Vineeri tootmine (0)

1 Hindamata

Lõik failist

Eesti Vabariigi haridus - ja Teadusministeerium
Võrumaa Kutsehariduskeskus
Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool
Praktiline töö
Vineeri tootmine
Pto-07

Õpetaja: Taivo Tering

Õpilane: TõnuTomson
Väimela 2010
Sisukord
Si
  sukord
........................................................................ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .2
Pr
  aktilise töö ülesanne
................................................. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .4
L
  ähteandmed
...................................................................................... . . . . . . .4
1.T

oorainete koguse arvutamine.
.................................................. . . . . . . . . . . . .4
1.1 K

uiva spooni kogus etteantud vineerikoguse tootmiseks.
...................................... . . . . . . . . . . . . . . .4
1.2. S

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 40 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-02-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

282212 Õppematerjali autor

spoon vineer tootlikkus lõikamine tehnilised andmed

Sarnased õppematerjalid

doc

Kasepuidust vineeri valmistava tööstuse tehnoloogia projekt.

Eesti Vabariigi haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool Praktiline töö Vineeri tootmine Pto-07 Õpetaja: Taivo Tering Õpilane: TõnuTomson Väimela 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................... 2 Praktilise töö ülesanne.............................................................................. 4 Lähteandmed.............................................................................................4 1

Puiduõpetus

doc

Vineeri tootmine

Haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutehnoloogia PTo-07 Andres Kooser Praktiline töö Vineeri tootmine Juhendaja: Taivo Tering Väimela 2010 1 Vineeri tootmine. Metoodiline juhend praktiliste tööde teostamiseks. Vineer kujutab endast treispoonilehtede kokkuliimimisel saadud kihilist materjali. Sõltuvalt kasutatavast liimi tüübist jagatakse vineer kahte gruppi: a) fenoolformaldehüüdliimide baasil valmistatud kõrgendatud veekindlusega vineer. b) karbamiidformaldehüüdliimide baasil valmistatud keskmise veekindlusega vineer. Käesolevas praktiliste tööde juhendis on toodud vineeri valmistamise tehnoloogiliste

Puiduõpetus

doc

Plaatmaterjalide tootmine

Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool PTO 07 õpilase Tõnu Tomson ............................. Õppeaine PLAATMATERJALIDE TOOTMINE Praktiline iseseisev töö Juhendaja: Taivo Tering Väimela 2010 2 Sisukord Sisukord .................................................................................................................................... 3 1. Materjali bilanss......................................................................................................................4 Ülesanne............................

Puiduõpetus

docx

kõik tõed materjalidest (tisler)

Materjal,selle kasutusalad,valdkond 1. Aknad,uksed,katused,seinad,trepid jne. 2. Tselloloosi ja paberitööstus 3. Vineeri ja tikutööstus 4. Mööblitööstus 5. Laeva ja vagunehitus 6. Mäetööstus 7. Keemiatööstus N:söödapärm,kunstsiid,nailontüüpi plastmass,kampol,tärpentin,äädikhape jne. Metsa iseloomustavad näitajad on aeglane kasv. Enamik puid saab raieküpseks 60-150 eluaastane.Maarjkask võib saada raieküpseks 35 aastaselt.Väike puude hulk 1 pinnaühikul : · 1 ha =~120 tm puitainet · m=~jm · · · ·

Kategoriseerimata

docx

Materjaliõpetus - Puiduteadus, materjaliõpetus

muutub tumedamaks  Lepp on hajulisooneline puuliik, sooned ei ole palja silmaganähtavad.  Aastarõngad on halvasti eristatavad.  Puit on pehme ja kerge, sirge kiuga.  Väga kergesti töödeldav.  Kergesti viimistletav  Tihedus 550 kg/m3  Survetugevus pikikiudu 39..52 MPA  Kõvadus otspinnal 30 Janka’’ Lepapuidu kasutusalad  Kasutatakse erinevate puittoodete valmistamiseks näit. tuletikud, pliiatsid  Vineeri sisekihid ristvineeri valmistamisel  Grillsöe valmistamiseks Pärn (Tilia cordata)  Värvus kreemikas, kergelt punaka Varjundiga  Pärn on küpspuiduline liik, kuid värvierinevus nende vahel on väga väike.  Pärn on hajulisooneline liik, sooned ei ole palja silmaga nähtavad  Puit on kerge ja pehme, kergesti töödeldav  Vastupanu mädanikule on väike.  Tihedus 300..570 kg/m3

