Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kasepuidust vineeri valmistava tööstuse tehnoloogia projekt. (0)

1 Hindamata
Punktid
Eesti Vabariigi haridus - ja Teadusministeerium
Võrumaa Kutsehariduskeskus
Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool
Praktiline töö
Vineeri tootmine
Pto-07
Õpetaja: Taivo Tering
Õpilane: TõnuTomson
Väimela 2010

Sisukord


Sisukord 1
Praktilise töö ülesanne 3
Lähteandmed 3
1. Toorainete koguse arvutamine. 3
1.1 Kuiva spooni kogus etteantud vineerikoguse tootmiseks. 3
1.2. Spooni koorimiseks vajalike pakkude koguse arvutamine. 4
1.3. Kuivamiskahanemine kspooni paksuses lõppniiskuseni 3– 8 % arvutatakse valemiga 4
1.4. Kuivamiskahanemine spoonilehe laiuses lõppniiskuseni 3 – 8 % arvutatakse valemiga 4
1.5. Puidu kadu kuivatamisel 4
1.6. Niiske spooni kogus arvutatakse valemiga 4
1.7. Pakkude maht arvutatakse järgneva valemiga 4
1.8. Palkide maht on arvutatav järgneva valemiga 6
1.9. Tooraine lao pindala saab arvutada valemiga 6
2. Spooni valmistamise tehnoloogia 7
2.1.Tooraine ettevalmistamine 7
2.1.1. Pakkude hüdrotermiline töötlemine 7
2.1.2. Pakkude koorimine . 8
2.2. Pakkudest treispooni lõikamine 10
2.2.1. Treispooni lõikamise pingi tootlikuse arvutasin järgnevalt 10
2.2.2. Märja ( tarbe) spooni väljatulek sõltub spoonipaku mõõtmetest ja on arvutatud valemiga: 13
2.2.3. Spoonilindi (riba) pikkuse arvutan valemiga : 13
2.2.4. Paku mahu arvutan valemiga: 14
2.2.5. Spooni väljatuleku arvutan valemiga: 15
2.3. Spooni kuivatamine 16
2.4. Spoonilindi tükeldamine 18
5. Spooni sorteerimine 19
2.6. Vahespooni lõikamine ja koostamine 19
2.7. Spoonilehtede paikamine. 22
3. Vineeri valmistamine 26
3.1. Spoonilehtede liimitamine ja pakettide formeerimine. 26
3.1.1. Liimi pealekandmise seadme „Raute 2LV20“ parameetrid on toodud alljärgnevas tabelis: 26
3.1.2. Spoonilehtede liimitamise ja formeerimise tunnitootlikkuse arvutamine. 27
3.1.2. Spoonipakettide koostamise skeem. 27
3.1.3. Liimi kulu arvutus. 27
3.2. Spoonipakettide eelpressimine 28
3.3. Kuumpressimine 29
3.4. Vineeri töötlemine 31
3.4.1. Vineeri mõõtu saagimine 31
3.4.2. Vineeri lihvimine . 32
3.5. Vineeri sorteerimine ja ladustamine 33
4.Vineeri hinna kujundamine 35
4.1. Materjalide maksumuse arvutus kulu 1 m vineeri tootmiseks 35
4.2. Töömahukuse arvutus 1m3 vineeri tootmiseks 35
4.3. Tootevtööliste töötasu arvutus 1 m vineeri tootmiseks 36
4.4. Omahinna arvutus 1 m vineeri tootmiseks 36
Asendiplaan ……………………………………………………………………………………36

Praktilise töö ülesanne

Projekteerida kasepuidust vineeri valmistava tööstuse tehnoloogia.

Lähteandmed

Aastatoodang: 24000 Q
Sideaine tüüp: karbamiidformaldehüüdvaik
Vineeri paksus: 18mm
Vineerikihtide arv: 13
Ümarmaterjali läbimõõt: 26;33;25;28;50
Ümarmaterjali pikkus: 3,3m

1.Toorainete koguse arvutamine.

Vajaliku toorainehulga arvutamisel lähtun puidu kadudest ja jäätmekogusest, mis tekivad erinevatel järjestikustel tehnoloogilistel operatsioonidel.

1.1 Kuiva spooni kogus etteantud vineerikoguse tootmiseks.

Vineeri mõõtu saagimise ja järelsaagimise kaod a1 on 14%. Seega vineerikogus Q1 enne mõõtu saagimist arvutan valemiga
Q =
= Q =
= 27360 m3
Järgnevalt arvestan kadudega, mis tekivad spooni sorteerimisel, koostamisel ja transportimisel. Need kaod a on suurusjärgus 12-13 %. Kuivatist väljuva spooni koguse arvutan valemiga:
Q = m= Q ==31090,90 m

1.2. Spooni koorimiseks vajalike pakkude koguse arvutamine.

Eelnevalt arvutan spooni koguse enne selle kuivatamist, kusjuures arvestan puidu kuivamiskahanemisega. Kuivamiskahanemine leitakse sõltuvalt spooni paksusest.
Spooni paksus S arvutatakse valemiga
S = ==1,48 mm
S- vineeri paksus, mm
n - vineerikihtide arv
a- pressimiskahanemise % ( 7 % karbamiidformaldehüüdvaikude puhul ).

