Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vineeri tootmine (0)

1 Hindamata
Punktid
Eesti Vabariigi  haridus - ja Teadusministeerium
Võrumaa Kutsehariduskeskus
Puidutöötlemise   tehnoloogia   õppetool
Praktiline töö
Vineeri  tootmine
Pto-07
                                                                                                                  
                                                                                     Õpetaja: Taivo  Tering                     
                                                                                                                                 
                                                                                     Õpilane: TõnuTomson    
Väimela 2010
Sisukord
Si
  sukord                                                                         
 ........................................................................ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .2  
Pr
  aktilise töö ülesanne                                                  
 ................................................. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .4  
L
  ähteandmed                                                                                       
 ...................................................................................... . . . . . . .4  
1.T
 
oorainete koguse arvutamine.                                                   
 .................................................. . . . . . . . . . . . .4  
1.1 K
 
uiva  spooni  kogus etteantud vineerikoguse tootmiseks.                                       
 ...................................... . . . . . . . . . . . . . . .4  
1.2. S
 
pooni koorimiseks vajalike pakkude koguse arvutamine.                                    
 ................................... . . . . . . . . . . . . . . .4  
1.3. K
 
uivamiskahanemine kspooni  paksuses  lõppniiskuseni 3– 8 % arvutatakse valemiga  . . . . . . .5  
1.4. K
 
uivamiskahanemine spoonilehe laiuses lõppniiskuseni 3 – 8 % arvutatakse valemiga  . . . . .5  
1.5. P
 
uidu kadu kuivatamisel                                                                                            
 ........................................................................................... . . . . . . . . . . .5  
1.6. N
 
iiske spooni kogus arvutatakse valemiga                                                                 
 ................................................................ . . . . . . . . . . .5  
1.7. P
 
akkude maht arvutatakse järgneva valemiga                                                        
 ....................................................... . . . . . . . . . . . . . . .5  
1.8. P
 
alkide maht on arvutatav  järgneva valemiga                                                    
 ................................................... . . . . . . . . . . . . . . . . . .6  
1.9. T
 
ooraine lao pindala saab arvutada valemiga                                                                
 ............................................................... . . . . . . . .6  
2. Spooni
 
 valmistamise tehnoloogia                                 
 ................................ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .7  
2.1.T
 
ooraine ettevalmistamine                                                                                                  
 ................................................................................................. . . . .7  
2.1.1. P
 
akkude hüdrotermiline töötlemine                                                                        
 ....................................................................... . . . . . . . .7  
2.1.2. P
 
akkude  koorimine .                                                                                  
 ................................................................................. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .8  
2.2. P
 
akkudest treispooni  lõikamine                                                                              
 ............................................................................ . . . . . . . . . . . . . .10
   
2.2.1. T
 
reispooni lõikamise  pingi  tootlikuse arvutasin järgnevalt                               
 .............................. . . . . . . . . . . .10
   
2.2.2. Märja  ( tarbe)  spooni väljatulek sõltub spoonipaku mõõtmetest ja on arvutatud 
va
  lemiga:                                                                                                                             
 ............................................................................................................................ . . . .13
   
2.2.3. S
 
poonilindi (riba) pikkuse arvutan valemiga :                                                          
 ......................................................... . . . .13
   
2.2.4. P
 
aku mahu arvutan valemiga:                                                                               
 .............................................................................. . . . . . . . .14
   
 
2.2.5. S
 
pooni väljatuleku arvutan valemiga:                                                                          
 ......................................................................... .15
   
2.3. S
 
pooni  kuivatamine                                                                                      
 .................................................................................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .16
   
2.4. S
 
poonilindi tükeldamine                                                                                        
 ....................................................................................... . . . . . . . . . . . . . .18
   
5. S
 
pooni sorteerimine                                                                                               
 .............................................................................................. . . . . . . . . . . . . . . . . .19
   
2
2.6. V
 
ahespooni lõikamine ja koostamine                                                                    
 ................................................................... . . . . . . . . . . . . . .19
   
2.7. S
 
poonilehtede paikamine.                                                                                         
 ........................................................................................ . . . . . . . . . . .22
   
3. V
 
ineeri valmistamine                                                           
 .......................................................... . . . . . . . . . . . . . . . .26
   
3.1. S
 
poonilehtede liimitamine ja  pakettide  formeerimine.                                                
 ............................................... . . . . . . . .26
   
3.1.1.  Liimi pealekandmise seadme „Raute 2LV20“  parameetrid  on toodud alljärgnevas 
t abelis:                                                                                                                          
 ......................................................................................................................... . . . . . . . . . . .26
   
3.1.2. S
 
poonilehtede liimitamise ja formeerimise tunnitootlikkuse arvutamine.  . . . . . . . . . . . . . . . . . .27
   
3.1.2. S
 
poonipakettide koostamise skeem.                                                        
 ....................................................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .27
   
3.1.3. L
 
iimi kulu arvutus.                                                                                                    
 ................................................................................................... . . . .27
   
3.2. S
 
poonipakettide eelpressimine                                                                
 ............................................................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .28
   
3.3. K
 
uumpressimine                                                                                                 
 ................................................................................................ . . . . . . . . . . . . . . . . .29
   
3.4. V
 
ineeri töötlemine                                                                                       
 ...................................................................................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .31
   
3.4.1. V
 
ineeri mõõtu saagimine                                                                                
 ............................................................................... . . . . . . . . . . . . . .31
   
3.4.2. V
 
ineeri  lihvimine .                                                                                        
 ....................................................................................... . . . . . . . . . . . . . . . . .32
   
3.5. V
 
ineeri sorteerimine ja  ladustamine                                                                
 .............................................................. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .33
   
4.
  Vineeri hinna kujundamine                                                            
 ........................................................... . . . . . . .35
   
4.1. M
 
aterjalide maksumuse arvutus kulu 1 m vineeri tootmiseks                                        
 ....................................... . . . . .35
   
4.2. T
 
öömahukuse arvutus 1m3 vineeri tootmiseks                                       
 ...................................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .35
   
4.3. T
 
ootevtööliste  töötasu  arvutus 1 m vineeri tootmiseks                           
 .......................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .36
   
4.4. O
 
mahinna arvutus 1 m vineeri tootmiseks                                              
 ............................................. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .36
   
Asendiplaan……………………………………………………………………………………36
3
Praktilise töö ülesanne
Projekteerida kasepuidust vineeri valmistava tööstuse tehnoloogia.
Lähteandmed
Aastatoodang: 24000  
 Q
Sideaine  tüüp: karbamiidformaldehüüdvaik
Vineeri paksus: 18mm
Vineerikihtide arv: 13
Ümarmaterjali läbimõõt: 26;33;25;28;50
Ümarmaterjali pikkus: 3,3m
1. Toorainete koguse arvutamine.
Vajaliku toorainehulga arvutamisel lähtun puidu kadudest ja jäätmekogusest, mis tekivad 
erinevatel järjestikustel tehnoloogilistel operatsioonidel.
1.1 Kuiva spooni kogus etteantud vineerikoguse tootmiseks.
Vineeri mõõtu saagimise ja järelsaagimise kaod a1 on 14%. Seega vineerikogus Q1 enne mõõtu 
saagimist arvutan valemiga
(100 + )
1
24000 (100 +14)
Q 1  = 
 = Q
 = 27360 m3 
100
1  = 
100
Järgnevalt   arvestan   kadudega,   mis   tekivad   spooni   sorteerimisel,   koostamisel   ja 
transportimisel.   Need  kaod  a   on  suurusjärgus    12-13  %.  Kuivatist  väljuva  spooni  koguse 
2
arvutan valemiga:
100* Q
100 * 27360
Q
1
2  = 100 −
  m 3 = Q
a
2  =
100
1

=31090,90  m 3
2
2
1.2. Spooni koorimiseks vajalike pakkude koguse arvutamine.
Eelnevalt arvutan spooni koguse enne selle kuivatamist,  kusjuures  arvestan puidu 
kuivamiskahanemisega.  Kuivamiskahanemine  leitakse sõltuvalt spooni paksusest. 
Spooni paksus S arvutatakse valemiga
4
100 S
100 *18
S = 
f
(100 −
n
(100 −
=1,48 mm
7)13
3
S f - vineeri paksus, mm
n  - vineerikihtide arv
pressimiskahanemise % ( 7 % karbamiidformaldehüüdvaikude puhul ).
1.3. Kuivamiskahanemine k spooni paksuses lõppniiskuseni 3– 8 % 
arvutatakse valemiga
k
0,
= ( 6 – 0,5 W
8 ) ( 0,81 + 0,125 S ) = 3,91 * 0,995 = 3,89  %
1.4. Kuivamiskahanemine spoonilehe laiuses lõppniiskuseni 3 – 8 % arvutatakse  
valemiga
k
0,
 = ( 9 – 0,55 W
8 ) (1,21 – 0,14 S) (1,42 – 0,003 T)  = 6,7 *1,01*0,9 = 6,09 %
1.5. Puidu kadu kuivatamisel 
K = k  + k  = 6,09 + 3,89 = 9,98%
1.6. Niiske spooni kogus arvutatakse valemiga
100 Q
100 * 31090 9
, 0
 Q
2
3  = 
 = 
100
K

100 −
 = 34537,76 m 3
9
9 8
1.7. Pakkude maht arvutatakse järgneva valemiga
95 Q
 =  
3  = 54684,78 m 3 / aastas
4
V
95= 100-5 % - arvestab  spooniribade kasutamise võimalust
V= 52 - 64 % spooni väljatulek vineeripakust
 
5
1.8. Palkide maht on arvutatav  järgneva valemiga
arvutamisel arvestan puidu kadu k  palkide tükeldamisel ( 1 – 3 % ).
100 Q4
5  =  100 k

=  
 = 55800,79m 3
t
1.9. Tooraine  lao pindala saab arvutada valemiga
E
=  H K K 
 = 13950,18m 2 = 1,39 ha
v
l
Laoplatsile paigutatava materjali maht E = (0,1 – 0,2) Q   = 0,15*55800,18 = 8370,027 m 3
H – virna kõrgus, m (3m)
K v = 0,5 – 0,6 virna täitekoefitsient
K l = 0,4 – 0,6 laopinna täitekoefitsient 
6
2. Spooni valmistamise tehnoloogia
2.1.Tooraine ettevalmistamine
Tooraine ettevalmistus koosneb järgmistest tehnoloogilistest operatsioonidest:
pakkude hüdrotermiline töötlemine;
pakkude koorimine;
pakkude tükeldamine;
2.1.1. Pakkude hüdrotermiline töötlemine
Hüdrotermiline   töötlemine   on   vajalik   selleks,   et   suurendada   tema   plastilisi   omadusi. 
Põhiliseks   hüdrotermilise   töötlemise    meetodiks    on   vees    kuumutamine .   Töötlemise   kestvus 
määratakse tabelist eelnevalt valitud basseini vee ja õhu temperatuuri, puiduliigi ning pakkude 
läbimõõdu järgi. Antud projektis  on pakud arvestatud   kuni 50cm.
Pakkude hüdrotermilise töötlemise kestvus basseinis vee temperatuuril 40 º C.
Pakkude
Töötlemise kestvus, tundi õhu temperatuuril,  º C.
läbimõõt, cm 
üle 0
0 kuni –10
-11 kuni –20 -21 kuni –30 -31 kuni –40
kuni 20
5
7
10
12
14
21 – 25
7
10
14
16
18
26 – 30
10
18
24
28
30
31 – 35
16
23
30
35
40
36 – 60
16 – 24  
23 – 60  
30 – 84  
35 – 98  
40 – 112
Vajaduse korral korrigeeritakse tabelist saadud hüdrotermilise töötlemise kestvust.
Basseini mahutavus m -tes arvutatakse valemiga
Q t W
4
k
V =   p S  =  
= 4101,35 m 3
 
tk  - hüdrotermilise töötlemise kestvus etteantud läbimõõduga pakkudele, tundi
p – tööpäevade arv aastas(250p.)            W – vahetuste  arv tööpäevas (3v.)
7
S – vahetuse  kestvus(8t.)
2.1.2. Pakkude koorimine. 
Valin seadme : Cambio 70-66 BA
Tehnilised näitajad
Max. palgi  läbimõõt (cm.)
66
Min. palgi läbimõõt (cm.)
10
Min. palgi pikkus (m.)
3
Rootori pöörlemiskiirus (p/min )
223
Rootori ava (cm )
66
Eendekiirus (m/min )
40;31;27;20
Koorimisterade arv
5
Eende mootor (kW)
4,2
Rootori mootor (kW)
29
Kaal (kg)
5,100
Pakkude koorimine on vajalik treitera  tööaja pikendamiseks, kvaliteetse  spooni saamiseks ja 
koore   eraldamiseks   edaspidi   tekkivatest   jäätmetest.   Koorimispinkide   tehnilised   andmed   on 
toodud    õppematerjali    konspektis.   Valida   sobiv   koorimispink   koos   tehniliste    andmetega
Koorimispinkide  tootlikkus  on arvutatav valemiga:
T
K K u q
vah
t
m
3
A k  = 
l
  = 
 = 194,79m / vah
Tvah  - vahetuse kestvus, min
K t - tööaja kasutamise tegur
K m - masina kasutamise tegur
 u  - eendekiirus, m /min
– paku maht, m 3 ( 0,25 x 3,3 = 0,18 
8
-  paku pikkus, m
9
2.2. Pakkudest treispooni lõikamine
Treispooni lõikamise  pingid  tuleb valida töödeldava paku pikkuse ja läbimõõdu järgi. 
Treispooni lõikamise pingi tootlikkus on põhiline efektiivsuse näitaja. Tootlikkust võib mõõta 
paku   tükkides   vahetuses   või   märja   spooni   koguses   m 3 /   vah.   Treispooni   lõikamise   pingi 
tootlikkusest sõltub poolautomaatliini tootlikkus. 
Kasutan   seadet : 2HV – 66“Raute“
Tehnilised andmed:
Noa pikkus (mm. )
1700
Spoonipaki suurim pikkus (mm.)
1650
Spoonipaki väikseim pikkus (mm.)
1350
Max. paku läbimõõt (mm)
750
Min.  pliiatsi  läbimõõt (mm)
70
Spooni paksus (mm)
0,5-5,0
Nukkide läbimõõt välimistel (mm)
110
Nukkide läbimõõt sisemistel (mm)
65
Spindli pöörete arv (p/min)
145-220
2.2.1. Treispooni lõikamise pingi tootlikuse arvutasin järgnevalt
T
60 K K V
vah
t
m

t
 = 
 = 31.2  m 3 / vah.
4
V - spooni väljatulek ühest pakust,  m 3
t  - ühe vineeripaku lõikamise tsükli kestvus, sek
t
t
t
t
t
t
t
+ +t
t
1
2
3
5
6
7
8
9 = 14 sek.
- spoonipaku asetamise aeg  pinki , sek
1
- spoonipaku kinnisurumise aeg, sek
2
t3  - supordi juurdetoomine spoonipakule, sek
- tsentreerimise ja treispooni lõikamise aeg, sek
4
30 [ ( + ,
0 02 ) − d p ]
t1  = 
s x n
 = 
  = 22  sek.
10
k – spoonipaku vormi koefitsient
– spoonipaku läbimõõt ülemisest otsast ilma  kooreta , mm
d p - pliiatsi (südamiku ) läbimõõt, mm
s – märja spooni paksus, mm
n – spindli pöörete arv
0,02 – koefitsient, mis arvestab supordi kaugust spoonipakust
Koefitsiendi  k  suurused on järgmised :
Kase  spoonipakud pikkusega
Kooritud
Koorimata
1,3 meetrit
1,15
1,21
1,6 meetrit
1,20
1,26
1,9 meetrit
1,25
1,31
Lepast ja  männist  spoonipakud pikkusega
1,3 meetrit
1,10
1,15
1,6 meetrit
1,15
1,20
1,9 meetrit
1,20
1,25
t5  - supordi tagasitõmbamise aeg, sek
t6  - surve spindli tagasitõmbamise aeg, sek
t7  - noa ja survelati vahe puhastamise aeg, sek
t8  - töö ja kiirendatud eendesupordi sisselülitamise aeg, sek
t9  - spindli puhastamise aeg, sek
Treispooni lõikamise pingi tootlikkus sõltub tsükli kestvusest, spoonipaku mõõtmetest ja tööaja kadudest. 
Tsükli kestvus sõltub pingi tehnilistest andmetest ja töölise kvalifikatsioonist. 
11
A  = 
 = 46,88 
/vah
 = 
 = 30,23 sek.
A  =
 = 32,25 
/vah
 = 
 = 21,36 sek.
A  = 
 = 39,78 
 = 
 = 24,7 sek.
12
2.2.2. Märja ( tarbe)  spooni väljatulek sõltub spoonipaku mõõtmetest ja on arvutatud valemiga:
π ( 2
2
2
K
− l
ts
p
V = 
 = 
 = 0,063 m 3
4
K ts  = 0,9 – 0,85 tsentreerimise koefitsient
l – spoonipaku pikkus, m
V  = 
 = 0,10 
V  = 
 = 0,055 
V  = 
 = 0,066 
 
2.2.3. Spoonilindi (riba) pikkuse arvutan valemiga :
2
2
L
1
3 4(D
)
 = 
s
s – treitud (märja) spooni paksus, mm
L  = 
 = 33,25 m
13
L  = 
 = 55,16 m
L  = 
 = 30,55 m
L  = 
 = 38,98 m
2.2.4. Paku mahu arvutan valemiga:
π + 0
0 05 ) 2
l
V p  = 
     m 3
4
V  = 
 = 0,091 
V  = 
 = 0,14 
V  = 
 = 0,085 
V  = 
 = 0,106 
14
 
2.2.5. Spooni väljatuleku arvutan valemiga:
Vt
=
100
V
p
 = 
 * 100 = 69,2 %
 = 
 * 100 = 71,4 %
 =
 * 100 = 64,7 %
 = 
 * 100 = 62,2 %
Kannan  arvutuste tulemused alljärgnevasse tabelisse
15
Pliiatsi 
Tarbespooni 
Spooniribade 
Paku 
Spooni 
Pingi 
läbimõõt 
maht 
väljatulek
tootlikkus
Paku 
maht 
pikkus 
läbimõõt 
U    %
D
m
m3/vah
m
m
0,26
0,07
0,063
33,25
0,091
69,2
31,2
0,33
0,07
0,10
55,16
0,14
71,4
46,88
0,25
0,07
0,055
30,55
0,085
64,7
32,25
0,28
0,07
0,066
38,98
0,106
62,2
39,78
                                                                                                        Keskmine:         37,52
                                                           
Vajalike  pinkide  arv arvutan valemiga :
Q
n = 
3
p W Al
p – tööpäevade arv
W- vahetuste arv tööpäevas
n = 
 = 
 = 0,97
2.3. Spooni kuivatamine
Valin lintkuivati pingi „Raute“ ( Otepää )
Lintkuivatite arv võrdub treipinkide arvuga.
Lintkuivati „Raute“ tehnilised andmed on lisatud alljärgnevas tabelis.
16
Näitaja
„Raute“
Kuivatamise korruste arv
5
Jahutamise korruste arv
1
Sektsioonide arv
17
Sektsiooni  pikkus, m
2
Suurim töötamise laius
1625
Võrgu laius, mm
1700
Rulliku pikkus, mm
2200
Rulliku läbimõõt, mm
85
Kuivatuse osa pikkus, mm
18000
Üldine laius, mm
4540
Kuuma õhu hulk, 
/h
42000
Ühes  sektsioonis
378000
Kokku
Kuuma õhu temperatuur, 
175
Väljuva õhu temperatuur
160
Võrgu liikumise kiirus,  m/min
Minimaalne
40
Maksimaalne
60
Kuivati  tootlikkus, 
/h
4,5
Projekteeritud
7,0
Faktiline(spooni algniiskus 90-100%;lõppniiskus 5%)
Vajalike kuivatite arv on arvutatud valemiga:
Q
n = 
3
p W S Akv
17
Akv  - kuivati tootlikkus, m 3 /h
p – tööpäevade arv
W- vahetuste arv tööpäevas
S – vahetuse kestvus, tundi
n = 
 = 0,8 tk.
2.4. Spoonilindi tükeldamine
Kuivatist tulev  spoon tükeldatakse pingis „Raute“ (AVC 1800)
Spoonilindi tükeldamise kääride arv on võrdne treispooni lõikamise pinkide arvuga.
Tööpingi tehnilised andmed alljärgnevas tabelis:
Parameetrid
„Raute“ AVC 1800
Noa pikkus, mm
1800
Noa suurim käikude arv  minutis
1200 (20 l/s)
Etteande  konveieri suurim kiirus, m/min
60
Väljuva konveieri suurim kiirus, m/min
150
18
5. Spooni sorteerimine
Kuivatatud spoon sorteeritakse mehhaniseeritult - klass A – kvaliteediklassi.
2.6. Vahespooni lõikamine ja koostamine
Giljotiinpingi tehnilised andmed 
Näitaja
HГ-18
NSVL
__________________________________________________________________________1. 
Suurim lõigatavate pakkide pikkus, mm
1800
  2.Lõigatavate 
pakkide laius 
75-1000
      
