Romantism kirjanduses (0)

Romantism kirjanduses
Friedrich Wilhelm Joseph Schelling 1775 -1854 oli saksa filosoof . Schelling ja ta vend August Wilhelm Schlegel kujundasid suuresti Saksa rahvusromantismi arengut, kuid F.W.J Schelling oli populaarne ka Venemaal. Muuhulgas tegeles F.W.j Schelling ka müüdifilosoofiaga. Teoses "Mütoloogia filosoofia" ( 1857 ) määratles ta müüdi välistaval meetodil, väites, et "müüt pole ei ajalugu ega metafoor , tee müüdi mõistmisele käib müüdi enda kaudu"
F.W.J Schelling
Friedrich Daniel Ernst Schleiermacher 21. november 1768 – 12. veebruar 1834 oli saksa teoloog ja filosoof. Teda peetakse 19. sajandi teoloogia isaks. Õppis Halles filosoofiat ja teoloogiat. Seejärel sai ta pastoriks Berliinis. Aastal 1799 ilmus ta raamat "Über die Religion "
Romantism muusikas
vene helilooja Anton Rubinsteini ooper „ deemon “ almis aastal 1872 ja esietendus 1875. aastal. Deemon, on lüürilis-psühholoogiline ooper, milles peatähelepanu keskendub Deemoni ja lihtsureliku neiu Tamara armastusdraamale.
Carl Maria Friedrich Ernst von Weber 1786- 1826 üks esimesi tähtsamaid romantilise koolkonna heliloojaid, keda nimetati ka saksa romantilise ooperi isaks. Ta kirjutas kokku 10 ooperit millest üks on kaduma läind. Ta nõbu oli Mozardi naine. Ta oli sakslane aga ta suri londonis, sest seal pakuti head palka.
Carl maria Fredrich aerns von weber.
"Nõidkütt" on Carl Maria von Weberi 1817. aastal valminud ooper. Ooperi tegevus toimub Böömimaal vahetult pärast 30-aastast sõda.
Aleksandr Sergejevitš Puškin 6. juuni 1799 Moskva – 10. veebruar 1837 Peterburi oli vene romantiline luuletaja, üks moodsa vene kirjanduse rajajaid . A. Puškin hukkus tollel ajal aurikkumiste puhul lahendamiseks tavaks olnud duellil . Ta kirjutas korduvalt oma emapoolsest vanavanaisast, aafriklasest Abram Petrovitš Hannibalist,
hr puskin
Eestlastest romantismi kirjutajad
Friedrich Reinhold Kreutzwald 26. detsember 1803 – 25. august 1882 oli eesti kirjanik ja Võru linnaarst. Kreutzwald on tuntud kui lauluisa ja Viru laulik . Tema peateoseks oli Eesti rahvuseepos "Kalevipoeg" (1857–1861). Tuntud on ka "Eesti rahva ennemuistsed jutud", kilplased , Reinuvader Rebase lood ja paljud teised.