kurjus, ägedus ja kättemaksuhimu neid teiste inimeste karistamisel liiga kaugele. Et tulemuseks on vaid segadus ja korratus, on Jumal inimeste erapoolikuse ja vägivalla ohjeldamiseks määranud ametisse valitsuse. Ma kahtlemata möönan, et tsiviilvalitsus on kohane abinõu suurte ebamugavuste vastu, mis kindlasti ilmnevad loomuseisundis, kuna seal on inimesed kohtunikeks iseenda kohtuasjades, sest on raske ette kujutada, et inimene, kes oli nii ebaõiglane, et tegi ülekohut oma vennale, oleks samas niivõrd õiglane, et mõistaks end oma teo pärast hukka. Aga ma soovin, et need, kes sellise vastuväite esitavad, peaksid meeles, et ka absoluutsedmonarhid on vaidinimesed, ning kui valitsus peab olema abinõuks pahede vastu,mis tekivad paratamatult siis, kui inimesedmõistavad kohut nende endiga seotud juhtumites, mille tõttu loomuseisund muutub väljakannatamatuks, siis ma tahaksin teada, mis sorti valitsus see on ja kui palju parem on ta loomuseisundist,
127. Kui inimene ei tule toime väikeste asjadega, hakkab ta end vägistama suurte mõtetega 128. Me püüame kogu aeg selle poole, et koopiad oleks originaalidest paremad 129. Kõige agaramalt kritiseeritakse elus ja kunstis seda, mida ei mõisteta 130. Inimene tundub enesele huvitav, kui ta saab oma hädasid huvitavaks teha 131. Laisad inimesed on meeldivad: ei viitsi kaaslasi tülitada 132. Käsku täidetakse ka laiskusest: ei viitsita vastu hakata 133. Ära tee ülekohut teisele, see võib rikkuda su tuju 134. Me püüame igati äratada kaasinimeste tähelepanu - kui mitte muudmoodi, siis neile haiget tehes 135. Kahtlustav inimene loeb hea jutu tagantki halva mõtte välja 136. Ka tegemata tegu võib teha muret 137. Hea, kui sind mõistetakse, mitte aga läbi nähakse 138. Usk toob pimedusse valguse, kuid teeb nägijast pimeda 139. Kui midagi ei saa untsu minna, siis midagi ikkagi läheb
Riigikotrolör- riigi vara säilimine, selle otstarbeka ja säästliku kasutamise kontrolli korraldamine, riigikontrolli struktuuri määramine ja tegevuse üldjuhtimine. 20. Euroopa Inimõiguste Kohus: Inimese, juriidilise isiku või osalusriigi kaebus Sinna võib pöörduda kui kõik riiklikud kohtuastmed on ammendatud (pole õigeks mõistetud) Saab määrata rahalist hüvitist, kui riik on teinud ülekohut kellegi suhtes 21. Kohaliku omavalitsuse kujunemise alus: Regionaal valitsus on vahendajaks ning kordinaatoriks keskvõimu ja kohalike võimude vahel. Tegevusvõimalused: Pea kõik vahendid tulevad keskvalitsuse sihtotstarbelisete eraldsitena, mis vähendab kohapealset otsustamis- -ning manööverdamisvõimet. Ülesanded: Kohalikule omavalitsusele jääb vastutus vaid kultuuri valdkonnas ning kohalikus majanduses. 22. Kohaliku omavalitsuse sõltumatuse ulatus, selle mõjutajad
võimalust lapse tegemiseks, et sul ei oleks seal raske elada ja oleks tööjõudu. VÄLISPOLIITIKA See on neil raskendatud täna rahvusvahelisele isolatsioonile. Nende katsed ÜRO'ga ühineda on nurjunud. Hiina taasühinemine jäi ka ära, kuna neil olid lahkarvamused. Kes selle kommunistliku riigiga ikka tahab suhelda?! + hiiinas puuduvad igasugused inimõigused. TIIBETI KÜSIMUS 1950 Tiibet okupeeriti Hiina poolt. Sellest ajast alates on tiibeti rahvas pidanud taluma ülekohut ja väärkohtlemist ning poliitilisi ja majanduslikke otsuseid, mis on rahvale ja tema kultuurile palju kahju teinud. Kommunistlikust ideoloogiast juhtiud propaganda tõi kaasa näljahäda, tagakiusamise ja paljude tiibetlaste põgenemise oma kodumaalt. Kõige selle tõttu palus seni isolatsiooni eelistanud Tiibeti poliitiline eliit maailma üldsuse abi.
vähem rääkida! Kõige raskem on iseend tunda, kõige kergem on teistele nõu anda. Targad õpivad rumalatelt rohkem, kui rumalad tarkadelt! Inimesed usuvad meeleldi seda, mida nad soovivad uskuda. Kasuta tänast päeva, usalda homset nii vähe, kui võimalik! Kõige agaramalt kritiseeritakse elus ja kunstis seda, mida ei mõisteta.. Vähe on inimesi, kes ei kaota huumorimeelt isegi võidu puhul! Ära tee ülekohut teisele, see võib rikkuda su tuju. Võlad anname andeks oma võlglastele tavaliselt siis, kui need on ära makstud. Pealetung on parim kaitse - nõrkade meelest! Ülim vaprus on pealtnägijateta teha seda, mida ülejäänud võtavad ette vaid teiste silme all! Jõhkrusega saab piinata kaaslasi, südametunnistusega aga iseennast. Kahtlustav inimene loeb hea jutu tagantki halva mõtte välja. Enesekriitika on kriitika kõrgemas vormis.
„Minge üles mägedele“, mida võib pidada ka tema elutööks. Traat on selle teose kirjutamisel toetunud arhiividokumentidele, perekondlikule pärimusele ja mälestustele. Ajastu kattub „Tõe ja õigusega“, mistõttu võib „Minge üles mägedele“ vaadelda kui lõunaeestilise paralleelina. Tegelaste elu täidab igapäevane ränkraske töö, sel ajal, kui ajastu oma sõdade ja mässudega laostab moraali ja õhutab kurjust. Peategelane kogeb lähedast surma, vägivalda ja ülekohut nii riigivõimu kui ka kaasinimeste poolt. Traadil on ka kaks lugu tänapäeva naisest, küll aga erineva sisemusega. „Ingerit“ peetakse üheks ilusaimaks armastusromaaniks eesti kirjanduses ning selle nimitegelane on Traadi üks helgemaid tegelaskujusid. „Rippsilla“ ülitundlik Ola heitleb seevastu sisekriisides, mille on põhjustanud olme- ja abielumured ning ka inimeste pidetud. Rippsild koos kuristikuga on tänapäeva inimese olemise võrdpildiks.
See nõuab täielikku andumist ja iseenda ärasalgamist. Aga ainult tema võib ära kaotada kannatused ja laste surma, ainult tema saab need kasulikuks teha, sest võimatu on uskuda, et ta tahab seda, kui see tarvilik ei ole." Othoni poja piinad ja Casteli seerumi kasutamine ,,Kahekümne tunni jooksul hindas Rieux selle juhtumi lootusetuks. Haige oli juba ette võidetud." ,,Nad polnud veel kundagi jälginud haigete kannatusi minut-minutilt. Selles lapses nägid nad kisendavat ülekohut. Ent senini oli see ülekohus nende silmis osalt abstraktseks jäänud, sest nad ei olnud lapse agooniaga kunagi nii kaua silm silma vastu seisnud." Tarrou: ,,Ah, oleks see ometi maavärisemine olnud! Üks kõva raputamine ja asi tahe...loetakse üle surnud, ellujäänud ja kõik on möödas. Aga see neetud haigus! Isegi inimesed, kes haiged ei ole, kannavad seda südames." ,,Peale joodikute ei naera keegi, need aga naeravad liiga palju."
George Byron (1788-1824) Eelnev kirjas vihikus... Ülevaade elust ja loomingust Aastatel 1811-1816 on Byron Inglismaal kuulsuse tippaeg. Ilmuvad ida-poeemid: ,,Giaur", ,,Abydose mõrsja", ,,Korsaar", ,,Lara", ,,Parisina", ,,Korintose piiramine". 1813 tekib intiimsuhe oma poolõe Augusta Legh'ga. Varjab seda suhet, abiellub ebaõnnestunult 1815 Annabella Milbenke'iga, sünnib tütar Augusta Ada. Avalikkuse hukkamõist, süvenev süütunne, poeemid on tulvil melanhooliat ja traagikat. Lahkub Inglismaalt. 1816 aastal elab Sveitsis, Genfi järve ääres, kus kirjutab ,,Childe Haroldi palverännu" III laulu, kohtub Shelly ja tema naise Maryaga. Byroni ettepanek võistelda õudusjuttude kirjutamises, M Shelly ,,Frankenstein". Byron külastab Chilloni lossi, kus XVI sajandil oli vabariigi nimel vaevelnud Genfi patrioot Bonivard. Byron kirjutab (1816) võimsa vabadusaatelise poeemi ,,Chilloni vang". Aastatel 1817-1820 elab...
septembris alustatava Poola riigi likvideerimise suhtes. Mida kujutas endast Saksamaa maharahustamise poliitika? Nõuti, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale Sudeedimaa (3mln sakslast) Tagajärg: 1. okt 1938 Saksa armee marssis Sudeedimaale Kas II maailmasõda oleks saanud ära hoida? Ilmselt oleks sõda toimunud nii või teisiti, kuna Versailles rahulepinguga oli tekitatud Saksamaale ülekohut, võttes ära tohutud maad Saksamaa elanikega. Kuigi ka Saksamaa on vastutav sõja alustamises, nt okupeerides Tšehhoslovakkia. 2. Kuidas likvideeriti Poola, Eesti, Läti ja Leedu omariiklus? *1939. 1. september ründas Saksamaa Poolat läänest. Poola vägede relvastus oli vananenud, lennuvägi hävitati maapinnal. Varssavi piirati sisse ja alistati sakslaste poolt. *1939. september- oktoober - Baaside lepingud Eesti, Läti ja Leeduga:
Eepika - üks ilukirjanduse kolmest liigist, kujutab sündmusi, mis on olnud. Autor on just kui kõrvalseisja ning tema suhtumine kujutatavasse avaldub kaudselt. Saaga - (islandi saaga) muinasislandi jutustus; selleks nimetatakse ka germaani rahvaste vana kangelaslaulu ja Vanas Testamendis sisalduvaid iisraeli rahva esiisade lugusid. Bardid - laulikud, kes esitasid muusika saatel ülistuslaule valitsejaile ja sangareile. Vanem Edda - (kirja pandud XI-XII käsikiri koostati aga XIII saj) ei ole kindla sü¾eega ühendatud terviklik eepos, vaid koondab laule, mis pärinedes eri aegadest, paiguti üksteisele ka vastu räägivad. Arvatakse, et nad on kirja pandud XI-XII saj. selle mütoloogilised laulud pajatavad maailma tekkest. Tegelasteks on vanimad hiiud ja nendega sõjajalal olevad jumalad aasid. (Valhalla on sõjakangelaste manala, kuhu sangareid kannavad jumalikud neitsid valküürid, kes neid seal õlle ja mõduga kostitavad.) Nibelungide laul - XII j...
Kleer elas varasemalt Tartus, siis Tallinnas ning pärast põgenemist tagasi Tartusse kolides vahetas ta tihti elukohti. Ta ööbis Triinu juures, hostelis, Jänese raja uberikus. Suve lõpus läks ta koju tagasi. Kleeril on külaltki mässuline iseloom, ta ei karda välja öelda, mida ta mõtleb. Ta ei pelga küsida Renelt tema eesmärkide kohta ning on ise küllaltki otsekohene. Ka süda on Kleeril õige koha peal, ta muretseb Rene pärast ja tunneb end väga halvasti, kui on poisile ülekohut teinud. Samuti on Kleer natuke plikalik, sest ta ei suuda andestada Triinu vennale Tarmole, kellega ta kunagi käis, petmist, kuigi Tarmo on temalt mitmeid kordi andeks palunud. Hiljem ei saa ta isegi aru, miks ta Tarmo peale nii kaua vihane oli. Kleeri eesmärgiks oli saada fotokunstnikuks ning ta soovis, et tema fotod muudaksid inimesi ja paneksid neid mõtlema. Rene on 17-aastane noormees, kes elab Tartus. Ta ei naudi kodus käimist, sest näeb seal
Jaan Kross “Keisrihull” AJASTU, MILJÖÖ Taust – Tegevus algab 1827. aastal, troonil on Aleksandr I(keiser kuni 1825) asendab tema vend Nikolai I. Eesti talurahvas on vaba juba 1819 aastast alates. Aleksandri valitsemise ajal võeti vastu palju reforme, näiteks Talurahva seadus, taasavati Tartu Ülikool jne. Antud ajastul olid siiski alles seisused, seega ei pooldatud erinevate klasside vahelisi abielusi. Seetõttu tauniti ka peategelase Timotheus von Bocki ja Eeva abielu. Samuti oli naistel vähem õigusi kui meestel, olenemata seisusest, sama kehtis ka Romanovite suguvõsale:“noh, ega Maria Fjodorovna ei saa sul Timo vabaks laskma hakata … peale heategevuse pole poeg talle õiendamisruumi eriti jätnud“(lk131). Teos on kirjutatud päeviku vormis, enamus tegevustikust toimub Võisiku mõisas, Kivijalal, vahetevahel ka Pärnus, Põltsamaal ja Tartus. Esineb tihti peale ka ajaloolisi tegelasi: Otto W. Masing, Maria Fjodorovna(keisrite ema), Nikolai,...
allikate ja ojade haldjad. Üks titaan Hyperion, naisega Thea andsid maailmale veel 3 jumalat, Päikese ,Koidu ja Kuu Kükloobid hiiglaslikud jumalad, kes üksainus silm keset laupa(uranose ja maa lapsed) Kronos Uranoselt võimu võtnud poeg, kellelt hiljem poeg Zeus võimu võitlusega endale sai Rhea kronose naine Themis seadusejumalanna, andis Zeusi käsud surelikele inimestele teada Justitia kaitses õigust, vihkas valskust, kui ta nägi ülekohut, teatas Zeusile ja Zeus mõistis kohut. Olümpia seal olid kaks savipotti- ühes kõik hea, teises halb. Sealt läkitas zeus inimestele head ja halba Zeusi 3 tütart: saatusejumalannad Klotho ketras inimese elulõnga ja määras, kui kaua keegi elab Lachesis võttis kinnisilmi loosi, mis surelikele osaks pidi saama Atropos märkis 2 teise õe otsused üles Fortuna - hea õnne ja küllusejumalanna, käes oli tal Amaltheia sarv (kits, kellelt Zeus selle
majandusliku heaolu nii, et nad võisid muretult oma loomingule püheneda · kõik seni loetletud asjad tõid kaas a Rooma kultuuri seniolematu õitsengu · Augustuse aega tuntakse ka kuldse ajastu nime all Vergilius · augustuse aja üks silmapaistvamaid poeete · oli võitnud Maecenase soosingu · pühenes kirjutamisele · hindas kõrgelt Augustuse sõlmitud siserahu ja ülistas seda ka oma loomingus , kuna oli kodusõdades ülekohut kannatanud · tema peateos ,,Aeneis" o pühendub rooma legendaarsetele eelkäijatele o seni oli puudunud Homerose eepostega võrreldav tegelaskuju o valis selleks tegelaskujuks juba homerosest läbi käinud Aenase o pärimuse järgi oli Aenas tulnud peale trooja rõda Itaaliasse ja pannud siin aluse valitseja soole millest hiljem võrsus rooma linna rajaja Romulus o Kirjeldab trooja hävitamist ja Aenase pikka ja rasket retke
Tammsaare elu:sündis,kasvas Järva-Madise kihelkonnas Albu Vetepere külas Tammsaare- Põhja talus.Oma nime sai kodukohalt ja sealt ka ,,Tõe ja õiguse I" ainestiku.Õppis Sääsküla koolis,hiljem Prümli vallakoolis.Õppis ka V-Maarjas,kust sai viiulimängimisoskuse.Treffner- Teenis puuduva õpperaha osa tasa valvurina,tundide andmisega.Treffneri ainestiku põhjal kirjutas ,,Tõe ja õiguse 2".Sealt sai humanitaarhariduse,vene kirjanduse tundmise.Kiindus Dostojevskisse.Tammsaare realismi käsitlus tugines teaduslikule maailmavaatele.Alguses oli ta puhtakujuline külarealist.Tema lühiproosat ilmus ,,Postimehes","Kiirtes","Teatajas",hiljem jutustused ,,2 paari ja üksainus" ja ,,Vanad ja noored".Kirjaniku nimi A.H Tammsaare kasutusel al 1902a. 03 sai teataja toimetusse töökoha(tln).07 läks Tartu Ülikooli.Oskas saksa ja vene keelt.Hiljem inglise ja prantsuse.Luges palju maailmakirjandust.Huvitas Rooma õiguse ajalugu.Armastas maailmaasjademinimese olemuse ...
Mitmete allikate põhjal peetakse seda esimeseks optiliseks- ehk valguslaseriks, samas peavad paljud tehnikaajaloolased esimeseks hoopis Gordon Gouldi valguslaserit, kes oli ühtlasi esimene mees, et võttis kasutusele sõna ,,laser". Oma laseri ehitamist alustas ta juba 1958 aastal ent alles 1977 aastal õnnestus tal see lõpuks ka patenteerida. Selle patendi saamine oli üks väga pikk ja keeruline protsess, kus nii mõneligi korral tehti talle suurt ülekohut. Esimene gaasilaser (põhineb püsival valgusel) leiutati 1960 aastal Ali Javani poolt. Robert Halli leiutatud revolutsiooniline pooljuhtlaser on ka tänapäeval kasutatav paljudes igapäevastes elektroonikaseadeldistes. Süsinikdioksiidlaser leiutati 1964 aastal, sellest ajast alates on palju laseritüüpe leidnud kasutamist nii meditsiinis, tööstuses ja sidetehnoloogias. [2] Seega on raske öelda, kes on see üks ja ainus laseri leiutaja, sest paljud teadlased on oma panuse
Nõnda hakkavad kuhjuma kõik mured, kuni Kristiina ema satub haiglasse, raha on otsas ja Kristiina jääb poes vahele nukuvargusega, sest ta väike õde usub nii siiralt, et jõuluvana toob talle selle nuku ning Kristiina ei taha, et ta õde peaks pettuma. Kristiina on üldiselt tubli ja korralik tüdruk, tal on koolis head hinded ja ta käitub enamasti hästi. Talle ei meeldi, kui kellelegi tehakse ülekohut või käitutakse halvasti ja kakeldakse, näiteks kui Argot süüdistati raha varguses, kuigi ta ei olnud tegelikult milleski süüdi ja seda tehti ainult kiusu pärast, siis sai Kristiina pahaseks ja kutsus ruttu Sveni appi. Ta ise vastab aga alati samaga, kui keegi talle halvasti ütleb või norima tuleb. Ta on abivalmis ning hea südamega. Ta oskab ka lastega käituda ja vastutada oma väikese õe, enda ja isegi oma ema eest, näiteks ostis ta alati ise
nõustatud. Head nõuanded peavad lähtuma valitseja arukusest, mitte valitseja arukus headest nõuannetest. Samuti peab Machiavelli julge ja ohtliku ettevõtmise aluseks just isiklikku sõjaväge, sest omadest sõduritest pole paremaid, usaldusväärsemaid ja arukamaid. Machiavelli jõuab järeldusele, et valitseja elu kallale võib tegelikult kippuda igaüks, kes ei hooli omaenese elust, kuid seda tuleb ette harva. Valitsejal tuleb vaid hoiduda tegemast ülekohut neile, kes teda teenides ümbritsevad. Võimu turvaliseks hoidmiseks on valitsejad käitunud erinevalt: mõni võtnud alamatelt relvad; mõni teine on hoidnud allaheidetud maid jaotatutena, mõni on hoidnud ülal vaenu enda vastu, mõni teine jällegi on pöördunud võitma enda poole neid, kes tundusid kahtlasena valitsemise alguses, mõni on püstitanud kindlusi, mõni on neid purustanud ja maatasa teinud. Machiavelli
täpselt sama. Jõhvis kohtas Rudolf naist nimega Elmiire. Mõne kuu pärast abiellusid Rudolf ja Elmiire. Kuna Elmiirel oli tütar, siis nad pidid elama 2-toalises korteris viiekesi: Rudolf ja Elmiire ning Rudolfi lapsed Erna ja Albert ning Elmiire tütar Helbe. Elmiire sai minu vanaemale võõrasemaks. Elmiirel oli poeg ja tütar. Poeg elas juba omaette, aga tütar ei olnud nii suur ja elas koos oma emaga. Tihtipeale Elmiire tegi minu vanaemale ülekohut. Kõigele lisaks Elmiire õmbles oma lapsele ilusamad riided kui minu vanaemale. Kui vanaema käis juba viiendas klassis kolisid nad Jõhvi linna teise korterisse, kuna vend Albert sai miilitsas tööd ja see võimaldas neil kolida paremasse kohta. Albert ei jäänud kauaks sinna elama, kuna ta abiellus oma pruudiga ja ta läks oma pruudi juurde elama. Korterisse jäid elama Rudolf, minu vanaema, Elmiire ja ta tütar. Kui minu vanaema oli
Just sellel seistes muretseme oma rahva elujärje ja elujõu pärast.Sellel alusel seistes võrdleme ennast teistega, aga enam mitte endiste saatusekaaslastega vaid nendega, kelle vahepealne ajalugu, vahepealsed võimalused on olnud hoopis teistsugused kui meil. Ja just nii see peabki olema. Sest kaua me ikka otsime oma probleemide põhjust minevikust nagu mõni endine koloonia, kes jätkuvalt peab süüdlaseks 19. sajandil osaks saanud ülekohut? Sellel alusel seistes võrdleme ennast naabritega, nii heas kui halvas. Need mured kipuvad mõnikord olema liiga suured. Võrdlustes kipuvad asjad võimenduma. Ärgem siiski unustagem: me saame ennast mõõta ja võrrelda ja vaagida just seetõttu, et me seisame sirgelt kindlal pinnal. Nooremad me seas ei teagi, et vanasti ümbritses me rannapiire okastraat. Me oleme jõudnud 22 aastaga niikaugele, et partneritega NATOs ja Euroopa Liidus üheskoos uuema ajaloo kordust me kartma ei pea.
Lauludega vaheldumisi peeti sütitavaid isamaaknesid, millele rahvas reageeris vaimustunud skandeerimisega, plaksutades Alo Mattiiseni trummide rütmis kaasa. Rahvarindega vennastunud ja Savisaare käest kinni hoidvale uuele ideoloogiasekretärile Indrek Toomele, kes oma täielikku eestimeelsust üles näitas, karjus vaimustunud rahvamass ,,Räägi Moskvas sedasama!". Tundus, justkui oleks Gorbatsov ainuüksi selleks perestroika välja mõelnudki, et Baltikumile tehtud ülekohut korvata ja paljukannatanud eestlased ometi kord vabaks lasta. Kord liikvele läinud vägi ei saanud aga enam pidama. Inimesed ei läbenud kauem kodus istuda, otsekui kartes vabaduse saabumist maha magada. Õhtu õhtu järel seati sammud iseenesest, ilma mingi korralduse või eelneva kokkuleppeta jälle lauluväljakule. Tulid kõik, nii vanad kui noored, lähedalt ja kaugemalt, üksikult, seltskonniti ja perekonniti, isegi imikud kõlkusid revolutsionääridest perekonnapeade
Kui Hamlet naasis Taanimaale oli Horatio esimene kellega ta kokku sai. Horatio tahtis juua mürgitatud veini, kui Hamlet oli suremas, kuid Hamlet keelas teda, sest Horatio oli ainuke, kes räägiks mis tegelikult oli juhtunud teistele. Aegade jooksul on tuhanded näitlejad ja lavastajad püüdnud avada seda Hamleti-lugu. Lugu inimesest, kes igal sammul kohtab rõhuja kalkust ja kõrgi solvamisi, põrkub kokku võimu ülbuse ja kohtu aeglusega. Inimesest, kes ei suuda ümbritsevat vägivalda ja ülekohut enam «vaimus taluda» ning peab otsustama, kas asuda sellega võitlusse või siis vaev lõpetada vaid pussitorkega. Ja paine «olla või mitte olla» ei jäta seda inimest hetkekski. «Hamleti» teeb igavikuliseks see, et autor on tabanud üksikisiku ühiskondliku eksistentsi alusprobleemi. Shakespeare näitab, et vägivalla vastu tõusmine viib omakorda ebaõiglusele ja vägivallale. Ring sulgub, jäävad vaid laibad ja vaikus.
) Olovernes tahab, et Juudit laseks ennast teenindada, ent too tõrgub vastu, et tema enda ümmardaja kannab hoolt ta eest. Olovernes trikitab, et mis saab ss, kui söögipaun ükskord otsa lõppeb, arvab Juudit enesekindlalt, et küll ss jumal talle toidu lauale muretseb. Olovernes satub jälle neiu salapärasest jumalast ahastusse. Mehel on kahju ka sellest, et Nimetu peole ei ilmunud. Teda oldi eile alles rõõmsameelsena nähtud, ent nüüd arvatakse, et keegi on talle ülekohut teinud. Juudit räägib ära loo, mis eile toimus. Räägib, et laulis talle ka Olovernesest. Olovernes tõstab toosti Nimetu auks. Käib üks suur toosti tõstmine, kus rahvas karjub vahet pidamata ,,Elagu, elagu!" Olovernes hakkab pidulauast ära minema aga peab veel korraks Juuditi kinni, et temaga paar sõna vahetada. Küsib, et kas ta võib öösel Juuditi telki tulla. Hakatakse juma lühtreid ära kustutama. Juudit tahab, et kolm tükki põlema jääks
9. Quod licet lovi, non licet bovi – mis on lubatud Jupiterile, ei ole lubatud härjale 10. Silent leges inter arma – Seadused vaikivad relvade keskel. 11. Fraus et ius numquam cohabitant – Pettus ja õigus ei ela mitte kunagi koos. 12. Lex prospicit, non respicit – Seadus vaatab ette, mitte taha. 13. Qui non improbat, approbat- Kes ei lükka tagasi, kiidab asja heaks. 14. Iniuria non excusat iniuriam – Ülekohus ei õigusta ülekohut. 15. Lex est ratio summa, quae iubet quae sunt utilia et necessaria, et contraria prohibet – Seadus on ülim arukus , mis käsib mis on kasulik ja vajalik, ja vastupidise keelab. 16. Quod nonhabet principium, non habet finem. - Mis ei oma algust, ei oma lõppu. 17. Cogito, ergo sum – Mõtlen, järelikult olen olemas. 18. Si vales, bene est, ego quidem valeo – Kui sa oled terve, on hästi, mina küll olen terve. SVBEEQV 19
Ent ka selles ei sünni konflikt puhtisiklikult pinnalt, vaid saab olulisi varjundeid renessansiajastu rassistlikest eelarvamustest. See onlugu, milles ausa väejuhi Othello ja tema armastava naise Desdemona õnne hävitab silmakirjaliku Jago intriig. Armukadedusest pimestatuna mõrvab Othello oma ustava naise. Kuningas Laer. Näitab keskaegse Britannia kuninga Laeri õnnetu loo varal, kuidas võim võõrandab ja pimestab inimest, sünnitades kapriise ja ülekohut. Alles kannatustes, saadetuna viletsusse oma võimuahnete, uusaegset egoismi ja saamahimu kehastavate vanemate tütarde poolt, hakkab Laer vähehaaval mõistma elu tõelisi väärtusi. Macbeth.vapustab oma neg peategelasega. Uskudes nõidade ennustusi oma kuningakssaamisest ja õhutatuna oma võimuahnest naisest ei põrku keskaegse sotimaa väepealik Macbeth tagasi kõige võikamatestki roimadest. Võimust ajendatud tapakirg mõjub
Ta taipas ,et peab isa troonilt heitma.Ta kohtas teel Okeanost,kes teda aitas- ta andis talle rohtu ,mis pani Kronose oma lapsed välja oksendama.Toimus suur sõda titaanidega ja zeus sai võimule. 49. Küllusesarv- püha Amaltheia sarv ,mille Zeus mänguhoos murdis ning küllusesarveks kuulutas 50. Etna vulkaani sünd- 51. Justitia ja Themis (Prometheuse ema)- Themis on seadusejumalanna ,kes on koguaeg Zeusi kõrval. Justitia kaitses õigust ja vihkas ülekohut 52. Fortuna- küllusejumalanna, helde ja lahke. tema käes oli küllusesarv. fortuuna silmad olid kinni seotud Zeus/Jupiter Titaar Kronose ja Peajumal, taeva-, Naistemees, Piksenoo Rhea poeg pikse-, ja abielurikkuja, l, vihmajumal äkiline Kotkas
raha, maksusüsteemi ja sõjaväge. Peale seda kui Mao Zedongi juhitud kommunistid pääsesid võidule Hiina kodusõjas ja loodi Hiina Rahvavabariik (HRV) marssisid Hiina rahvavabastusarmee väed Tiibetisse. Mõistagi olid Hiina hästi treenitud ja varustatud väed mitmekordselt arvulises ülekaalus Tiibeti algse sõjavarustusega sõdalastest. Aastast 1950 on Tiibet okupeeritud Hiina Rahvavabariigi poolt. Sellest ajast alates on Tiibeti rahvas pidanud taluma ülekohut ja väärkohtlemist ning poliitilisi ja majanduslikke otsuseid, mis on rahvale ja tema kultuurile palju kahju teinud. Kommunistlikust ideoloogiast juhitud propaganda tõi kaasa näljahäda, tagakiusamise ja paljude tiibetlaste põgenemise oma kodumaalt. Kõige selle tõttu palus seni isolatsiooni eelistanud Tiibeti poliitiline eliit maailma üldsuse abi. Eelkõige loodeti Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) peale. Vaatamata aga ÜRO harta ja
võimu säilitamiseks sageli sunnitud headuse kõrvale jätma, sest "kui on rikutud see osa ühiskonnast, keda sa enda püsimajäämiseks otseselt tarvilikuks pead, tuleb sul tema meele järele olemiseks järgida ta meelelaadi ning sel juhul on head teod sulle kahjulikud". Machiavelli jõuab järeldusele, et valitseja elu kallale võib tegelikult kippuda igaüks, kes ei hooli omaenese elust, kuid seda tuleb ette harva. Valitsejal tuleb vaid hoiduda tõsist ülekohut tegemast neile, keda ta kasutab või kes teda teenides teda ümbritsevad. Võimu turvaliseks hoidmiseks on valitsejad käitunud erinevalt: mõni võtnud alamatelt relvad; mõni teine on hoidnud allaheidetud maid jaotatutena, mõni on hoidnud ülal vaenu enda vastu, mõni teine jällegi on pöördunud võitma enda poole neid, kes tundusid kahtlasena valitsemise alguses, mõni on püstitanud kindlusi, mõni on neid purustanud ja maatasa teinud. Machiavelli arvates
haridusolude parandamist ning viis koolide õpikus sootuks uuele tasemele. (S.Õispuu 1992) 7 Ta sattus teravalt vastuollu baltisakslaste ülemvõimu vastu ning 1870. aastal naases ta Eestisse (M.Laur jt. 2005). 1968. aastal pisad Jakobson "Vanemuise seltsis" oma laialt tuntud 1 Isamaakõne, millest ta rääkis sellest, et sakslased on eestlastele ülekohut teinud. Ta ülistas muistset iseseisvusaega ning lubas eestlastele paremat tulevikku (S.Õispuu 1992). Jakobson andis 1878.aastal välja ajalehe "Sakala", millesse olid tol ajal koondunud põhilised rahvusliku liikumise tegelased. Nad propageerisid tugevalt oma ajalehte. Nende ajaleht oli suureks inspiratsiooniks rahvale, et tegutsema hakata. Jakobson ja "Sakala" nõudsid eestlastele sakslastega võrdseid õigusi ning sakslaste poliitiliste ja majanduslike eesõiguste eemaldamist
seadus. Põhimõtteliselt õiglane toimimine pole kerge, sest see eeldab vastavat seadumust (hexis), mis kujuneb aja jooksul harjutamise tulemusena. Vahet tuleb teha juhuslikel tegudel ja harjumuspärastel tegudel. Edasi korralikkusest rääkides kasutades Aristotelese põhimõtet, otsustatakse õiglase käitumise üle ka tegevuse subjektiivseid momente arvestades: hinnangu andmisel võetakse lisaks üldisele seadustähele arvesse konkreetsed asjaolud ja üksikjuhtumid. Aristotelese järgi on ülekohut teha ja ülekohtu all kannatada mõlemad halvad. Kokkuvõte. Aristotelese järgi püüdleb inimene ülima hüve poole, seega õnne poole. Aristotelese meelest saab inimese õnne hinnata alles pärast tema surma ja tema mõistes peaks olema õnn elukestev, et seda õnneks pidada. Küsimus õigest elamisviisist on tähtis meile kõigile. Kõik see mis annab elule mõtte ja tähenduse on oluline ja muudab elu elamisväärseks. Olgu see siis
huvitatud sellest, te toodang oleks võimalikult kvaliteetne ja odav (s.t konkurentsivõimeline), seega peaks ta olema loogiliselt huvitatud ka sellest, et tema palk (üks omahinna osa) oleks võimalikult madal. · Pealekaebamine Meile on lapsest saati sisendatud et pealekaebamine, eriti veel salaja, ei ole ilus. Seetõttu on pealekaebamisel ikka justkui halb maik juures. Näiteid olukordadest, kus pealekaebamine on vajalik: · keskastmejuht on ebakompetentne või teeb ülekohut ja alluvad, kartusest kaotada tööd, ei julge avalikult protesteerida; · alluvad kahtlustavad, et keskastmejuht ajab omapoolse ülekohtu tippjuhtkonna ,,kraesse"; · alluvad kahtlustavad, et tippjuhtkond kahjustab firma huve; · alluvad kahtlustavad, et ettevõte kahjustab keskkonda ja püüab seda varjata. · Diskrimineerimise juhud Diskrimineerimine võib olla sooline, rassiline, vanuseline jms. Kõige rohkem
Sotsiaalne - laste jaoks väga tähtis juba algkoolis, eriti tähtis murde-eas; Sõbrad, kaaslased, teistega koos olemine/arvestamine; kasvatus aitab kaasa sõprussidemete/tunnete arendamisele/alustamisele; Sotsiaalsus jäetud hariduses tagaplaanile (on küll tugiõpilased/organisatsioonid aga nendest ei piisa/lapsed ei julge neile läheneda) Eetiline - väärtusvalikud; kuidas mahun mina ühiskonda?; kas ma olen usaldatav?; manipuleerimine; Pipi Pikksukk - hingelt soe, ei sallinud ülekohut, oli väga eetiline. Esteetiline - ilu, inetus, traagiline, koomiline, ülev, madal ; Religioossne - piiride tajumine; tegelikkus mida inimene ei tea; inimese meeled ei ole võimelised "ülemaid tasandeid" tajuma; kes me oleme? Miks me siin oleme? Mis on inimkonna eesmärk? Lapsed kipuvad esitama suuri küsimusi (kuhu läheb päike? Mis on tähtede taga? Mis saab kui inimene ära sureb? Kuidas ma siia ilma sain? Jne) Filosoofia lastele; Mina teadvus/minasus: mina olen ainult mina ise
* Isekas allus tunnetele * Suhtus vaimude ja meestega kui võrdsetega * Julge, vapper * Ratsionaalne ei taganenud oma põhimõtetest * Oli enda suhtes aus * Ükskõik milline naine, ta on kõigiga võrdne; ei teinud südame sunnil tüdrukutel vahet... Sganarelle: * Usub taevausku, usklik * Omakasupüüdlik * Kahepalgeline, silmakirjalikkus * Uskus, et armastus on igavene * Arg (eiras ülekohut don Carlose vastu..) Teenrid ei pidanud oleme ei uhked ega ausad see väljendus Sganarelle'i käitumises võitluse algades puges ta lähima puu taha... Kas Moliére imetleb don Juani või mõistab hukka? 17.sajandil arenesid loodusteadused tohutult, kuid polnud süstematiseeritud... VALGUSTUS 18.SAJ
inimest algselt olidki üks, ja nüüd poolikuna igatsevad oma teist poolt. Ühtlasi annab see seletuse homoseksualismile (homoseksualist pärineb algolendist, kes oli mõlemalt poolt sama sugu). 5. Viiendana peab kõne Agathon, kes väidab, vastupidiselt Phaidrosele, et Eros on jumalatest kõige noorem. Peale selle on ta ilus, õrn, nõtke (202-3). Tal on ka hulk voorusi. Sarnaselt Pauluse kuulsale armastuse-oodile (1Kr 13, 1- 13) ei tee Eros ülekohut (ega kannata ülekohtu all), ei kasuta vägivalda, on õiglane, arukas, vapper, tark, kunstimeisterlik (204-5). 6. Kuuendana tuleb „Pidusöögi“ kulminatsioon, Sokratese kõne. Kõigepealt heidab ta eelnevatele kõnedele ette, et armastus on seal pelgalt empiiriline ning armastuse kirjeldus meelevaldne. Sokrates eristab end neist: „Ükspäinis tõtt tahan ma rääkida“ (207). Sokrates peab alustuseks oma tavapärasel moel dialoogi Agathoniga, kus jõutakse
kutsutakse eestlasteks. Nad on vaikivad, sünged, väheliikuvad, tõrjuvad. Venelased vabastasid eestlased sakslast ikkest, kuid eestlased pole selle eest tänulikud, nad on ikka sakslaste lõa otsas ja ajavad oma joont. "Eestlased, nende elu ja kombed" (1908) Esimesel pilgul näeb põliselanik aeglane: pikka aega kestnud orjus on teinud ta tusaseks ja süngeks; ent samas on ta kangekaelne ja visa. Tasub vaid eestlasele liiga teha ja kohe on kadunud sallivus ja väline rahu. Ta ei andesta ülekohut ja ründab pahategijat. 1. Oluline 19. sajandist · Pärisorjusest vabastamine > eneseteadvus 1802/1804, 1816/1819, 1849/1856 - talurahvaseadused 1919 baltisakslaste mõisate riigistamine · Rahvuslik liikumine > rahvustunnetus Aktiivseim seltsiliikumine ca 1860-1880 · Tööstuse, kaubanduse areng > linnastumine 1870 Tallinn-Peterburi raudtee valmimine · Tartu ülikool > eesti haritlaskond, baltisaksa kultuuri areng 1802 ülikooli taasavamine kokkuvõtteks:
ühtlasi väga oluliseks poliitiliseks survevahendiks. Tähtis on ka massiteabevahendite kaudu õige informatsiooni levitamine, et teadvustada rahvale tegelikku olukorda ja panna inimesi vastavalt olukorrale tegutsema. Tähtis on ka ajaloofaktide õigete nimedega nimetamine, et õigesti orienteeruda ajaloos ja ka noorema põlvkonna varustamine õigete faktidega, et nad teadvustaksid eestlastele tehtud ülekohut (MRP). KÜSITLUSTEST sain teada , et üldjuhul liikus informatsioon raadiotest ja telekatest hästi, ning teati, mis Eestis toimub. Küsitlevatest ei käinud küll ükski enamikel üritustel kohal , sest olid omad toimetused või põhjused kuid kõik teadsid mis toimus. Osa rahvast see huvitas kuid osa rahvast oli see jätnud aga külmaks . Järelikult need keda ei huvitanud hõljusid kas unistustes ,et kõik on korras ja midagi pole vaja täiustada või olid hoopiski
vasta hakkata, ja talopoegi veel enam selle eksitusse kinnitas, et möisa- herra ja möisavalitseja ülekohut pärivad,- ja neid julgeks tegi väe vasta panna. Siiski tema ei ole isi mässamise juures olnud, ega ka teistest valdadest talopoegi kokkukutsunud, sest
Jumal oli teda niigi ,,õnnistanud" kõverate jalgade ning lühikese kaelaga, mis Jussile meelehärmi valmistasid. Mees oli leidnud oma õnne Mariga sauna kolides ning temaga kaks last saades, kuid nende õnn jäi üürikeseks. Krõõda surm tappis minu jaoks Vargamäe. Perenaise surm pani käima sündmuste ahela, mille üheks osaks oli ka Jussi enesetapp. Ma ei oskagi öelda, kas Juss oli minu meelest tugev või nõrk isiksus, kuid arvan, et Jussile tehti ülekohut nii enne kui ka pärast tema surma. Nagu on öelnud Andrus Norak eelnevas artiklis: ,,Tal on kõik tüüpilise ohvri tunnused, ta on rangjalgne ja ilma kaelata. Ta kaldub meelemasendusele ning endatapmisele, pakkudes end seega lausa demonstratiivselt teistegi süü kandjaks." Pärast Jussi enesetappu veeretati kõik Vargamäe mured ja probleemid Jussi kaela, küll oli Juss süüdi selles, et suhted Andrese ja Mari vahe ei sujunud, küll selles, et loomad olid haiged. Juss oli
majandusliku heaolu, nii et nad võisid muretult loomingule pühenduda. Maecenase nimest tulenebki rikka kultuurisoosija üldnimetus metseen. Kõik loetletud asjaolud kokku tõid kaasa rooma kultuuri seniolematu õitsengu. Rooma kirjanduse ajaloos tuntakse Augustuse aega kuldse ajastu nime all. Vergilius Augustuse aja silmapaistvate poeetide seast tõusis kõige enam esile Vergilius. Vergilius oli kodusõdades ülekohut kannatanud, hindas seetõttu kõrgelt Augustuse kehtestatud siserahu ja ülistas seda ka oma loomingus. Tema peateos, eepos ,,Aeneis", pühendub aga roomlaste legendaarsetele eelkäijatele. Ta valis oma suurteose peakangelaseks Homeroseltki tuntud trooja sõjamehe Aenease. Pärimuse järgi olevat Aeneas pärast Trooja langemist tulnud Itaaliasse ja pannud siin aluse valitsejasoole, millest võrsus hiljem Rooma linna rajaja Romulus. Et Augustus uskus end
Lava ja pealtvaatajate istekohad olid enamasti puust. Rooma teatris puudus koor. Etendus toimus maskides näitlejate omavahelistes dialoogides. Näitlejate ühiskondlik staatus oli madal ja nende hulgas leidus isegi orje ning hiljem ka naisi. 8 Kirjandus: Kuldse ajajärgu tuntud kirjanik Vergilius pühendus kirjutamisele nooremas eas, kui oli võitnud Augustuse pooldajate soosingu. Ta oli kannatanud kodusõdades ülekohut ning seetõttu hindas kõrgelt Augustuse kehtestatud siserahu. Ta ülistas seda ka oma loomingus. Tema peateos on ,,Aeneis", mis pühendub roomlaste legendaarsetele eeskäijatele. Kuna Augustus uskus end Romulusest põlvnevat, siis ülistas Vergiliuse eepos keisri esiisa. Mõni ajaloolane kirjutas oma lähiminevikust või isegi kaasajast neist sündmustest, millega nad ise seotud olid. Kuulus riigimees Caesar on tuntud ka ajalookirjutajana. Ta õigustab oma
Ühtne riik oli selleks ajaks lagunenud, maad ähvardas langemine võõra võimu alla ja Iisraeli ühiskonnas süvenes varanduslik kihistumine: vaesemad, kes omal jõul toime ei tulnud, pidid rikastelt laenama ja sageli loovutama oma maatüki võlgade katteks võlausaldajale. Kõik see tundus paljudele ülekohtusena ja põhjustas rahulolematust. Samal ajal austasid iisraellased Jahve kõrval mitmeid Kaanani jumalaid. Prohvetid tõlgendasid sotsiaalset ülekohut ja teiste jumalate austamist taganemisena Moosese seadustest ning Jahvega sõlmitud leppest ja kinnitasid, et maad tabanud hädad pole muud, kui Jahve karistus rahva ja valitsejate väärtegude selle eest. Prohvetid olid kindlalt veendunud, et edastavad Jumala sõnumit ega peljanud selle nimel valitsejategagi vastuollu minna. Hoolimata erinevustest üksikasjades olid prohvetite kuulutused oma põhimõtetelt üsna sarnased. Nad rõhutasid, et Jahve on ainus jumal mitte
korda. Traditsioonilise elukorralduse muutmine võis seetõttu enesega kaasa tuua talupoegade laiaulatuslikke ülestõuse. Talupojad olid sügavalt usklikud, kuid tihti segunesid nende religioossed arusaamad sajanditevanuste paganlusele omaste rituaalide ja uskumustega. Kõrgkeskajal hakkasid talupoegade hulgas levima ka ketserlikud ideed ning see oli sageli seotud sotsiaalsete vastuolude kasvuga. Talupojad pidasid neile osaks saanud ülekohut Jumala-vastaseks teoks. Keskaegne ühiskond KESKAEG Koostaja: P.Reimer 4. LINNAD, KÄSITÖÖ JA KAUBANDUS KESKAJAL: 4.1. Naturaalmajandus ja linnade taasteke: Lääne-Rooma riigi langus tõi enesega kaasa linnade hääbumise Lääne-Euroopas. Linnade pidev rüüstamine suure rahvasterände käigus põhjustas käsitöö ja kaubanduse allakäigu
talupoegade laiaulatuslikke ülestõuse. Talupojad olid sügavalt usklikud, kuid tihti segunesid nende religioossed arusaamad sajanditevanuste paganlusele omaste rituaalide ja uskumustega. Kõrgkeskajal hakkasid Keskaegne ühiskond KESKAEG 12 talupoegade hulgas levima ka ketserlikud ideed ning see oli sageli seotud sotsiaalsete vastuolude kasvuga. Talupojad pidasid neile osaks saanud ülekohut Jumala-vastaseks teoks. Keskaegne ühiskond KESKAEG 13 4. LINNAD, KÄSITÖÖ JA KAUBANDUS KESKAJAL: 4.1. Naturaalmajandus ja linnade taasteke: Lääne-Rooma riigi langus tõi enesega kaasa linnade hääbumise Lääne- Euroopas. Linnade pidev rüüstamine suure rahvasterände käigus põhjustas käsitöö ja kaubanduse allakäigu. Varakeskajal ei soodustanud linnade teket
nõus. Negatiivne emotsioon toob kaasa tuju muutuse, hiljem pisarad. Kui oskuslikult probleem lahendada, siis saab seda vältida. Kui lapsega on usalduslik suhe, siis puudub lapsel vajadus valetada. Ausus ja usalduslik läbisaamine on lapse ja lapsevanema hea suhte alus. Samuti olen nõus lapse usulise kasvatuse suhtes. See on täiskasvanud inimese isiklik asi ja lapsele ei tohiks usku peale suruda. „Naine on loodud järele andma ja ülekohut kannatama.“ (lk62)Selle väitega ma nõus ei ole. Meie ühiskonnas on naisel ja mehel võrdsed õigused eneseväljenduseks, arutluseks ja probleemide lahendamiseks. Samuti on naised tänapäeval kaasatud avalikku ellu. „Et kasvatus on kunst, siis on peaaegu võimatu, et ta õnnestuks, sest tema eduks vajalikud olud ei olene kellestki.“ (lk79) Olen alati arvanud, et politseinike ja pedagoogide lapsed on targad ja eeskujuks oma käitumisega teistele
Metodoloogilised küsimused: 1.Ideedeajaloo uurimise metodoloogilised põhisuunad . Tekstuaalne ehk kanooniline meetod ajalooline ehk kontekstuaalne meetod 2.Tekstuaalse meetodi pooldajate põhiargumendid. Ajalugu koosneb ühik-ideedest, mis ei ole kontekstist, on tsüklilised ehk ei muutu ajas, on ideoloogiate ehituskivid. Suurte mõtlejate kanooniline rida: *Universaalsed probleemid, ajatud ideed. *Autori kadumine, väidete tähendus on leitav tekstist endast. *3.Kontekstuaalse e. Cambridge koolkonna metodoloogilised alused. Tekstuaalsest meetodist on välja jäänud ajalooline kontekst, autor motivatsioon oma mõtete avaldamiseks ja ajalis-keelelis eripärad. Sõprus 1.Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest . Sõprus on üldmõiste, mis iseloomustab vabal kiindumusel eksisteerivaid inimsuhteid perekondlikud, võimu suhted kodanikesse ja kodanike omavahelised suhted. Eeldab vastastikku head soovimist ja ü...
1. Sissejuhatus Igal lapsel on täielik õigus elule ja tervislikule arengule. Igal lapsel on õigus teada oma vanemaid ja on õigus nende hoolele. Igal lapsel on õigus tasuta ja kohustuslikule haridusele algtasemel. Need kolm sätet ja veel teisigi on kirjutatud "Lapse õiguste deklaratsioonis". Ükski laps ei saa endale valida perekonda, kuhu ta sünnib ning millistes tingimustes kasvab. Küll aga saab ja peab ühiskond reageerima, kui on näha ülekohut. Seda enam, kui tegu on nii väikeste ilmakodanikega, et nad ise ei oska ega teagi veel abi küsida. Kui on näha, et peale abi pakkumist olukord lapse jaoks ei muutu, ei jää enam muud üle, kui laps lastekodusse võtta. See aga ei tähenda, et nüüd on kõik lapse probleemid lõppenud. Võib isegi juhtuda, et laps astub vihma eest räästa alla. Kodustest probleemidest saadakse jagu, aga mõnedelgi võib nüüd peavalu hakata tekitama olukord lastekodus.
ja jumalate südametes. samastavad õnne juhusliku õnnega. õigluse kõrval on talle iseloomulik ka arukas - oskab oma ihasid inimesed peavad õnne jumala anniks, seda isegi siis, kui ja kirgi valitseda, ükski kirg ei ole Erosest tugevam. tegelikult on õnneni enda käel jõutud. Eros ei tee ülekohut ega kannata ise ülekohtu all poliitika eesmärk - kujundada kodanikke tublideks ja üllasteks ei kasuta vägivalda, kuna kõik alluvad temale vabatahtlikult tegutsejateks. kelle õpetajaks on Eros olnud, tõusevad tippu me ei räägi õnnest loomade puhul, sest see ei ole neile
Piiroja. Irma on tugeva karakteriga, Rohu sümpaatsemaid tegelaskujusid; tema eluvõitlus on kujutatud siira kaastundega, irma elutee paneb lugejat uskuma, et otsustav võitlus on saabumas. Hoobiga näkku purustab Irma senised alandavad sidemed jõhkra ärimehe Krivomanniga. Algavad tööta haritlasneiu rasked tööotsingud. Ent ta saab minategelaselt kaasa võitlustahte: ,,Õigus peab võitma. Kõik need, kes teevad ülekohut, peavad saama karistuse." Romaani ,,Võitluse teel" (1933) algul kohtame Irmat talvistel hädaabi mullatöödel. Järgnevad Irma uued töötsingud ja uued töökohad. See annab avaraid võimalusi maalida hädaabitööiste tüüpiderikast peret ning anda kunstipäraseid pilte majanduskriisi-aegsest kodanlikust Eestist. Paljusid episoodisi, värvikalt kujutatud tegelasi ja sündmusi seob ühtseks kompositsiooniliseks tervikuks Irma elusaatuse vajaduse tunnetamise teele. Niisis lõpeb teos
mis saadeti edasi ringkonnajuhile, kes kasutas seda materjali aastaaruannete koostamisel. 45 Vennastekoguduste innustasid rahvast ka rohkem oma arvamust avaldama. Nimelt praktiseerisid hernhuutlased koguduse koosolekutel talurahvale seni mõeldamatut vaba ülesastumist, ilmikute kõnelemist, enese elu ja kogemuste jagamist. See kõik oli talupoegade silmi avav ja üha enam teadvustati mõisnike poolt tehtavat ülekohut ja vägivalda talupoegade suhtes.46 Eestlastest talupoegade seas kerkisid esile silmapaistvad jutlustajaid, kes vedasid innukalt hernhuutlikku misjonitööd. Nad tundisid hästi Piiblit ja tõlgendasid seda nii, et see rahvale hinge läks. Jõepere vennastekoguduse üks silmapaistvamaid tegelasi oli Põllu Mihkel, kes jutustas julgelt ja pildirikkalt hernhuutlikus stiilis, nii et tema väljendused on kirja pandud koguni saksa keelsetesse aruannetesse
On olemas lihtsaid olukordi, mitte lihtsaid inimesi. *** Eelarvamused on inimesele vajalikud, kui ta pole suuteline looma arvamusi. *** Kui teil mõtteid ei ole, siis põhimõtted on kindlasti! *** Vedamine on see, kui sa ise ei tea, et oled õigesti käitunud... *** Ära tee ülekohut teisele, see võib rikkuda su tuju. *** Me püüame igati äratada kaasinimeste tähelepanu - kui mitte muudmoodi, siis neile haiget tehes. *** Võlad anname andeks oma võlglastele tavaliselt siis, kui need on ära makstud. *** Põhimõtteliselt oleme me kõik andmise poolt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
