Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

ROMANTIKUD (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Sindi Gümnaasium ROMANTISM abimaterjal
ROMANTIKUD
RIIK
HELILOOJAD
KIRJANIKUD, LAVASTAJAD
KUNSTNIKUD
AUSTRIA
Richard Strauss ( helilooja , dirigent )
Franz Grillparzer (kirjanik)
Nikolaus Lenau (kirjanik)
POOLA
Fryderyk Chopin (helilooja)
Aleksander Fredro (komöödiadramaturg)
Zygmunt Krasinski ( poeet )
Adam Mickiewicz (poeet)
Cyprian Norwid (poeet)
Juliusz Słowacki (poeet)
Kornel Ujejski (poeet)
SAKSAMAA
Johannes Brahms (helilooja)
Felix Mendelssohn-Bartholdy (helilooja)
Anton Bruckner (helilooja)
Friedrich Schleiermacher ( teoloog , filosoof )
Franz Schubert (helilooja)
Robert Schumann (helilooja, poleemik)
Richard Wagner (helilooja)
Carl Maria von Weber (helilooja)
Hugo Wolf (helilooja)
Achim von Arnim (kirjanik)
Clemens Brentano (kirjanik)
Adelbert von Chamisso (kirjanik)
Johann Wolfgang von Goethe (poeet, esseist, loodusfilosoof)
Jakob Grimm (folklorist, keeleteadlane)
Johann Wolfgang von Goethe (poeet, esseist, loodusfilosoof)
Johann Gottfried von Herder (filosoof, kirjanik)
Ernst Hoffmann (kirjanik, helilooja, maalikunstnik )
Kaulbach (kirjanik)
Heinrich von Kleist (kirjanik)
Adam Müller (kirjanduskriitik, poliitiline teoreetik )
Novalis (poeet, romaanikirjanik)
Friedrich von Schelling (romantismi filosoof)
Friedrich von Schiller (poeet, dramaturg )
August von Schlegel (kirjanik, kirjandus- ja keeleteadlane)
Caroline von Schlegel (kirjanduskriitik)
Friedrich von Schlegel (romantismi teoreetik, poeet, kirjanik, keele
Ludwig Tieck (romaanikirjanik, tõlkija)
Ludwig Uhland (kirjanik, kirjandusteadlane)
Wilhelm Wackenroder (kirjanik)
Caspar David Friedrich (kunstnik)
Moritz von Schwind (maalikunstnik, graafik )
Alfred Rethel (maalikunstnik, graafik)
Adrian Ludwig Richter (maalikunstnik, graafik)
Philipp Otto Runge (maalikunstnik, graafik)
TAANI
Hans Christian Andersen (kirjanik)
Adam Gottlob Oehlenschläger (poeet, dramaturg)
PRANTSUSMAA
Hector Berlioz (helilooja)
Georges Bizet (helilooja)
Charles Gounod (helilooja)
Honore de Balzac (romaanikirjanik)
François-René de Chateaubriand (kirjanik)
Alexandre Dumas vanem (kirjanik)
Théophile Gautier (poeet)
Victor Hugo (poeet, romaanikirjanik, näitekirjanik)
Alphonse de Lamartine (poeet)
Alfred de Musset (poeet)
Charles Nodier, (romantilise liikumise juht, kirjanik)
Jean Jacques Rousseau (filosoof, kirjanik)
George Sand (kirjanik)
Stendhal (romaanikirjanik)
Alfred de Vigny (poeet)
Eugène Delacroix (maalikunstnik)
Théodore Géricault (maalikunstnik)
François Rude (skulptor)
Eugène Emmanuel Viollet-le-Duc ( arhitekt )
ITAALIA
Vincenzo Bellini (helilooja)