1.3. Kuivamiskahanemine kspooni paksuses lõppniiskuseni 3– 8 % arvutatakse valemiga


k= ( 6 – 0,5 W) ( 0,81 + 0,125 S ) = 3,91 * 0,995 = 3,89 %

1.4. Kuivamiskahanemine spoonilehe laiuses lõppniiskuseni 3 – 8 % arvutatakse valemiga


k = ( 9 – 0,55 W) (1,21 – 0,14 S) (1,42 – 0,003 T) = 6,7 *1,01*0,9 = 6,09 %

1.5. Puidu kadu kuivatamisel


K = k + k = 6,09 + 3,89 = 9,98%

1.6. Niiske spooni kogus arvutatakse valemiga


Q =
= 34537,76 m

1.7. Pakkude maht arvutatakse järgneva valemiga


Q =
= 54684,78 m/ aastas
95= 100-5 % - arvestab spooniribade kasutamise võimalust
V= 52 - 64 % spooni väljatulek vineeripakust

1.8. Palkide maht on arvutatav järgneva valemiga


arvutamisel arvestan puidu kadu k palkide tükeldamisel ( 1 – 3 % ).
Q = = = 55800,79m

1.9. Tooraine lao pindala saab arvutada valemiga


F= = = 13950,18m= 1,39 ha
Laoplatsile paigutatava materjali maht E = (0,1 – 0,2) Q = 0,15*55800,18 = 8370,027 m
H – virna kõrgus, m (3m)
K= 0,5 – 0,6 virna täitekoefitsient
K= 0,4 – 0,6 laopinna täitekoefitsient

2. Spooni valmistamise tehnoloogia


2.1.Tooraine ettevalmistamine


Tooraine ettevalmistus koosneb järgmistest tehnoloogilistest operatsioonidest:
pakkude hüdrotermiline töötlemine;
pakkude koorimine;
pakkude tükeldamine;

2.1.1. Pakkude hüdrotermiline töötlemine


Hüdrotermiline töötlemine on vajalik selleks, et suurendada tema plastilisi omadusi. Põhiliseks hüdrotermilise töötlemise meetodiks on vees kuumutamine . Töötlemise kestvus määratakse tabelist eelnevalt valitud basseini vee ja õhu temperatuuri, puiduliigi ning pakkude läbimõõdu järgi. Antud projektis on pakud arvestatud kuni 50cm.
Pakkude hüdrotermilise töötlemise kestvus basseinis vee temperatuuril 40 º C.
Pakkude Töötlemise kestvus, tundi õhu temperatuuril, º C.
läbimõõt, cm üle 0 0 kuni –10 -11 kuni –20 -21 kuni –30 -31 kuni –40
kuni 20 5 7 10 12 14
21 – 25 7 10 14 16 18
26 – 30 10 18 24 28 30
31 – 35 16 23 30 35 40
36 – 60 16 – 24 23 – 60 30 – 84 35 – 98 40 – 112
Vajaduse korral korrigeeritakse tabelist saadud hüdrotermilise töötlemise kestvust.
Basseini mahutavus m-tes arvutatakse valemiga
V =
= = 4101,35 m
- hüdrotermilise töötlemise kestvus etteantud läbimõõduga pakkudele, tundi
p – tööpäevade arv aastas(250p.) Wvahetuste arv tööpäevas(3v.)
Svahetuse kestvus(8t.)

2.1.2. Pakkude koorimine.


Valin seadme : Cambio 70-66 BA
Tehnilised näitajad
Max. palgi läbimõõt (cm.)
66
Min. palgi läbimõõt (cm.)
10
Min. palgi pikkus (m.)
3
Rootori pöörlemiskiirus (p/min )
223
Rootori ava (cm )
66
Eendekiirus (m/min )
40;31;27;20
Koorimisterade arv
5
Eende mootor (kW)
4,2
Rootori mootor (kW)
29
Kaal (kg)
5,100
Pakkude koorimine on vajalik treitera tööaja pikendamiseks, kvaliteetse spooni saamiseks ja koore eraldamiseks edaspidi tekkivatest jäätmetest. Koorimispinkide tehnilised andmed on toodud õppematerjali konspektis. Valida sobiv koorimispink koos tehniliste andmetega . Koorimispinkide tootlikkus on arvutatav valemiga:
A =
= = 194,79m/ vah
- vahetuse kestvus, min
- tööaja kasutamise tegur
- masina kasutamise tegur
u - eendekiirus, m /min
q – paku maht, m( 0,25 x 3,3 = 0,18 )
l - paku pikkus, m

2.2. Pakkudest treispooni lõikamine


Treispooni lõikamise pingid tuleb valida töödeldava paku pikkuse ja läbimõõdu järgi. Treispooni lõikamise pingi tootlikkus on põhiline efektiivsuse näitaja. Tootlikkust võib mõõta paku tükkides vahetuses või märja spooni koguses m/ vah. Treispooni lõikamise pingi tootlikkusest sõltub poolautomaatliini tootlikkus.
Kasutan seadet : 2HV – 66“Raute“
Tehnilised andmed:
Noa pikkus (mm. )
1700
Spoonipaki suurim pikkus (mm.)
Spoonipaki väikseim pikkus (mm.)
1650
1350
Max. paku läbimõõt (mm)
750
Min. pliiatsi läbimõõt (mm)
70
Spooni paksus (mm)
0,5-5,0
Nukkide läbimõõt välimistel (mm)
Nukkide läbimõõt sisemistel (mm)
110
65
Spindli pöörete arv (p/min)
145-220

2.2.1. Treispooni lõikamise pingi tootlikuse arvutasin järgnevalt


A=
= = 31.2 m/ vah.

V - spooni väljatulek ühest pakust, m
t - ühe vineeripaku lõikamise tsükli kestvus, sek
= 14 sek.
- spoonipaku asetamise aeg pinki , sek
- spoonipaku kinnisurumise aeg, sek
- supordi juurdetoomine spoonipakule, sek
- tsentreerimise ja treispooni lõikamise aeg, sek
= = 22 sek.
k – spoonipaku vormi koefitsient
D – spoonipaku läbimõõt ülemisest otsast ilma kooreta, mm
- pliiatsi (südamiku ) läbimõõt, mm
s – märja spooni paksus, mm
n – spindli pöörete arv
0,02 – koefitsient, mis arvestab supordi kaugust spoonipakust
Koefitsiendi k suurused on järgmised :
Kase spoonipakud pikkusega Kooritud Koorimata
1,3 meetrit 1,15 1,21
1,6 meetrit 1,20 1,26
1,9 meetrit 1,25 1,31
Lepast ja männist spoonipakud pikkusega
1,3 meetrit 1,10 1,15
1,6 meetrit 1,15 1,20
1,9 meetrit 1,20 1,25
- supordi tagasitõmbamise aeg, sek
- surve spindli tagasitõmbamise aeg, sek
- noa ja survelati vahe puhastamise aeg, sek
- töö ja kiirendatud eendesupordi sisselülitamise aeg, sek
- spindli puhastamise aeg, sek
Treispooni lõikamise pingi tootlikkus sõltub tsükli kestvusest, spoonipaku mõõtmetest ja tööaja kadudest. Tsükli kestvus sõltub pingi tehnilistest andmetest ja töölise kvalifikatsioonist.
A = = 46,88 /vah
= = 30,23 sek.
A = = 32,25 /vah
= = 21,36 sek.
A = = 39,78
= = 24,7 sek.

2.2.2. Märja ( tarbe) spooni väljatulek sõltub spoonipaku mõõtmetest ja on arvutatud valemiga:


V=
= = 0,063 m
= 0,9 – 0,85 tsentreerimise koefitsient
l – spoonipaku pikkus, m
V = = 0,10
V = = 0,055
V = = 0,066

2.2.3. Spoonilindi (riba) pikkuse arvutan valemiga :


L =
s – treitud (märja) spooni paksus, mm
L = = 33,25 m
L = = 55,16 m
L = = 30,55 m
L = = 38,98 m

2.2.4. Paku mahu arvutan valemiga:


= m
V = = 0,091
V = = 0,14
V = = 0,085
V = = 0,106


2.2.5. Spooni väljatuleku arvutan valemiga:


= * 100 = 69,2 %
= * 100 = 71,4 %
= * 100 = 64,7 %
= * 100 = 62,2 %
Kannan arvutuste tulemused alljärgnevasse tabelisse
Paku läbimõõt D
m
Pliiatsi läbimõõt
m
Tarbespooni maht
Spooniribade pikkus
m
Paku maht
Spooni väljatulek
U %
Pingi tootlikkus
m3/vah
0,26
0,07
0,063
33,25
0,091
69,2
31,2
0,33
0,07
0,10
55,16
0,14
71,4
46,88
0,25
0,07
0,055
30,55
0,085
64,7
32,25
0,28
0,07
0,066
38,98
0,106
62,2
39,78
Keskmine: 37,52
Vajalike pinkide arv arvutan valemiga :
n =
p – tööpäevade arv
W- vahetuste arv tööpäevas
n = = = 0,97

2.3. Spooni kuivatamine


Valin lintkuivati pingi „Raute“ (Otepää)
Lintkuivatite arv võrdub treipinkide arvuga.
Lintkuivati „Raute“ tehnilised andmed on lisatud alljärgnevas tabelis.
Näitaja
„Raute“
Kuivatamise korruste arv
5
Jahutamise korruste arv
1
Sektsioonide arv
17
Sektsiooni pikkus, m
2
Suurim töötamise laius
1625
Võrgu laius, mm
1700
Rulliku pikkus, mm
2200
Rulliku läbimõõt, mm
85
Kuivatuse osa pikkus, mm
18000
Üldine laius, mm
4540
Kuuma õhu hulk, /h
Ühes sektsioonis
Kokku
42000
378000
Kuuma õhu temperatuur,
175
Väljuva õhu temperatuur
160
Võrgu liikumise kiirus, m/min
Minimaalne
Maksimaalne
40
60
Kuivati tootlikkus, /h
Projekteeritud
Faktiline(spooni algniiskus 90-100%;lõppniiskus 5%)
4,5
7,0
Vajalike kuivatite arv on arvutatud valemiga:
n =
- kuivati tootlikkus, m/h
p – tööpäevade arv
W- vahetuste arv tööpäevas
S – vahetuse kestvus, tundi
n = = 0,8 tk.

2.4. Spoonilindi tükeldamine


Kuivatist tulev spoon tükeldatakse pingis „Raute“ (AVC 1800)
Spoonilindi tükeldamise kääride arv on võrdne treispooni lõikamise pinkide arvuga.
Tööpingi tehnilised andmed alljärgnevas tabelis:
Parameetrid
„Raute“ AVC 1800
Noa pikkus, mm
1800
Noa suurim käikude arv minutis
1200 (20 l/s)
Etteande konveieri suurim kiirus, m/min
60
Väljuva konveieri suurim kiirus, m/min
150


5. Spooni sorteerimine

Kuivatatud spoon sorteeritakse mehhaniseeritult - klass A – kvaliteediklassi.

2.6. Vahespooni lõikamine ja koostamine


Giljotiinpingi tehnilised andmed
Näitaja HГ-18
NSVL
__________________________________________________________________________1. Suurim lõigatavate pakkide pikkus, mm 1800 2.Lõigatavate pakkide laius 75-1000
3. Lõigatavate pakkide kõrgus, mm 80
4. Töötsükli kestvus , sek 7
Arvutan kiljotiinkääride tootlikkuse.
A = = = 63000 spooniriba vahetuses
- vahetuse kestvus, min
- tööaja kasutamise koefitsient
= 0,5-0,75 masina kasutamise koefitsient
n – spooniribade arv pakis , tk
- lõiketsükli kestvus, min
z – lõigete arv spoonipakile
= 0,12 min.
- kinnisurumise aeg, min
- lõkeaeg, min
- survetala ülestõstmise aeg, min.
. Arvutan giljotiinkääride tootlikkuse A= = =10m/vahetuses
Leida vajalik giljotiinkääride arv
n = = =3,2 tk.
p – tööpäevade arv aastas
W- vahetuste arv tööpäevas
Giljotiinkääridega sirgeks töödeldud spooni tükid ühendatakse omavahel koostamispinkidega, millede tehnilised andmed on toodud tabelis.
Koostamispinkide tehnilised andmed.
Antud projektis kasutan koostamispingi „Cuper“ tehnilisi andmeid.
Näitajad. PC-9 “Kuper” “Torvegge”LK-68
“Raute”
NSVL Saksa Saksa Soome
Ribade ühendamise moodus L i i m i n i i t Termoak- Liimi niit
tiivne liim
Ühendatavate spooniribade mõõdud, mm
maksimaalne pikkus ei määratleta 1850 1730
minimaalne laius 60 - - -
maksimaalne paksus 3,8 3,0 - 4,0
minimaalne paksus 0,4 0,3 1,2 1,2
Etteande kiirus, m/min 14-40 10-30 3-12 6-30
Tootlikkuse arvutan valemiga:
A =
= = 11520 spoonilehte /vahetuses
- vahetuse kestvus, min
- tööaja kasutamise koefitsient
= 0,7-0,85 masina kasutamise koefitsient
u – eendekiirus, m/min
L – spoonilehe pikkus, m
n – spooniribade arv spoonilehes
= = = 93 / vah.
Vajamineva koostamispinkide arvu leian valemiga:
n = = = 0,4 tk.(?!)
p – tööpäevade arv aastas
W- vahetuste arv tööpäevas
Arvutan termoplastilise niidi kulu 1 vineeri tootmiseks. Orienteeruv termoplastilise niidi kulunorm on 1,7 g/ (42,16 g tahvlile)
Töösegu retsept:
Vaik : 70,3%
Kõvendaja: 14,0%
Vett: 15,7 5%
Töösegu kulu 0,150 kg/
=2645333,277 töösegu
Vaigu kulu = =774,9 kg/ Kulu aastatoodangule 1,687 t.
Kõvendaja = = 154 kg/ Kulu aastatoodangule 0,336 t.
Vesi = = 173 kg/ Kulu aastatoodangule 0,376 t.
Tahvlite arv 1 = = 11,2 tahvlt 1
Termoplastilise niidi kulu on 472,2 g/

