tulemusi. Üleminek teisele kooliastmele on seotud mitmete oluliste muutustega abiõppelaste psüühikas. Kõigepealt muutub mõneti täpsemaks ja mitmekesisemaks objektide kaemuslik analüüs. Seetõttu muutuvad täpsemaks kujutlused, õpilased suudavad luua elementaarseid fantaasiakujutlusi. Kujunemas on tahtlik meeldejätmine. Kõne areng võimaldab areneda verbaalsel mälul ja mõtlemisel, kuid keerulisema õppematerjali puhul ilmneb ikka situatiivsete seoste eelistatus. Äärmiselt oluline õppeprotsessi korraldamisel on lapse kõne funktsioonide areng. Teise kooliastme õpilane suudab juba verbaliseerida oma tegevust ja planeerida tuttavat tegevust. Uued õpitoimingud omandatakse siiski kergemini eeskuju alusel, mitte verbaalsete instruktsioonide järgi (eakohase arengu korral kujunevad verbaalsed seosed enne toimingu praktilist omandamist). Seega saab reeglitele
Antud materjal on koostatud, Veoautod, Enn Kullerkupp, õppematerjal, Tln, 2004 paberkandjal õppematerjali põhjal SISEPÕLEMISMOOTOR ja selle kasutamine Enamusel veoautodel on energiaallikaks diiselmootor. Diiselmootoris muundub soojusenergiast 30...42% kasulikuks tööks. See on eelis ottomootori ees, kus kasulikuks tööks muundub soojusenergiast 21...28%. Seega on diiselmootorite kütusekulu 25...35% väiksem, kui ottomootoritel. Diislikütus on võrreldes bensiiniga vähem tuleohtlik, kuid keskkonda saastab rohkem..
Õppematerjali litsents kuulub Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus 2010
(http://www.innovatsioonikeskus.ee/et/progetiigri-programm 1.05.2014) Progetiigri programmi raames viiakse läbi õpetajate koolitusi, antakse soovitusi, luuakse õppematerjale, kuidas teisi tehnoloogiaharidusega seotud teemasid integreerida, kasutades IKT võimalusi. Progetiigri e-õppekeskkond on eestikeelsena kasutatav alates 10.03.2014. Eesti keelde on tõlgitud HTML/CSS ja JavaScript´i Codecademy kursused, eesmärgiga pakkuda õpetajatele ja õppijatele iseseisvaks õppeks toetavat õppematerjali, mis hõlbustaks programmeerimise õpetamist ja õppimist. Kursused sobivad põhikooli, gümnaasiumi ja kutsekooli õpilastele, proovida võivad kindlasti ka nooremad ning täiskasvanud, kellel kooli lõpetamisest juba aega möödas. Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse eestvedamisel on eesti keel üks esimestest Codecademy ametlikest töökeeltest pärast inglise keelt. ( http://www.innovatsioonikeskus.ee/et/uudised/maailmas- populaarne-programmeerimisvahend-nuud-eesti-keeles 1.05.2014) 1.1
Mis on arutlev kirjand? Gümnaasiumi ja põhikooli vanema astme õpilased kirjutavad arutlevat kirjandit. Arutleva kirjandi eesmärk on arutleda püstitatud probleemi üle (nt Miks Andres ja Pearu tülitsesid?), anda oma kategooriline seisukoht ning seda tõestada. Et kirjand hästi õnnestuks, peab teadma põhilisi struktuurielemente ning kirjutamisega seotud töövõtteid. Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja ainestiku käsitlemiseks vabad käed, autor peab ise määrama lähtekoha, leidma kirjandi probleemi ja peamõtte ("Aeg ja inimene"). Suletud teemade puhul on probleem esitatud ühemõttelise väitena ("Kergem on lammutada kui luua"). Ülesehituselt võib pealkirjad jagada kolme rühma: 1. Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte ("Ilus ja hirmus o...
Õpetatav aine: HÜGIEENIÕPETUS Õppeaine maht tundides : 32A, 8 IsT Õpetatavad erialad : kokk, pagar-kondiiter, toidukaupade müüja, kelner-ettekandja, hotelliteenindaja, müügiassistent. Mooduli eesmärk: Moodul võimaldab õpilasel: · Omandada teadmisi hügieeninõuetest, mis tagaksid toiduohutuse · Mõista hügieenireeglitest kinnipidamise vajalikkust · Omandada teadmisi toidu säilitamisest · Omandada teadmisi toidu saastumise võimalustest, saastumise vältimisest · Omandada teadmisi toiduga levivatest haigustest, mõista nende ohtlikkust · Õppida tundma mikroorganismide, toidukahjurite kasvu ja paljunemist mõjutavaid tegureid · Omandada teadmisi käitlemisettevõtete ja ruumide kohta esitatavatest nõuetest. Õppematerjali teemad: 1. Sissejuhatus ainesse - toiduhügieeni õppimise vajalikkus, mõisted ja määratlused. 2. Mikroorganismid ja toiduained: temperatuuri mõju mikroorganismidele, mikroorganismide levik. Bakterid, viirused,seened 3....
organiseerija, tasemeõppe korral on projektijuhiks sageli õppejõud ise. Uue suunana on tekkimas õppekavadele programmijuhid, kes on võiksid ka seda rolli täita. [3 lk 7] Kursuse omanik on struktuuriüksus, mille koosseisu õppejõud kuulub. Võib olla teaduskond, osakond, instituut, kolledz või ka mõni teine üksus. Erandjuhul võib kursuse omanikuks olla ka õppejõud ise. (Reaalselt on õppejõud selle õppematerjali esituse omanik, mida ta ise loonud on.) [3 lk 7] Õppejõud on isik, kes vastutab kursuse sisu (õppematerjalide) eest, koostab testid ja praktilised ülesanded, kirjutab audio- ja videomaterjalide käsikirja ning koostab õppurite hindamise materjalid. Enamasti viib kursuse ka ise läbi. Esitab vajadusel kursuse materjale (auditoorselt, videomaterjalina vms) ja annab konsultatsioone. [3 lk 7] Tuutor on isik, kes viib või aitab läbi viia õppetööd. Toetab õppijaid nende iseseisva
Kirjanduslugu läbi stiili Autor: Margit Ross Tunnistagem, et meie kooli kirjanduse õpikud on käsitluslaadilt ja ülesehituselt üksteisega äravahetamiseni sarnased. Ikka ühetaoline järgnevus: kirjaniku elulugu ja looming, sekka pisut ajaloolis-ühiskondlikku tausta. Vaheldust peaks pakkuma Jaanus Vaiksoo kooliraamat "Gailit ja Nipernaadi" (Koolibri, 1995.) Just nimelt kooliraamat, sest tegemist pole õpikuga, pigem on see õppematerjali täiendav lugemisvara. Otseselt viitab raamatu sisule ja laadile pealkiri "Gailit ja Nipernaadi", lakooniline ja väljendusrikas. Autor ei jutusta Gailiti eluloost ja loomingust ajalises järgnevuses, vaid toob kõigepealt välja kirjaniku meelismotiivid ja stiili omapära, seejärel analüüsib Gailiti tuntuimat romaani "Toomas Nipernaadi", tuginedes lugemismudelite teooriale. Jaanus Vaiksoo toob välja kuus lugemismudelit, näiteks "Toomas Nipernaadi" kui
Mis on arutlev kirjand? Gümnaasiumi ja põhikooli vanema astme õpilased kirjutavad arutlevat kirjandit. Arutleva kirjandi eesmärk on arutleda püstitatud probleemi üle (nt Miks Andres ja Pearu tülitsesid?), anda oma kategooriline seisukoht ning seda tõestada. Et kirjand hästi õnnestuks, peab teadma põhilisi struktuurielemente ning kirjutamisega seotud töövõtteid. Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja ainestiku käsitlemiseks vabad käed, autor peab ise määrama lähtekoha, leidma kirjandi probleemi ja peamõtte ("Aeg ja inimene"). Suletud teemade puhul on probleem esitatud ühemõttelise väitena ("Kergem on lammutada kui luua"). Ülesehituselt võib pealkirjad jagada kolme rühma: 1.Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte ("Ilus ja hirmus on ...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtlusosakond Kristo Tõnissoo AÜEP2 TEADLIKU KÜLASTAJANA TEENINDUSETTEVÕTTES Uurimustöö Juhendaja: dotsent Heli Toomann Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Uurimistöö eesmärgiks on klienditeeninduse aluste kursusel õpitud teadmiste ja oskuste kinnistamine, hinnangu andmine teenindusettevõtete teenindusele ning teeninduskultuuri arendamine. Sealhulgas märgata kõike, mis on seotud teenindusega valitud ettevõtetes, selle häid ja halbu külgi. Uurimustöö on jaotatud kaheks peatükiks, esimeses peatükis kirjeldan oma külastusi ja kontakte valitud organisatsioonidega, püüan võimalikult arusaadavalt anda edasi oma tähelepanekuid ja kogemusi. Töö teine pool koosneb teeninduskultuuri analüüsist kus ma kombineerin oma külaskäikude kogemused ja teadmised mis olen omandanud kursuse materjale lugedes...
koostöömängudes puudub dünaamilisus. Konkurents ja individuaalne võidutahe tagavad mängus põnevuse; võistlust konkurentsimängudes ei tohiks üle hinnata, sest mängijaile on teada, et olukord ei ole tõeline, vaid näiline ja et kõik toimuv on mängult; kooperatsiooniidee võib enam sobida noorematele lastele; koostöömängud peavad silmas eeskätt kasvatusteaduslikke eesmärke ja seepärast tuleb neid hinnata ennekõike kui õppematerjali. Müramismäng ja laste sotsiaalsed suhted Müramismänguks peetakse mängu, milles leiab aset võitlus, maadlemine, löömine, tagaajamine jne, kuid mitte reaalselt, vaid mängulisel viisil. Müramismängud sarnanevad füüsilisi oskusi nõudvate tegevustega, nagu ronimine, jooksmine, lükkamine, tõmbamine. Huvi müramismängu kui ühe omapärase ja teistest mängudest erineva mängu vastu tekkis ligikaudu viisteist aastat tagasi.
Rooma õiguse arengulugu ning tahvlid kehtestasid Rooma kodanikele põhiõigused. Õiguste kaitse idee on aktuaalne ka tänapäeval kui peame otsustama, milliseid õigusi näiteks loomadele, teistele rahvustele või puudega inimestele tuleb omistada. Tänapäeval oskame me võrdsete õiguste olemasolu hinnata seepärast, et minevikus ei ole kõik inimesed ühiskonnas seda hüve nautinud. XII tahvli seadused pakuvad väärtuslikku õppematerjali kunagisest Rooma ühiskonnast ja Rooma ajaloost. Vana-Roomas oli rahval erinev õiglustunne ning erinevad traditsioonid. Seepärast oli ka nende õigussüsteem erinev. Ajaloo õppimine aitab meil omakorda mõista ja kriitiliselt hinnata meie enda õigust tänapäeval. 14 Kasutatud allikad Seaduste tõlked 1- Johnson, A. C. Coleman-Norton, P. R. Bourne, F. C, Austin: Ancient Roman
sobivaid tegevusi. Selleks tuleb tunda lapse tervist, kehalist, vaimset, tunnetuslikku arengut. St et õpetaja jälgib ja hindab regulaarselt lapse arengut. 10. Õppemeetodid. Õppemeetod on tegevusviis õppe- või kasvatuseesmärgi saavutamiseks. Õppemeetodite liigitus: A. õpetajakesksed õpetamisviisid, kus õpetaja on õppeprotsessi aktiivne pool: a) seletus õppematerjali suuline tutvustus, mõistete kordamine ja harjutamine, olukordade kirjeldus ja selgitamine, iseseisvate ülesannete selgitamine b) jutustus jutu lugemine või jutustamine, luuletuse ettelugemine, muinasjutu jutustamine c) näitevahendite tutvustus demonstratsioon selgitused vahendite kohta, vajadusel katse demonstratsioon B. kooperatiivsed ehk koostöömeetodid õpetamisviisid, kus õpetamisprotsessis on aktiivsed
MATEMAATIKA RIIGIEKSAM 2010 Eksami eesmärk Matemaatika riigieksami peamisteks eesmärkideks on: · teada saada, kui struktureeritud ja korrastatud on gümnaasiumilõpetaja matemaatikaalased teadmised; · selgitada välja, kui hästi suudab õpilane õpitut rakendada (näiteks lahendada mitterutiinseid ülesandeid); · teada saada, milline on gümnaasiumilõpetajate matemaatikaalane ettevalmistus õpingute jätkamiseks järgmisel haridusastmel. Eksami vorm Matemaatika riigieksami põhieksam on kahes variandis ja lisaeksam on ühes variandis. Matemaatika riigieksam (ja ka lisaeksam) on kaheosaline kirjalik eksam 1. osa kestus on 120 minutit ja 2. osa kestus on 150 minutit. Kahe eksamiosa vahel on 45 minutiline vaheaeg. Käesoleva õppeaasta matemaatika riigieksam toimub 4. mail 2010.a, algusega kell 10.00. Eksaminandidele, kes mõjuvatel põhjustel põhieksamil osaleda ei saa, korraldatakse lisaek...
Enamasti on erinevad õppemeetodid omavahel läbi põimunud (integreeritud). Kuna õppemeetodeid on väga palju, valisin ma välja vaid väikese osa neist. Valikul lähtusin põhiliselt kolmest põhjusest: 1) kasutan ise meetodeid oma töös koolis, 2) ülikoolis on meetodeid õppejõudude meie kursusel kasutatud, 3) lihtsalt tundusid huvitavamad. Õppemeetodid 1. Loeng. Loeng on kõige enam levinud õppemeetod täiskasvanukoolituses. Loeng kui õppematerjali esitamise meetod annab õpetajale hea kontrolli õpetatava materjali üle, on hõlpsasti kombineeritav teiste õppemeetodite ja vormidega ning kergesti kohandatav ajapiirangutele ja teistele nõuetele (Krull, 2000). Loeng on teema süsteemne esitus, mis annab kuulajale ette loogilise struktuuri. Loeng sisaldab algallikate ülevaadet, nende kriitilise käsitkuse ja seonduvad kõrvalkäsitlused. Loeng loob raamiatiku iseseisvaks tööks. 1.2 Köitev loeng
Eessõna Käesolev õppematerjal on valminud Eesti Ajalooõpetajate Seltsi ja Living History Forumi (Rootsi) koostööprojekti raames ning seda on rahastanud Eesti Vabariigi Valitsus ja rahvusvaheline holokausti uurimise ja holokaustiteemaliste haridusprogrammidega tegelev organisatsioon International Task Force (ITF). 2005. aastal peeti Pühajärvel täienduskoolitusseminar, kus õpetajatega arutati, missugust õppematerjali oleks kooli vaja, ning töötati välja õppematerjali esmane struktuur. Taasiseseisvunud Eesti ajalooõpikutes on holokausti käsitletud nii Eesti ajaloo kui ka üldajaloo kursuses traditsiooniliselt Teise maailmasõja kontekstis. Viimase 10 aasta jooksul on teema aktualiseerunud ka välispoliitikas ning saanud avalikuks diskussiooniallikaks. Vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse otsusele 6. augustist 2002 on 27. jaanuar nimetatud holokausti ja teiste inimsusevastaste kuritegude ohvrite mälestamise päevaks. 27
1 EHITUSKORRALDUS EPJ 0060 EESSÕNA JÄRGNEV KUJUTAB ENDAST LOENGUT TOETAVAT ÕPPEMATERJALI, MIDA KASUTATAKSE LOENGU ETTEKANDMISEL SLAIDIDE KUJUL. SLAIDIDEL ON ESITATUD MÄRKSÕNAD JA OLULISEMATE MÄRKSÕNADE SELETUSED. KÄESOLEV MATERJAL EELDAB SELLE KASUTAMIST KOOS ÕPIKUGA JÜRI SUTT. EHITUSKORRALDUS. TTÜ.120 lk. VIIDATUD JOONISTE NUMBRID VASTAVAD ÕPIKUS TOODUD JOONISTELE. SAMAS ON KÄESOLEVAS TEKSTIS NELJANDA, VIIENDA JA KUUENDA PEATÜKI MATERJALID LAIENDATUD VÕRRELDES ÕPIKUGA JA KAHEKSANDAS PEATÜKIS KÄSITLETAVAD EHITUSE JÄRELEVALVE KÜSIMUSED PUUDUVAD ÕPIKUS HOOPISKI. VIIDATUD TÄIENDAVAD MATERJALID KUULUVAD AGA ÜLÕPILASE POOLT KOHUSTUSLIKULT ÕPITAVA ÕPPEMATERJALI HULKA SISALDUDES KA KONTROLLTÖÖDE JA EKSAMI MATERJALIDES. SIINJUURES OLEVAD JOONISED PUUDUVAD ÕPIKUS. ...
5 4 5 5 4 3 5 5 5 5 Kursusel kasutatava õppematerjali sisu sobilikkus 5 4 5 4 5 5 5 5
kasvab üle rahutuseks. * Kui iseseisva tegevuse tsükkel on läbitud, toimuvad ühistunnid. Pedagoog annab vaikselt ühele tegevuse lõpetanud lapsele märku tooli võtmiseks. Järgmine tegevuseotsija tuleb omatooliga ja nii on umbes 8-10 minutiga uudistajate ring koos. Õpitakse tundma uusi vahendeid, vaadatakse piltide sarju, tehakse katseid jne. On oluline, et uue harjutamiseks jääks pärast rühmatundi aega, nii et lapselejärele tulev vanem ei häiriks uue õppematerjali kallal õhinga toimetajat. *Rühmas on koos 3-6 aastased lapsed, vanemad aitavad nooremaid. Kasvataja ei seisa kunagi probleemi ees, et ta peab korraga abiks olema 25-le lapsele, sest pidevalt on olemas kodukorraga harjunud vanemad lapsed, kes noorematele vajadusel märkusi teevad. Omaealise palvesse tasa olla suhtutakse märksa mõistvamalt kui suure inimese korraldusse. *Päris uue rühmaga tööd alustav Montessori pedagoog ei sea endale esimeseks aastaks kiireloomulisi kasvatuseesmärke.
oluline leida internetis laiali olevast infotulvast üles usaldusväärsed allikad ning tunda ka tausta – mida varem on tehtud, mis toimib ja mis mitte ning milliseid elus, äris, turunduses ja kommunikatsioonis kehtivaid universaalseid põhimõtteid tuleks e-turundust tehes meeles pidada. Muidugi võib pea ees vette hüpata ning katse ja eksituse meetodil tegutsema hakata, aga kõike ei pea enda nahal järele proovima – tark õpib ka teiste vigadest. Vajadust e-turunduse õppematerjali järele näitab seegi, et mitmest Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudis valminud bakalaureusetööst on selgunud, et paljud Eesti ettevõtted tegutsevad internetis turundades üsna huupi (Kirst 2007, Visnapuu 2008, Tammeoks 2010). Mõtlema paneb ka rohkem kui 80 riigis internetiturundusega tegeleva WSI esindaja väide Kommunikatsiooni Aastakonverentsil, et Eesti on Ameerika Ühendriikidest ja Ühendkuningriigist internetiturunduse arengus 2-3 aastat maas (Tüll 2010).
Eendekiirus (m/min ) 40;31;27;20 Koorimisterade arv 5 Eende mootor (kW) 4,2 Rootori mootor (kW) 29 Kaal (kg) 5,100 Pakkude koorimine on vajalik treitera tööaja pikendamiseks, kvaliteetse spooni saamiseks ja koore eraldamiseks edaspidi tekkivatest jäätmetest. Koorimispinkide tehnilised andmed on toodud õppematerjali konspektis. Valida sobiv koorimispink koos tehniliste andmetega. Koorimispinkide tootlikkus on arvutatav valemiga: Tvah K t K m u q 3 Ak = l = = 194,79m / vah Tvah - vahetuse kestvus, min K t - tööaja kasutamise tegur K m - masina kasutamise tegur u - eendekiirus, m /min q paku maht, m 3 ( 0,25 x 3,3 = 0,18 )
Isiksusetüübid Uurimustöö Saku 2008 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................................................... 3 Isiksusetüübid......................................................................................................................................... 4 Isiksusetüüpide lühitutvustused.............................................................................................................. 5 ILE Intuitiivseltloogiline ekstravert............................................................................................5 ...
Eendekiirus (m/min ) 40;31;27;20 Koorimisterade arv 5 Eende mootor (kW) 4,2 Rootori mootor (kW) 29 Kaal (kg) 5,100 Pakkude koorimine on vajalik treitera tööaja pikendamiseks, kvaliteetse spooni saamiseks ja koore eraldamiseks edaspidi tekkivatest jäätmetest. Koorimispinkide tehnilised andmed on toodud õppematerjali konspektis. Valida sobiv koorimispink koos tehniliste andmetega. Koorimispinkide tootlikkus on arvutatav valemiga: Tvah K t K m u q 3 Ak = l = = 194,79m / vah Tvah - vahetuse kestvus, min K t - tööaja kasutamise tegur K m - masina kasutamise tegur u - eendekiirus, m /min q – paku maht, m 3 ( 0,25 x 3,3 = 0,18 )
Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................................................2 2. Mis on usuvabadus?....................................................................................................... 3 3. Usuvabadus seaduse silmis............................................................................................ 4 4. Usuvabadus Eestis..........................................................................................................7 5. Usuvabadus maailmas.................................................................................................. 18 6. Küsitlus klassis..............................................................................................................22 7. Kokkuvõte.....................................................................................................................23 8. Kasutatud kirjandus...
kirjeldatakse probleemi täpsemalt kui sissejuhatuses ja vajaduse korral esitatakse tellija soovid ning eritingimused. Tellija poolt kirjalikult esitatud tingimused ja soovid tuleb paigutada töö lisasse. Arendusliku iseloomuga tööde puhul: · probleemiseade, · projekteerimine probleemi kavandatava lahenduse teoreetiline põhjendus teaduskirjandusest ja praktilisest kogemusest lähtuvalt; probleemi lahendamise vahendi, nt õppekava, organisatsiooniliste meetmete, õppematerjali (õpik, töövihik, kontrolltööde kogumik, laboratoorsete tööde juhendid, töölehed õppematka juurde) jm väljatöötamine; · hinnang projektile projekti tõhusus (tugevad ja nõrgad küljed, kaasnevad ohud jms); projekti rakendamise võimalused ja tingimused. Töö sisu peab demonstreerima, et üliõpilane valdab elementaarseid uurimismeetodeid ja on võimeline formuleerima ülesandeid ning neid lahendama. 2.1.1. Sissejuhatus
õpiotstarbelise infotöötluses (Snow, Carno ja Jackson, 1996). Õpilased, kes eelistavad sügavuti lähenemist, seavad õppimisel eesmärgiks õpitava põhimõistetest või tähendustest aru saamise. Süvaõppijad kalduvad õppima õppimise enda pärast ja vähem muretsema selle pärast, kuidas hindavad teised nende sooritust. St., et nad on paremini motiveeritud õppima. Õpilased, kes eelistavad pinnapealset lähenemist õppimisele, näevad õppimise eesmärki pigem õppematerjali pähe õppimises kui sellest aru saamises. Pinnapealset õppimisstiili eelistavad õpilasi motiveerib enamasti õppima väline tasustus, hinded, välised standardid ja soov saada teistelt tunnustust. 10. Milline on seni teada olevatest ainuke usaldusväärne skaala õpistiilide eristamiseks? Visuaalse/verbaalse eristumine Selle õpistiili eristamiseks on tõepoolest uurimuslik alus. Richard Mayer, kes on tuntud oma uurimispõhise lähenemise poolest
Õpetaja koolis ja ühiskonnas Elukestev õpe Kogu elu jooksul läbitav õpe, mille eesmärgiks on süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta kompetentsi taset vastavuses isiklike, kodaniku, ühiskonna ja/või tööturu huvidega. 4 eesmärki EL dokumentides: enesearendamine aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine sotsiaalse tõrjutuse vähendamine konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul. Prioriteedid: õppimise väärtustamine informatsioon, juhendamine ja nõustamine aja ja raha investeerimine õppimisse õppijate ja õppimisvõimaluste kokkuviimine uued põhioskused – lugemisoskus, arvutioskus, võõrkeeled innovatiivne/uuenev pedagoogika – aktiivõppemeetodite kasutamine Õpetajakoolituse kriitika Fookus on õpetaja suhteliselt lühiajalisele ettevalmistusele ülikooli põhiõppes, mitte aga õppimisel kogu tööalase karjääri jooksul. Ignore...
Iseseisvad tööd: Ülesanne B on üldjoontes sama mis A (ehk sisaldab ka A), kuid lisaks - Äriidee kirjeldus (sisu ehk nõuded ÕISis õppematerjalide all) uuenduslikule ehk innovatsioonile (nt uus toode/teenus, uus turg, uus protsess, organisatsiooniline muutus) tuleb selles variandis vajalikul - Kohustusliku õppematerjali läbitöötamine - kontrolltööks ja määral käsitleda ka olemasolevat. See aga eeldab ligipääsu olulisele eksamiks (testiks) valmistumine informatsioonile, mis tausta andmiseks vajalikuks osutub! Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 3 Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 4
Miks ja kuidas?; kirjeldamine/analüüsimine; jälgimine; vaatlus, intervjuu, sõnaline suhtlus; 12.02.2016 Uurimuse tüübid (kvalitatiivne) Juhtumiuuring- konkreetse juhtumi süvaanalüüs (nt pedagoogika); Fenomenoloogiline uuring- inimese kogemuse uurimine, põhiline uurimisviis on intervjuu; Etnograafiline uuring- mingi kultuurirühma/paiga pikema ajaperioodi uurimine; Tegevusuuring- sekkumine mingisse protsessi, nt õppematerjali koostamine ja selle katsetamine; Teksti uuring- kasutatakse põhiliselt kirjandusteaduses; Andmete kogumine (kvalitatiivne) Intervjuu; Vaatlus; Visuaalsed materjalid, kirjalikud materjalid (pildid, videod, tekstid); Dokumendianalüüs (kirjad, autobiograafiad jms.) Andmete kogumine internetist (intervjuud, blogid, artiklid); Küsimustike koostamine kvantitatiivses uurimistöös Keda küsitlen?
· Raskuste tunnistamine- 2-3 nädal. Üliõpilane saab aru, millega ta hakkama saab ja millega ei saa. · Platoole jõudmine- tase kuhu üliõpilane peaks jõudma. Õpetajal olemas vähemalt üks kindel mudel, mille järgi tund toimub. · Edasiminek- õpetajal on paar erinevat varianti, kuidas ta oskab tundi läbi viia. Ootused noore õpeaja kutsealasele kompetentsusele. T.Goodi(1996) järgi 1.aasta Õpetaja kui... · töö korraldaja klassis · õppematerjali esitaja · klassidiskussiooni juht · õpitulemuste hindaja 2.aasta Õpetaja kui... · ülesannete kavandaja tööks klassi ja õpilasrühmadega · iseseisva õppimise võimaluste looja ja õhutaja · sidepidaja vanematega · õpilaste emotsionaalsele ja sotsiaalsele arengule kaasaaitaja 3.aasta Õpetaja kui... · kolleeg · teadmiste kaaslooja · juht · õpilaste enesereflektsioonivõime õhutaja ja arendaja Õpetaja professionaalne areng T.Baron, D
See ei või keema minna, ega ülesjahtuda, siis ei värvi lõnga. Kui vedelik on hapnenud, tuleb lõng panna vedelikusse ja pidada mitu päeva, umbes 4 päeva, siis on lõng sinine. Kui ei ole veel sinine, siis pidada veel päevi lõnga sees. Päevas tuleb kord või paar lõnga segada." Järgmisena lisan siia L. Amburi artikli "Taimdega värvimine" , mille andis mulle lugemiseks ja kasutamiseks Kuraga Elvi Kihnu Saarelt, kui käisin tema juures õppematerjali kogumas: Riide ja lõnga värvimiseks kasutati juba tuhandeid aastaid tagasi mitmesuguseid taimede ja loomade organismidest saadud värvaineid. Tänapäeval on sünteetilised värvid oma lihtsama käsitlemisviisi tõttu taimedega värvimise välja tõrjunud. Kuna taimedega värvides saadakse pehmemad ja üksteisega sobivad värvitoonid ning peitsimisega on võimalik neid pesu- ja pleekimiskindlaks muuta, värvitakse nendega koduses majapidamises ka tänapäeval.
J OONESTAMINE Materjal on valminud Integratsiooni Sihtasutuse projekti “Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muu- keelsetes kutsekoolides” raames (2005-2008). Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projekt kavandati vastavalt Uuringukeskuse Faktum uuringule "Kutsehariduse areng venekeelsetes kutseõppeasutustes" (2004). Projekti eesmärgiks oli luua tingimused kvaliteetse eesti keele õppe läbiviimiseks ning arendada eestikeelse õppe metoodikat kutseõppeasutuste venekeelsetes rühmades. Projekti käigus koolitati üle 300 õpetaja ning anti välja 23 (e-)õppematerjali ja metoodikaraamatut. Materjalid asuvad veebikeskkonnas kutsekeel.ee. Materjali soovitab riiklik õppekavarühma nõukogu Sisunõustamine: Jaak-Evald Särak Terminitoimetamine: Harri Annuka Keeletoimetamine: Katre Kutti Retsensent: Rein Mägi Küljendaja ja kujundaja: Aivar Täpsi Toimetaja: OÜ Miksike Autoriõigus: Integratsiooni Sihtasutus Tasuta jaotatav tiraaž ...
"Väär" saab olla otsustus oma konstruktsioonilt. "Väärale" vastupidise 10 Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2006 tähendusega termin on "õige". Nende vastandlike mõistete selgitus on käesoleva õppematerjali sissejuhatavas osas. Järgnevalt analüüsime otsustuste vastasolekuid loogilise ruudu abil. 1. A & E on VASTUPIDISED ehk KONTRAARSED. Kaks juhtumit: a) kui üks üldine otsustus kehtib, siis teine ei kehti. Seega, kui A kehtib, siis E ei kehti ja vastupidi - kui E kehtib, siis A ei kehti. Näiteks, Kõik nullist väiksemad arvud on negatiivsed on kehtiv otsustus, siis Ükski nullist väiksem arv ei ole negatiivne - ei kehti.
A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T L E E V I K E R A S V A T I H A N E S I N I T I H A N E K Ü N N I V A R E S H A L L V A R E S H A R A K A S L I N A V Ä S T R I K S U U R - K I R J U R Ä H N P Õ L D L Õ O K E K O D U V A R B L A N E P Õ L D V A R B L A N E S U I T S U P Ä Ä S U K E K U L D N O K K K Ä G U VALGE-TOONEKURG A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T E E S T I M A A LO ...
modelleerimine. Lisaks neile tegevustele kasutab algklasside matemaatika paljusid üldkasutatavaid tegevusi, nagu vaatlemine, lugemine, kirjutamine jne. Kõik need aitavad kaasa matemaatika aine ehk kõigi nende kujutluste-mõistete, otsustuste, eeskirjade, reeglite, järelduste jne õpetamisele, mille abil saab realiseerida matemaatika õpetamise kognitiivseid eesmärke. Õpetamisel lähtutakse J. Bruneri ideedest, mille kohaselt on teadmine protsess ja lapse õppimisvalmidus sõltub õppematerjali esitamise viisist. Laps omandab teadmisi kõige edukamalt siis, kui ta avastab konkreetset maailma ning leiab sealt kõik vajaliku ise. Õpetaja omakorda peab õppematerjali esitama nii, et lapsel oleks võimalik tajuda seda konkreetsete käeliste tegevuste abil, seejärel minna üle kujundilisele ja siis sõnalisele tasandile. Arvestada tuleb ka sellega, et protsessuaalset alust ei saa kujundada tahtlikult. Koolides tuleb kõigile
Luua Metsanduskool OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE Abimaterjal maastikuehituse eriala õpilastele OKASPUUD -Coniferae Käesolev õppematerjal on abiks okaspuude teema põhiosa omandamisel E.Laasi dendroloogiaõpikust. Conus -käbi Fero -kannan käbikandjad! 1. Okaspuude süstemaatika Okaspuud kuuluvad paljasseemnetaimede hõimkonda, mis tähendab, et neil puuduvad emakad ja tolmukad. Eestis on paljasseemnetaimede hõimkond esindatud järgmiste sugukondadega: männilised, küpressilised, jugapuulised ning hõlmikpuulised (viimaseid esineb Eestis mõni üksik eksemplar ja seetõttu pikemalt ei vaatle). Euroopa lõunaosas, Hiinas ja Jaapanis ning Ameerikas esineb veel ka teisi sugukond, nagu näit. sooküpressilised, araukaarialised (sisehaljastuses!) efeedralised jt., mis aga meil välistingimustes ei kasva ning seetõttu neil ei peatu. Paljud okaspuud moodustavad ka puude leviku põhjapiiri. Kõige põhjapoolsemaks puuli...
karjääriplaneerimise seostab kutse, eriala ja planeerimine, protsessis; ametialase ettevalmistuse karjäärinõustamine. nõudeid tööturul rakendamise Iseseisev töö võimalustega õppematerjali ja Töölehe täitmine internetist leitud Mina-pildi kujunemine, leiab iseseisvalt informatsiooni, arvutiga informatsiooni alusel ja sellele enesehinnang, hoiakud, sh elektrooniliselt tööturu, järgnev arutelu rühmas eelarvamused. erialade ja õppimisvõimaluste
Tuleks leida vastus järgmistele küsimustele: Mida saadud andmed/tulemused näitavad? Kas need on usaldusväärsed? Kas püstitatud hüpoteesid (tõestamata teesid) leidsid kinnitust? Kas saadud tulemused toetavad varasemaid uuringuid? Millised on tööst tulenevad järeldused ja ettepanekud? Praktilise töö puhul sõltub teostuse ja materjali läbitöötamise järjekord ja meetod ülesandest (näituse korraldamine, õppematerjali koostamine, tööpraktika läbimine vm). Töö teoreetilises osas tuleb kirjeldada, analüüsida ja hinnata tööprotsessi, kasutatud allikaid ja tulemusi. 2.1.7. Töö toimetamine ja nõuetekohane vormistamine Autor toimetab oma lõputööd, arvestades juhendaja märkusi ja soovitusi: parandab ja täiendab seda, korrigeerib keele- ja vormistusvigu. Töö tuleb vormistada 3. peatükis esitatud nõuete kohaselt
Kuna kogumikku on koondatud eksmaitöödes olnud ülesannete paremik, ei ole erinevad ülesandetüübid kõikides teemades võrdselt esindatud. Arutlusteemade avamise võimalused ja ülesannete vastused on esitatud ülesannetest eraldi, et õpilane saaks oma teadmisi proovile panna ning õpetaja ülesandeid tunnis harjutamiseks kasutada. Vastused on esitatud samas järjekorras kui tööülesanded. Vastused on koostatud Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kinnitatud õppematerjali alusel ja Sellest hoolimata ei pruugi kõik sobivad vastused kogumikus esindatud olla. Lõppotsuse vastuse õigsusest teeb õpilase vastuse alusel ikkagi õpetaja. Kogumikku on koondatud valik ülesandeid eksamitöödest aastatel 2000-2007. Ülesannete koostamisel osalesid ajaloo riigieksami komisjoni töös liikmetena: Andres Adamson (2002- 2005), Aivar Koks (2000-2002), Eero Medijainen (2001-2003), Elle-Kai Karo (2000-2002),
ESIMENE SEMINAR Populaarsete laste vanemad on suure tõenäosusega autoriteetsed. 1)Üldine sotsiaalne kontakt- laps orienteerub ja sotsialiseerub 2)Eelistusega kontakt- laps signaliseerid ja orienteerub eelistatud inimese poole 3)Lähedussuhe eelistatud inimestega, võõraste kartus 4)Suhe vastastikuse vajaduste arvestamisega, ka laps arvestab hooldajaga 5) Nutt ja naer ei ole kaasasündinud sotsiaalse kontakti loomise võtted. Tingituse mobiil on seade, mille abil uuritakse lapse poolt tekitatud reaktsioonide nautimist. Milliseid tõendeid on selle kohta, et inimene on juba sünnipoolest sotsiaalne olend, ehk mis on kaasasündinud ja/või juba väga varakult avalduvad sotsiaalsuse eeldused? Emotsioonid Temperamendi eristamine Vajadused Nutmine ja naermine- märku andmine, kuidas end tunneb Refleksid Nibu imemine Meeled Ema lõhna e...
Koht - TSG Õppeaine - Väitluskunst ja õiguse alused Periood 2006/2007 õppeaasta 3. KÕNE KOOSTAMINE JA ESITAMINE On ju teadupärast sootuks kaks iseasja - esiteks omada mingisuguseid mõtteid ja teiseks väljendada neid nii, et teised neid mõtteid mõistaksid. Jaan Rummo Kõnelemine on suhtlus kahe või enama inimese vahel sõnalise, aga ka sõnatu keele (nt kehakeele) vahendusel. Infot saab edastada ka kirjalikus vormis, mistõttu tuleb kaaluda, kas kõne pidamine on just selle info edastamiseks parim viis. Enne kui teha otsus mingil teemal avalikult üles astuda, tuleb endale selgeks teha, kas kuulajatele on midagi uut öelda. Edukas suhtlus toimub ainult siis, kui kõneleja suudab arvestada kuulajatega, kohandada kõne nende ootustele ja vajadustele ning väärtustab tagasisidet. Et oma mõtteid teistele arusaadavalt ja huvitavalt esitada, on tarvis teha palju eeltööd, tunda kõnekunsti reegleid ning arvestada nendega. Millest ja kuidas kõneleda...
Aino Mölder Vanade pargipuude hooldamine Luua 2010 Trükis ilmub DEVEPARKI projekti (ajalooliste parkide säästlik haldamine ja arendamine Soomes ja Eestis – Sustainable historic park management and development in Finland and Estonia) raames. Projekti toetab Kesk- Läänemere programmi Lõuna-Soome – Eesti alamprogramm Raamatut jagatakse tasuta Aino Mölder Vanade pargipuude hooldamine Retsensent Sulev Järve Toimetaja Veiko Belials Fotod Aino Mölder ja Veiko Belials Kaanefotod: Veiko Belials (Gooti allee Luua pargis; arborist; Pühajärve sõjatamm) ISBN SISUKORD Eessõna............................................................................................................................................. 4 1. Puuhoolduse bioloogilised alused........................................................................... 5 1.1. Puu kui liivakell..............
võrdlemine, võimalikult rohke mäluliikide kasutamine omandamisprotsessis. - On mõistetav, et mida suurem on materjali hulk, seda raskem on neid meelde jätta. Eriti raske on meeldejätta siis, kui materjal on võõras, omavahel seostamata, mõttelise ja loogilise sisuta. Mida enam on aga omandatava kohta teadmisi varasemast, seda kergemini seostub uus olemasolevaga. Mida suurem on õppija teadmiste pagas, mida rohkem on laiendatud oma teadmisi nii õppematerjali omandamise kui ka iseseisva täiendamisega, seda kergemini ja püsivamalt omandub ka vajalik materjal, sest assotsiatiivsete seoste struktuur on rikkalikum kui inimesel, kes peab selle kujundama mõne päevaga. Tuleb silmas pidada, et psühholoogiliseks infosisaldusühikuks ei ole mitte bitt, vaid komp ehk känk (chunk). Ühe komba infosisaldus võib varieeruda; tähtis on see, et isiku jaoks on tegemist ühe mõtestatud tervikuga (sõna, sümbol, lühend jne)
· arendada oskust asju ja nähtusi võrrelda, seostada, järjestada, üldistada; · seostada keeleõpetus seda toetava liikumisega (liikumismängud, sõrmemängud, pantomiim, tants jms). 8 Õpetajaraamat Lasteaias keeleõpet alustades peame olema kursis lapse ealiste iseärasuste ja aren- gu eeldatavate tulemustega. Sellest sõltub õpetamismeetodite ja õppematerjali valik. Õppimine ja areng sõltuvad teineteisest, lapsele sobiv õpetus suunab arengut. Areng ei ole iseeneslik, vaid on tihedalt seotud elu jooksul omandatud kogemustega. Laps peegeldab oma teadmistes ja kogemustes sotsiaalsust ja kultuurilist reaalsust. Keeleõpe peaks arvestama laste vajadusi ja huve, võimaldama lapsel olla aktiivne ja algatuslik õppija. Kuna laps õpib uurides, küsides, võrreldes, kuulates, arutledes ning iseennast ja
innustamises. Oluline on külastada lapsega eestikeelseid kultuuri- ja spordiüritusi ning võimaldada lapsel vaadata eestikeelseid telesaateid. 3.3.3. Mida EI peaks lapsevanem tegema? Lapsevanem ei peaks kodus lapsele eesti keelt õpetama. Ta ei tohiks päeval läbivõetud materjali õhtul vene keeles üle õpetada. Ta ei tohiks nõuda lapselt sõna-sõnalist eestikeelse või venekeelse õppematerjali tõlkimist teise keelde.. 3.3.4. Kas kümblemine toimub teiste õppeainete arvelt? Lapsed õpivad kõiki õppeaineid võrdselt tavakooli õpilastega. Erinevalt tavakoolist, ei õpita keelekümblusklassis keelt lihtsalt ühe õppeainena, vaid keelt omandatakse suhtlussituatsioonis, õppides teisi õppeaineid (matemaatika, loodusõpetus, geograafia jne). Keel ei ole eesmärk omaette, vaid vahend informatsiooni saamiseks ning suhtlemiseks. 3.3.5
Esimeses astmes oli viis, teises kolm klassi. Tartus avati viis klassi, mis vastas gümnaasiumi kursusele. Põhiainete õpetamine tomus ladina keeles. 1585. aastal avati tõlkide seminar, kuhu tuli kasvandikke mitmelt poolt. Jesuiidid said aru, et vanade õppe- ja kasvatusmeetoditega pole võimalik protestantismi vastu võidelda. Õpilastele anti tasuta õpetust, õppetöö toimus avarates ja valgusküllastes ruumides, klassid varustati õppevahenditega, õppetöös nõuti õppematerjali selget liigendust, aine jaotamist teemadeks ja alamteemadeks. Iga tund lõppes kordamisega, igal laupäeval tuletati meelde nädala jooksul õpitut, iga kuu lõpul korrati tähtsamaid teemasid. Suurt tähelepanu pöörati kehalistele harjutustele, mängudele, näidendite õppimisele ja esitamisele. Õpilaste üle oli pidev järelvalve. Koolitöös asetati pearõhk omavahelisele võistlusele, noortes kasvatati auahnust,
Inimõigused Aine sisukokkuvõte Inimõiguste ajalugu ja areng ÜRO 1948.a. inimõiguste deklaratsioon ECHR (Euroopa Inimõiguste Konventsioon. 1950) Genfi Pagulaste Konventsioon1954.a. New Yorgi konventsioon,1954 EL inimõiguste harta, 2000 Ksenofoobia ja rassism, selle põhjused Rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid Rahvusvahelised varjupaigamenetluse põhimõtted Valik kirjandust Kohustuslik kirjandus: 1. C. De Rover. Teenida ja kaitsta, lk.337350. 2. H. Uibopuu. Inimõiguste rahvusvaheline kaitse, lk 122127. 3. ÜRO pagulasseisundi konventsioon (RT II 1997, 6, 26). 4. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus (2006,01,07); http://www.mig.ee/est/rahvusvaheline_kaitse/Varjup_taotl emine/ Rahvusvahelis...
aastal G. Graudingu poolt koostatud bakalaureusetööd ,,Erinevad kasutatud rehvide 5 taaskasutamise võimalused Eestis", 2001. aastal K. Kaidalovi koostatud bakalaureusetööd ,,Kummijäätmete utiliseerimine destruktiivse termilise töötlemise teel koos põlevkiviga tahke soojuskandja meetodil" ning 2004. aastal J. Luppini ja H. Rämmali koostatud õppematerjali ,,Veermik II". Kasutatud on ka 2009. aastal K. Kuurmelt saadud kirjalikke andmeid ja samal aastal T. Rämmali suulsõnalist informatsiooni. Töö autor soovib tänada oma bakalaureusetöös valmimisele kaasa aidanud inimesi: juhendajat Jüri Martinit, Janek Luppinit ja Hans Rämmalit Tallinna Tehnikaülikooli Masinaehituse Instituudist, AS Master juhatusest Tiit Rämmalit suulise informatsiooni eest, MTÜ Eesti Rehviliidu tegevjuhti Kaur Kuurmet kirjalike andmete
Mõistmine, arusaamine. 6. Arutlemine, hinnangu andmine. 7. Rakendamine. 8. Väljatöötamine. 9. Loomine. Hinnanguid võivad anda kas õpilased ise, kaasõpilased või õpetaja. Indigolaste puhul on oluline alternatiivne õpetamine. Tuntakse huvi, milline kool oleks siis alternatiivne? Selline kool, mis jälgiks mõningaid põhimõtteid. Näiteks nagu: 1. Au sees on õpilased, mitte süsteem. 2. Õpilastele antakse mõistlikkuse piires valida, kuidas ja kui kiiresti õppematerjali läbi võtta. 24 3. Õppekava on vastavalt igale klassile paindlik, muutudes tihti selle järgi, millistele õpilastele materjali pakutakse. 4. Mitte süsteem vaid õpilased ja õpetajad määravad õppetöö taseme ja vastutavad selle eest. 5. Õpetajatel on suur iseseisvus oma õpperühmade piires. 6. Ei kummardata pimesi vanu hariduse omandamise mudeleid
LISA 1. Näidis andmebaas SUGUPUU.mdb CD'l........................................................1 SISSEJUHATUS............................................................................................................2 1.ANDMEBAASI MÕISTE TUTVUSTUS..................................................................4 2.ANDMEBAASISÜSTEEMI ACCESS KÄIVITAMINE JA ANDMEBAASI LOOMINE..................................................................................................................... 6 3.ANDMEBAASI TABELID........................................................................................8 4.EBASOBIVATE ANDMETE BLOKEERIMINE....................................................13 4.1.Vormingud......................................................................................................... 13 4.2.Sisestuseeskiri.................................................................................................... 14 4...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