Niccolò Paganini (viiuldaja, helilooja)
Giuseppe Verdi (helilooja)
Gioacchino Rossini (helilooja)
Giacomo Puccini (helilooja
Giacomo Leopardi (poeet)
Alessandro Manzoni (kirjanik)
Gustavo Modena (näitleja, teatripedagoog)
Adelaide Ristori (näitleja)
EESTI
Villem Kapp (helilooja)
Artur Lemba (helilooja
Mihkel Lüdig (helilooja)
Theodor Altermann (näitleja, lavastaja)
Eduard Bornhöhe (kirjanik)
Indrek Hirv (poeet)
Liina Reiman (näitlejanna)
Andres Saal (romaanikirjanik)
Lydia Koidula (poeet)
Friedrich Reinhold Kreutzwald (kirjanik, arst)
Ants Lauter (näitleja, lavastaja)
Johann Köler (maalikunstnik, rahvusliku liikumise tegelane)
NORRA
Edvard Grieg (helilooja)
Henrik Wergeland (poeet)
Adolph Tiedeman (maalikunstnik)
Hans Gude (maalikunstnik)
Johan Christian Dahl (maalikunstnik)
INGLISMAA
ŚOTIMAA
Willam Blake (kunstnik, poeet)
George Byron (poeet)
Samuel Taylor Coleridge (poeet, filosoof, kriitik )
Edmund Kean (näitleja)
John Keats (poeet)
Charles Lamb (poeet, esseist)
James Macpherson (poeet, kirjanik)
William Morris (kirjanik, kunstnik, ühiskonnategelane)
Sir Walter Scott (poeet, romaanikirjanik)
Percy Bysshe Shelley (poeet)
Robert Southey (poeet, biograaf)
James Thomson (poeet)
William Turner (maalikunstnik)
William Wordsworth (poeet)
John Constable (kunstnik)
HISPAANIA
Gustavo Adolfo Becquer (poeet, kirjanik)
Jose de Espronceda y Delgado (poeet, kirjanik)
Mariano Jose de Larra (esseist)
Jose Zorrilla (näitekirjanik, poeet)
Francisco Goya (kunstnik)
VENEMAA
Mily Balakirev (helilooja)
Aleksander Borodin (helilooja)
Cesar Cui (helilooja)
Mikhail Glinka (helilooja)
Modest Mussorgsky (helilooja)
Nikolai Rimsky-Korsakov (helilooja)
Pyotr Tchaikovsky (helilooja)
Maria Jermolova (näitleja)
Wilhelm Küchelbecker (kirjanik, dekabrist)
Mihhail Lermontov (poeet, romaanikirjanik)
Pavel Motšalov (näitleja)
Aleksandr Puškin (poeet)
Kondrati Rõlejev (poeet, dekabrist)
Vassili Žukovski (poeet, tõlkija)
Karl Brüllow (maalikunstnik)
Orest Kiprenski (maalikunstnik)
UNGARI
Ferenc Liszt (helilooja)
Sándor Petöfi (poeet)
USA
William Cullen Bryant (poeet)
James Fenimore Cooper (romaanikirjanik)
Ralph Waldo Emerson (poeet, esseist)
Nathaniel Hawthorne (romaanikirjanik)
Washington Irving (romaanikirjanik, satiirik)
Henry Wadsworth Longfellow (poeet)
Herman Melville (romaanikirjanik)
Edgar Allan Poe (poeet, novellist)
Walt Whitman (poeet)
John Greenleaf Whittier (poeet)
4
ROMANTIKUD #1 ROMANTIKUD #2 ROMANTIKUD #3 ROMANTIKUD #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-03-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 48 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor vello303 Õppematerjali autor
Romantism, abimaterjal

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
docx

Romantsim

kihtide pettumine 18. sajandi revolutsioonide tulemustes. Romantism oli reaktsiooniks kodanliku korra võidule. Romantikute huvi oma rahva muinsuse, ajaloo ja rahvaluule vastu pani aluse mitmele teadusharule. Paljud romantilised teosed kajastavad kirglikku tulevikuühiskonna unistust, on feodalismivastased, seoses oma ajastu vabadusliikumisega. Isiksuse vabastamise, võõrandumise ületamise jms. mõistetega opereerides on romantikud olnud esimesi kapitalismi kriitikuid. Kapitalismi kriitika oli enamasti ühekülgne, nähes ainult kapitalismi varjukülgi ja märkamata seda progressiivset, mida uue korra võit endaga kaasa tõi. Romantism otsis väljapääsu ühiskondlikest ning ajaloolistest vastuoludest ideaalide loomises, mis kujutasid endast minevikku vajunud keskaja apoloogiat. Olevikupõlgus võis põhjustada ka feodaalse reaktsiooni, näiteks restauratsiooni, pooldamist

Kirjandus
thumbnail
1
doc

24 kuulsust, kes said kuulsaks ema neiupõlvenime järgi

24 inimest kes said tuntuks ema neiupõlve nime järgi. 1. William Arden (Shakespeare), kirjanik, poeet. 2. Isaac Aysgough (Newton), matemaatika- ja loodusteadlane. 3. Johann Sebastian Lämmerhirt (Bach), helilooja. 4. George Ball (Washington), esimene USA president. 5. Thomas Randolph (Jefferson), kolmas USA president. 6.Johann Wolgang Textor (von Goethe), Saksa kirjanik ja loodusteadlane. 7. Wolfgang Amadeus Pertl (Mozart), Austria helilooja. 8. Napoleon Ramolino (Bonaparte), Prantsuse keiser ja väejuht. 9.Ludwig Keverich (van Beethoven), Austria helilooja. 10. Abraham Hanks (Lincoln), kuueteistkümnes USA president. 11. Charles Wedgwood (Darwin), Briti loodusteadlane ja kirjanik. 12. Charles Barrow (Dickens), Briti kirjanik. 13. Karl Pressburg (Marx), Saksa revolutsionäär, majandusteadlane ja filosoof. 14. Sigmund Nathanson (Freud), Austria psühholoog ja psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. 15. George Bernard Gurly (Shaw), Iiri näiteki

Ajalugu
thumbnail
3
docx

Romantism kirjanduses

Romantism kirjanduses Friedrich Wilhelm Joseph Schelling 1775 -1854 oli saksa filosoof. Schelling ja ta vend August Wilhelm Schlegel kujundasid suuresti Saksa rahvusromantismi arengut, kuid F.W.J Schelling oli populaarne ka Venemaal. Muuhulgas tegeles F.W.j Schelling ka müüdifilosoofiaga. Teoses "Mütoloogia filosoofia" ( 1857 ) määratles ta müüdi välistaval meetodil, väites, et "müüt pole ei ajalugu ega metafoor, tee müüdi mõistmisele käib müüdi enda kaudu" F.W.J Schelling Friedrich Daniel Ernst Schleiermacher 21. november 1768 ­ 12. veebruar 1834 oli saksa teoloog ja filosoof. Teda peetakse 19. sajandi teoloogia isaks. Õppis Halles filosoofiat ja teoloogiat. Seejärel sai ta pastoriks Berliinis. Aastal 1799 ilmus ta raamat "Über die Religion" Romantism muusikas vene helilooja Anton Rubinsteini ooper ,,deemon" almis aastal 1872 ja esietendus 1875. aastal. Deemon, on lüürilis- psühholoogiline ooper, milles peatähelepanu keskendub D

Kirjandus
thumbnail
12
pptx

Mis on romatism?

Romantism Mark-Kirill Gubal Mis see on? · 1820.­1830. aastail klassitsismi asemel kujunenud sotsiaal- poliitiline ideoloogia. · Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest,individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Rändaja udumere kohal Algus ehk Eelromantism · Eelromantism on mõiste , mis hõlmab 18. ja 19. sajandi algul romantismi ettevalmistanud ideelis-kirjanduslikke suundumisi. · Olles vastuolus klassitsismi mõistusliku kainusega, omandas romantism palju sentimentalismilt. · Olulist osa romantismi arenemist tegid: James Thomson, Edward Young, James Macpherson (Inglismaa poeedid) ; Jean Jacques Rousseau (Prantusmaa) ja Johann Wolfgang von Goethe

Kultuuriajalugu
thumbnail
2
doc

Tartu ülikooli sajand

Tartu ülikooli sajand Ülikool 1802. aastal toimus Tartu ülikooli taasavamine, mis sai baltisakslaste Landestaadi tugevaks vaimseks keskuseks. Tartu ülikoolis peeti loenguid saksa ja ladina keeles. Ülikooli esimene rektor oli Georg Friedrich Parrot, kelle tutvus keiser Aleksandriga tõi ülikoolile kasu. Ülikool allus Venemaa haridusministeeriumile, olles tegelikkuses üsna iseseisev. Ülikoolile anti maavaldused, kiiresti rajati tähtsamad hooned (peahoone, tähetorn, raamatukogu) Ülikoolis töötasid maailmakuulus astronoom Wilhelm Struve, füüsik Moritz Hermann Jacobi, embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer, kirurg ja anatoom Nikolai Pirogov, vitamiinide olemasolu tõestaja Nikolai Lunin jpt. Tartu oli ristitud Emajõe Ateenaks, sest ülikooli ümber koondus teisigi kultuuri- ja teadusasutusi (Professorite Instituut, Veterinaaria Instituut, joonistuskool). Joonistuskooli esimene õpetaja

Ajalugu
thumbnail
58
odp

Romantismi slideshow

Romantism Sõna "romantism" päritolu viitab romantismi ühele tüüpilisele tunnusele - keskaja imetlusele. Võib öelda, et kui klassitsist kaldub olemasolevat maailma parimaks pidama, siis romantikule on see aeg ja koht, kus ta viibib, halvim võimalus. Romantikute arust on paigalseis ja stabiilsus masendav, igasugune muutus tähendab aga paranemist. Romantism väljendas kahtlust ja pettumust valgusajastu ideaalides. Romantikud rõhutasid just tunnete ja instinktide tähtsust. Chalk Cliffs on Rügen (1818), Caspar David Friedrich Romantism kui kunstisuund tekkis 19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani. Romantism avaldus eriti maalikunstis ja graafikas. Maalikunstis asetati pearõhk eelkõige koloriidile, valguse-varju kontrastidele ja hoogsale pintslikäsitlusele. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost (eriti keskajast), legendidest ja kirjandusteostest.

Kunstiajalugu
thumbnail
3
docx

Valgustus, romantism, realism võrdlus - maailmakirjandus III

Igapäeva ja hingeelu kes näevad" 1749 19.saj kirjanikud olid . Artikkel ,,Geenius" vastandusid- hingeelus kõrgem väärtus, seetõttu esimesed (pm meie mõistes) . ,,Nunn" romantikud ei tegele staarid igapäevaeluga, vaid keskendutakse inimese AUTORID: tundmustele ja Jane Austen sisemaailmale- ka. inimese Charles Dickens EELROMANTISM pahelisem pool!-

Kirjandus
thumbnail
2
doc

Romantism, Realism

võitlus feodalismi ja rahvusliku rõhumise vastu ning ühiskonna laiade kihtide pettumine 18. sajandi revolutsioonide tulemustes. Romantism oli reaktsiooniks kodanliku korra võidule. Romantikute huvi oma rahva muinsuse, ajaloo ja rahvaluule vastu pani aluse mitmele teadusharule. Paljud romantilised teosed kajastavad kirglikku tulevikuühiskonna unistust, on feodalismivastased, seoses oma ajastu vabadusliikumisega. Isiksuse vabastamise, võõrandumise ületamise jms. mõistetega opereerides on romantikud olnud esimesi kapitalismi kriitikuid. Kapitalismi kriitika oli enamasti ühekülgne, nähes ainult kapitalismi varjukülgi ja märkamata seda progressiivset, mida uue korra võit endaga kaasa tõi. Romantism otsis väljapääsu ühiskondlikest ning ajaloolistest vastuoludest ideaalide loomises, mis kujutasid endast minevikku vajunud keskaja apoloogiat. Olevikupõlgus võis põhjustada ka feodaalse reaktsiooni, näiteks restauratsiooni, pooldamist. Siit tuleneb ka see, et romantikud armastavad

Kunstiajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun