sellest tuleb hoiduda. Põlatuks muudab valitseja see, kui teda peetakse tujukaks, kergemeelseks, naiselikuks, araks ja kõhklevaks. Valitseja peab nõudma, et tema sõna oleks seadus. Valitsejal on kaks hirmu- üks alamatelt lähtunud (sisemine) ja teine võõramaalastest lähtuv (välimine). Valitsejal tuleb repekteerida nobiile, kuid ta ei tohi teha end kodanike vaenualuseks. Kui valitsejal pole rahva poolehoidu, siis sõjaväe oma on tal hädavajalik sellises olukorras. Tuleb hoiduda tõsist ülekohut tegemast kellegile neist, kes teda teenivad ja tema riigi teenistuses olles teda ümbritsevad. XX PEATÜKK KINDLUSTE JA PALJUDE MUUDE ASJADE KASULIKKUSEST Paljud arvavad, et targal valitsejal tuleb teadlikult ning targalt suurendada vaenulikkust enda vastu, et selle mahasurumisele järgneks veel suurem au ja hiilgus. Enam ustavust leiavad uued valitsejad neis, kes alguses kahtlasena tundusid. Turvalisemaks võimulpüsimiseks ja kindla varjupaiga
püütakse leida säärased tehnoloogiad, mis ei annaks varandust, kuid riik pole kohustatud kodanikule seda kõike massitarbijaks. kindlustamiseks. Olukorrad, kus pealekaebamine on vajalik: kahjulikke jäätmeid, nii et pole vaja teha ka kulutusi jääkide muretsema). Mida kujutab endast süü hajuvus korporatsioonis? Kas 1.keskastmejuht on ebakompetentne või teeb ülekohut ja kahjutustamisele või2.saadakse jääkide kahjutustamisel uus Kumb lähenemine kaldub rohkem moraalsesse alluvad, kartusest kaotada tööd, ei julge avalikult protesteerida toode ja sellega majanduslik efekt, mis kahjutustamiskulud ära see on omane ainult korporatsioonidele või üldse suurtele
9 Sealsamas, lk. 194. elama, et olla õnnelikud?“10 Võib-olla aitaks meid siinkohal kreekaliku ja kristliku mõtlemistraditsiooni eristamine, omistades esimesele õnne ja eetika seostamise ning teisele kannatuse ja eetika seostamise? Kas võiks arvata, et Baturini looming kasvab välja kristlikust mõtteviisist? Osalt on see väide küllap tõene, ent kristliku kannatuseetika vastandamine kreekaliku õnneeetikaga teeks kristlikule traditsioonile ülekohut: miks kannatas Kristus, kui mitte inimkonna õnne nimel? Batriani kannatused ei too õnne kellelegi, ei headus ega õiglus pääse romaanis võidule. Edward Schillebeeckx, kirjeldades erinevate religioonide suhtumist kannatusse, rõhutab, et kuigi iga religioon reageerib kannatusele erinevalt, on kõigile religioonidele ühine püüe juhtida headus võidule, „nende sügavaim püüdlus on kannatus ületada“11. Kristlik maailmavaade ei õigusta
Kui Hamlet naasis Taanimaale oli Horatio esimene kellega ta kokku sai. Horatio tahtis juua mürgitatud veini, kui Hamlet oli suremas, kuid Hamlet keelas teda, sest Horatio oli ainuke, kes räägiks mis tegelikult oli juhtunud teistele. Aegade jooksul on tuhanded näitlejad ja lavastajad püüdnud avada seda Hamleti-lugu. Lugu inimesest, kes igal sammul kohtab rõhuja kalkust ja kõrgi solvamisi, põrkub kokku võimu ülbuse ja kohtu aeglusega. Inimesest, kes ei suuda ümbritsevat vägivalda ja ülekohut enam «vaimus taluda» ning peab otsustama, kas asuda sellega võitlusse või siis vaev lõpetada vaid pussitorkega. Ja paine «olla või mitte olla» ei jäta seda inimest hetkekski. «Hamleti» teeb igavikuliseks see, et autor on tabanud üksikisiku ühiskondliku eksistentsi alusprobleemi. Shakespeare näitab, et vägivalla vastu tõusmine viib omakorda ebaõiglusele ja vägivallale. Ring sulgub, jäävad vaid laibad ja vaikus.
kehtestada ja valis kergema tee, loobudes koolis käimisest. "Kuidas elad, Ann?" (A.Vallik) peategelane Ann oli alati olnud hea õpilane ning seda tänu emale, kes tema tegemistel ja õppimisel pidevalt silma peal hoidis. Ann sai aru õppimise tähtsusest, kuid vihastas vahel oma ema peale, kes ei teinud mingeid järeleandmisi ning oli ülimalt nõudlik. Kuid peale ema päeviku leidmist ja lugemist selgus, et Anni ema polnud ise noorena sugugi nii korralik. Ann sai vihaseks ning tundis ülekohut. Ta ei suutnud enam koolile keskenduda, kuna mõtted keerlesid aina ema päeviku ümber. "Teist päeva peaaegu õppimata koolis. Polnudki nii hull. Ei küsitud. Aga see keemia töö läks vist küll nahka. Enda arust ma midagi ikka teadsin ka, ehk veab kolme välja. Appi, kuidas ma mõtlema olen hakanud! Vanasti oli kolm (eriti tunnistusel) ikka üsna häbenemisväärt asi. Aga nüüd on mul üsna ükskõik, arvaku vanemad mida tahes" (A.Vallik, Kuidas elad, Ann?, lk 32).
üllameelsuse vilju. Selleks et tõesti seadustest kinni peetaks ja kord püsiks, toetasid kõik jumalad Zeusi ja olid kärmed tema käske täitma. Themis ja Justitia Seadusejumalanna Themis viibis alati Zeusi kõrval. Ta kuulas Zeusi käske ja andis need otsekohe surelikele inimestele teada. Niiviisi pandi maailma valitseja antud seadused maa peal kehtima. Teine jumalanna, Justitia, kaitses õigust ja vihkas valskust. Kui ta iganes nägi ülekohut, teatas ta kohe Zeusile ja see mõistis õigust. Häda seaduserikkujale, kelle kohta surematu Zeus oli otsuse langetanud, sest karmimat karistust polnudki võimalik määrata. Kui aga eksinu kahetses, kuni polnud liiga hilja, ja andestust palus, andis Zeus oma üllameelsuses alati andeks ja õelad fuuriad jätsid üleastunu piinamise. Zeus saatis inimestele ka rõõme ja muresid. Olümpose valitsejakoja ees seisis kaks suurt savianumat
lähendab üksteisele kommete sarnasus; too auline nimelt, millest sageli räägime, mõjub meisse innustavalt ka siis, kui teda täheldame kelleski teises, ning ta teeb meid sõbraks sellega, kellele ta näib olevat omane. Aga kui vaadata mõistuse ja hinge seisukohalt, siis liitude hulgas pole tähtsamat, pole ühtki hunnitumat sellest, mis meist igaüht seob riigiga. Õiglust ei tohi eirata üheski olukorras. Niisiis ei tule suurehingeliseks pidada neid, kes teevad ülekohut, vaid neid, kes ülekohut väldivad. Kuid tõeline ja tark hingesuurus on arvamisel, et loomust järgb aulisus ei sisaldu kuulsuses vaid tegudes. Vahvale ja suurele vaimule iseloomulik: väliste asjade põlgamine, suurte ja ohtlike tegude tegemine. Oleks häbiväärne kui iha murraks selle, keda hirm pole murdnud. Sõdida ei tohiks enda kuulsuseiha ajel. Rahu on parem. Sõda tuleb alustada tulevast rahu silmas pidades. Ohtudest ei tohi nõnda hoiduda, nagu näiksid ara või nõrgana. Riigi juhtimisest:
263. Kui ütled endast tugevamale tõtt, võib see teile mõlemale haiget teha. 264. Kõige ebameeldivam inimene seltskonnas on see, kes ei varja, et tal on õigus. 265. Tagaselja siunatakse inimesi puhtast viisakusest: juuresolijatest ju ei räägita! 266. Inimest, keda õpid lähemalt tundma, hakkad austama, sest leiad temas palju oma enese puudusi. 267. Kõiki inimesi tundes ei pruugi me veel ühtegi tunda... 268. Inimene ei andesta iialgi sellele, kellele ta ise ülekohut on teinud. 269. Kõige närusem näriline on inimene: talle ei ole püha isegi oma liigikaaslase kõri! 270. Igatsust armsa sõbra järgi tunned alles siis, kui olete lahkunud. 271. Andesta, kui seda sult palutakse, sest andestus on parem kui kättemaks! 272. Paljusid inimesi aitame ja toetame juba sellega, et jätame avaldamata oma arvamuse ja otsuse nende tegude kohta,mis meile ei meeldi! 273. Sageli kujutab sõpruski võrrandit, milles on oma tundmatu ja muutuja. 274
andeks andma kui me ei tea, millised valusad kogemused sellele on eelnenud. Halba teinud inimesele andeksandmine kuulub tingimusteta niisuguste asjade hulka, mille puhul peab igaüks ise seisukoha võtma. Andeksandmine kellegi teise ettepanekul võib muutuda enesepettuseks. Ebaõiglased teod ei lakka sel moel olemast, viha ja sellest põhjustanud eluvaled jäävad kõigest hoolimata hõõguma. Loomulikult võib see võtta ka teise pöördu kui vanemad tajuvad, et on teinud lapsele ülekohut ning seepärast paluvad ise lapselt andeks. See peab toimuma siiralt oma vigu mõistvalt ja tunnistades ning mitte ennast liiga kaitstes ega õigustades. Andekspalumine peab sisaldama vähemalt mõningast alandlikkust. Mõningatel juhtudel võib viha emotsioonide tõttu suhe vanematega sootuks katkeda seda nimetatakse konfrontatsiooniks. Niin võtab täiskasvanud laps jutuks oma lapsepõlve ja räägib kõigist kannatustest, mis on talle 17
Theseus keeldus esialgu Andrastosele abi pakkumast, kuid kui tema ema Aithra ütles, et hauaõigust peab pühaks kogu Kreeka ja see, mis seob seda riiki ühte on õigluse ühtviisi austamine, siis otsustas Theseus kokku kutsuda linnarahva, et ka neilt sõjakäiguks nõusolek saada, sest Ateena oli linn, kus kõigil oli õigus sõna öelda. Koosolekult naastes ütles kuningas, et teebalastele otsustati teatada, et Ateena ei saa rahulikult pealt vaadata, kuidas tehakse kisendavat ülekohut. Kreon, Teeba valitseja, ei võtnud Theseuse ettepanekut anda surnukehad mulla rüppe vastu ja Ateena sõdalased marssisid Teeba alla ja vallutasid linna. Kui Theseus oli teebalastele öelnud, et ta ei tulnud Teebasse hävitama, vaid surnuid lunastama, siis kuulis ta käskjalalt, et kuningas ise oma käega oli teinud matused neile viiele, ise oli pesnud õnnetud ja katnud nad ning tõstnud raamile. Muretsevate väepealike emad tundsid
maailmale; teda hakkasid kartma isegi need, kes teda ümbritsesid, nii et tema tapeti ühe tsentuurio poolt omaenese armee keskel. 24. Siinkohal tuleb märkida, et seesugust, vääramatu ja kaljukindla vaimu otsusele järgnevat surma pole valitsejal võimalik vältida, sest tema elu kallale võib kippuda igaüks, kes ei hooli suremisest; et aga selliseid inimesi tuleb ette väga harva, siis ei tarvitse valitseja neid eriti karta. Tal tuleb vaid hoiduda tõsist ülekohut tegemast kellelegi neist, kes teda teenivad ja tema riigi teenistuses olles teda ümbritsevad - nagu tegi seda Antoninus, kes tappis teotaval viisil eelnimetatud tsentuurio venna ja ähvardas teda ennast päevast päeva samasuguse saatusega, hoidis aga ometi teda ihukaitseväes edasi; see oli arulage otsus, samm vastu hukule, mis teda tabaski. 25. Aga tuleme Commoduse juurde kellel oli väga lihtne võimu hoida, sest Marcuse pojana omas ta seda
Siinset vaimuelu elavdas ka Venemaa jätkuv euroopastumine, mis muutis Baltikumi kultuurisillaks Õhtumaa ja uueneva Venemaa vahel. Ajalookirjanduses on 18. sajandit tavakohaselt käsitletud kui seisakuaega, eesti talurahva seisukohalt aga kui kõige tumedamat ja raksemat ajajärku. Niisugustel otsustel ei puudu oma alus, kuid on ühekülgne pärisorjuse kaotamisele eelnenud aastasaja kirjeldamisel kasutada ainult musta värvi. Õigusetust ja ülekohut on meie rahvas pidanud kannatama nii enne kui pärast seda. Vaadeldaval ajal jõudis Läänest Baltikumi valgustusliikumine, mis lõi soodsa pinnase pärisorjuse kaotamiseks ligi pool sajandit varem, kui see teostus Vene riigi ülejäänud aladel. Kirjaoskuse süvenemine, eestikeelsete raamatute levik ja esimeste ajalehtede ilmumine tõstis märgatavalt eestlaste kultuurilist taset. Rahvastiku arvuliselt valdava ja määrava osa moodustasid endistviisi eestlased, kes oma
Margus! MARGUS (karmilt). Noo - mis sina veel tahad? MARI (alandlikult). Mis ma nüüd tahan, Margus! Mitte midagi ma ei taha! MARGUS. Siis-mine! MARI (murelikult). Kuidas ma jätan su siia... Jumala ainuüksi!... Teised on kõik ära läinud... MARGUS. Ajasid tema jälle metsa! Kes teab, kas tuleb tagasi või ei tule! MARI (vähe aja pärast). Küll tuleb! Ega see esimene kord ole. Ta on ju mitu puhku ära olnud ja ikka jälle tagasi tulnud! MARGUS (pureldes). Mitu puhku! Kui te temale ülekohut tegite. Tema ei ole nagu teie, tema ei kannata ülekohut, tema veri on teistsugune. See on õrn, lööb kergemini keema, see... Aga seda ei suuda sina ju mõista! MARI. Ah, Margus! Mina ei suuda seda mõista, kuidas sa nõnda tema küljes kinni oled! MARGUS. Ja muidugi ei suuda sa seda. Mine! Ma ei taha sind näha. Kuulutad oma halba unenägu teistele nagu tõtt! MARI (nuttes). Oh jumal, Margus, ma ei näinud und! MARGUS. No siis arvasid sa selle omast peast välja
Koos Cervantese don Quijotega saab hullu mängiv Hamlet renessansi kriisiaja suurimaks sümboliks. Loo algallikaks oli keskaegse taani ajalookirjutaja Saxo Grammaticuse ladinakeelne kroonika "Taanlaste teos". Shakespeare tundis nähtavasti loo prantsuskeelset novellilaadset mugandust. "Othello" klassikaline armukadedustragöödia. "Kuningas Lear" näitab, kuidas võim võõrandab ja pimestab inimest, sünnitab ülekohut. "Macbeth" vapustab oma negatiivse peategelasega, kes ei põrka võimuihast ajendatuna tagasi ka kõige võikamatest roimadest. Kolmanda loomingujärgu (16081612) näidendeid ühendab teatud muinasloolisus, idüll, mis mahendab konflikte ja viib õnneliku lõpplahenduseni. Seetõttu on neid nimetatud tragikomöödiateks (nt "Talvemuinasjutt", "Torm"). Shakespeare'i viimaseks näidendiks peetakse "Tormi", mille peategelane, pahelise venna
renessansiinimene kaldus saavutama oma eesmärke vahendeid valimata. (Seda väljendab põhimõte“eesmärk pühitseb abinõu“. Sellel ajal ajal hakkasid levima ka tulirelvad. Renessanss ei vabastanud mitte üksnes inimese vaimu, vaid tõusis ka tema maine saamahimu, mis tõi kaasa sügava moraalikriisi – nt Ameerika põlisrahvaste orjastamine ja hävitamine. Katoliiklik inkvisitsioon, aga ka protestantlik kirik püüdsid välja juurida ketserlust (väärusulisust), mis tõi kaasa uut ülekohut ja inimeste tapmist. Renessanssi õitseng toimus üllatavalt just väikelinnades, millede kodanikud soovisid äsja jõukale järjele saanuna kajastada oma linna kordumatust ja iseenda saavutatud prestiiži. Itaalias oli renessanssil kolm tähtsamat keskust: Veneeetsia, Genova (rikkad kaubalinnad), Firenze (finantslinn) ja Rooma (paavsti residents). Itaalia renessanssi periodiseeritakse järgmiselt: 14.sajand – trecento e. Eelrenessanss 15. sajand – quattrocento e
Kogu Naiivne noormees, kolis Pariis rääkis temast, ta oli väga ilus. kaevanduslinna. Kohtus mehega, Rikkad mehed hakkasid tema kes leidis talle töö-ja elukoha. Kui Vt. üles juures käima. Tahtis enda ja poja kaevanduses töötab->tunneb elu kindlustada. Alguses prostituut- ülekohut, ei mingit normaalset >lõpuks saatjadaam. Kõik olid palka. Tahtis korraldada mässu. lõpuks laostunud, kui olid Nanaga Alguses näljutasid, pärast koos olnud. Suri lõpuks rõugetesse laamendasid ja lõhkusid. Tuli sõjavägi neid ohjama->10 inimest
Koos Cervantese don Quijotega saab hullu mängiv Hamlet renessansi kriisiaja suurimaks sümboliks. Loo algallikaks oli keskaegse taani ajalookirjutaja Saxo Grammaticuse ladinakeelne kroonika "Taanlaste teos". Shakespeare tundis nähtavasti loo prantsuskeelset novellilaadset mugandust. "Othello" klassikaline armukadedustragöödia. "Kuningas Lear" näitab, kuidas võim võõrandab ja pimestab inimest, sünnitab ülekohut. "Macbeth" vapustab oma negatiivse peategelasega, kes ei põrka võimuihast ajendatuna tagasi ka kõige võikamatest roimadest. Kolmanda loomingujärgu näidendeid ühendab teatud muinasloolisus, idüll, mis mahendab konflikte ja viib õnneliku lõpplahenduseni. Seetõttu on neid nimetatud tragikomöödiateks (nt "Talvemuinasjutt", "Torm"). Shakespeare'i viimaseks näidendiks peetakse "Tormi", mille peategelane, pahelise venna
seadusel täius on käskimine, lubamine, keelamine, karistamine 14. tunda seadust on mitte meeles pidada nende sõnastust, vaid nende jõudu ja võimu 15. ära tee kellelegi haiget (mitte kellelegi haiget teha/mitte kedagi vigastada) 16. üks asi on müümine, teine on ostmine, üks asi on kaup ja teine väärtus 17. jõudu on lubatud tagasi tõrjuda jõuga 18. eksimine on inimlik 19. kasuliku ühendmine meeldivaga 20. pettuse varjamine on samuti pettus 21. parem taluda ülekohtut, kui ise teha ülekohut 22. kohtuniku kohustus on õigust mõista, mitte õigust luua 23. kohtunik peab alati silmas pidama õiglust Verbi käändelised vormid Accuso, avi, atum, are (süüdistama) 1. Partic. Praes. act. ns (saame esimesest põhivormist) Accusans, antis (süüdistav, süüdistades) Praedium dominans/serviend (valitesev/teeniv maatükk) 2. Gerundivum -ndus, nda, ndum (süüdistatav) (saame esimesest põhivormist) Accusandus, a, um 3. Part. Perf
descriptive law (kirjeldav õigus) - laws which simply describe how people or even natural phenomenas usually behave nation (riik) - country with its own goverment citizen (kodanik) - person native of a country; realationship between country and a person stranger (välismaalne) - person who is unfamiliar, from another country penalty (karistus) - punishment fixed by law, as for a crime or from any soical groups goverment (valitsus) - organization which controlls a stre or community System of Courts (kohtusüsteem) - organization applying law in the name of states to commit a crime (kuritegu läbi viima) - breaking a law, usually given out by the goverment fine (trahv) - certain sum of money person pays for breaking a law corruption (korruptsioon) - dishonest or unethincal conduct by a person entrusted with a position of authority suspension (kõrvaldamine) - form of punisment that people recieve for violating rules and regulations Civil Acti...
jumalatelt, kas on õige nende uute preestrite kuulutus vastu võtta või mitte. Vastuse pidi andma “valge saatusehobuse” jalg. Ajaloolise tähtsusega otsus olenes sellest, kumma jala hobune esmalt üle palgi tõstab. Liisk langes ristiusu kasuks. Lätlased nõustusid sellega ja ei taganenud oma otsusest enam kordagi. Henrik paneb kirja: „Nimelt olid lätlased enne usu vastuvõtmist alandlikud ja põlatud, kannatades rohkesti ülekohut liivlastelt ja eestlastelt, mistõttu nad seda enam rõõmutsesid preestrite tuleku üle.“ 1208. aastaks jõudsid lätlased juba mitmed ristiusu kirikud ehitada ja ka Henriku Talava preestriks nimetada. Muistne vabadusvõitlus Taanlaste 1206. aasta retk Saaremaale Kuigi Henriku kroonikal põhineva Riia misjoni keskse ajalookäsitluse järgi algas võitlus eestlastega 1208. aastal, siis mõnikord on muistse vabadusvõitluse
päriseks. See ühiskondlik kord hakkab tasapisi mõranema. Orjuse metafoor: 1. Eestimaa = orjus-romantilisus. Eesti isikustatakse. Orjuse kütkeis aheldatud. 700aastane orjaöö. Priius ja orjus. Vastandus. Sellest räägitakse väga emotsionaalselt. „Me peame kõik eesti rahvaga juhtunud asjad meeles pidama“ - hoiak. Eestlus põhjendab end nii. 2a. Rahvapärimus- realism. Orjusest räägitakse palju rahvapärimuses. Nt rahvalauludes käsitletakse mõisa ülekohut, hirmu, tahet mõisast välja pääseda. Orjakivi narratiiv. Need jutud kütsid üles viha sakslaste vastu. 2b. Unenägu. Mõlemad on allegooriad. Millega orjus seostub: 1. Töö. Orjus on töö sünonüüm. See tähendab maj. süsteemi kujutamist läbi metsiku ja barbaarse tootmisloogika. Mahtra sõda 5. ptk. 2. Karistus. Selle kaudu viiakse ellu valitsejatele antud õigus kohut mõista. Kepp on karistuse kujund. Karistust tähendav element. Ennekõike kehaline karistus- peksmine
I Eduard Vilde. “Mäeküla piimamees” 1. Kirjuta sidus 7-lauseline üldistus teose põhisündmustest ja olemusest. Üksik mõisahärra von Kremer kohtub ühel päeval Mariga, kes on talupoeg Tõnu naine. Mari ei ole otseslt just Tõnu naine, kuna Mari õde, kes paar aastat tagasi suri, oli Tõnuga abielus ning nüüd aitab Mari Tõnul lapsi kasvatada. See tõttu teeb von Kremer Tõnule ahvatleva pakkumise. Ta lubab anda Tõnule oma piimaäri kui Tõnu annab vastu oma naise. Tõnu, kes on vaene talupoeg jääb kohe selle ideega nõusse, kuid probleemiks osutub Mari nõusse rääkimine. Mari on tükk aega vasttu sellele ideele, kuid lõpuks jääb nõusse. Hiljem kui tehing tehutd, siis Tõnu ikkagi kahetseb, et andis Mari piimaäri vastu. 2. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani a) põhiprobleem Kas Mari vahetamine piimaäri vastu oli õige tegu? b) 2-3 kõrvalprobleemi. Peale tehi...
on suunatud inimloomuse vastu, saab karistada ning samas arvestatakse ratsionaalselt ka kurjategija puhul õiglase loomuõigusest lähtuva karistusega. 5. KarS'is on arvestatud ka süüd välistavaid, raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid, millel on ülipositiivse õiguse avaldumises karistuse liikides ja määrades väga oluline roll. 6. KarS on orienteeritud kaitsma õigusvastase teo ohvriks lagenud kannataja õigusi õiglasel viisil, ent ei tee ülekohut ka õigusvastase käitumise toimepanijale, vaid määrab proportsionaalse juriidilise vastutuse. Autori poolt välja toodud argumendid KarS'i ülipositiivsele õigusele vastavuse üle käistlevad peamiselt uuritava seaduse eriosa, kuid on ilmselge, kui karistused on teatud kuritegude või väärtegude eest loomuõigusega vastavuses, peab ka seadus tervikuna hõlmama kõnealusele 24 Eesti Vabariigi Põhiseadus. - RT 1992, 26, 349.
pahasti. Lapse tahtele allumine absurd. Kui inimest vooruslikult kasvatada, siis sellest kujunevad välja inimese harjumused ja mõistusepärane käitumine. Inimene mõtestab asja enda jaoks läbi. Inimene ei tohi elada liialdustes, vaid peab olema mõõdukas. Vooruseeetika üks kolmest eetikateooriate kimbust, kuidas moraali mõtestatakse. Kristlik eetika 10 käsku (judaism). Silm silma vastu selle printsiibi mõte piirata omakohust, ei tarvitaks suuremat ülekohut endale tehtu üle. Kui keegi lööb vastu paremat põske, siis keera ka vasak ette. Armastagem oma vaenlasi kristlikud väited. Mäejutlus Matveuse evangeeliumi 57 ptk. ,,Enda silmas palki ei näe, aga teisi silmas pindu näed." Eetikateooriad Deontoloogilised eetikad ,,deon" peaks. Lähtub motiivist. Tagajärg halb vbl, tuleb uurida, mis motiiviks oli. Teleololoogilised eetikad tagajärg määrab ära selle, mis on hea. Nt. egoism suurendab enda heaolu, seega hea.
Saja-aastast sõda kaa. Võim, moraal, individualism, vastutus kandusid ka tema tragöödiatesse. · Varases loomingus 2 tragöödiat ,,Romeo ja Julia" (keskajas on sellele sarnane Tristani ja Isolde lugu) ja ,,Julius Caesar". · Shakespeare psühologiseerib ja individualiseerib oma tegelasi. Ta on oma näidendeis ka poeet. · ,,Othello" klassikaline armukadedustragöödia. · ,,Kuningas Lear" võim võõrandab ja pimestab inimest, luues kapriise ja ülekohut. · ,,Macbeth" vapustab oma negatiivse peategelasega. Kaasaegne Sotimaa väepealik roimab nõidade juttu uskudes igasuguseid tegelasi. Et ise kuningaks saada. · ,,Hamlet" kuulsaim. Natuke nagu Cervantese hull d Q, saab hullu mängiv Hamlet renessansi kriisiaja sümboliks kirjanduses. Algallikaks oli Saxo Grammaticuse ladinakeelne kroonika ,,Taanlaste teod". Algusest peale sees surma teema. Lope de Vega
Kui ütled endast tugevamale tõtt, võib see teile mõlemale haiget teha. Kõige ebameeldivam inimene seltskonnas on see, kes ei varja, et tal on õigus. Tagaselja siunatakse inimesi puhtast viisakusest: juuresolijatest ju ei räägita! Inimest, keda õpid lähemalt tundma, hakkad austama, sest leiad temas palju oma enese puudusi. Kõiki inimesi tundes ei pruugi me veel ühtegi tunda... Inimene ei andesta iialgi sellele, kellele ta ise ülekohut on teinud. Kõige närusem näriline on inimene: talle ei ole püha isegi oma liigikaaslase kõri! Igatsust armsa sõbra järgi tunned alles siis, kui olete lahkunud. Andesta, kui seda su'lt palutakse, sest andestus on parem kui kättemaks! Paljusid inimesi aitame ja toetame juba sellega, et jätame avaldamata oma arvamuse ja otsuse nende tegude kohta, mis meile ei meeldi! Sageli kujutab sõpruski võrrandit, milles on oma tundmatu ja muutuja. Vanal tutvusel on sügavad juured.
raame seostatakse konkreetsete nõudlejatega. Konstrueerides inimesi Kes põhjustavad sotsiaalprobleemide tingimusi? Süüdlane ehk "paha" (villian) Kes kannatavad kahju? Ohver ehk kannataja (victim) Emotsioonide loomine: kaastunne ohvri suhtes ja viha süüdlase suhtes Humanitaarsete teemade loomine Ohvri konstrueerimine Sümpaatia loomine ehk "head" ohvrid on kõrge moraaliga head inimesed, kellele on tehtud kohutavat ülekohut ja neil endil ei lasu mingit süüd Konstrueerida ohvri kannatused kohtutavateks Ohvri juhuslikkuse konstrueerimine ehk järgmine ohver võib olla igaüks meist Andrei Hvostov: Minu elu Annleenaga (20.04.2013 EPL) Andrei Hvostov: Annleena kui sümbol (22.04.2013 EPL) Konstrueerides ohvri "puhta" ja moraalsena Ohvri personaliseerimine ja võimalusel tuntud isikute konstrueerimine ohvritena Ebaõnnestunud ohvri konstrueerimine
vend kaitseb); teenete vahetamine („Laena kleiti, teen su mata ära“). - Kaksikutel võib olla raskusi diferentsiooniga kramplik soov erineda, raske leida oma mina (nt teismeeas). Vanematega toimetulek – palju viise: - Püüd vanemate võimu tasakaalustada (sageli püüab üks lastest vähendada ülekohut teise suhtes, nt ripub käe küljes, kui teisele tahetakse peksa anda). - Lastevahelised saladused (kasutatakse sageli omavaheliste suhete reguleerimiseks; võib juhtuda, et üks teeb pahandust, aga teine saab karistada). - Tõlkimisfunktsioon (üks lastest on teisele vanemate suhtes tõlgiks; eriti vaimse puudega)
Aasta suvel ja nende karistamisest. Ajaloolise Juuru kihelkonna Mahtra m õisa ning selle elanike k õrval on Vilde loonud m õttekujutusliku Vaitla, kus elavad ja tegutsevad ro maani kesksed tegelased talupoe gade, m õisnike ja sundijate seast. Need on kange kaelne teo m e es N õllamäe Päärn, tubli taluneiu Huntagu Miina, noor ja vana parun von Heidegg, op man Vinter, Kupja Ants jt. Baltimaade mahajäänud feodaalolusid ja m õisas sündivat ülekohut arvustab Sveitsi päritoluga koduõpetajanna Juliette Marchand. Te ma suu läbi väljendab Vilde o ma humaanseid ja de m okraatlikke vaateid. ,, Kui Anija m eh ed Tallinnas käisid" Kirjeldab e estlaste sa maaegset olukorda linnas, kus valitseb veel peaaegu keskaegne tsunftivaim. Peategelane on külast linna pääsenud talupoiss, tegelikult paruni vallaspoeg Mait Luts. Suurte pingutuste hinnaga saab ta tisleriselliks, on saksa seltskonnas kohane mas ja haljale oksale jõud mas
. 31 SISSEJUHATUS: Üks inimese põhivajadusi on vajadus turvalisuse järele. Thomas Hobbes´i ühiskondliku lepingu teooria järgi on riigi kohustuseks kaitsta inimesi, kindlustada neile avalik rahu ning turvalisus.1 Kirjeldatud eesmärki aitab riigil saavutada karistusõigus, mille ülesanne demokraatlikus õigusriigis ongi ühiskonna kui inimeste sotsiaalse kooselu kaitse, rakendades seadusandja poolt ettenähtud sanktsioone, makstes nende kohaldamisega kätte tehtud ülekohtu eest ning uut ülekohut ära hoides.2 Tihti aga ei täida karistus oma eesmärki: vanglast vabanenu ohustab taas inimeste turvatunnet ning ei karistusõigus ega riik suuda sanktsiooni kohaldamisega täita oma kohustust. Lihtsalt kättemaksmisel puudub aga käesoleva töö autori arvates igasugune mõte. Ka Platoni poolt vahendatud tsitaat Protagoraselt ütleb: ,,ükski tark inimene ei karista sellepärast, et on patustanud, vaid et enam ei patustaks."3
Talupojal tekib võimalus osta talu päriseks. See ühiskondlik kord hakkab tasapisi mõranema. Orjuse metafoor: 1. Eestimaa = orjus-romantilisus. Eesti isikustatakse. Orjuse kütkeis aheldatud. 700aastane orjaöö. Priius ja orjus. Vastandus. Sellest räägitakse väga emotsionaalselt. ,,Me peame kõik eesti rahvaga juhtunud asjad meeles pidama" - hoiak. Eestlus põhjendab end nii. 2a. Rahvapärimus- realism. Orjusest räägitakse palju rahvapärimuses. Nt rahvalauludes käsitletakse mõisa ülekohut, hirmu, tahet mõisast välja pääseda. Orjakivi narratiiv. Need jutud kütsid üles viha sakslaste vastu. 2b. Unenägu. Mõlemad on allegooriad. Millega orjus seostub: 1. Töö. Orjus on töö sünonüüm. See tähendab maj. süsteemi kujutamist läbi metsiku ja barbaarse tootmisloogika. Mahtra sõda 5. ptk. 2. Karistus. Selle kaudu viiakse ellu valitsejatele antud õigus kohut mõista. Kepp on karistuse kujund. Karistust tähendav element. Ennekõike kehaline karistus- peksmine
oct num. indecl. kaheksa ostend, tend, tentum (tnsum), ere oculus, m silm näitama, välja panema d, , disse (part. fut. srus) v. defect. tium, i n jõudeaeg, vaba aeg; tegevusetus; vihkama, põlgama puhkus odium, i n vihkamine, põlgus, vaen pr, paris adi. võrdne, ühesugune; sobiv, offend, fend, fnsum, ere (ära) lööma; kohane solvama, ülekohut tegema; vigastama, parc, peperc (pars), parsrus, ere rikkuma säästma, hoidma; halastama; jätma, offer, obtul, obltum, offerre pakkuma, loobuma andma parns, entis m, f vanem, isa, ema 15 pre, u, itum, re ilmuma; ilmnema, perg, perrx, perrctum, ere edasi
392. Kui inimene ei tule toime väikeste asjadega, hakkab ta end vägistama suurte mõtetega 393. Me püüame kogu aeg selle poole, et koopiad oleks originaalidest paremad 394. Kõige agaramalt kritiseeritakse elus ja kunstis seda, mida ei mõisteta 395. Inimene tundub enesele huvitav, kui ta saab oma hädasid huvitavaks teha 396. Laisad inimesed on meeldivad: ei viitsi kaaslasi tülitada 397. Käsku täidetakse ka laiskusest: ei viitsita vastu hakata 398. Ära tee ülekohut teisele, see võib rikkuda su tuju 399. Me püüame igati äratada kaasinimeste tähelepanu kui mitte muudmoodi, siis neile haiget tehes 400. Kahtlustav inimene loeb hea jutu tagantki halva mõtte välja 401. Ka tegemata tegu võib teha muret 402. Hea, kui sind mõistetakse, mitte aga läbi nähakse 403. Usk toob pimedusse valguse, kuid teeb nägijast pimeda 404. Kui midagi ei saa untsu minna, siis midagi ikkagi läheb 405. Kui sinult on varastatud idee, siis rõõmusta see oli midagi väärt
ARVO VALTON 1935- ALLIKAD: Väike eesti kirjanduslugu Eesti kirjanduslugu a.kull kulli pilk j.talvet tõrjumatu äär r.veidemann olla kriitik... väike eesti kirjanike leksikon v.vahing vaimuhaiguse müüt ,,Väike Eesti kirjanduslugu" Märt Hennoste, lk 390-392 Arvo Valton on viljelnud eri kirjanduszanre (novell, jutustus, romaan, aforism, luuletus, muinasjutt, näidend, filmistsenaarium), kuid enim on ta mõjutanud eesti novelli arengut.valton on ennekõike novellikirjanik, kelle loomingut iseloomstab kirjanduse uute võimaluste otsimine. Ta on leidnud tunnustust iseseisva juurdlejana. Saanud noorukina tunda ülekohut(perekond küüditati 1949. a. ja tulevase kirjaniku kooliaastad möödusid Novosibirski oblastis), on Valton kujunenud järjekindlaks vägivalla vastu võitlejaks. Tema protest dogmatismi, ametkondlikkuse, bürokraatia, kõige inimvääritu suhtes avaldus juba 60. aastatel, tuues kaasa valitsusringkondade poliitilisi ja id...
263.Kui ütled endast tugevamale tõtt, võib see teile mõlemale haiget teha. 264.Kõige ebameeldivam inimene seltskonnas on see, kes ei varja, et tal on õigus. 265.Tagaselja siunatakse inimesi puhtast viisakusest: juuresolijatest ju ei räägita! 266.Inimest, keda õpid lähemalt tundma, hakkad austama, sest leiad temas palju oma enese puudusi. 267.Kõiki inimesi tundes ei pruugi me veel ühtegi tunda... 268.Inimene ei andesta iialgi sellele, kellele ta ise ülekohut on teinud. 269.Kõige närusem näriline on inimene: talle ei ole püha isegi oma liigikaaslase kõri! 270.Igatsust armsa sõbra järgi tunned alles siis, kui olete lahkunud. 271.Andesta, kui seda sult palutakse, sest andestus on parem kui kättemaks! 272.Paljusid inimesi aitame ja toetame juba sellega, et jätame avaldamata oma arvamuse ja otsuse nende tegude kohta,mis meile ei meeldi! 273.Sageli kujutab sõpruski võrrandit, milles on oma tundmatu ja muutuja. 274
pidasid nõu, mis peale hakata. Priidul ei olnud siin küll tegemist sugugi, aga ta kõneles siiski südilt kaasa. «Mehed!» hõikas Priidu täie kõriga, «olete teie jänesed? Mispärast on teie südamed argust täis? Minge, kutsuge komtuur ise siia, küll ta siis näeb, et teie oma puudusest tõtt olete rääkinud. Nuhelda tema teid ei või, selletarvis elab veel õigus maailmas. Ülekohut ei tohi aga keegi inimene enesele teha lasta; kes ülekohut kannatab, teeb suuremat kahju kui see, kes ülekohut teeb. Miks on jumal igaühele käed loonud ja malakad lasknud kasvada? Tullakse teie käeale, punnige vastu! Teid on ühes külas enam mehi kui Viljandi lossis väge . . . » «Aga mis meist pärast saab?» heitis üks vana mees vahele. «Saagu mis saab, aga teie olete siiski näidanud, et ise mehed olete. Võõrad peavad aru saama, 147 et nad meie rahvaga meie omal maal nõnda mängida ei tohi.»
rahulolevat elu. 2)Kes kannatab perevägivalla all kõige rohkem? a)mees 0(häält) b)naine 10(häält) c)laps/lapsed 6(häält) Pakutakse, et perevägivalla all kannatavad kõige rohkem lapsed mis on ka tõsi. Lapsed langevad perevägivalla ohvriks, sest nad on nõrgemad ega suuda kaitsta end vägivallatseja eest. Kuid samas ei arvata ka, et mees võib vägivalla all kannatada. Meestele teevad ülekohut naised. 3)Kas tavaliselt otsitakse probleemile abi? a)ei 14(häält) b)jah 3(häält) c)mõnikord 29(häält) Abi ei otsita 14korral. Arsti poole pöördub 50%kannatanuist. Tavaliselt kardetakse abi otsida, sest arvatakse, et sellisest olukorrast ei olegi väljapääsu. Mõned ei otsi abi, sest süüdistavad ennast toimunus ning ollakse majanduslikult sõltuvad partnerist. 4)Mis põhjustab perevägivalda kõige rohkem?
Tragöödia põhikonflikt hargneb sellest, et orjuses elama harjunud talupoegade mentaliteedi vastu hakkab jõuliselt protesteerima kaaskondlastest erinev noor naine. Tammaru peretütar Mari hakkab kasulapseks võetud Tiinat süüdistama libahundiks käimises, Tiina esindab inimväärikuse ideed, inimese õigust õnnele ja vabale elule. Tammaru rahva alistuv ellusuhtumine on tema karakterile vastuvõetamatu. Tema olemuse kujundab ülekohut tunda saanud inimese leppimatus orjuse ja alandlikkusega, kustumatu iha vabaduse järele. See määrab ka Tiina eluideaalid, julge ja trotsliku vastuhaku orjusele ja orjameelsusele. Tiina karakteri sügavam tähendus peitub selles, et pikim ja raskemgi orjus ei suuda inimestes lämmatada vabaduseiha. Tunnetades mõisaorjust kui paratamatust, on tammarulased sellega kohanenud, saavutanud sellise alistumisega omamoodi enesekindluse, kuid tõrjuva hoiaku kõigi vastu, kes ei ela nende kombel
ordu meistri ning rüütlid enese ette, et need aru annaksid muu seas oma vägivallategudest (kurelaste suhtes) vastristitute vastu, keda nad on orjastanud, olles raskemaks pahanduseks ja komistuseks (scandalum) niihästi teistele vastristituile kui ka paganaile, keda tuleb ristiusku pöörata. Nad on kurelastelt nendega seaduslikult tehtud lepingukirja vägisi ära võtnud ja siis ülekohtusel viisil sõda alustanud ning ilmsüüta verd valanud. Nad on ka muidu vastristituile suurt ülekohut teinud, maid, omandusi ja muud vara vägivaldselt oma kätte kiskunud. Kõik see takistab nendes maades ristiusu asja (fidei negotium) ja on usule kahjuks (fidei detrimentum, Livonica 20 ja 21, 10, 42). Ka Riia piiskopi Nikolai on paavst kaebealusena ette kutsunud, ja juba oma kirjas 5. II. 1232 annab paavst oma saadikule juhtnööre Riia piiskopi vastu, kes noort ristiusu istandust oma orjusele on alistanud, mis ristiusku pööratavaid paganaid hirmuga täidab ja
hävitamisega, mitte parandamise ega seadusliku korra taastamisega. Burke oli väljendanud selliseid ideid ka oma varasemates teostes, kuid radikaalne revolutsioon (esimene täiemahuline ajalooline revolutsioon, mis muutis nii ühiskondliku ülesehituse, valitsemiskorra, kogu süsteemi) tõi Burke ideed ka radikaalsemalt esile. Prantsuse Revolutsioon ei olnud õigustatud Burke arvates, sest revolutsiooni endaga tehti palju suuremat ülekohut võrreldes revolutsiooni õigustuseks toodud ülekohtuga. Burke leiab, et nn puhas demokraatia (otsedemokraatia, rahvavõim või rahva enamuse võim) võib olla sama despootlik, sama rõhuv kui absoluutne monarhia. Prantsuse Revolutsioonist levib mööda Euroopat katk, mille vastu tuleb rakendada kõik võimalikke meetmeid. Oma retoorikas pingutab Burke ka natuke üle (kirjutab ta ju parlamentaarse väitluse tarbeks!) väites, et Prantsusmaal oli
1) Keskaja ajalooliskultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Keskaja mõiste pole kultuuriteaduses ühene. Osa õpetlasi arvab, et Ida rahvaste ajaloole on jagunemine kesk- ja uusajaks võõras. Euroopa kohta valitseb seisukoht, et keskaeg kestis Lä-Rooma keisririigi lagunemisest (5.saj) renessansini (15.saj). Keskaeg valmistas ette uusaegsete rahvuste ja kultuuride sündi. 1000a väldanud ajastu tähtsad tunnused olid uute religioonide levik (kristlus, islam, budism) ja vanade rahvaste ulatuslikud ümberpaiknemised, kokkupõrked ja võitlused eluruumi pärast, ühtede rahvaste hävinemine, teiste esiletõus. Suure rahvasterände (4.6.saj) käigus põhja- ja idapoolsest Euroopast lõunasse ja läände senistele Rooma riigi aladele tunginud germaani hõimud (frangid, lääne- ja idagoodid, anglid, saksid) võtsid 5.6.saj ristiusu omaks, mida hakkasid paganatele levitama. 4.saj keiser Constantinuse ajal oli kristlus ametlikult tunnustatud ...
Suurbritannia kardab kommunismi levikut.' Kokkuvõte: Suurbritannia suurus devalveerub 1920'tel. Majandusprobleemid: krooniline töötus, tööstuse amortiseerumine. Vaatamata probleemidele (streigid jne). Parlamentaarne demokraatia ei satu ohtu. Weimari Vabariik Saksamaal 1919-1932 Kaootiline ja rahutu algus (1919-1923) Kodusõja oht: Mässud, Putsid. Mitmed poliitilised mässu ja riigipöörde katsed jne. Hulgaliselt ka välispoliitilisi probleeme. Sakslased tundsid, et neile on ülekohut tehtud. Uus vabariik Saksamaal tekib sotsiaaldemokraatide ja keskparteide (tsentrumi) juhtimisel. Rahvuslased ja konservatiivid panid nende süüks kaotuse I Maailmasõjas, öeldi, et nad olid sakslasi reetnud. Rahvuslikud konservatiivid suhtuvad kahtlevalt/eitavalt uude vabariiki. Vabariiki ei toeta: enamus riigiametnikest, õpetajatest, sõjaväelastest, ega kohtunikest. Eitavalt vabariiki suhtuvadka vasakäärmuslased = kommunistid, kultuuritegelaste kriitika.
seisused oleks samamoodi olnud suuremad , niiet kui rootsi aeg oleks jäänud alles, ei oleks pärisorjusest vabanemist siiski loota olnud. Eestimaa kroonumõisate osakaal oli tühiselt väike (2-3%). Roseni deklaratsioon 1739- kurikuulus fakt eesti ajaloos, sellega seostatakse talurahva olukorra halvenemist vene ülemvõimu alguses. Roseni dekl. Probleemi tuum oli see, et 1 virumaa mölder Jaan sattus konflikti oma mõisnikuga, sest mõisnik võttis ära ta veskikoha (tegi ülekohut talle). Jaan hakkas kaebama igale poole ja löpuks jõudis välja see Peterburi justiitskolleegium. Siis tegi peterburg järelepärimise, et mis teema nende talupoefgadega on. Vastas Liivimaa õuekohtule andis vastuse kohaliku rüütelkonna liiga, maanõunik Otto Fabian von Rosen. Ehk siis härrade võimekust talupoegade ja nende vara üle pole kunagi piiratud, siis ei tohiks seda teha ka nüüd. Samuti, et "andamite ja orjuste määrad" on alati rüütelkondade endite tahte järgi käinud
Theseus keeldus esialgu Andrastosele abi pakkumast, kuid kui tema ema Aithra ütles, et hauaõigust peab pühaks kogu Kreeka ja see, mis seob seda riiki ühte on õigluse ühtviisi austamine, siis otsustas Theseus kokku kutsuda linnarahva, et ka neilt sõjakäiguks nõusolek saada, sest Ateena oli linn, kus kõigil oli õigus sõna öelda. Koosolekult naastes ütles kuningas, et teebalastele otsustati teatada, et Ateena ei saa rahulikult pealt vaadata, kuidas tehakse kisendavat ülekohut. Kreon, Teeba valitseja, ei võtnud Theseuse ettepanekut anda surnukehad mulla rüppe vastu ja Ateena sõdalased marssisid Teeba alla ja vallutasid linna. Kui Theseus oli teebalastele öelnud, et ta ei tulnud Teebasse hävitama, vaid surnuid lunastama, siis kuulis ta käskjalalt, et kuningas ise oma käega oli teinud matused neile viiele, ise oli pesnud õnnetud ja katnud nad ning tõstnud raamile. Muretsevate väepealike emad tundsid teatavat kergendust, kui nende poegade
1990. aastate lõpul hakkas avalduma kalduvus postmodernismi suunas. Proosakirjanduse uuenduslik osa intellektualiseerus, sobides lugemiseks eelkõige humanitaaridest intellektuaalidele. Nt Mati Undi romaan "Doonori meelespea" räägib sellest, kuidas Dracula, kehastatuna Lydia Koidula abikaasa poolt, loobub oma katsest eesti rahvast hävitada, sest rahva vabaduspüüded äratavad temas poolehoidu ning ta hakkab toetama isemajandavat Eestit. Michelsonile on tehtud ülekohut Koidula säilmed viidi minema ja ta jäi üksi hauda, muutudes vampiiriks. Paljudes vormides esitatakse vere äraandmise teemat. Nikolai Baturini teostest väärivad märkimist "Karu süda" (1989) ja "Kartlik Nikas, lõvilakkade kammija" (1993). "Karu süda" lähtub taigaelanike traditsioonilistest uskumustest: inimene pärineb karust, karu on inimene karu süda on kõige oleva kese. Müütiline maailmapilt on ühendatud tegelikkusega. 1990
· Tsivilisatsiooni toomine barbaritele ja tänu tsivilisatsioonile barbarite päästmine. 4. Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas VS Sepulveda Las Casas: antikolonialist. Indiaanlased on täisväärtuslikud inimesed (mitte loomad), keda tuleb kohelda kui tavalisi kastiilia alamaid. Rikkumiste tõttu on indiaanlastel põhjus õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu, kes on neile ülekohut teinud. Siiski tunnistas juriidilist argumenti: indiaanlasi tuleb kohelda kui alamaid (paavsti suveräänsuse luba kõigile vallutamata Atlandi maadele). Sepulveda: indiaanlased on pigem loomad, metsikud barbarid; oma metsiku loomu poolest orjad, kelle isandad on loomu poolest hispaanlased. 5. Francisco de Vitoria õigustus vallutusele 1) Loomulik vaba võimalus reisida ja suhelda 2) Inimeste ristimine 3) Ristitute kaitsmine
seest õõnsa ning varisemisohtliku struktuuri ehitamisega? Teisisõnu - kas mitte osa head, mida teeme, ei pöördu hiljem kurjaks? Kui nii, kas see siis ikkagi oli hea algusest peale või äkki maskeerunud kuri? Kuidas vastata neile küsimustele ilma eetikata ning ettekujutuseta heast ning kurjast? Maailmas on inimeste meelest palju ilusat. Siiski põhjustab miski ka sõdu, näljahädasid, epideemiaid, majanduslikku viletsust, rõhumist, vägivalda ja ülekohut. Reaalteadused ning tehnoloogia pakuvad nende küsimuste lahendamiseks väga häid vahendeid ning tundub isegi, et üha rohkem ning üha paremaid. Sealsamas tuleb tunnistada, et mingis kontekstis võivad need vahendid probleemide lahendamise asemel neid suurendada. Kõik sõltub probleemide lahendajate eetikast- dogmaatikast, psühholoogiast ning maailmavaatest üldisemas mõttes. Nii ongi küsimused heast ning kurjast, Jumalast, õiglusest ning kannatustest jätkuvalt aktuaalsed.
mitte Polyneikest. Ent matmata surnute hinged ei pääsenud üle Lethe jõest. Kreon teatas aga, et see, kes Polyneikese maha matab, peab ise surema. Antigone tegi seda, täites jumalate seadust, ning hukati. Ismenest pole edaspidi enam mingit lugu. Teeba vastu võidelnud kuuest sõjapealikust jäi ainsana ellu Adrastos, kes läks Theseuse juurde paluma, et too mõjutaks teebalasi surnuid välja andma. Theseus küsis rahva käest nõu; rahvas nõustus ülekohut tasuma. Ateena sõdalased vallutasid Teeba. Nad oleksid võinud kõik linnaelanikud orjadeks teha, ent Theseus hoidis neid tagasi: nad olid tulnud ainult surnuid matma. Seda ka tehti ning mindi koju tagasi (Ateenasse). Ent väejuhtide noored pojad tõotasid kättemaksu, mis teostus u 10 aasta pärast: teebalased põgenesid, Teeba tehti maatasa. Põgenemise ajal kadus Teiresias, Teeba pime ennustaja (jäi pimedaks sellepärast, et Zeusile ei meeldinud, et ta liiga palju teab
Kas piisab sellest kui oled aus ja andekas spetsialist? Juttudes püüab olla erapooletu, kirjeldaja. Lugeja peab ise otsustama, mis valesti. Sureb vanem vend Nikolai. Pani elu üle järele mõtlema. Sõitis Sahhalini saarele (vastu Jaapanit). Kasutati sunnitööliste, kurjategijate kinnipidamiseks. Tahtis oludega tutvuda. Mis ta nägi, oli hirmus. Sunnitööliste eluolu, korraldas ka rahvaloenduse. Tutvus oludega, masendav ja sünge. Ühiskond ise loob, toodab ebaõiglust ja ülekohut ning kurjust. Oli mõned kuud, tagasi tulles raamat „Sahhalini saar“. Olustikukirjeldused. Objektiivne, neutraalne käsitlus. Pühendas vabastatute pereelu kirjeldusele (mis siis veel vangide olukord oli?) Looming jätkus samamoodi, kirjeldas erapooletult ja jättis lugeja mõelda. Hiljem väljendas kohati ka kindlat veendumist oma mõtte õigsuses, kõik pole suhteline. Novell „Palat nr 6“ Ragin esindab passiivset ellusuhtumist. Tšehhov kujutav järgnevalt ka intelligente, kahjuks
Satanist kardab Argathi koolkonna üldist kommet jumala tapmist. Samavõrd kui inimene on loonud jumalaid oma kujutuses, vihkab keskmine inimene oma sisemust. Ohverdatakse jumal, kes tegelikult on ohverdaja ise. Satanist ei vihka ennast ega midagi, mille eest ta seisab! Seepärast ta ei vigasta kunagi tahtlikult looma ega last. Tekib küsimus, keda siis tegelikuks inimohvriks pidada ja kuidas peaks otsustama sellise isiku üle. Vastus on brutaalselt lihtne. See, kes sulle on ülekohut teinud ja selleks üle piiri läinud, põhjustades sulle või su lähedastele teadlikult probleeme. Lühidalt inimene, kes tahab saada neetud oma tegude kaudu. Kui inimene kisendab soovist saada hävitatud oma laiduväärt tegude kaudu, on su moraalne kohustus talle seda võimaldada. Isikut, kes kasutab iga võimalust teisi mõnitada, kutsutakse tihti eslikult sadistlikuks. Tegelikult on ta eksiteel masohhist, kes töötab enesehävitamise suunas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