3. Lõigatavate pakkide kõrgus, mm
80
4. Töötsükli kestvus , sek 
    7
     
                
 
        
Arvutan kiljotiinkääride tootlikkuse.
T
x K x K x n
vah
t
m
A = 
t x z

 = 63000 spooniriba vahetuses
o
Tvah - vahetuse kestvus, min
K t - tööaja kasutamise koefitsient
K m = 0,5-0,75 masina kasutamise koefitsient
19
 n – spooniribade arv pakis , tk
to - lõiketsükli kestvus, min
 z – lõigete arv spoonipakile
               = 0,12 min.
o
s
l
ü
t s -   kinnisurumise aeg, min
tl - lõkeaeg, min
tü - survetala ülestõstmise aeg, min.
A
3
. Arvutan giljotiinkääride  tootlikkuse A =  ribadearv / 3

 =10 m /vahetuses
Leida vajalik giljotiinkääride  arv
Q
n =   p W A 
 =3,2 tk.
g
p – tööpäevade arv aastas
W- vahetuste arv tööpäevas
Giljotiinkääridega  sirgeks  töödeldud spooni tükid ühendatakse omavahel koostamispinkidega, 
millede tehnilised andmed on toodud tabelis.
Koostamispinkide tehnilised andmed.
Antud projektis kasutan koostamispingi „Cuper“ tehnilisi andmeid.
                     Näitajad. 
PC-9
“Kuper” “Torvegge”LK-68
“Raute”
NSVL
Saksa
Saksa
Soome
Ribade ühendamise  moodus
L i i m i    n i i t
Termoak- Liimi  niit
tiivne  liim
Ühendatavate spooniribade  mõõdud , mm
          maksimaalne pikkus
ei määratleta
1850
1730
20
          minimaalne laius
60
          maksimaalne paksus
3,8
3,0
4,0
          minimaalne paksus
0,4
0,3
1,2
1,2
Etteande kiirus, m/min
14-40
10-30
3-12
6-30
Tootlikkuse arvutan valemiga:
T
x K x K
x u
vah
t
m
A = 
L x (− )
1
 = 
 = 11520 spoonilehte /vahetuses
Tvah - vahetuse kestvus, min
K t  - tööaja kasutamise koefitsient
K m = 0,7-0,85 masina kasutamise koefitsient
– eendekiirus, m/min
– spoonilehe pikkus, m
n – spooniribade arv spoonilehes        
 = 
 = 
 = 93 
/ vah.
Vajamineva koostamispinkide arvu leian valemiga:
Q
n =   p W A 
 = 0,4 tk.(?!)
k
p – tööpäevade arv aastas
W- vahetuste arv tööpäevas
Arvutan termoplastilise niidi kulu 1 
 vineeri tootmiseks. Orienteeruv termoplastilise niidi 
kulunorm  on 1,7 g/
  (42,16 g  tahvlile)
21
Töösegu retsept:
Vaik : 70,3%
KÕVENDAJA: 14,0%
VETT: 15,7 5%
Töösegu kulu 0,150 kg/
  
 =2645333,277 töösegu
Vaigu kulu = 
 =774,9 kg/
        Kulu aastatoodangule 1,687 t.
Kõvendaja =
 = 154 kg/
            Kulu aastatoodangule 0,336 t.
Vesi = 
 = 173 kg/
                    Kulu aastatoodangule 0,376 t.
Tahvlite arv 1 

 = 11,2 tahvlt 1 
Termoplastilise niidi kulu on 472,2 g/
2.7. Spoonilehtede paikamine.
Spooni paikamispingi ПШ-2  tehnilised andmed:
22
1. Pingi pea väljaulatuvus, mm
1650
2.  Löökide arv minutis
56
3. Töödeldava spooni paksus, mm
0,8 – 3,8
4. Sissepanekute mõõdud, mm
32x18
40 x 25
60 x 32
80 x 40
5. Gabariitmõõdud, mm  
pikkus
2810
laius
850
kõrgus
1620
6. Mass, kg
                          2150
                Arvutan paikamispingi tootlikkuse:
T
x 3600  x K xK
A =  vah
t
m
spoonilehte /vah.
t
                    T vah  - vahetuse kestvus, tundi
t – ühele spoonilehele kuluv aeg, sek
         K m = 0,20  – 0,40  paikamispingi tööaja koefietsient
A = 
 = 272 spoonilehte/vah.
Paikamispingi tootlikkus 
 =           
/vah.
23
n – Paigatavate spoonilehtede arv 1 
-s vineeris
=11,9
/vah
Leian vajamineva paikamispinkide arvu valemiga:
Q
n =   p W Ap
p – tööpäevade arv aastas
W- vahetuste arv tööpäevas
n = 
 = 2,7 tk.
24
2.8. Spoonilehtede jätkamine
Minu vineeritahvlis on jätkatavaid tahvleid 11tk.
Spoonilehtede faasilõikuseks kasutan pinki Raute VS 1600, mille tehnilised andmed on 
järgmised:
Saeketaste  vahekaugus ,mm
850-1600
Saagimise paksus,mm
1,2-3,6 
Etteande kiirus, m/min
45
Saeketaste arv ,tk
2
Saeketta läbimõõt,mm
210
Spoonilehtede otste pressimiseks kasutan pinki Raute JPL 1700, mille tehnilised andmed 
on järgmised:
Jätkatava spoonilehe max laius,mm 1600
Jätkatava spoonilehe paksus,mm
1,5-3,2
Pressielemendi paksus,mm
1700
Pressielemendi laius,mm
70
Pressimise rõhk, Mpa
1,2
Pressimise temperatuur,° C
0-300
25
3. Vineeri valmistamine
3.1. Spoonilehtede liimitamine ja pakettide formeerimine.
3.1.1.  Liimi pealekandmise seadme „Raute 2LV20“ parameetrid on toodud alljärgnevas tabelis:
Parameetrid
„Raute 2LV20“
Tööosa pikkus, mm
2000
Valtsi läbimõõt
300
Tooriku mõõdud, mm
Suurim laius
1830
Spoonilindi  liikumiskiirus , m/s
Kuni 0,67
Gabariitmõõdud, mm
Pikkus
2800
Laius
1000
Liimi pealekandmise seadmete arvu leian valemiga:
Q1
n =  u s b p W t 3600 k k  = 
 = 0,4 tk.
l
p
t
m
ul  - spoonilehe liikumiskiirus, m/s  
b – spoonilehe laius, m
s – spoonilehe paksus, m
t p - vahetuse pikkus, tundi
k m - masina kasutamise tegur
k t - tööaja kasutamise tegur
p – tööpäevade arv
W- vahetuste arv tööpäevas
26
3.1.2. Spoonilehtede liimitamise ja formeerimise tunnitootlikkuse arvutamine.
A =  *
*u*S*b *3600 =          
 /spoonilehte tunnis
A = 0,94*0,6*0,67*0,00143*1,6*3600 = 3,1 
/spoonilehte tunnis
 = 
 = 
 3,6 
vineeri/tunnis
o – mitteliimitavate spoonilehtede arv plaadis (7tk.)
r – liimitavate spoonilehtede arv plaadis (6tk.)    
3.1.2. Spoonipakettide koostamise skeem.
Vineeri paksus 18mm
Spoonilehtede arv 13tk.
Spoonilehtede  paigutus    / - / - / - / - / - / - /       
Pakettide formeerimine kujutab endast spooni lehtede valikut ja asetamist kindlaks määratud 
kihtide arvu ja sordilisusega. Vineeri leht koosneb paaritust arvust spooni lehtedest. Liim 
kantakse igale paaris lehele mõlemale poole või iga lehe ühele poolele.
Pakettide väljahoidmise aeg sõltuvalt kasutatavast liimi margist.     
Lubatav väljahoidmise aeg, minutites spooni niiskusel, %
Kasutatav liim
kuni 6
üle 6
Karbamiidformaldehüüd
15 - 20
20 - 25
3.1.3. Liimi kulu arvutus.
Aasta toodang vineeriplaatides leian järgneva valemiga
27
Q
N =  
 = 296296,29 tk.
– aasta toodang, m 3
– ühe vineeriplaadi maht, m 3 (3,0*1,5*0,018 = 0,081 
Liimi aastane töösegu kulu on arvutatav valemiga
K l  = L * S * k * N = 12*4,96*0,150*296296 = 2645330 kg. 
L – liimitavate pindade arv ühes plaadis
S – ühe mitteformaatse spoonikihi pindala, m 2 . 
k – töösegu kulu, kg/
    ( 0,150kg )
3.2. Spoonipakettide eelpressimine
Pakettide eelpressimine toimub selleks, et vältida spoonilehtede omavahelist  nihkumist  
kuumpressi  laadimisel  ning lihtsustab pakettide transporti. Eelpressimisele mineva virna kõrgus 
sõltub seal olevatest pakettide arvust. Virna pannakse tavaliselt ühe  kuuma pressi vahedesse 
minevate pakettide arv.
Pakettide eelpressimise režiim-
Kasutatav liim
Erisurve, 
Väljahoidmise aeg
MPa
Surve all hoidmise aeg, 
min
enne eelpressimist, 
min
Karbamiidformaalaldehüüd 1.0 – 1,2
7 - 8
10
Projektis kasutatake seadet „Raute 1 VPHE 69 – 185 – 400“
Tehnilise andmed:
Laua mõõdud, mm
1850 x 4000
Töövahede arv, tk.
1
28
Töövahe kõrgus, mm
1830
Sulgemise  kiirus, m/s
100
Pressimise kiirus, m/s
3
3.3. Kuumpressimine
Mitmekorruseline press vineeri valmistamiseks valitakse pressiplaatide mõõtmete järgi. Ühes 
kuumpressi vahes võib paikneda paksuses ainult üks spoonilehtede  pakett .
Pakettide surve all hoidmise aeg määratakse sõltuvalt  kasutatava  liimi margist, kihtide 
arvust paketis ja plaatide temperatuurist. 
Kuumpressimise aeg, temp. 130 ± 2 º C
Nominaal
Spooni
Otepää Vineeriteha- Dunea Oy soovitus
paksus, mm
kihtide arv
ses, min
min
4
3
5,5
6
6,5
5
6,5
6
9
7
7
8
12
9
9,5
9
15
11
12,6
11
18
13
15,1
13
21
15
15,5
15
24
17
18,5
17,5
27
19
22,5
20
30
21
26
24
Kuumpressi  Columbia SL 65134 – 300 tehnilised andmed:
Vahede  arv, tk
20
29
Pressi plaadi mõõdud, mm
1650 x 3505 x 50
Töövahede kõrgus, mm
89
Plaatide sulgemise kiirus, mm/min
3500
Pressitava vineeriplaadi max. paksus, mm
50
Kuumpress koosneb järgmistest osadest:
• Virnade lahutusseade
• Pressi etteandeseade
• Press   (   pressi   korpus,   pressimisplaadid,   pressi   hüdraulika    seadmed ,   pressi 
kütteseadmed)
• Pressi vasuvõtu- ja tühjendusseade
• Pressi  juhtimisseadmed
Arvutan pressi tootlikkuse.
3
 = 
 = 
 = 29 m /vah
Tvah – vahetuse kestvus, min
L – paketi  (vineeri) pikkus, m
B – paketi laius, m
s – vineeri paksus, m
m – pressi vahede arv, tk
Tts  - pressi töötsükli kestvus, min (kuumpressimise aeg+sisse - välja  laadimise  aeg =23,5)
Arvutan vajamineva presside koguse.
Q
n = 
2
p W S A 
= 1.4 tk.
p
p – tööpäevade arv aastas
W – vahetuste arv tööpäevas
30
3.4. Vineeri töötlemine
3.4.1. Vineeri mõõtu saagimine
Vineeri saagimine standartsetesse mõõtudesse toimub mehhaanilise etteandega 
ketassaagpinkidel.
Saagpingi “ЦТ - 3Ф“ tehnilised andmed:
Näitajad
ЦТ - 3Ф
Saagide  arv
3
Saeketta läbimõõt, mm
400
Saeketta pöörlemissagedus, p/min
2900
Lõikekiirus, m/min
61
Materjali eendekiirus, m/min
4 – 25
Paki  maksimaalsed mõõdud:
Pikkus
3500
Laius
1650
Paksus
50
Tootlikkuse arvutamine:
T
K K u B L s n
vah
t
m
 = 
S
 = 
  =148,3 m /vah
0
B – vineeri laius, m
L – vineeri pikkus, m
s – vineeripaksus, m
n – vineeri lehtede arv lõigatavas pakis, tk 
u – paki etteande kiirus, m/min
S0 - keti etteandenukkide vahekaugus, m
K m = 0,8-0,83 
31
 
Lõikamise liinide arvu arvutan valemiga :
Q1
n  =  p W A 
 = 0,24 tk.
l
p – tööpäevade arv aastas
– vahetuste arv tööpäevas
3.4.2. Vineeri lihvimine.
Formaati  saetud   vineer lihvitakse nõutud pinnakaredusele kahepoolsetel laialindiga 
kalibreerimis-lihvpingis, mille tehnilised andmed on toodud alljärgnevas tabelis.
Näitajad
BSM4/190
Töötlemise laius, mm
1900
Töötlemise paksus, mm
3 – 200
Lihvlintide arv, tk
4
Lihvlindi pikkus, m
3,81
Lihvlindi laius, mm
1950
Lihvlindi likumiskiirus, m/s
25
Eendekiirus, m/min
0 – 30 (valitud 15)
Arvutan tootlikkuse järgnevalt:
A
T
K K
u B

s
vah
t
m
= 480*0,5*0,8*15*1,5*0,018 =77,76  m /vah
T vah - vahetuse kestvus, tundi
K t - tööaja kasutamise koefitsient
K m - masina kasutamise koefitsient
u – eendekiirus, m/min
B – vineeri lehe laius, m
s – vineerilehe paksus, m
32
Lihvimispinkide arvu leian valemiga:
Q
 n =   p W A  =  
 = 0,4 tk.
k
p – tööpäevade arv aastas
– vahetuste arv tööpäevas
Arvutan lihvmaterjali kulu 1 m  vineeri lihvimiseks.
• Ühe vineerplaadi lihvitav pindala 9m2
• Ühes m3 – s lihvitavate plaatide arv : 11,2 tk.
• Ühes m3 – s lihvitav pindala: 100,8 m2
• Lihvmaterjali kulunorm lihvriidele m 2 / m 2  lihvitava pinna kohta: 0,020
• 1 m 3 - le vineerile kuluv lihvmaterjali kogus: 2,016 m2
3.5. Vineeri sorteerimine ja ladustamine
Edasi toimub vineeri sorteerimine järgmistesse kvaliteediklassidesse:
Kvaliteediklass B – nähtavad pinnad, mis on viimistletud  laki või kergpeitsiga.
Kvaliteediklass S – kõrgkvaliteetse pinnaviimistluse ja õhukeste pinnakatete alusena.
Kvaliteediklass BB – mittenähtavad pinnad, ehitistel ja sisekasutuses ülevärvituna ja 
pealistuse alusena
Kvaliteediklass WG – vineeritoodete  tagumine  pind, ehitustel ja pakkimisel.
Kvaliteediklass PQ – pakendi- ja ehitustööstus.
GOST 3916-89 järgi jagatakse vineer  viide  sorti: A/AB; AB/B; B/BB; BB/C; C/C.
Vineer peab olema tugevalt  liimitud , ilma mullideta ja paindel ei tohi kihtidena  lagunema .
Liimimise  defektid  ilmnevad vineeri koputamisel puust haamriga. 
Pakkimise viisi valik, lao ning tõste-transporttööde skeem valitakse sõltuvalt 
valmistoodangu nomenklatuurist, sisseseadme võimalustest ja lao ehitusest. 
Enne pakkimist vineer sorteeritakse puidu liigi, mõõtude, sortide ja välispinna töötlemise 
iseloomu järgi. Paki soovitatav kõrgus 700 mm. Paki aluse kõrgus 150 mm.  Pakid peavad 
olema seotud metallist lintidega.
33
 Käsitsi pakkimisel tööaja kulu :
• väikestesse ja keskmistesse pakkidesse 1-1,3 tundi /m 3
• suurtesse pakkidesse ligikaudu 0,4  tundi /m 3
Vineeri hoidmiseks ja ladustamiseks on ette nähtud järgmised nõuded:
1. Ladu peab olema köetav.
2. Ääris või laadimisplats väljaspool ladu peab olema kaetud katusega..
3. Vajalik lao pindala leitakse valemiga
K Q T
tr
t
h
2
F =  365 h K K 
 = 690 m
v
h
l
K tr = 1,2-1,5  transportvahendite ebakorrapärase saabumise koefitsient.
Qt - aastane toodang, m 3
Th  = 6-8 ööpäeva, toodangu hoidmise aeg
hv  - virna kõrgus, m ( keskmiselt 3 – 4 pakki  kõrguses )
K h = 0,8 virna kõrguse täite koefitsient
K l  = 0,4-0,5  laopinna kasutamise koefitsient
4. Vineeri tõstmine ja  ümberpaigutus  peab toimuma pakkidena.
5. Vineeri toodang peab olema ladustatud markide, sortide, mõõtude ja puiduliigi 
järgi.
Valida   vineeriplaatide   transportimiseks   ja   laadimiseks   sobiv   tõstuk   koos   tehniliste 
andmetega.
34
4.Vineeri hinna kujundamine
4.1. Materjalide maksumuse arvutus kulu 1 m  vineeri tootmiseks
Jrk. Materjali nimetus
Mõõtühik
Kulu m - Ühiku 
Maksumus 
le
maksumus 
kokku EEK
nr.
EEK
1
Kase  vineeripakk
m3
2,3
2000
4600
2
Vaik
Kg
774,9
5,73
4440
3
Kõvendaja
Kg
154
27,5
4235
4
Vesi
Kg
173
15
2595
5
Termoplastiline niit
Kg
0,472
174,4
82
6
Lihvpaber
m2
2,016
80,12
161,5
Kokku
16113,5
4.2. Töömahukuse arvutus 1m3 vineeri tootmiseks
Jrk,
Operatsiooni nimetus
Tootlikkus m Tootlikkus 
Aeg tundi
/vahetuses
nr.
/tunnis
1 m -le
1,
Koorimine
194,8
24,35
0,041
2.
Mõõtu lõikamine
-
3.
Treimine , kuivatamine ja tükeldamine
52,02
6,5
0,154
4.
Paikamine
-
-
-
5.
Välimiste spoonilehtede sorteerimine
-
-
-
6.
Vahespooni ribade lõikamine
-
-
-
7.
Vahespooni lehtede koostamine
-
-
-
8.
Spoonilehtede   liimitamine   ja 
3,6
0,27
spoonipakkide formeerimine
9.
Eel- ja kuumpressimine
45,5
5,68
0,176
10.
Vineeriplaatide mõõtu lõikamine
148,3
18,5
0,054
11.
Vineeriplaatide lihvimine
77,76
9,72
0,102
35
Kokku
27,53
4.3. Tootevtööliste töötasu arvutus 1 m  vineeri tootmiseks
Jrk.
Operatsiooni nimetus
Aeg 
Tööliste
Tunni 
Töötasu 
tundi
tasu 
EEK
nr.
arv
EEK
1 m
-le
1,
Koorimine
1
80
80
2.
Mõõtu lõikamine
3.
Treimine, kuivatamine ja tükeldamine
2
80
160
4.
Paikamine
1
80
80
5.
Välimiste spoonilehtede sorteerimine
1
80
80
6.
Vahespooni ribade lõikamine
7.
Vahespooni lehtede koostamine
8.
Spoonilehtede   liimitamine   ja 
3
80
240
spoonipakkide formeerimine
9.
Eel- ja kuumpressimine
2
80
160
10.
Vineeriplaatide mõõtu lõikamine
0,5
80
40
11.
Vineeriplaatide lihvimine
0,5
80
40
Kokku
880
4.4. Omahinna arvutus 1 m  vineeri tootmiseks
Jrk. nr.
Kulukirjed
Maksumus, EEK
1.
Otsekulud
1.1.
Materjalide maksumus
16113,5
1.2.
Tootevtööliste töötasu
880
1.3.
Maksed tootevtööliste töötasult 33,3 %
290,4
36
1.4.
Tootmise otsekulud kokku
17283,9
2..
Üldkulud  30 % otsekuludest
5185
3.
Üldhalduskulud 25 % otsekuludest
4320
4.
Toote  omahind
26789
37
Vineeri valmistamise jaoskonna seadmete asendiplaan
38
1
2
3
Pakki
4
misse 
ja 
ladusta
13
5
6
misele
14
6
12
15
1
11
22
7
1
16
1
1
10
9
17
21
9
8
9
18
9
20
19
39
1 –Hüdrotermilise töötlemise bassein
2 – Transportöör
3 – Koorimispink
4 – Saagimise  agregaat
5 – Treipink
6 – Treispooni lõikamise  pink
7 – Kuivati
8 – Spooni laadija
9 – Laadimisplatvormid
10 – Paikamine
11 –Spoonilehtede jätkamine
12 – Vahespooni lõikamine ja servliimimine
13 – Pakettide formeerimise ja eelpressimise  liin
14 – Eelpress
15 – Vaheladustamise rada
16 –Täitmisriiulisse laadimine
17 – Kuumpressimine
18 – Plaatide jahutuskarussell
19 –Pikkusesse lõikamine
20 – Laiusesse lõikamine
21- Lihvpink  
22 - Sorteerimine
NB!  Välja joonestamatta on jäänud  pakkimise ja ladustamise ala.

Document Outline

  • Sisukord
  • Praktilise töö ülesanne
  • Lähteandmed
  • 1.Toorainete koguse arvutamine.
    • 1.1 Kuiva spooni kogus etteantud vineerikoguse tootmiseks.
    • 1.2. Spooni koorimiseks vajalike pakkude koguse arvutamine.
    • 1.3. Kuivamiskahanemine kspooni paksuses lõppniiskuseni 3– 8 % arvutatakse valemiga
    • 1.4. Kuivamiskahanemine spoonilehe laiuses lõppniiskuseni 3 – 8 % arvutatakse valemiga
    • 1.5. Puidu kadu kuivatamisel 
    • 1.6. Niiske spooni kogus arvutatakse valemiga
    • 1.7. Pakkude maht arvutatakse järgneva valemiga
    • 1.8. Palkide maht on arvutatav  järgneva valemiga
    • 1.9. Tooraine lao pindala saab arvutada valemiga
  • 2. Spooni valmistamise tehnoloogia
    • 2.1.Tooraine ettevalmistamine
      • 2.1.1. Pakkude hüdrotermiline töötlemine
      • 2.1.2. Pakkude koorimine. 
    • 2.2. Pakkudest treispooni lõikamine
      • 2.2.1. Treispooni lõikamise pingi tootlikuse arvutasin järgnevalt
      • 2.2.2. Märja ( tarbe)  spooni väljatulek sõltub spoonipaku mõõtmetest ja on arvutatud valemiga:
      • 2.2.3. Spoonilindi (riba) pikkuse arvutan valemiga :
      • 2.2.4. Paku mahu arvutan valemiga:

      • 2.2.5. Spooni väljatuleku arvutan valemiga:
    • 2.3. Spooni kuivatamine
    • 2.4. Spoonilindi tükeldamine
    • 5. Spooni sorteerimine
    • 2.6. Vahespooni lõikamine ja koostamine
    • 2.7. Spoonilehtede paikamine.
  • 3. Vineeri valmistamine
    • 3.1. Spoonilehtede liimitamine ja pakettide formeerimine.
      • 3.1.1.  Liimi pealekandmise seadme „Raute 2LV20“ parameetrid on toodud alljärgnevas tabelis:
      • 3.1.2. Spoonilehtede liimitamise ja formeerimise tunnitootlikkuse arvutamine.
      • 3.1.2. Spoonipakettide koostamise skeem.
      • 3.1.3. Liimi kulu arvutus.
    • 3.2. Spoonipakettide eelpressimine
    • 3.3. Kuumpressimine
    • 3.4. Vineeri töötlemine
      • 3.4.1. Vineeri mõõtu saagimine
      • 3.4.2. Vineeri lihvimine.
    • 3.5. Vineeri sorteerimine ja ladustamine
  • 4.Vineeri hinna kujundamine
    • 4.1. Materjalide maksumuse arvutus kulu 1 m vineeri tootmiseks
    • 4.2. Töömahukuse arvutus 1m3 vineeri tootmiseks
    • 4.3. Tootevtööliste töötasu arvutus 1 m vineeri tootmiseks
    • 4.4. Omahinna arvutus 1 m vineeri tootmiseks
Vasakule Paremale
Vineeri tootmine #1 Vineeri tootmine #2 Vineeri tootmine #3 Vineeri tootmine #4 Vineeri tootmine #5 Vineeri tootmine #6 Vineeri tootmine #7 Vineeri tootmine #8 Vineeri tootmine #9 Vineeri tootmine #10 Vineeri tootmine #11 Vineeri tootmine #12 Vineeri tootmine #13 Vineeri tootmine #14 Vineeri tootmine #15 Vineeri tootmine #16 Vineeri tootmine #17 Vineeri tootmine #18 Vineeri tootmine #19 Vineeri tootmine #20 Vineeri tootmine #21 Vineeri tootmine #22 Vineeri tootmine #23 Vineeri tootmine #24 Vineeri tootmine #25 Vineeri tootmine #26 Vineeri tootmine #27 Vineeri tootmine #28 Vineeri tootmine #29 Vineeri tootmine #30 Vineeri tootmine #31 Vineeri tootmine #32 Vineeri tootmine #33 Vineeri tootmine #34 Vineeri tootmine #35 Vineeri tootmine #36 Vineeri tootmine #37 Vineeri tootmine #38 Vineeri tootmine #39 Vineeri tootmine #40
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 40 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-02-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 282212 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Kasepuidust vineeri valmistava tööstuse tehnoloogia projekt
40
doc

Kasepuidust vineeri valmistava tööstuse tehnoloogia projekt.

Eesti Vabariigi haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool Praktiline töö Vineeri tootmine Pto-07 Õpetaja: Taivo Tering Õpilane: TõnuTomson Väimela 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................... 2 Praktilise töö ülesanne.............................................................................. 4 Lähteandmed.............................................................................................4 1

Puiduõpetus
Vineeri tootmine
20
doc

Vineeri tootmine

Haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutehnoloogia PTo-07 Andres Kooser Praktiline töö Vineeri tootmine Juhendaja: Taivo Tering Väimela 2010 1 Vineeri tootmine. Metoodiline juhend praktiliste tööde teostamiseks. Vineer kujutab endast treispoonilehtede kokkuliimimisel saadud kihilist materjali. Sõltuvalt kasutatavast liimi tüübist jagatakse vineer kahte gruppi: a) fenoolformaldehüüdliimide baasil valmistatud kõrgendatud veekindlusega vineer. b) karbamiidformaldehüüdliimide baasil valmistatud keskmise veekindlusega vineer. Käesolevas praktiliste tööde juhendis on toodud vineeri valmistamise tehnoloogiliste

Puiduõpetus
Plaatmaterjalide tootmine
18
doc

Plaatmaterjalide tootmine

Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool PTO ­ 07 õpilase Tõnu Tomson ............................. Õppeaine PLAATMATERJALIDE TOOTMINE Praktiline iseseisev töö Juhendaja: Taivo Tering Väimela 2010 2 Sisukord Sisukord .................................................................................................................................... 3 1. Materjali bilanss......................................................................................................................4 Ülesanne............................

Puiduõpetus
kõik tõed materjalidest-tisler
27
docx

kõik tõed materjalidest (tisler)

Materjal,selle kasutusalad,valdkond 1. Aknad,uksed,katused,seinad,trepid jne. 2. Tselloloosi ja paberitööstus 3. Vineeri ja tikutööstus 4. Mööblitööstus 5. Laeva ja vagunehitus 6. Mäetööstus 7. Keemiatööstus N:söödapärm,kunstsiid,nailontüüpi plastmass,kampol,tärpentin,äädikhape jne. Metsa iseloomustavad näitajad on aeglane kasv. Enamik puid saab raieküpseks 60-150 eluaastane.Maarjkask võib saada raieküpseks 35 aastaselt.Väike puude hulk 1 pinnaühikul : · 1 ha =~120 tm puitainet · m=~jm · · · ·

Kategoriseerimata
Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus
85
docx

Materjaliõpetus - Puiduteadus, materjaliõpetus

muutub tumedamaks  Lepp on hajulisooneline puuliik, sooned ei ole palja silmaganähtavad.  Aastarõngad on halvasti eristatavad.  Puit on pehme ja kerge, sirge kiuga.  Väga kergesti töödeldav.  Kergesti viimistletav  Tihedus 550 kg/m3  Survetugevus pikikiudu 39..52 MPA  Kõvadus otspinnal 30 Janka’’ Lepapuidu kasutusalad  Kasutatakse erinevate puittoodete valmistamiseks näit. tuletikud, pliiatsid  Vineeri sisekihid ristvineeri valmistamisel  Grillsöe valmistamiseks Pärn (Tilia cordata)  Värvus kreemikas, kergelt punaka Varjundiga  Pärn on küpspuiduline liik, kuid värvierinevus nende vahel on väga väike.  Pärn on hajulisooneline liik, sooned ei ole palja silmaga nähtavad  Puit on kerge ja pehme, kergesti töödeldav  Vastupanu mädanikule on väike.  Tihedus 300..570 kg/m3

Materjaliõpetus
LÕIKETEOORIA
11
docx

LÕIKETEOORIA

LÕIKETEOORIA . Teemad . 1. Lõiketeooria alused 2. Puidu lõiketöötlemise viisid 3. Puidulõikeinstrumendid . Puidu lõikamine .  Puidu lõikamine on tehnoloogiline protsess, kus lõiketeraga purustatakse materjali osakeste vahelised sidemed eesmärgiga moodustada detailile uued pinnad .  Lõiketöötlemise eesmärgiks on anda detailile :  Vajalikud mõõdud  Vajalik kuju  Vajalik pinnasiledus .  Uuute pindade kujunemine toimub puidukihtide eemaldamise teel  Eraldatud puidukihid muutuvad laastuks või tolmuks .  Lõikamine toimub lõikeinstrumentidega millel on kiilukujuline lõikeserv . Näide :  Käsihöövliga hööveldamine  Pöörleva lõikeinstrumendiga lõikamine . Lõiketera geomeetria  Igasugune puidu lõikamine toimub kiilukujulise lõikeservaga lõike instrumendiga Lõikeinstrumendil võib olla :  Üks l?

Materjaliõpetus
Tõste transpordiseadmetes
20
docx

Tõste transpordiseadmetes

Lähteandmed Tõstevõime: 15 t (147 kN) Tõstekõrgus: 21,75 m Tõstekiirus: 12 m/min Töö reziim: keskmine Lülituskestvus: 25% 1. TROSSI ARVUTUS JA VALIK 1.1. Polüspasti kasutegur Polüspasti valime tõstetava koormuse põhjal. Sellel juhul on sobilik polüspast kordsusega (ipol) 4. Polüspasti kasutegur ηpol arvutame valemiga: i 1   plp ol pol  ip o l1   pl  , kus ηpl – ploki kasutegur laagritel (0,98) 4 1−0,98 ¿ 0,0776 =0,97 ηpol= ¿ ¿ = 0,08 ¿ 1.2. Ühes trossiharus mõjuv jõud Trossi valikul leitakse ühes trossiharus mõjuv koormus Smax. QG S max  , kN ipol  pol , kus G= mplokk * g mplokk ≈ 2...5% tõstevõimes

Tõsteseadmed
Ehituskonstruktsioonidest kõike
23
doc

Ehituskonstruktsioonidest kõike

Kihte on alati paaritu arv (vähemalt kolm), seega on pinnakihtide spooni süü alati samasuunaline. Vineeri paksus on 4­30 mm. Vineeri valmistamiseks kasutatakse kase- ja okaspuud. Okaspuuvineeris kasutatakse kuuse- ja männipuitu. Segavineeris tarvitatakse lisaks kase- ja okaspuule ka haavapuuspooni, kuid välispind on alati kasest. Kasepuuvineer on kõige tugevam. Vineeri tehakse nii välis- kui ka sisekasutuseks. Välisvineeri puhul tarvitatakse ilmastiku- ja niiskuskindlat liimi ­ vineer allub muide niiskusele vähem kui puit. Kui kanda vineerile pinnakate, talub see niiskust veel paremini ja näiteks 12 betoonivalu raketise kasutuskordade arv suureneb. Lisaks tulevad valupinnad siledamad. Välistingimustes ja niisketes ruumides kasutatava vineeri ääri tuleb kaitsta vastava erivärvi või muu sobivaga. Vineeri kasutatakse muu hulgas aluskonstruktsioonides, jäikuselementidena,

Ehituskonstruktsioonid




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun