koordineerimiseks) Keskendumine kuludele või efektiivsusele- trad (põhineb muutuvate ja püsivate kulude käitumise erinevusel), tegev(põhineb võimsuste kasutamisel või mittekasutamisel) Kulukogum- koosneb kuludest, millel on sama kulukäitur. Tegevuse kulukogumi moodustavad kõik selle tegevusega seotud kulud. Kulukäitur- iga mõjur, sündmus, tegur, tegevus või muu faktor, mis põhjustab muutusi kuluobjektis. Kulukäituri liigid: Mahupõhised kulukäiturid- mahul põhinevad kulukäiturid, mille alusel jaotatakse üldkulud. Nendeks on näiteks töötunnid, otsene materjalikulu, toodete arv. Tegevuspõhised kulukäiturid- kulukäiturid, mille abil mõõdetakse, kui palju tegevusi tehakse seoses kuluobjektiga ja mille alusel jaotatakse tegevuste kulud kuluobjektidele. Struktuursed kulukäiturid- hõlmavad pikaajalise mõjuga plaane ja otsuseid.
Teatud tugiprotsesside eesmärk on jälgida põhiprotsesside tõhusust. Põhiprotsessid - kulgevad horisontaalselt läbi organisatsiooni, luues väärtust kliendile. Neid nimetatakse ka kliendile suunatud protsessideks (customer-faced processes). Põhiprotsessid lisavad sisendile väärtust ja tavaliselt seonduvad ettevõtte põhitegevusega (põhitegevusprotsessid). 2. Kulukäiturid ja –kogumid Kulukäiturid on kulude põhjustajad (põhjus-tagajärg seosed) – Mahupõhised (volume-based) ehk ressursipõhised (resourcebased) – Tegevuspõhised (activity-based) Kulukäiturite kriteeriumid: 1) valitud kulukäitur peab osutuma tegevuse mõõturiks, 2) peab eksisteerima lineaarne seos kulukäituri ja kulude vahel, 3) ettevõtte teatud taseme kululiigid peavad olema selgelt määratletud üksikutele
Juhtimisprotsessid – juhivad süsteemi tööd Tugiprotsessid – neid on vaja põhiprotsesside toetamiseks. Teatud tugiprotsesside eesmärk on jälgida põhiprotsesside tõhusust. Põhitegevusprotsessid – kulgevad horisontaalselt läbi organisatsiooni, luues väärtust kliendile. Neid nimetatakse ka kliendile suunatud protsessideks. Põhiprotsessid lisavad sisendile väärtust ja tavaliselt seonduvad ettevõtte põhitegevusega (põhiprotsessid) 2. Kulukäiturid (-mõjurid) – kulude põhjustajad (põhjus-tagajärg seosed): mahupõhised ehk ressursipõhised ning tegevuspõhised Kriteeriumid: valitud kulukäitur peab osutuma tegevuse mõõturiks, peab eksisteerima lineaarne seos kulukäituri ja kulude vahel, ettevõtte teatud taseme kululiigid peavad olema selgelt määratletud üksikutele tegevustele Näited: kululiik ja kulukandja vs kulukäitur: müügiosakonna tööjõukulu – klientide arv; lao
järgneval joonisel. Joonis 1. Täiskuluarvestuse protsess (Karu, 2012, lk 6) valitakse kuluobjektid (tooted, projektid, teenused) pt 4, liigitatakse kulud otse- ja kaudkuludeks pt 8, paigutatakse otsekulud otse kuluobjektidele, liigitatakse kaudkulud tootmise üldkuludeks ja organisatsiooni üldkuludeks ning moodustatakse põhitegevuse (tootmise) kulukohad, tugiteenuste kulukohad ja organisatsiooni üldkulude kulukohad pt 7, valitakse kulukäiturid, paigutatakse ja jaotatakse kaudkulud põhitegevuse kulukohtadele ja tugiteenuste kulukohtadele pt 9, jaotatakse tugiteenuste kulukohtade kulud põhitegevuse kulukohtadele, leitakse üldkulude määrad igale põhitegevuse kulukohale ja jaotatakse põhitegevuse kulukohtade kulud kuluobjektidele, paigutatakse ja jaotatakse organisatsiooni üldkulud üldjuhtimise kulukohtadele, 6
tegevused Vahendipõhised * Koristamine * Pind (ruutmeetrid) tegevused Organisatsioonipõhised * Tootmise üldjuhtimine * Töötajad (inimeste arv) tegevused * Raamatupidamine * Kannete arv * Personalijuhtimine * Töötajad (inimeste arv) ***Tegevuspõhise kuluarvestuse keskne küsimus “Kust kulud tulevad?” (Mis on kulukäiturid?). ***Traditsioonilise kuluarvestuse küsimus “Kuidas tuleks kulusid jaotada?” (Mis on kuluobjektid?). Tegevuspõhise kuluarvestuse filosoofiliseks aluskontseptsiooniks on tõdemus, et tegevused, mitte tooted, põhjustavad kulusid ja tooted tarbivad tegevusi. 6 TREPIMEETOD: Astmeline jaotusmeetod (trepimeetod):
Kulukäitur (kulumõjur) (cost driver)ja kulude juhtimine (cost management) Kulude vähendamine võimalik kahel viisil: 1. pöörates tähelepanu väärtust lisavatele tegevustele (value-added activities) 2. juhtida efektiivselt kulukäitureid väärtustlisavate tegevuste puhul. kulukäitur e. kulumõjur (kulutekitaja või kulu eristaja) on see faktor, mis mõjutab kulude kogusuurust. (lühiajalised ja pikaajalised kulukäiturid) Ärifunktsioon Kulukäitur Uurimine ja arendus Uurimisprojektide arv Tööaeg (tunnid) projekti kohta Toodete, teenuste ja protsesside kavandamine Kavandatavate toodete arv Toote osade arv Inseneride tööaeg (tundides) Tootmine Toodetud ühikute arv
Kulu seosed erinevate kuluobjektidega; Kulukoht (-kohad); Kulusid põhjustavad tegevused ja tegevuste seosed kuludega; Vastutus kulu ees; Kulu käitumine erinevate tegevusmahtude korral; Kulu (kulutuse) liik (liigitused); Kulukäitur(id) kulude jaotamiseks. Kuluobjektide hindamise protsessi võib jaotada alljärgnevalt: Hinnatava kuluobjekti defineerimine; Kulukäituri kindlaks tegemine kulukäiturid on kulude põhjuslikud faktorid ehk kulukäitur on iga mõjur, sündmus, koefitsent, tegur, tegevus või muu faktor, mis põhjustab muutusi kuluobjektis, väärtusahelas, protsessis, tegevuses ja/või ressurssides ning nende kasutamises, kuludes ja/või tuludes ning mille alusel jaotatakse üldkulud kuluobjektidele. Kulu hindamise protsessi kõige olulisem samm. Oluliste ja täpsete andmete kogumine kui kulukäitur on valitud, siis kogutakse olulised ja täpsed
arvestamisel tegeliku kulu, normkulu ja ka standardkulu arvestust (eelistatud normkulu ja standardkulu). Otsekuludele lisatakse üldkulud, jaotamisel kasutatakse eelarvestatud üldkulu määra. Üldkulu määr näitab üldkulude summat ühe kulukäituri kohta. 81 · Üldkulu määr = üldkulu kulukäiturite arv Üldkulu määra leidmiseks: - Eelarvestatakse tootmise üldkulud perioodiks (tavaliselt aasta) - Valitakse kulukäiturid - Prognoositakse kulukäiturite arv - Eelarvestatakse üldkulu määr Üldkulude arvestamiseks korrutatakse üldkulude määr tegelikult kasutatud kulukäiturite arvuga 82 · Tegelik üldkulu on reaalselt tehtud üldkulude summa. Eelarvestatud üldkulude ja tegeliku üldkulude vaheks on üldkulu hälve. · Hälbed võivad olla · alajaotamisega (tegelikud üldkulud on suuremad kui eelarvestatud.
Lähtudes toodud loetelust oleksid kulu- kohtadena vaadeldavad näiteks, varumisosakond, transpordiosakond, remondi- jaoskond jt. Iga kulukoha lõikes peab oleme võimalik jälgida erinevaid kululiike – materjalikulu, palgakulu jne; tululiigid, näiteks materjalide müük, ostetud teenuse müük, vahenduskaupade müük, teenustasud jt; kulude jaotustulemused, näiteks, transpordikulu tootegrupile A, hoolduskulu tootegrupile B jne; kulukäiturid, näiteks kasutatud materjali kogus, töötajate arv jt. Järelikult omab kulukohtade arvestus objektiivse kulukandjate (toodete omahinna) arvestuse ja tulemuste hindamise seisukohast äärmiselt olulist tähtsust. Kulukohtade arvestuse põhimõtete kujundamine ASis Piimatööstus Kulukohtade arvestuse rakendamine ettevõttes eeldab kolme olulise ülesande lahendamist: 1) kulukohtade klassifikaatori loomine põhikulukohtade, abi- e kõrvalkulukohtade ja üldiste kulukohtade lõikes;
KMK-analüüsi kasutatakse müügi- ja tootmisstruktuuri kujundamisel, hinnakujundamisel ja ettevõtte strateegiliste kitsaskohtade lahendamisel optimaalsete otsuste vastuvõtmiseks. Ettevõtja tegevuse eesmärgiks on üldjuhul maksimaalse tulu saamine minimaalsete kuludega: TULU - KULU = KASUM Tuludele ja kuludele avaldavad mõju paljud tegurid, mida nimetatakse tulu- ja kulukäituriteks Nt tulukäiturid: müüdud kaubakogused ja müügihinnad; kulukäiturid: valmistatud toodete arv ja ostuhinnad. KMK- analüüs tervikuna on keeruline ja väga töömahukas. Lihtsustatud erijuhtumi näide, kui: o üht liiki kaup (toodang); o püsivad kulud konstantsed; muutuvad kulud proportsionaalsed kulukäituriga; o hinnad ei muutu; o kulud ja tulud on lineaarsed; o ainus tulusid ja kulusid mõjutav tegur maht (kogus); o tehnoloogia, tootmisviis ja tootmisefektiivsus ei muutu; o varud ei muutu;
Materjalide teisalduste arv 20 15 50 85 Kvaliteedi kontrollide arv 18 12 60 90 Määrake toodete o/h traditsioonilisel ja ABC meetodil 1) omahind traditsioonilisel moel 1 2 3 2) ABC 1 2 3 Ülesanne 5.9 ABCosting On toodud kahe seadme tootmise kulukäiturid ja üldkulud. Tuleb need jaotada toodete vahel kasutades ABC meetodit Toode Seadistusi KomponenTellimused Standard 48 32 1760 Lux 64 56 3000 Üldkulud, kr. 120000 304000 56000 a) Kulud standardmudelile b) Kulud Lux mudelile kulukäituriks amise alused: kasutades Ülesanne 5.1
· KMK-analüüsi kasutatakse müügi- ja tootmisstruktuuri kujundamisel, hinnakujundamisel ja ettevõtte strateegiliste kitsaskohtade lahendamisel optimaalsete otsuste vastuvõtmiseks. · Ettevõtja tegevuse eesmärgiks on üldjuhul maksimaalse tulu saamine minimaalsete kuludega: TULU - KULU = KASUM · Tuludele ja kuludele avaldavad mõju paljud tegurid, mida nimetatakse tulu- ja kulukäituriteks · Nt tulukäiturid: müüdud kaubakogused ja müügihinnad; kulukäiturid: valmistatud toodete arv ja ostuhinnad. · KMK- analüüs tervikuna on keeruline ja väga töömahukas. Lihtsustatud erijuhtumi näide, kui: o üht liiki kaup (toodang); o püsivad kulud konstantsed; muutuvad kulud proportsionaalsed kulukäituriga; o hinnad ei muutu; 20 o kulud ja tulud on lineaarsed;
· KMK-analüüsi kasutatakse müügi- ja tootmisstruktuuri kujundamisel, hinnakujundamisel ja ettevõtte strateegiliste kitsaskohtade lahendamisel optimaalsete otsuste vastuvõtmiseks. · Ettevõtja tegevuse eesmärgiks on üldjuhul maksimaalse tulu saamine minimaalsete kuludega: TULU - KULU = KASUM · Tuludele ja kuludele avaldavad mõju paljud tegurid, mida nimetatakse tulu- ja kulukäituriteks · Nt tulukäiturid: müüdud kaubakogused ja müügihinnad; kulukäiturid: valmistatud toodete arv ja ostuhinnad. · KMK- analüüs tervikuna on keeruline ja väga töömahukas. Lihtsustatud erijuhtumi näide, kui: o üht liiki kaup (toodang); o püsivad kulud konstantsed; muutuvad kulud proportsionaalsed kulukäituriga; o hinnad ei muutu; o kulud ja tulud on lineaarsed; o ainus tulusid ja kulusid mõjutav tegur maht (kogus); o tehnoloogia, tootmisviis ja tootmisefektiivsus ei muutu;
KMK-analüüsi kasutatakse müügi- ja tootmisstruktuuri kujundamisel, hinnakujundamisel ja ettevõtte strateegiliste kitsaskohtade lahendamisel optimaalsete otsuste vastuvõtmiseks. Ettevõtja tegevuse eesmärgiks on üldjuhul maksimaalse tulu saamine minimaalsete kuludega: TULU - KULU = KASUM Tuludele ja kuludele avaldavad mõju paljud tegurid, mida nimetatakse tulu- ja kulukäituriteks Nt tulukäiturid: müüdud kaubakogused ja müügihinnad; kulukäiturid: valmistatud toodete arv ja ostuhinnad. KMK- analüüs tervikuna on keeruline ja väga töömahukas. Lihtsustatud erijuhtumi näide, kui: o üht liiki kaup (toodang); o püsivad kulud konstantsed; muutuvad kulud proportsionaalsed kulukäituriga; o hinnad ei muutu; 20 o kulud ja tulud on lineaarsed;