2.7. Spoonilehtede paikamine.


Spooni paikamispingi ПШ-2 tehnilised andmed:

1. Pingi pea väljaulatuvus, mm 1650
2. Löökide arv minutis 56
3. Töödeldava spooni paksus, mm 0,8 – 3,8
4. Sissepanekute mõõdud, mm 32x18
40 x 25
60 x 32
80 x 40
5. Gabariitmõõdud, mm pikkus 2810
laius 850
kõrgus 1620
6. Mass, kg 2150
Arvutan paikamispingi tootlikkuse:
A = spoonilehte /vah.
T - vahetuse kestvus, tundi
t – ühele spoonilehele kuluv aeg, sek
K= 0,20 – 0,40 paikamispingi tööaja koefietsient
A = = 272 spoonilehte/vah.
Paikamispingi tootlikkus = /vah.
n – Paigatavate spoonilehtede arv 1 -s vineeris
==11,9/vah
Leian vajamineva paikamispinkide arvu valemiga:
n =
p – tööpäevade arv aastas
W- vahetuste arv tööpäevas
n = = 2,7 tk.
2.8. Spoonilehtede jätkamine
Minu vineeritahvlis on jätkatavaid tahvleid 11tk.
Spoonilehtede faasilõikuseks kasutan pinki Raute VS 1600, mille tehnilised andmed on järgmised:
Saeketaste vahekaugus ,mm 850-1600
Saagimise paksus,mm 1,2-3,6
Etteande kiirus, m/min 45
Saeketaste arv ,tk 2
Saeketta läbimõõt,mm 210
Spoonilehtede otste pressimiseks kasutan pinki Raute JPL 1700, mille tehnilised andmed on järgmised:
Jätkatava spoonilehe max laius,mm 1600
Jätkatava spoonilehe paksus,mm 1,5-3,2
Pressielemendi paksus,mm 1700
Pressielemendi laius,mm 70
Pressimise rõhk, Mpa 1,2
Pressimise temperatuur,° C 0-300

3. Vineeri valmistamine

3.1. Spoonilehtede liimitamine ja pakettide formeerimine.

3.1.1. Liimi pealekandmise seadme „Raute 2LV20“ parameetrid on toodud alljärgnevas tabelis:


Parameetrid
„Raute 2LV20“
Tööosa pikkus, mm
2000
Valtsi läbimõõt
300
Tooriku mõõdud, mm
Suurim laius
1830
Spoonilindi liikumiskiirus , m/s
Kuni 0,67
Gabariitmõõdud, mm
Pikkus
Laius
2800
1000
Liimi pealekandmise seadmete arvu leian valemiga:
n =
= = 0,4 tk.
- spoonilehe liikumiskiirus, m/s
b – spoonilehe laius, m
s – spoonilehe paksus, m
- vahetuse pikkus, tundi
k- masina kasutamise tegur
k- tööaja kasutamise tegur
p – tööpäevade arv
W- vahetuste arv tööpäevas

3.1.2. Spoonilehtede liimitamise ja formeerimise tunnitootlikkuse arvutamine.


A = **u*S*b * 3600 = /spoonilehte tunnis
A = 0,94*0,6*0,67*0,00143*1,6*3600 = 3,1 /spoonilehte tunnis
= = 3,6 vineeri/tunnis
o – mitteliimitavate spoonilehtede arv plaadis (7tk.)
r – liimitavate spoonilehtede arv plaadis (6tk.)

3.1.2. Spoonipakettide koostamise skeem.


Vineeri paksus 18mm
Spoonilehtede arv 13tk.
Spoonilehtede paigutus / - / - / - / - / - / - /
Pakettide formeerimine kujutab endast spooni lehtede valikut ja asetamist kindlaks määratud kihtide arvu ja sordilisusega. Vineeri leht koosneb paaritust arvust spooni lehtedest. Liim kantakse igale paaris lehele mõlemale poole või iga lehe ühele poolele.
Pakettide väljahoidmise aeg sõltuvalt kasutatavast liimi margist.
Kasutatav liim
Lubatav väljahoidmise aeg, minutites spooni niiskusel, %
kuni 6
üle 6
Karbamiidformaldehüüd
15 - 20
20 - 25

3.1.3. Liimi kulu arvutus.


Aasta toodang vineeriplaatides leian järgneva valemiga
N = = = 296296,29 tk.
Q – aasta toodang, m
M – ühe vineeriplaadi maht, m(3,0*1,5*0,018 = 0,081
Liimi aastane töösegu kulu on arvutatav valemiga
= L * S * k * N = 12*4,96*0,150*296296 = 2645330 kg.
L – liimitavate pindade arv ühes plaadis
S – ühe mitteformaatse spoonikihi pindala, m.
k – töösegu kulu, kg/ ( 0,150kg )

3.2. Spoonipakettide eelpressimine


Pakettide eelpressimine toimub selleks, et vältida spoonilehtede omavahelist nihkumist kuumpressi laadimisel ning lihtsustab pakettide transporti. Eelpressimisele mineva virna kõrgus sõltub seal olevatest pakettide arvust. Virna pannakse tavaliselt ühe kuuma pressi vahedesse minevate pakettide arv.
Pakettide eelpressimise režiim-
Kasutatav liim
Erisurve, MPa
Surve all hoidmise aeg, min
Väljahoidmise aeg
enne eelpressimist, min
Karbamiidformaalaldehüüd
1.0 – 1,2
7 - 8
10
Projektis kasutatake seadet „Raute 1 VPHE 69 – 185 – 400“
Tehnilise andmed:
Laua mõõdud, mm
1850 x 4000
Töövahede arv, tk.
1
Töövahe kõrgus, mm
1830
Sulgemise kiirus, m/s
100
Pressimise kiirus, m/s
3

3.3. Kuumpressimine

Mitmekorruseline press vineeri valmistamiseks valitakse pressiplaatide mõõtmete järgi. Ühes kuumpressi vahes võib paikneda paksuses ainult üks spoonilehtede pakett .
Pakettide surve all hoidmise aeg määratakse sõltuvalt kasutatava liimi margist, kihtide arvust paketis ja plaatide temperatuurist.
Kuumpressimise aeg, temp. 130 ± 2 º C
Nominaal Spooni Otepää Vineeriteha- Dunea Oy soovitus
paksus, mm kihtide arv ses, min min
4 3 5,5 6
6,5 5 6,5 6
9 7 7 8
12 9 9,5 9
15 11 12,6 11
18 13 15,1 13
21 15 15,5 15
24 17 18,5 17,5
27 19 22,5 20
30 21 26 24
Kuumpressi Columbia SL 65134 – 300 tehnilised andmed:
Vahede arv, tk 20
Pressi plaadi mõõdud, mm 1650 x 3505 x 50
Töövahede kõrgus, mm 89
Plaatide sulgemise kiirus, mm/min 3500
Pressitava vineeriplaadi max. paksus, mm 50
Kuumpress koosneb järgmistest osadest:
  • Virnade lahutusseade
  • Pressi etteandeseade
  • Press ( pressi korpus, pressimisplaadid, pressi hüdraulika seadmed , pressi kütteseadmed)
  • Pressi vasuvõtu- ja tühjendusseade
  • Pressi juhtimisseadmed

Arvutan pressi tootlikkuse.
A = = = 29 m/vah
Tvah – vahetuse kestvus, min
Lpaketi (vineeri) pikkus, m
B – paketi laius, m
s – vineeri paksus, m
m – pressi vahede arv, tk
- pressi töötsükli kestvus, min (kuumpressimise aeg+sisse - välja laadimise aeg =23,5)
Arvutan vajamineva presside koguse.
n = = = 1.4 tk.
p – tööpäevade arv aastas
W – vahetuste arv tööpäevas

3.4. Vineeri töötlemine

3.4.1. Vineeri mõõtu saagimine


Vineeri saagimine standartsetesse mõõtudesse toimub mehhaanilise etteandega ketassaagpinkidel.
Saagpingi “ЦТ - 3Ф“ tehnilised andmed:
Näitajad
ЦТ - 3Ф
Saagide arv
3
Saeketta läbimõõt, mm
400
Saeketta pöörlemissagedus, p/min
2900
Lõikekiirus, m/min
61
Materjali eendekiirus, m/min
4 – 25
Paki maksimaalsed mõõdud:
Pikkus
3500
Laius
1650
Paksus
50
Tootlikkuse arvutamine:
A =
= =148,3 m/vah
B – vineeri laius, m
L – vineeri pikkus, m
s – vineeripaksus, m
n – vineeri lehtede arv lõigatavas pakis, tk
u – paki etteande kiirus, m/min
- keti etteandenukkide vahekaugus, m
= 0,8-0,83
Lõikamise liinide arvu arvutan valemiga :
n = = = 0,24 tk.
p – tööpäevade arv aastas
W – vahetuste arv tööpäevas

3.4.2. Vineeri lihvimine.


Formaati saetud vineer lihvitakse nõutud pinnakaredusele kahepoolsetel laialindiga kalibreerimis-lihvpingis, mille tehnilised andmed on toodud alljärgnevas tabelis.
Näitajad
BSM4/190
Töötlemise laius, mm
1900
Töötlemise paksus, mm
3 – 200
Lihvlintide arv, tk
4
Lihvlindi pikkus, m
3,81
Lihvlindi laius, mm
1950
Lihvlindi likumiskiirus, m/s
25
Eendekiirus, m/min
0 – 30 (valitud 15)
Arvutan tootlikkuse järgnevalt:
A= = 480*0,5*0,8*15*1,5*0,018 =77,76 m/vah
T- vahetuse kestvus, tundi
K- tööaja kasutamise koefitsient
K- masina kasutamise koefitsient
u – eendekiirus, m/min
B – vineeri lehe laius, m
s – vineerilehe paksus, m
Lihvimispinkide arvu leian valemiga:
n =
= = 0,4 tk.
p – tööpäevade arv aastas
W – vahetuste arv tööpäevas
Arvutan lihvmaterjali kulu 1 m vineeri lihvimiseks.
  • Ühe vineerplaadi lihvitav pindala 9m2
  • Ühes m3 – s lihvitavate plaatide arv : 11,2 tk.
  • Ühes m3 – s lihvitav pindala: 100,8 m2
  • Lihvmaterjali kulunorm lihvriidele m/ m lihvitava pinna kohta: 0,020
  • 1 m- le vineerile kuluv lihvmaterjali kogus: 2,016 m2

3.5. Vineeri sorteerimine ja ladustamine


Edasi toimub vineeri sorteerimine järgmistesse kvaliteediklassidesse:
Kvaliteediklass B – nähtavad pinnad, mis on viimistletud laki või kergpeitsiga.
Kvaliteediklass S – kõrgkvaliteetse pinnaviimistluse ja õhukeste pinnakatete alusena .
Kvaliteediklass BB – mittenähtavad pinnad, ehitistel ja sisekasutuses ülevärvituna ja pealistuse alusena
Kvaliteediklass WG – vineeritoodete tagumine pind, ehitustel ja pakkimisel.
Kvaliteediklass PQ – pakendi- ja ehitustööstus.
GOST 3916-89 järgi jagatakse vineer viide sorti: A/AB; AB/B; B/BB; BB/C; C/C.
Vineer peab olema tugevalt liimitud , ilma mullideta ja paindel ei tohi kihtidena lagunema .
Liimimise defektid ilmnevad vineeri koputamisel puust haamriga.
Pakkimise viisi valik, lao ning tõste-transporttööde skeem valitakse sõltuvalt valmistoodangu nomenklatuurist, sisseseadme võimalustest ja lao ehitusest.
Enne pakkimist vineer sorteeritakse puidu liigi, mõõtude, sortide ja välispinna töötlemise iseloomu järgi. Paki soovitatav kõrgus 700 mm. Paki aluse kõrgus 150 mm. Pakid peavad olema seotud metallist lintidega.
Käsitsi pakkimisel tööaja kulu :
  • väikestesse ja keskmistesse pakkidesse 1-1,3 tundi /m
  • suurtesse pakkidesse ligikaudu 0,4 tundi /m
Vineeri hoidmiseks ja ladustamiseks on ette nähtud järgmised nõuded:
  • Ladu peab olema köetav.
  • Ääris või laadimisplats väljaspool ladu peab olema kaetud katusega ..
  • Vajalik lao pindala leitakse valemiga
    F = = = 690 m
    = 1,2-1,5 transportvahendite ebakorrapärase saabumise koefitsient.
    - aastane toodang, m
    = 6-8 ööpäeva, toodangu hoidmise aeg
    - virna kõrgus, m ( keskmiselt 3 – 4 pakki kõrguses )
    = 0,8 virna kõrguse täite koefitsient
    = 0,4-0,5 laopinna kasutamise koefitsient
    4. Vineeri tõstmine ja ümberpaigutus peab toimuma pakkidena.
    5. Vineeri toodang peab olema ladustatud markide, sortide, mõõtude ja puiduliigi järgi.
    Valida vineeriplaatide transportimiseks ja laadimiseks sobiv tõstuk koos tehniliste andmetega.

    4.Vineeri hinna kujundamine

    4.1. Materjalide maksumuse arvutus kulu 1 m vineeri tootmiseks


    Jrk.
    nr.
    Materjali nimetus
    Mõõtühik
    Kulu m-le
    Ühiku maksumus EEK
    Maksumus kokku EEK
    1
    Kase vineeripakk
    m3
    2,3
    2000
    4600
    2
    Vaik
    Kg
    774,9
    5,73
    4440
    3
    Kõvendaja
    Kg
    154
    27,5
    4235
    4
    Vesi
    Kg
    173
    15
    2595
    5
    Termoplastiline niit
    Kg
    0,472
    174,4
    82
    6
    Lihvpaber
    m2
    2,016
    80,12
    161,5
    Kokku
    16113,5

    4.2. Töömahukuse arvutus 1m3 vineeri tootmiseks


    Jrk,
    nr.
    Operatsiooni nimetus
    Tootlikkus m/vahetuses
    Tootlikkus
    m/tunnis
    Aeg tundi
    1 m-le
    1,
    Koorimine
    194,8
    24,35
    0,041
    2.
    Mõõtu lõikamine
    -
    3.
    Treimine , kuivatamine ja tükeldamine
    52,02
    6,5
    0,154
    4.
    Paikamine
    -
    -
    -
    5.
    Välimiste spoonilehtede sorteerimine
    -
    -
    -
    6.
    Vahespooni ribade lõikamine
    -
    -
    -
    7.
    Vahespooni lehtede koostamine
    -
    -
    -
    8.
    Spoonilehtede liimitamine ja spoonipakkide formeerimine
    3,6
    0,27
    9.
    Eel- ja kuumpressimine
    45,5
    5,68
    0,176
    10.
    Vineeriplaatide mõõtu lõikamine
    148,3
    18,5
    0,054
    11.
    Vineeriplaatide lihvimine
    77,76
    9,72
    0,102
    Kokku
    27,53

    4.3. Tootevtööliste töötasu arvutus 1 m vineeri tootmiseks


    Jrk.
    nr.
    Operatsiooni nimetus
    Aeg tundi
    1 m-le
    Tööliste
    arv
    Tunni tasu EEK
    Töötasu EEK
    1,
    Koorimine
    1
    80
    80
    2.
    Mõõtu lõikamine
    3.
    Treimine, kuivatamine ja tükeldamine
    2
    80
    160
    4.
    Paikamine
    1
    80
    80
    5.
    Välimiste spoonilehtede sorteerimine
    1
    80
    80
    6.
    Vahespooni ribade lõikamine
    7.
    Vahespooni lehtede koostamine
    8.
    Spoonilehtede liimitamine ja spoonipakkide formeerimine
    3
    80
    240
    9.
    Eel- ja kuumpressimine
    2
    80
    160
    10.
    Vineeriplaatide mõõtu lõikamine
    0,5
    80
    40
    11.
    Vineeriplaatide lihvimine
    0,5
    80
    40
    Kokku
    880

    4.4. Omahinna arvutus 1 m vineeri tootmiseks


    Jrk. nr.
    Kulukirjed
    Maksumus, EEK
    1.
    Otsekulud
    1.1.
    Materjalide maksumus
    16113,5
    1.2.
    Tootevtööliste töötasu
    880
    1.3.
    Maksed tootevtööliste töötasult 33,3 %
    290,4
    1.4.
    Tootmise otsekulud kokku
    17283,9
    2..
    Üldkulud 30 % otsekuludest
    5185
    3.
    Üldhalduskulud 25 % otsekuludest
    4320
    4.
    Toote omahind
    26789


    Vineeri valmistamise jaoskonna seadmete asendiplaan
    1 –Hüdrotermilise töötlemise bassein
    2 – Transportöör
    3 – Koorimispink
    4 – Saagimise agregaat
    5 – Treipink
    6 – Treispooni lõikamise pink
    7 – Kuivati
    8 – Spooni laadija
    9 – Laadimisplatvormid
    10 – Paikamine
    11 –Spoonilehtede jätkamine
    12 – Vahespooni lõikamine ja servliimimine
    13 – Pakettide formeerimise ja eelpressimise liin
    14 – Eelpress
    15 – Vaheladustamise rada
    16 –Täitmisriiulisse laadimine
    17 – Kuumpressimine
    18 – Plaatide jahutuskarussell
    19 –Pikkusesse lõikamine
    20 – Laiusesse lõikamine
    21- Lihvpink
    22 - Sorteerimine
    NB! Välja joonestamatta on jäänud pakkimise ja ladustamise ala.
    39
  • Vasakule Paremale
    Kasepuidust vineeri valmistava tööstuse tehnoloogia projekt #1 Kasepuidust vineeri valmistava tööstuse tehnoloogia projekt #2 Kasepuidust vineeri valmistava tööstuse tehnoloogia projekt #3 Kasepuidust vineeri valmistava tööstuse tehnoloogia projekt #4 Kasepuidust vineeri valmistava tööstuse tehnoloogia projekt #5 Kasepuidust vineeri valmistava tööstuse tehnoloogia projekt #6 Kasepuidust vineeri valmistava tööstuse tehnoloogia projekt #7 Kasepuidust vineeri valmistava tööstuse tehnoloogia projekt #8 Kasepuidust vineeri valmistava tööstuse tehnoloogia projekt #9 Kasepuidust vineeri valmistava tööstuse tehnoloogia projekt #10 Kasepuidust vineeri valmistava tööstuse tehnoloogia projekt #11 Kasepuidust vineeri valmistava tööstuse tehnoloogia projekt #12 Kasepuidust vineeri valmistava tööstuse tehnoloogia projekt #13 Kasepuidust vineeri valmistava tööstuse tehnoloogia projekt #14 Kasepuidust vineeri valmistava tööstuse tehnoloogia projekt #15 Kasepuidust vineeri valmistava tööstuse tehnoloogia projekt #16 Kasepuidust vineeri valmistava tööstuse tehnoloogia projekt #17 Kasepuidust vineeri valmistava tööstuse tehnoloogia projekt #18 Kasepuidust vineeri valmistava tööstuse tehnoloogia projekt #19 Kasepuidust vineeri valmistava tööstuse tehnoloogia projekt #20 Kasepuidust vineeri valmistava tööstuse tehnoloogia projekt #21 Kasepuidust vineeri valmistava tööstuse tehnoloogia projekt #22 Kasepuidust vineeri valmistava tööstuse tehnoloogia projekt #23 Kasepuidust vineeri valmistava tööstuse tehnoloogia projekt #24 Kasepuidust vineeri valmistava tööstuse tehnoloogia projekt #25 Kasepuidust vineeri valmistava tööstuse tehnoloogia projekt #26 Kasepuidust vineeri valmistava tööstuse tehnoloogia projekt #27 Kasepuidust vineeri valmistava tööstuse tehnoloogia projekt #28 Kasepuidust vineeri valmistava tööstuse tehnoloogia projekt #29 Kasepuidust vineeri valmistava tööstuse tehnoloogia projekt #30 Kasepuidust vineeri valmistava tööstuse tehnoloogia projekt #31 Kasepuidust vineeri valmistava tööstuse tehnoloogia projekt #32 Kasepuidust vineeri valmistava tööstuse tehnoloogia projekt #33 Kasepuidust vineeri valmistava tööstuse tehnoloogia projekt #34 Kasepuidust vineeri valmistava tööstuse tehnoloogia projekt #35 Kasepuidust vineeri valmistava tööstuse tehnoloogia projekt #36 Kasepuidust vineeri valmistava tööstuse tehnoloogia projekt #37 Kasepuidust vineeri valmistava tööstuse tehnoloogia projekt #38 Kasepuidust vineeri valmistava tööstuse tehnoloogia projekt #39 Kasepuidust vineeri valmistava tööstuse tehnoloogia projekt #40
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 40 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-06-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 68 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Tõnu Tomson Õppematerjali autor
    Praktilise töö ülesanne:
    Projekteerida kasepuidust vineeri valmistava tööstuse tehnoloogia.
    Lähteandmed
    Aastatoodang: 24000 m^3 Q
    Sideaine tüüp: karbamiidformaldehüüdvaik
    Vineeri paksus: 18mm
    Vineerikihtide arv: 13
    Ümarmaterjali läbimõõt: 26;33;25;28;50
    Ümarmaterjali pikkus: 3,3m

    Sarnased õppematerjalid

    Vineeri tootmine
    80
    pdf

    Vineeri tootmine

    Eesti Vabariigi haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool Praktiline töö Vineeri tootmine Pto-07 Õpetaja: Taivo Tering Õpilane: TõnuTomson Väimela 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................... 2 Praktilise töö ülesanne.............................................................................. 4 Lähteandmed..........................................................................................

    Ehitus
    Vineeri tootmine
    20
    doc

    Vineeri tootmine

    Haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutehnoloogia PTo-07 Andres Kooser Praktiline töö Vineeri tootmine Juhendaja: Taivo Tering Väimela 2010 1 Vineeri tootmine. Metoodiline juhend praktiliste tööde teostamiseks. Vineer kujutab endast treispoonilehtede kokkuliimimisel saadud kihilist materjali. Sõltuvalt kasutatavast liimi tüübist jagatakse vineer kahte gruppi: a) fenoolformaldehüüdliimide baasil valmistatud kõrgendatud veekindlusega vineer. b) karbamiidformaldehüüdliimide baasil valmistatud keskmise veekindlusega vineer. Käesolevas praktiliste tööde juhendis on toodud vineeri valmistamise tehnoloogiliste

    Puiduõpetus
    Plaatmaterjalide tootmine
    18
    doc

    Plaatmaterjalide tootmine

    Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool PTO ­ 07 õpilase Tõnu Tomson ............................. Õppeaine PLAATMATERJALIDE TOOTMINE Praktiline iseseisev töö Juhendaja: Taivo Tering Väimela 2010 2 Sisukord Sisukord .................................................................................................................................... 3 1

    Puiduõpetus
    kõik tõed materjalidest-tisler
    27
    docx

    kõik tõed materjalidest (tisler)

    Materjal,selle kasutusalad,valdkond 1. Aknad,uksed,katused,seinad,trepid jne. 2. Tselloloosi ja paberitööstus 3. Vineeri ja tikutööstus 4. Mööblitööstus 5. Laeva ja vagunehitus 6. Mäetööstus 7. Keemiatööstus N:söödapärm,kunstsiid,nailontüüpi plastmass,kampol,tärpentin,äädikhape jne. Metsa iseloomustavad näitajad on aeglane kasv. Enamik puid saab raieküpseks 60-150 eluaastane.Maarjkask võib saada raieküpseks 35 aastaselt.Väike puude hulk 1 pinnaühikul : · 1 ha =~120 tm puitainet · m=~jm · · · ·

    Kategoriseerimata
    Tõste transpordiseadmetes
    20
    docx

    Tõste transpordiseadmetes

    Lähteandmed Tõstevõime: 15 t (147 kN) Tõstekõrgus: 21,75 m Tõstekiirus: 12 m/min Töö reziim: keskmine Lülituskestvus: 25% 1. TROSSI ARVUTUS JA VALIK 1.1. Polüspasti kasutegur Polüspasti valime tõstetava koormuse põhjal. Sellel juhul on sobilik polüspast kordsusega (ipol) 4. Polüspasti kasutegur ηpol arvutame valemiga: i 1   plp ol pol  ip o l1   pl  , kus ηpl – ploki kasutegur laagritel (0,98) 4 1−0,98 ¿ 0,0776 =0,97 ηpol= ¿ ¿ = 0,08 ¿ 1.2. Ühes trossiharus mõjuv jõud Trossi valikul leitakse ühes trossiharus mõjuv koormus Smax. QG S max  , kN ipol  pol , kus G= mplokk * g mplokk ≈ 2...5% tõstevõimes

    Tõsteseadmed
    Tee-ehitus II projekt
    57
    pdf

    Tee-ehitus II projekt

    ETT0063 Tee-ehitus - RROJEKT Lähteandmed Variant nr 26 1 Tee klass Katendikonstruktsioon: AC 16 surf 2 AC 32 base BS 32 Killustik 0/31,5 (EVS-EN 13825) Stabiliseerimise projekteerimine Sisaldab vana freesipuru: -Põlevkivibituumeniga, % -Bituumeni, % -Penetratsioon,% 3 -Pehmenemistäpp Uus lisatav bituumen: -Lisatava emulsiooni bituumeni % -Baasbituumeni penetratsioon -Baasbituumeni pehmenemistäpp 4 Killustiku ja bituumeni lao asukoht 5 Muu mineraal materjali asukoht 6 Asfalditehase asukoht Ehitatava lõigu pikus 3km II cm 5 cm 7 cm 18 cm 22 BS % 48 % 6 % 60 0 C 50 % 55 183 0 C 37 PK 19 +km 3,5 PK 12 +km 1,5 PK 18 AC 16 surf (TAB 16 kulumiskihis) EVS 901-3 Enimkoormatud sõiduraja keskmine ööpäevane Täitematerjali omaduse

    Betooni puurimine
    HÜDROSILINDRI TEHNOLOOGILISE PROTSESSI VÄLJATÖÖTAMINE JA TOOTMISJAOSKONNA PROJEKTEERIMINE
    196
    pdf

    HÜDROSILINDRI TEHNOLOOGILISE PROTSESSI VÄLJATÖÖTAMINE JA TOOTMISJAOSKONNA PROJEKTEERIMINE

    .................................................................3 1. TÖÖ ANALÜÜS..............................................................................................................................5 2. SILINDRI KONSTRUKTSIOON ...................................................................................................7 2.1 Tugevusarvutused.......................................................................................................................8 3. VALMISTAMISE TEHNOLOOGIA ............................................................................................12 3.1 Tootmismaht.............................................................................................................................12 3.2 Sisseostu detailid ......................................................................................................................12 3.3 Seadmede andmed ja valiku põhjendus ....................................................................

    Masinatehnika
    Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus
    85
    docx

    Materjaliõpetus - Puiduteadus, materjaliõpetus

    muutub tumedamaks  Lepp on hajulisooneline puuliik, sooned ei ole palja silmaganähtavad.  Aastarõngad on halvasti eristatavad.  Puit on pehme ja kerge, sirge kiuga.  Väga kergesti töödeldav.  Kergesti viimistletav  Tihedus 550 kg/m3  Survetugevus pikikiudu 39..52 MPA  Kõvadus otspinnal 30 Janka’’ Lepapuidu kasutusalad  Kasutatakse erinevate puittoodete valmistamiseks näit. tuletikud, pliiatsid  Vineeri sisekihid ristvineeri valmistamisel  Grillsöe valmistamiseks Pärn (Tilia cordata)  Värvus kreemikas, kergelt punaka Varjundiga  Pärn on küpspuiduline liik, kuid värvierinevus nende vahel on väga väike.  Pärn on hajulisooneline liik, sooned ei ole palja silmaga nähtavad  Puit on kerge ja pehme, kergesti töödeldav  Vastupanu mädanikule on väike.  Tihedus 300..570 kg/m3

    Materjaliõpetus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun