Saarmas (0)

LOENG 1
Majandusarvestuse valdkonnad
Finantsarvestus (raamatupidamis) – ettevõtete jaoks
finantsaruannete koostamine ja analüüsimine.
Juhtimisarvestus  – juhtkonna poolt ettevõtte
üksiktegevuste ja allüksuste  plaanimine , hindamine ja
kontrollimine. Kinnitab ettevõtte ressursside vastavat
kasutamist jne et  juhtkond  saaks vastu võtta õigeid
otsuseid majandustegevuse efektiivsuse tõstmiseks. 
Kuluarvestus  –  eelarvete  ja muude kulude
kehtestamine ettevõtte erinevatele toimingutele. 
Maksude arvestus – tehniline  valdkond ; on seotud
riikliku maksuseadlusandlusega.
Auditeerimine  – süsteemne hindamisprotsess et teha kindlaks ettevõtte majandustegevuse ja selle info 
kajastamise  vastavus teatud kriteeriumitele. Tulemuste  edastamine  huvigruppidele.
Finantsjuhtimine  – tagamaks ettevõte finantseesmärkide püstitamise; Finantsressursside tagatuse ja muude 
ressursside kindlustuse.
Majandusaastaaruanne ja  kontod  – Kohustus esitada igal ettevõttel äriregistrile eelneva 
majandusaasta  kuue kuu jooksul peale majandusaasta lõppu.
Finantsarvestuse  ja juhtimisarvestus: 
Erinevused:  

Finants   varustab  välistarbijaid firma äritegevuse  infoga ; Juhtimis aga juhte juhtimisotsuste jaoks vajaliku 
infoga.

Finantsil infokasutajateks välistarbijad ( investorid , riik), Juhtimisel aga sisetarbijad (erinevad juhid)

Finantsis  tegeletakse minevikuga, Juhtimises aga tulevikuga.

Finantsis on andmed väga täpsed, Juhtimises on aga info saamise kiirus suurema tähtusega kui andmete 
täpsus.

Finantsis peab infot esitama perioodiliselt; Juhtimises aga millal iganes vajadus tekib.

Finants on KOHUSTUSLIK; juhtimis ei ole kohustuslik. 
Sarnasused: Mõlemad toetuvad finantsarvestuse infosüsteemile & vastutuse ja aruandluse  kontseptsioonile . 
(finants hõlmab kogu ettevõtet, juhtimis aga selle üksikuid osi)
Ettevõtte juhtimise  kontrollsüsteem
Protsess, mille kõigus juhid mõjutavad teisi organisatsiooni liikmeid, et organistasiooni strateegia saaks ellu  viidud . 
Formaalse juhtimise kontrolli protsessi etapid:

Strateegiline  planeerimine  – määratakse mis suunas  organisatsioon  järgmisel perioodil liigub. Selle perioodi
ligikaudsed tulud ja kulud.

Eelarvestamine  – eelarve plaan, mis hõlmab tavaliselt 1 aastat. 

Elluviimine  ja mõõtmine – juhid jälgivad toimuvat ja arvestusvaldkond peab  arvestust  tegelike sisendite ja 
väljundite üle. 

Aruandlus ja hindamine – arvestusinformatsiooni  summeerimine , analüüsimine ja edastamine raportite 
kaudu neile, kes on teadlikud organisatsioonis toimuvast. Aruanded võimaldavad juhtidel võrrelda 
planeeritud väljundeid ja sisendeid tegelikega. 
KULUARVESTUSE OLEMUS
Kuluarvestuse  definitsioonid : 1) 
POWERPOINDIST:
1
kuluarvestussüsteem on peamine finantskontrollisüsteem
•
Varaobjekt  – on möödunud sündmuste tulemusel ettevõtte valitseva mõju all olev ressurss, millest 
loodetakse tulevikus majanduslikku kasu saada
•
Kohustis  – hetke kohustus, mis on tekkinud möödunud sündmustest ja mille hüvitamisega arvatakse 
kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside  väljaminek
•
Omakapital  – jääkosalus ettevõtte varas pärast kõigi kohustiste mahaarvamist
•
Kulu – on majandusliku kasu selline vähenemine aruandeperioodil, millega kaasneb varaobjektide 
väljaminek või ammendumine või kohustisest tingitud kahju, mille tulemusena omakapital väheneb (välja 
arvatud omanikele tehtavad väljamaksed)
•
Tulu – on majandusliku kasu  selline suurenemine aruandeperioodil, millega kaasneb vara sissetulek või 
kohustise vähenemine, mille tulemusena omakapital suureneb (välja arvatud omanike sissemaksed)
•
Kasum/ kahjum  – summa, mis saadakse kulude lahutamisel tuludest (kui kulud ületavad tulusid, on 
tulemuseks kahjum)
Raamatupidamine tugineb raamatupidamise
põhivõrrandile, kus:
ressursid  = ressursside allikad
ehk
vara = kapital = kohustised + omakapital
ehk
aktiva  =  passiva

Bilanss  (finantsseisundi aruanne) on
raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva
seisuga raamatupidamiskohustuslase vara ja vara
finantseerimise  allikaid  (kohustisi ja omakapitali). 
Käibevara : raha, lühiajalised investeeringud, nõuded ja  ettemaksed , varud; (N  reklaam )
Põhivara: pikaajalised finantsinvesteeringud, kinnisvarainvesteeringud, materiaalne põhivara ; ( Seadmed , 
autod jne), immateriaalne põhivara ( patendid , tarkvara);
Omakapital: Seotud omakapital ( aktsia - või  osakapital ;  reservid ); vaba omakapital (aruandeaasta kasum; 
eelmiste aasate jaotamata kasum);
Käibevara soetatakse kohustiste arvelt. Põhivara soetamiseks kasutatakse omakapitali ja natuke kohustisi. 

Kasumiaruanne –  finantsaruanne , mis kajastab raamatupidamiskohustuslase teatud perioodi jooksul teenitud 
tulusid ja nende saamise eesmärgil tehtud  kulusid . 

Rahakäibe  aruanne - finantsaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase raha ja rahalähendi jäägi 
muutust aruandeperioodi jooksul eri tegevusliikide lõikes. (kassapõhine aruanne)

Omakapitali muutuste aruanne – raamatupidamisaruanne, mis kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi
raamatupidamiskohustuslase omakapitalis.
Raamatupidamise aastaaruande lisad peavad sisaldama: raamatupidamistavat (RTJ või IFRS); kasutatud 
arvestuspõhimõtete kirjeldust jne…
LOENG 2
Kulude
liigitamine
Kulu
– tulu 
tekkimiseks
vajalikud 
väljaminekud
aruandeperioodi
jooksul, millega
kaasneb
varade 
vähenemine või kohustuste
suurenemine
Kuluobjekt  - objekt millele kulusid arvestatakse: toode, teenus, tegevus, protsess, üksus, tootmisliin, projekt, 
töötaja ,  klient , regioon
põhikulud: põhimaterjal, põhitööliste palk.
2
Tootmise  lisakulud : mittepõhimaterjalikulu, tootmistsehi üleval pidamisega 
seotud
kulud, masinate ja seadmetega seotud kulud, mittepõhitööliste  palgakulu  ja 
muu kaudne kulu.
Kulud
finantsaruannetes kajastamise järgi

Jätkuvad kulud bilansis 

Lõplikud kulud kasumiaruandes 

Kapitaliseeritavad kulud enne 
kasumiaruandes kajastamist on bilansis 
varana  

Mittekapitaliseeritavad kulud kasumiaruandes tekkemomendist
Otsekulud: saab seostada vahetult kindla
kuluobjektiga (kuluefektiivselt). 
Kaudkulud : puudub vahetu seos objektiga või
pole otstarbekas liigitada otsekuludeks
Kontrollitav kulu – igasugune kulu, mille
suurust saab juht oma  tegevusega  mõjutada; 
Mittekontrollitav kulu - kulu, mille suurust juht ei saa oma tegevusega mõjutada; 

Diferentsiaalkulu ehk  inkrementaalkulu  on alternatiivide võrdlemisel leitav erinevus kuludes 

Loobumiskulu  ehk  alternatiivkulu  on potensiaalne tulu, mis jääb saamata, kui ühte otsuse 
alternatiivvarianti eelistatakse teisele. 

Pöördumatu kulu on kulu (väljaminek) on juba tehtud ning mida pole võimalik muuta 

Piirkulu  ehk marginaalkulu on ühe täiendava toodanguühiku valmistamiseks vajalik täiendav kulu. 
Kogukulu  muutus, mille tingib tootmismahu muutumine ühe tooteühiku võrra. 
LOENG 3
Tellimuspõhine kuluarvestus
Tellimus kuluarvestuses:  teistest toodetest ja teenustest selgelt eristuvad tooted ja teenused, (nt. kliendi soovil 
valmistatavad individuaalsed tooted või toodete  partiid , samuti konkretiseeritud tööd või teenused.)
Tellimuspõhise kuluarvestuse süsteemi  rakendamise  eesmärgiks on kindlaks teha konkreetse tellimuse 
maksumus. 
Tellimust  käsitletakse kuluobjektina.
1) Kuluobjektideks (kulukandjad) on valmistatavad tooted. 
2) Kõik tellimuse täitmisega seotud otsekulud kantakse otse tellimusele (täpsemalt tellimuslehele). 
3) Igale tellimusele jaotatakse mingisuguse summa ulatuses kaudkulusid. 
4) Kaudkulude lülitamisel tellimuse maksumusse kasutatakse mingit kulujaotusbaasi. 
Kaudkulud jaotatakse tellimustele vastavalt kulude jaotusbaasile.
5) Tellimuspõhiselt arvutatud  omahind  on keskmine. Kuna tellimusele on jaotatud kaudkulud, mis sisaldavad ka 
püsivkulusid, on omahinnas nii muutuvkomponent kui ka püsivkomponent. 
6) Tekkiv enam- või vähemjaotatud summa kas: 
kantakse ainult kontole Müüdud toodangu omamaksumus – kohene mahakandmine või korrigeeritakse 
kontosid  Lõpetamata toodang, Valmistoodang ja Müüdud toodangu omamaksumus 
Enimlevinud kulujaotusbaasid: (palga  maksmis  viisid)
3
Masintundidest lähtuv tootmise lisakulude määr = Tootmise eelarvestatud lisakulud / Eelarvestatud 
masintunnid.

Tootmismahu tootmise lisakulude määr = Tootmise eelarvestatud lisakulud / Eelarvestatud  tootmismaht .

Põhitööliste tööjõukulust lähtuv tootmise lisakulude määr = Tootmise eelarvestatud lisakulud / Põhitööliste
eelarvestatud tööjõukulu.
Põhitööliste  tööaeg ; põhimaterjalide maksumus; Põhikulud jne samamoodi!
Tellimuspõhine kuluarvestus võimaldab planeerimist ja kontrolli teostada eelkõige  otsekulude  koguste (näiteks 
tükk ,  kilogramm , ruutmeeter,  jooksev  meeter,  liiter , tihumeeter jm) ja koguste kulude (€/tk) suhtes.
LOENG 4
Protsessipõhine  kuluarvestus
 Näiteid  ettevõtetes  protsessipõhise kuluarvestuse rakendamise kohta: 
1)  Aspiriini  tootev firma, kus kõik tooteühikud on identsed. 
2) Kõrgharidust  andev  haridusasutus. 
3) Õlletehas, kus võib küll olla rohkem kui üks tootmisliin, kuid iga  liin  on teistest eraldatud ning  tootmisprotsess
on pidev (jätkuv). 
4) Pesumajad, kus arvestus käib kaalu järgi, eristamata tööobjekte. 
Protsessipõhisele kuluarvestusele iseloomulikud momendid: 
1) Identsed tooted läbivad rea sarnaseid protsesse.
2) Igas tootmisprotsessis on igal tooteühikul samad  tootmiskulud .
3) Allüksuse toodangu väljalaset mõõdetakse ekvivalentühikutes ehk tingühikutes, mitte aga tegelikult 
toodetud ühikutes. Tingühikute arv = füüsiline ühikute arv x valmidusaste. 
Protsessipõhise kuluarvestuse käigus tuleb luua metoodika:
1) Põhimaterjalikulude ja töötlemiskulude akumuleerimiseks tootmisallüksuste kaupa;
2) Tooteühiku maksumuse kindlaksmääramiseks igas allüksuses;
3) Kulude ülekandmiseks ühest allüksusest teise;
4) Kulude jaotamiseks lõpetamata toodangule;
Peamiseks ülesandeks on piiritleda kulude liikumine tootmisprotsessis: 
1) kindlaks teha nende toodete omamaksumus, mis on  lõpetatud  ühes allüksuses ja saadetud järgmisse; 
2) kindlaks teha allüksusesse lõpetamata toodanguna jäänud tooteühikute maksumus. 
Toodangu valmistamine ja füüsiline liikumine läbi tootmis(all)üksuste toimub tavaliselt järgmiselt 
( FIFO  meetod): 
1)  kõigepealt  lõpetatakse ära ja väljastatakse see toodang, mille  valmistamist  alustati eelmises  perioodis ; 
2) seejärel väljub (all)üksusest toodang, mille valmistamist alustati ja lõpetati vaadeldaval perioodil; 
5) toodang, mille valmistamist alustati vaadeldaval perioodil, kuid ei jõutud lõpetada, moodustab lõpetamata 
toodangu varu. 
Protsessipõhise kuluarvestuse 5 etappi:  LOENG4 NÄIDE3
1. Toodangu liikumise arvestus füüsilistes ühikutes.
2. Väljastatud toodangu arvutamine tingühikutes.
3. Kogukulude arvutamine.
4. Tingühiku kulude arvutamine.
5. Tingühiku kulude kasutamine valmistatud toodangu ja lõpetamata toodangu maksumuse arvutamiseks.
Näitaja
Tellimuspõhine kuluarvestus
Protsessipõhine kuluarvestus
Kuluobjekt
Tellimus
Protsess
Väljundid
Üksiktooted või väikesed kogused, kusjuures  tellimused
Identsete toodete suured kogused
erinevad oluliselt
Keskmiste kasutamise ulatus
Väike – keskmised kulud arvutatakse väikeste koguste 
Suur – keskmised kulud arvutatakse paljusid identseid 
(sageli ühe ühiku) kohta
ühikuid sisaldava suure koguse (partii) kohta
Tellimuspõhine kuluarvestus
Protsessipõhine kuluarvestus
1. Iga perioodi jooksul täidetakse palju erinevaid tellimusi. Igal 
1. Üksiktoote valmistamine toimub kas jätkuva protsessina või pikema 
tellimusel on spetsiifilised nõuded.
perioodi jooksul. Kõik tooteühikud on identsed.
2. Kulud akumuleeritakse individuaaltellimuste kaupa.
2. Kulud akumuleeritakse organisatsiooniliste allüksuste kaupa
3. Lõpetamata toodangu arvestust peetakse tellimuste lõikes.
3. Lõpetamata toodangu arvestust peetakse protsesside lõikes.
4. Tellimuse kuluandmiku alusel kajastatakse (kontrollitakse) tellimuse 
4. Allüksuse tootmisaruanne on põhiline dokument, mis kajastab kulude 
kulude akumuleerimist.
akumuleerimist ja disponeerimist.
5. Ühiku kulud (omahind) arvutatakse tellimusest lähtudes ning 
5. Ühiku kulud (omahind) arvutatakse allüksuse kohta ja kajastatakse 
kajastatakse tellimuse kuluandmikus.
allüksuse tootmisaruandes.
4
Muud jätkuvate tegevuste kuluarvestuse meetodid:
Väljundipõhist kuluarvestust kasutatakse kui organisatsioon/üksus toodab ainult ühte toodet/teenust. 
Teenuse/funktsioonipõhine kuluarvestus on kuluarvestus spetsiifilistele teenustele või funktsioonidele, nagu 
sööklad, hooldus- ja teenuskeskused, töötajaskond jm. 
Protsessipõhine kuluarvestus ja planeerimine, kontroll ning hinnastamine:
…
LOENG 5
Tegevuspõhine kuluarvestus
 Traditsioonilised kuluarvestussüsteemid loodi ajal, kui 

tootmiskulude põhiosa moodustasid otsekulud; 

tootmise lisakulud olid suhteliselt väikesed; 

infotöötluskulud olid suured; 

puudus kuigivõrd tuntav globaalne  konkurents ; 

valmistatavate toodete nomenklatuur oli  tänapäevaga  võrreldes suhteliselt väike. 
Näide  1. Moonutused  traditsioonilistest  meetoditest.  Firmas  toodetakse  Toodet  1 (T1)  ning  Toodet  2 (T2).
Perioodi jooksul valmistati 800  T1  ning 200  T2, tootmise lisakulud olid 1000 EUR. Traditsioonilist kuluarvestuse
metoodikat rakendades (kui jaotusbaasiks on ühikute arv) jaotuks T1 80% lisakuludest ehk 800 EUR ja T2 20% ehk
200   EUR  lisakuludest.   Oletame,  et  edasise   analüüsi   käigus   selgub,   et   tootmise  lisakulud  on   eranditult   seotud
seadmeseadistusega, sõltudes seadistuste arvust. T2 tootmisel on palju rohkem seadmeseadistusi ja need on ka
palju kallimad, kui T1 tootmisel. Oletame, et T2 valmistamisega seotud  tegelikud  seadistuskulud olid 900 EUR ning
T1  vastavalt   100   EUR.   Nagu   näeme,   viib   traditsioonilise   kuluarvestusmetoodika   rakendamine   ekslikele
järeldustele, kuna mahupõhine kulujaotus on  vastuolus  reaalsusega – lisakulude käituriks pole tegevusmaht, vaid
seadistuste arv ja  töömahukus . 
!!!  Tegevuspõhine kuluarvestus on kuluarvestussüsteem, kus algul lisakulud  seostatakse  tegevustega ja seejärel
kantakse    tegevuskulud    toodetele,   teenustele   või   muudele   kuluobjektidele,   mis   põhjustasid   vastava   tegevuse.
Tegevuspõhise kuluarvestuse eesmärgiks on kanda kulud võimalikult õiglaselt neile objektidele, mis neid kulusid
tingivad. 
Tegevus ( activity ) – sündmus või tööülesanne, millel on spetsiifiline eesmärk (näiteks seadmete seadistamine 
teatud liiki toodangu valmistamiseks). 
Tegevuskeskus (activity  center ) – tootmis- või teenindamisprotsessi  segment , mille kohta juhtkond soovib eraldi 
aruannet tegevustega seotud  kuludest . Selliste keskuste väljaeraldamisel saab lähtuda järgmistest asjaoludest: 

tegevus panustab järjepidevalt kuluobjekti vääristamisse; 

tootmiskulude suurus; 

vastutuskeskuste  paiknemine; 

tegevuskeskuste arv peaks olema selline, et nende tegevust saaks kontrollida. 
Ressurss ( resource ) – majanduslik element, mida kasutatakse tegevuste läbiviimiseks. Tegevuste läbiviimiseks 
vajalikud elemendid on näiteks  palgad  ja materjal. 
Tegevuspõhine kulupuul (activity cost pool) – tegevusega  seonduv  kogukulu; tegevusega seonduvate 
kuluelementide summa. 
Tegevuskäitur  (activity  driver ) – tegur, mida kasutatakse tegevuste kulu(puuli) jaotamiseks kuluobjektidele. 
Igale tegevusele määratakse tegevuskäitur tegevuse ja kuluobjekti vahelise põhjusliku seose (“põhjus-tagajärg”)
kindlakstegemiseks. 
5
Metoodika: Tegevuspühistes kuluarvestussüsteemides kirjeldatakse põhikulud kohe kuluobjektidele; Sama 
metoodika järgi saab  tootega  seostada ka mittetootmislikke kulusid. Võib eristada erinevaid tasemeid: 
tootmiskulud + kliendiga seotud kulud +  lähetuskulud  + müügikanaliga seotud kulud + muud mittetootmislikud 
kulud.
Tegevuspõhised prognoositud kau d kulud
Tegevuspõhine  kulujaotusmäär  = 
Tegevuskäituri prognoositud kvantiteet
Tootmisettevõtte tegevused:
Tegevuspõhise kuluarvestuse  seisukohast  eristatakse kuute liiki tegevusi: 
1) Ühikuga seotud tegevused ehk ühikupõhised tegevused (maht muutub  proportsionaalselt  toodetud 
ühikute arvuga)
2) Partiiga seotud tegevused ehk partiipõhised tegevused (pole otseselt seotud valmistavate ühikute 
arvuga, vaid nende kogumiga – partiiga)
3) Tootega seotud tegevused ehk tootepõhised tegevused (seotud toote kui terviku konstrueerimise, 
valmistamise ja müügiga)
4) Kliendiga seotud tegevused ehk kliendipõhised tegevused (seotud kunagiste, olemasolevate ja tulevaste 
klientidega. Ei sõltu müügimahust)
5) Hoonete, vahenditega seotud tegevused ehk vahendipõhised tegevused (seotud hoonete, vahendite 
üldise toimega ja ei sõltu teenindatud klientide arvust või partiimahtudest)
6) Toetava  iseloomuga  tegevused ehk organisatsioonipõhised tegevused (seotud org. üldisel tasemel. Ei 
sõltu vahendite ega klientide arvukusest ega partiimahtudest)
Tegevusliik 
Tegevuste näited 
Tegevuskäitur 
Ühikupõhised tegevused 
* Iga ühiku kontrollimine 
* Ühikute arv 
* Põhitööliste juhtimine ja vahetu 
* Põhitööliste töötatud aeg 
töökorraldus  
(inimtunnid) 
* Seadmete tööks vajaliku elektrienergia ja 
* Masinate tööaeg (masintunnid)
õli tarbimine 
Partiipõhised tegevused 
* Masinate seadistamine 
* Seadistuseks kulunud aeg (h) 
* Väljavõtteline kontroll 
* Kontrolliks kulunud aeg (h) 
* Ostutellimuste koostamine 
* Ostukäsundite arv 
* Tootmise (operatiivne) planeerimine 
* Detailipartiide arv 
Tootepõhised tegevused 
* Toote konstrueerimine 
* Eri koostisosade arv 
* Tootmistehnoloogiline ettevalmistus 
* Koostisosade arv ja  keerukus  
* Toote reklaamimine 
* Tootenomenklatuuri arv 
Kliendipõhised 
* Kliendi  haldamine  
* Klientide arv 
tegevused 
Vahendipõhised 
*  Koristamine  
* Pind (ruutmeetrid) 
tegevused 
Organisatsioonipõhised 
* Tootmise üldjuhtimine 
* Töötajad (inimeste arv) 
tegevused 
* Raamatupidamine 
*  Kannete  arv 
*  Personalijuhtimine  
* Töötajad (inimeste arv) 
***Tegevuspõhise kuluarvestuse  keskne  küsimus “Kust kulud tulevad?” (Mis on  kulukäiturid ?). 
***Traditsioonilise kuluarvestuse küsimus “Kuidas tuleks kulusid jaotada?” (Mis on kuluobjektid?).

Tegevuspõhise kuluarvestuse filosoofiliseks aluskontseptsiooniks on tõdemus, et tegevused, mitte tooted, 
põhjustavad kulusid ja tooted tarbivad tegevusi. 
6
TREPIMEETOD :
Astmeline jaotusmeetod (trepimeetod):
Nagu    eelpool     mainitud ,   ignoreerib   otsejaotusmeetod   tugiallüksuste   vahelisi    sidemeid    (teenuste   vastastikust
osutamist). See puudus on osaliselt kõrvaldatud astmelise jaotusmeetodi rakendamisel. Astmeline jaotusmeetod
võtab osaliselt arvesse tugiallüksuste  omavahelise  teenuste osutamise, tagades niiviisi otsemeetodiga võrreldes
täpsema kulujaotuse. Astmeline jaotusmeetod on keerulisem kui otsejaotusmeetod, kuna selle meetodi kohaselt
tuleb   kõigepealt   otsustada,   millises   järjekorras   tugiallüksuste   kulusid   jaotada.   Jaotamine   algab   sellest
tugiallüksusest,   kes   teistele   tugiallüksustele   kõige   rohkem   teenuseid   osutab.   Vastastikused   teenused   lähevad
arvesse vahena. Kui mingi tugiallüksuse kulud on juba ära jaotatud, jääb ta edasisest jaotamisest kõrvale ja  järg
läheb pingereas järgmisele tugiallüksusele. Jaotamine lõpeb pingereas viimase teenindava
allüksusega (tema kulusid pole enam ühelegi tugiallüksusele jaotada).
Meie näites moodustab  Remondi   Tsehhi  poolt IT Osakonnale osutatud teenuste maht 2/10 ehk 20% Remondi Tsehhi
poolt osutatud teenuste kogumahust ja IT Osakonna poolt Remondi Tsehhile osutatud teenuste maht 1/10 ehk 10% 
IT Osakonna poolt osutatud teenuste kogumahust. Seega tuleb kulude jaotamist alustada Remondi Tsehhist.
Tootepõhine  ja ühikupõhine!!!
HINNAHÄLVE
Hinnahäbe eest vastutab hankejuht; toote eest vastutab  tootmisjuht .

Hinnahälve keskendub erinevustele sisendi
tegelike 
kulude ja standardkulude vahel. 

Kasutuse või efektiivsuse hälve
keskendub erinevustele tegelikult
kasutatud mahu ja standardmahu
vahel. 

Kui kogus või tegelik maksumus on
väiksemad standardist, siis hälve on
aktsepteeritav. 

Kui kogus või tegelik maksumus on suuremad
standardist,
siis hälve ei ole aktsepteeritav.

Põhikulude hälvete leidmise skeem: 
ÜLESANNE 18 (treppmeetod):
7