Materjaliõpetus

docx

LÕIKETEOORIA

LÕIKETEOORIA . Teemad . 1. Lõiketeooria alused 2. Puidu lõiketöötlemise viisid 3. Puidulõikeinstrumendid . Puidu lõikamine .  Puidu lõikamine on tehnoloogiline protsess, kus lõiketeraga purustatakse materjali osakeste vahelised sidemed eesmärgiga moodustada detailile uued pinnad .  Lõiketöötlemise eesmärgiks on anda detailile :  Vajalikud mõõdud  Vajalik kuju  Vajalik pinnasiledus .  Uuute pindade kujunemine toimub puidukihtide eemaldamise teel  Eraldatud puidukihid muutuvad laastuks või tolmuks .  Lõikamine toimub lõikeinstrumentidega millel on kiilukujuline lõikeserv . Näide :  Käsihöövliga hööveldamine  Pöörleva lõikeinstrumendiga lõikamine . Lõiketera geomeetria  Igasugune puidu lõikamine toimub kiilukujulise lõikeservaga lõike instrumendiga Lõikeinstrumendil võib olla :  Üks l?

Materjaliõpetus

docx

Tõste transpordiseadmetes

Lähteandmed Tõstevõime: 15 t (147 kN) Tõstekõrgus: 21,75 m Tõstekiirus: 12 m/min Töö reziim: keskmine Lülituskestvus: 25% 1. TROSSI ARVUTUS JA VALIK 1.1. Polüspasti kasutegur Polüspasti valime tõstetava koormuse põhjal. Sellel juhul on sobilik polüspast kordsusega (ipol) 4. Polüspasti kasutegur ηpol arvutame valemiga: i 1   plp ol pol  ip o l1   pl  , kus ηpl – ploki kasutegur laagritel (0,98) 4 1−0,98 ¿ 0,0776 =0,97 ηpol= ¿ ¿ = 0,08 ¿ 1.2. Ühes trossiharus mõjuv jõud Trossi valikul leitakse ühes trossiharus mõjuv koormus Smax. QG S max  , kN ipol  pol , kus G= mplokk * g mplokk ≈ 2...5% tõstevõimes

Tõsteseadmed

doc

Ehituskonstruktsioonidest kõike

Kihte on alati paaritu arv (vähemalt kolm), seega on pinnakihtide spooni süü alati samasuunaline. Vineeri paksus on 430 mm. Vineeri valmistamiseks kasutatakse kase- ja okaspuud. Okaspuuvineeris kasutatakse kuuse- ja männipuitu. Segavineeris tarvitatakse lisaks kase- ja okaspuule ka haavapuuspooni, kuid välispind on alati kasest. Kasepuuvineer on kõige tugevam. Vineeri tehakse nii välis- kui ka sisekasutuseks. Välisvineeri puhul tarvitatakse ilmastiku- ja niiskuskindlat liimi vineer allub muide niiskusele vähem kui puit. Kui kanda vineerile pinnakate, talub see niiskust veel paremini ja näiteks 12 betoonivalu raketise kasutuskordade arv suureneb. Lisaks tulevad valupinnad siledamad. Välistingimustes ja niisketes ruumides kasutatava vineeri ääri tuleb kaitsta vastava erivärvi või muu sobivaga. Vineeri kasutatakse muu hulgas aluskonstruktsioonides, jäikuselementidena,

Ehituskonstruktsioonid

Rohkem sarnaseid