus- 5 MPa, tihedus 0,95 T/m3)
tellis imeb savimõrdist ahnelt vett endasse mistõttu kuivatab mördi enneaegselt, mille tõttu telliste ja mördivaheline seos jääb nõrgaks. Rasksulavaid ja tulekindlaid telliseid enne paigaldamist ei leotata, vaid kastetakse korraks vette, et eemaldada nende pinnalt tolm. 2. Savimört peab olema niivõrd vedel, et käega tellisele vajutades saaks liigse mördi vuugivahel välja suruda. Jäiga mördi korral jäävad vuugid paksud ja kuumenedes pudeneb savimört vuukidest välja. 3. Ahjumüüritist tuleb laduda seotises 4. Tellise murtud või tahutud pinda ei tohi asetada küttekolde või suitsulõõri sisepinnale, sest tahutud pinnal on alati märkamatuid pragusid, mille tõttu selline pind kuumuse mõjul pudeneb 5. Küttekolde ja suitsulõõri sisepindu ei tohi mördiga määrida 6. Müüritise kihid peavad rangelt olema horisontaalsed ning pinnad ja nurgad vertikaalsed
· Odav, nägus, kestev · Varustatud õhutusaknaga (vähemalt 1 ruumis). · Akna sisepinnal ei tohi tekkida kondensvett · Siseruumist pestavad (v.a 1korruseliste elamute puhul) · Väline veeplekk juhtigu vihmavee vähemalt 4 cm kaugusele seinast, niisketes ruumides peaks olema plekk ka seespool kondensvee ärajuhtimiseks · Klaasfassaadide konstruktsioon peab arvestama nende pesemise vajadust · Vitriini alumine serv ei tohi olla tänavapinnast kõrgemal kui 80 cm · Klaasinurga karkass peab vastu võtma tuulekoormuse, karkassi elementidele tuleb jätta temperatuuripaisumise vabadus klaase ei või jäigalt kinnitada karkassi külge · Sisemiste aknatihendite aurupidavus olgu suurem kui välimistel Nõuded akende tihenditele Aknad peavad olema täpselt tehtud. Raamid ääristatakse tihenditega. Parimad on poorkummist tihendid. Tihendid kleebitakse raami servadele. Toapoolne tihend peab olema kõige tihedam. Selleks, et
Poolekivi tellismüür ei ole veetihe: kaldvihmaga märgub ka telliste sisepind. Siseõhu niiskus võib talveperioodil kondenseeruda soojustuse ja tellisvoodri vahele. Toimiva tuulutuse korral tuuldub niiskus tuulutusvahest välja; Käsitsi vormitud tellistel paigaldatakse lohuga tahk ülespoole; 23 Tellisvooder Savitellismüüri ei tohi katta millegagi, mis takistab niiskuse eraldumist; Kõik vuugid tuleb täita müürimördiga. Võimaluse korral vältida järelvuukimist; Deformatsioonivuugid tuleb planeerida min. 10m sammuga. Rõhtvuugid armeeritakse peale esimest telliserida ja viimase all; müüritise avade all ja peal;; Sokkel ja müüritis tuleb eraldada hüdroisolatsiooniga; Silikaatkivi ei kasutatakse pinnases ja soklites; Talvistel müüritöödel tuleb järgida talvetingimustes kehtivaid eeskirju mördi kivistumise tagamiseks madalamatel temperatuuridel;
Vanad tellisseinad - Vanadel savitellistest laotud hoonetel on sageli müüritis ilmastiku toimel kahjustatud - Lubimört on vuukidest välja uhutud ning tühjadesse vuukidesse ja telliste poorsesse pinda kogunev sademevesi murendab jäätudes tellised - Tühjade vuukide täitmine on tõhus abinõu müüritise edasise lagunemise peatamiseks. - Vanaaegsed tellised on vormitud ja kuivatatud nii, et nende mõõtmed hälbivad suurtes piirides. Mõned kivid on veidi kõverdunud, pinnasiledus jätab soovida - Kui müüritise remontimisel raiutakse selle kahjustatud osa välja ja asendatakse uute, kaasaegsete tellistega siis tõuseb parandatud koht konstantselt esile. - Vanu telliseid saab hankida mõnest lammututatavast hoonest - Vuugimördi saab kividelt maha raiuda. Mördijäägid esiküljelt on võimalik eemaldada liivapritsiga või käiaga lihvides
Varustatud õhutusaknaga (vähemalt 1 ruumis). Akna sisepinnal ei tohi tekkida kondensvett Siseruumist pestavad (v.a 1korruseliste elamute puhul) Väline veeplekk juhtigu vihmavee vähemalt 4 cm kaugusele seinast, niisketes ruumides peaks olema plekk ka seespool kondensvee ärajuhtimiseks Klaasfassaadide konstruktsioon peab arvestama nende pesemise vajadust Vitriini alumine serv ei tohi olla tänavapinnast kõrgemal kui 80 cm Klaasinurga karkass peab vastu võtma tuulekoormuse, karkassi elementidele tuleb jätta temperatuuripaisumise vabadus klaase ei või jäigalt kinnitada karkassi külge Sisemiste aknatihendite aurupidavus olgu suurem kui välimistel Nõuded akende tihenditele Aknad peavad olema täpselt tehtud. Raamid ääristatakse tihenditega. Parimad on poorkummist tihendid. Tihendid kleebitakse raami servadele. Toapoolne tihend peab olema kõige tihedam. Selleks, et
Soomes on see näitaja 1 tm; - kui puitmaja või puittooted mingil põhjusel kasutamiseks ei kõlba, on neid lihtne tarvitada kütuse puittoormena, kusjuures raskesti käsitletavaid jääke ei teki. Puitmaja konstruksioon Puitmaja võib olla kas puitkarkass- ehk puitsõrestikmaja või palkmaja. Puitkarkassmaja Puitkarkassmajade seinad, nii kandvad kui ka mittekandvad, ehitatakse vertikaalsetest postidest ja neid siduvatest horisontaalsetest vöödest. Karkass täidetakse soojustusmaterjaliga ja suletakse mõlemalt poolt. Siseseintesse jäetakse soojustus vahel ka paigutamata. Vahe- ja katuslagedes tarvitavateks taladeks on enamasti piisava ristlõikega prussid. Kui tala pikkus on suurem (tavaliselt üle 3,33,6 meetri), tuleks prusside asemel kasutada liim-, spoonkihtpuitu vm suurema kandevõimega materjali. Puitkarkassi ehitamiseks on kasutusel järgmised meetodid: - platvormmeetod; - posttalameetod; - jätkuvpostidega karkass;
................................................................................................................. 14 2.6.2 Piiranguid ja lihtsustusi ........................................................................................... 15 2.4.3 Arvutussuurused (arvutuslikud suurused) ............................................................... 15 3 Müüritööde materjalid ja nende omadused ........................................................................... 18 3.1 Kivid ............................................................................................................................... 18 3.2 Mördid ............................................................................................................................ 23 4. Müürituse töötamine, müüri omadused ................................................................................ 25 4.1 Üldpõhimõtted .........................................................................
annaabi.ee 
