aktid 2) akti välja andnud organite järgi (seadusandliku, täitesaatva võimu, kohtuorganite, kontroll ja järelvalveorganite aktid . 31. Õigusloome organisatsioon, seadusandlik protsess Riigikogus. 32. Õiguse rikkumise mõiste, tunnused, liigid. Õigusrikkumise mõiste ja koosseis. Inimese käitumine võib olla kas õigusnormidega kooskõlas ehk õiguspärane või õigusnormidega vastuolus ehk õigusrikkumine. Õigusrikkumine on juriilidine fakt, mis kujutab süülist, õigusvastast tegu, on toime pannud deliktivõimeline isik ja on juriilidilise vastutuse aluseks. Õigusrikkumise subjektiivsed tunnused. Õigusrikkumise subjektiivne külg hõlmab subjekti psüühilist seisundit, tahte suunatust tagajärgedele teo panemise hetkel. Olulised on teo motiivid ning eesmärgid. Subjekti teatavaid omadusi võetakse arvesse karistavate sanktsioonide
kohustusel. 39. Õiguse rakendamise mõiste.Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded. Õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (haldusorganid, kohus, politsei jne). Vajadus tekin, kui a) õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita (kaitseväkke astumine) b)õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimaluse üle (varaline, tööalane vaidlus) c) kui toime pandud õigusrikkumine ja vaja kohaldada sanktsioone. Õigusnormide rakendamisel tuleb silmas pidada, et see oleks seaduslik (rajaneb õigusnormide; otsus tehtud vastava riigiorgani kompetentsi piires, õigusnormi rakendamine kohustuslik, kui kehtiv otsus, siis ei tohi samal ajal vastu võtta uut otsust, rangelt kinni pidada); põhistatud (tähendab seda, et peavad olema välja selgitatud, hoolikalt ja objektiivselt tundma õpitud kõik asjassepuutuvad faktid. Kõik
1. õiguse mõiste Õigus on riigi poolt kehtestatud normide süsteem meie käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega. Õiguse allikaks on õigust seadvad faktid ja õigusnormid. 2. õigussüsteem Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Tavakäsitluses mõistetakse õigussüsteemi all sageli teataval viisili ülesehitatud õigusnormide kogumit ja õigusasutuste süsteemi. 3. õiguse allikad Õigusvorm (e. õigusallikas) on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud v tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguse ajalooloise arengu protsessis on õigusvõrmidena olnud kasutusel õiguslik tava, juristide arvamus, kohtu- ja halduspretsedent, leping ja normatiivne akt. 4. õigusakt Õigusakt on juriidiline dokument, millel ...
Ürgkogukonna sotsiaalsed normid. Tavad-ajalooliselt väljakujunenud käitumisreeglid, mis on muutunud harjumuseks. Seadust ei muuda. Religiooninormid-käitumisreeglid,mis reguleerivad inimestevahelisi suhteid religioosse ettekujutuse alusel. Mütoloogia-müütide kogum loodusest ja inimestest. Tabu-religioosne keeld mis on pandud mingile esemele,tegevusele,sõnale. Sotsiaalsed normid. Sots.reguleerimine-inimeste käitumise piiramine reeglitega. Reegel-kohustuslik käitumisjuhis. Norm- väärtushinnangut sisaldav otsustus. Korporatiivsed- konkreetsele grupile loodud normid, mida liikmed on kohustatud järgima. (ringid,trennid,ühistud) Religioossed-usuorganisatsiooni normid selle liikmetele. Õigusnormid on kirjalikud. Õigusnormide liigid -õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi -Kohustavad(maksude maksmine,liikluseeskirjad,põhikool) -keelavad(liikluseeskirjad,alkoholi ja tubakatoodete tarbimine,karistusseadustik) -õigustavad e lubavad(õigus elule,ter...
n beneficium, ii n. soodustus dominium, ii n. omand, omandiõigus imperium, ii n. käsk, korraldus; võim, jõud; riik, impeerium, võimuala iudicium, ii n. kohus; kohtumenetlus, kohtuprotsess mancipium, ii n. omandiõigus, omand matrimonium, ii n. abielu pretium, ii n. (ostu)hind, väärtus praedium, ii n. maatükk, krunt damnum, i n kahju, kaotus delictum, i n. delikt, õigusrikkumine edictum, i n. käsk, korraldus, edikt furtum, i n. vargus interdictum, i n. keeld; interdikt lucrum, i n. kasu, tulu mandatum, i n. käsund, käsundusleping mutuum, i n. muutlaen pactum, i n. pakt, leping, kokkulepe responsum, i n. vastus; arvamus senatusconsultum, i n. senati otsus
Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine ·Teostavad seda pädevad riigiorganid (haldusorganid, kohus, politsei). ·Õiguse rakendamise vajadus tekib, kui: ·1. Õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita (kaitseväeteenistusse astumine, avaliku teenistuse ametikoha täitmine) ·2. Õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle (omandiõiguse küsimuse vaidlustamine, töövaidlus jm) ·3. On toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone. õigusrikkumine ·On juriidiline fakt, mis kujutab süülist, õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik ja mis on juriidilise vastutuse aluseks. ·Õigusrikkumise koosseis: ·1. Käitumise subjekt ·2. Käitumise subjektiivne külg ·3. Käitumise objekt ·4. Käitumise objektiivne külg Teo õigusvastasust välistavad asjaolud ·Hädakaitse ·Hädaseisund ·Kurjategija kinnipidamine ·Kuritegude matkimine ·Kohustuste kollisioon
• Eesmärk lõpetada/takistada/ära hoida õigusvastane käitumine ja selle kahjulikud tagajärjed. Klassikalised sunni kohaldajad on ametid, inspektsioonid, kohtud. Väärteomenetlus: • Kehtib nii füüsilise kui ka juriidilise isiku kohta • Enne karistamise otsust ei tohi kedagi süüdlasena käsitada (süütuse presumptsioon) • Karistatakse nii tahtlikku kui ettevaatamatut tegu 20. Väärteo eest kohaldatavad karistused. Asendustäitmine ja sunniraha. Väärtegu – kergem õigusrikkumine Arest Rahatrahv (kuni 30 trahviühikut) Kuritegu – raskem õigusrikkumine Vangistus Rahaline karistus Põhikaristusele võib määrata lisakaristusi: Tegutsemiskeeld (nt. kalastuskeeld) Riigist väljasaatmine Sunnivahendid (mõjutusvahendid) – ei ole käsitletud karistusena: Asendustäitmine – pädev haldusorgan võib korralda kohustuse täitmise adressaadi kulul, kui adressaat pole kindla tähtaja jooksul oma kohustust täitnud.
Selleks, et vältida konfliktide lahendamist vägivalla abil, on õigusest tulenev kohustus kokkuleppepuudumisel pöördudapädeva riigiorgani poole. Kohtu kui erapooletu isiku ülesanne on lahendada inimeste vahel tekkinud vaidlus või otsustada süüteo toimepannud inimese karistamine. · Otsustusfunktsioon Inimesel on vaba voli otsustada, kas järgida seadust või panna toime õigusrikkumine. See on juhis, kuidas tuleks käituda ja kuidas ei tohiks käituda mingis situatsioonis. Seaduserakendaja kohustus on tuvastada, kas isiku käitumine mingis situatsioonis oli õiguspärane või ei. Kui tuleb välja, et inimese käitumine oli õigusvastane teeb õigusrakendaja ettekirjutuse kohaldab sunnivahendit, määrab karistuse või midagi muud sõltuvalt juhtumist. Õiguskord ehk õigussüsteem on ühe maa kehtivate õigusnormide kogum. Ühiskonnas on
- Õigus keelduda teenuste osutamisest. - Teenuse osutamise eest saab kohtutäitur tasu. Lepingus lepitakse kokku teenuse hind. Kohtutäituri ametist vabastamine Siis kui kohtutäitur ise soovib lahkuda, kirjutades vastava avalduse Siis kui tervis on nii kehv, et ei saa enam ametit pidada. Kohtutäituri ametist tagandamine Eelnema peab mingisugune õigusrikkumine. Põhjuseks võib olla ka vääritu tegu. Siis kui on distsiplinaarkaristus kohtutäiturile määratud Siis kui kohtutäitur on toime pannud mingi tahtliku kuriteo, milles ta on süüdi mõistetud Siis kui kohtutäitur ei täida enda täiendamise kohustust. Siis kui kohtutäitur ei läbi väljaõpet. Õiguslik staatus: 1. Kohtutäitur peab avalik-õiguslikku ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena.
Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestatud (seadused, määrused, korraldused jne.); õigusnormid. või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga Õigusüsteem võib olla ka õigusperekond. ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. Õigusüsteemide tüübid: Mandri-Euroopa õigussüsteem; Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on teatud ajal ja kohas Angloameerika ehk common law süsteem; Skandinaavia kehtivate kirjutatud õigusnormide kogum. Loomuõigus on kõige õigussüsteem; Islami, hinduistlik, judaistlik õigusüsteem; Kaug- tähtsam, see on omane juba sünnist peale. Subjektiivne õigus on Ida õigussüsteem; Aafrika ja Madagaskari õigussüsteem; positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev õigustus. Sotsialistlik õigussüsteem. Eraõigus on õiguse valdkond, mis ...
lõppemisel; tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja). 11. Mis erinevus on hädakaitseseisundil ja hädaseisundil? Hädaseisund- tegevus, millel on õigusrikkumise tunnused, kuid pandi toime ohu kõrvaldamiseks, mis ähvardas hädasolijat või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse või organisatsiooni õigusi või riigi huvisid. Ei ole õigusrikkumine, kui seda ohtu antud asjaoludel ei saadud kõrvaldada muude vahenditega ning kahju ei ole ähvardanud ohuga võrreldes ebamõistlikult suur. Nt. Tuletõrjujate tegevus. Hädaseisund tekib õiguslikult kaitstavat objekti ähvardab oht ja ohuallikaks on erinevad jõud, nt loodusjõud, seadmed, mehhanismid ja muu. Hädakaitseseisund- hädakaitse on kaitsjat ennast, teist isikut või nende õigusi, ettevõtte,
7) Milles seisneb asja lahendamise olemus. Lisaks: 6.2 Õiguse rakendamise olemus - Õigunormide rakendamine ehk kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (kohus, politsei). Õiguse rakendamise vajadus tekib: 1) Kui õigussuhte iseloom on selline et ta ei saa tekkida ilma pädeva aktita. 2) Õigusliku vaidluse korral. Näiteks töövaidlus või mingi varaline vaidlus. 3) Kui on pandud toime õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone. 6.3 Õigusloome organisatsioon ja korraldus. (ei pruugi olla tõsi) - Seadused valmivad mitmeetapilise töö tulemusena. Seadusloome esimeses etapis koostatakse seaduseelnõu esialgne tekst. Teises etapis algatatakse eelnõu Riigikogus. Seejärel läbib eelnõu kolm lugemist, mille käigus seda lihvitakse ja täiendatakse. Riigikogus vastuvõetud seadus saadetakse väljakuulutamiseks Vabariigi Presidendile ja avaldatakse seejärel Riigi Teatajas
Õigussuhte materiaalne sisu on õigussubjektide Õigussuhte üldobjekt - ühiskondlikud suhted Õigussuhte eriobjekt - igal õigussuhtel on oma kindlad asjad - kõik need vallad jm asjad Jurajurajurajurajurajura Teovõime- isiku võime oma tegudega omandada õigusi ja kohustusi vms Õigusrikkumine 25. november 2008. a. 8:18 Õiguse sünniga koos sündis ka õigusvastane käitumine. Õiguspärasele käitumisele antopoodiks ongi õigusvastane käitumine e. õigusrikkumine. Õigusrikkumine kui õigusvastane, ühiskonnale kahjutoov, õigus-ja teovõimelise isiku käitumine, mis toob enesega kaasa juriidilise vastutuse. Erialakirjanduses kasutatakse ka väljendit 'delikt'. See on igasugune õigusega objektiivses mõttes õigusvastaseks määratud tegu, mis toob kaasa juriidilise vastutuse. Kui on toimunud õigusrikkumine, siis see toob kaasa ebaõigalse olukorra - õiglus ei ole toimunud inimestevahelistes suhetes.
Mandatum - käsundusleping Honorarium – tasu kohustuste täitmise eest ja kulutuste tasumine Societas – seltsinguleping Permutatio - vahetus Aestimatum – kokkulepe, millega üks osapool usaldab teisele müügiks asja kindla hinna eest Transactio - sobing Precarium - kasutusleping Negotiorum gestio – volituseta võõraste asjade ajamine Condictiones – erilised obligatsiooniõiguslikud hagid Communio incidens - ühisomand Mala fides – halvas usus/halb usk Delictum – õigusrikkumine, lubamatu tegu Poena - rahatrahv Infamia – autus Iniuria – iga õigusevastane tegu Furtum - vargus Rapina - röövimine Damnum iniuria datum – võõra vara õigusevastane rikkumine või hävitamine Fraus creditorum – kahju tekitamine kreeditorile Actiones noxales – hagid, mida rakendatakse kui kahju on tekitanud võimualune isik või võõras loom Successio - õigusjärglus Successio singularis - üksikjärglus Successio universalis - üldjärglus
· väljaspoolteenistusalluvussuhteid · eraldikehtestatudmenetlusnormidealusel Klassikaline sunni kohaldajad on ametid, inspektsioonid, kohtud. Väärteomenetlus: · Kehtib nii füüsilise kui ka juriidilise isiku kohta · Enne karistamise otsust ei tohi kedagi süüdlasena käsitada (süütuse presumptsioon) 15 · Karistatakse nii tahtlikku kui ettevaatamatut tegu 29. Väärteo eest kohaldatavad karistused. Asendustäitmine ja sunniraha. Väärtegu kergem õigusrikkumine · Arest · Rahatrahv (kuni 30 trahviühikut) Kuritegu raskem õigusrikkumine · Vangistus · Rahaline karistus Põhikaritusele võib määrata lisakaristusi: I. Tegutsemiskeeld (nt. kalastuskeeld) II. Riigist väljasaatmine Sunnivahendid (mõjutusvahendid) ei ole käsitletud karistusena: · Asendustäitmine pädev haldusorgan võib korralda kohustuse täitmise adressaadi kulul, kui adressaat pole kindla tähtaja jooksul oma kohustust täitnud.
Erinevates õigusharudes on see suhete ring erinev. Ühiskonna jaoks kõige tähtsamaid suhteid kaitstakse kriminaalõiguse normidega, ja siin õigusrikkumise objekt on kriminaalkoodeksis liigendatud vastavalt erinevate õigusrikkumise objektiline külg. Kuna õigusega saab reguleerida ainult inimeste välist käitumist, siis õigusrikkumised kujutavad endast tegu, mitte mõtteid. Õigusrikkumised on inimeste õigusvastased käitumised (aktiivne ja ka tegevusetus). Reeglina on õigusrikkumine aktiivne tegu, kui teatavatel juhtudel ka tegevusetus. Tegevusetus võib olla õiguserikkumine juhul, kui isik jättis tegemata teo, mille ta oli kohustatud sooritama. Õiguslik vastutus tegevusetuse eest tuleneb kohustusest käituda (valvur). Kohustus aktiivselt käituda võib tuleneda ka ametialasest seisundist (arst - üldiseloomuga esmaabi, mis ei nõua eriteadmisi, -sisseseadeid ega -võtteid). Teatavatel juhtudel aga, erilistel asjaoludel võib
kurjusele kurjusega ei välista sõdimist. Mitte surm sõjas ei ole patt, vaid sõjas tekkivad ihad ja tungid. Samas on tapmine enesekaitseks patt, sest siis sa hoiaksid kinni maistest asjadest. Seega on sõda õigustatud vaid teiste inimeste ja kogukonna kaitseks, et patused ei kahjustaks üksteist. Õiglane sõda tuleb vastase ebaõiglusest, see on karistus, mitte kaitsmine. Tähtis oli, et sõda võis lubada ainult valitseja. Sõja õigustuseks saab olla vaid vastase õigusrikkumine. 3.Aquino Thomase 3 õiglase sõja kriteeriumi. Õiglane autoriteet valitseja peab käskima sõdida. Õiglane põhjus õigusrikkumine. Õiglane eesmärk õiglane rahu 4.,,Püha sõja" ja ,,õiglase sõja" erinevused ja sarnasused. Õiglane sõda toimus kristlaste vahel, oli halb, aga õiguslikult mõnikord vajalik. Püha sõda on vägivalla poolest neutraalne, sest toimub uskmatutega ja ülima eesmärgi nimel (Jumala ja tema riigi), oli kristlase kohustus ja sellega kaasnes
Ta küll ei näe otsest õigusrikkumist, kuid kardab, et see võidakse toime panna. Selleks otsustab ta Klaara vahistada ning transportida jaoskonda asjaolude selgitamiseks. Kas abipolitseinik tegutses õiguspäraselt? 1 Vastus: Abipolitseinik ei tegutsenud õiguspäraselt, kuna talle ainult tundus Klaara tegevus kahtlasena ja ta kartis, et tulevikus võidakse õigusrikkumine toime panna. Seaduses on aga kirjas, et vahistamine ja jaoskonda transportimine on lubatud vaid reaalse seaduserikkumise korral, mida aga antud juhul ei toimunud. 3. Lahenda vaidlus Magdaleena on jõudnud pensioniikka ja soovib hakata pensioni saama. Selleks pöördub ta pädeva institutsiooni Pensioniameti poole. Enda isiku tuvastamiseks esitab Magdaleena haigekassakaardi, kuna ta pass on just aegunud ja uut ei ole olnud veel mahti teha
3 p-st 5 tulenevalt peavad osalisriigi kohtud narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude puhul arvestama raskendavate asjaoludena (1) osalemist õigusrikkumise toimepanemises organiseeritud kuritegeliku ühenduse liikmena; (2) osalemine mõnes muus rahvusvahelises organiseeritud kuritegevuses; (3) osalemine mõnes muus ebaseaduslikus tegevuses, mida on soodustanud nimetatud õigusrikkumise toimepanek; (4) õigusrikkumine on toime pandud vägivalda või relva kasutades; (5) õigusrikkuja on ametiisik ja toimepandud tegu on seotud tema ametiseisundiga; (6) alaealise kaasatõmbamist või ärakasutamist; (7) õigusrikkumine on toime pandud kinnipidamisasutuse, õppe- või teenindusasutuses või nende vahetusläheduses või muus kohas, mida õpilased ja üliõpilased kasutavad õppe-, spordi- ja muuks ühistegevuseks; (8) isik on varem süüdi mõistetud, eriti sama õigusrikkumise juhul nii
eelnevast järeldub kolm, mida omame: vabadus, kodakondsus, perekond. 5. Ei ole selge. 6. Asendatav on selline asi, mille kaal, hulk ja mõõt on teada. 7. Seni kuni hingan, loodan. 8. Armastus võidab kõik. 9. Mis on lubatud Jupiterile, see on keelatud härjale. 10. Relvade seas seadused vaikivad. 11. Pettus ja õiglus ei saa kunagi koos eksisteerida. 12. Seadus vaatab edasi, mitte tagasi. 13. See, kes ei mõista hukka, kiidab heaks. 14. Üks õigusrikkumine ei õigusta teist õigusrikkumist. 15. Seadus on kõrgeim mõte, mis käsib seda, mis on kasulik ja vajalik ja vastupidise keelab. 16. Millel pole algust, sellel pole ka lõppu 17. Mõtlen, järelikult olen. 18. Kui oled terve, on hästi, mina olen küll terve. 19. Raske süütegu on suurim hooletus, see on mitte mõista seda, mida kõik mõistavad. 20. Alati on tugevam see seadus, mis keelab, kui see seadus, mis lubab. 21
Õiguse rakendamise vajadus tekib: a. Kui tekkiva õigussuhte iseloom on selline, et ei saa tekkida ilma riigiorgani vastava aktita (nt sõjaväeteenistusse astumine). b. Õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle (nt omandiõiguse küsimus, töövaidlus jne). c. Kui on toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone. Õigusnormi rakendamisel võib eristada 4 staadiumi: a. Asja tehiolude väljaselgitamine e faktiliste asjaolude analüüs b. Õigusnormi valik ja analüüs c. Kompetentse organi poolt otsuse tegemine (vastuvõtmine) d. Asjas tehtud otsuse täitmise tagamine Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded. Õigusnormide rakendamisel tuleb silmas pidada, et see oleks: 1. Seaduslik: a
4. kõik leebusetaotlejate kättesaadavad ja teadaolevad tõendid keelatud koostöö kohta.Kui tõendite esitamine koos taotlusega ei ole tehniliselt võimalik ,loetakse külaldaseks tõendite kirjelduse esitamine koos tõendite asukoha teatamisega 5. andmed teiste konkurentsiasutuste või muude asutuste kohta,kellele leebustaotleja on esitanud leebuse kohaldamise taotluse või kellele ta kavatseb selle esitada(eelkõige kui neil juhtudel õigusrikkumine puudutab mitut liikmesriiki või kuulub Euroopa Komisjoni pädevusse) 11 Lisaks eeltoodule võib juriidiliselt isikust leebuse taotleja märkida oma taotluses,millisele temaga seotud füüsilistele isikutele leebuse kohaldamise taotlus laieneb.Juriidilise isikuga seotud füüsiliste isikute ringi kuuluvad juriidilise isiku esindaja,liige ,osanik,aktsionär, juhtimis- järelvalveorgani liige ja töötaja,sealhulgas juhul,kui füüsilise isiku suhe juriidilise isikuga on lõppenud
-sissejuhatav osa konstateeriv osa motiveeriv osa resolutiivosa (vastuvõetud) 1.Õiguserikkumine ja juriidiline vastutus 1.1 Õiguserikkumine on õigussuhte subjektide selline tegu (või tegevusetus), mis on vastuolus õigusnormides sätestatud keelatud, kohustatud või lubatud käitumisega ning millega kaasnes kahjulik tagajärg. Õigusrikkumise tunnused on: 1.2.1 subjektil peab olema nii õigus- kui teovõime, st. kui pole õigussubjektsust, siis pole ka tegemist õigusrikkumisega; 1.2.2 õigusrikkumine peab olema toime pandud tegevuse või tegevusetuse vormis 1.2.3 tegu peab olema reaalne sündmus; 1.2.4.käitumise akt on vastupidine õigusnormis sätestatuga; 1.2.5 kahjuliku tagajärje saabumine (materiaalne, formaalne) 1.2.6 põhjuslik ehk kausaalne seos selle teo ja tagajärje vahel; 1.2.7 seadusega sätestatud korras tuvastatud süüline käitumine; Õigusrikkumise liigid: a) kuriteod ehk deliktid kus õigussuhte subjektid on oma käitumisega jätnud täitmata
Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (haldusorganid, kohus, politsei jne). Õiguse rakendamise vajadus tekib: kui õigussuhte iseloom on selline, et see ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani abita, nt: · avaliku teenistuse ametikoha täitmine; · õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle (nt töövaidlus vms) · kui on toime pandud õigusrikkumine ja on vaja rakendada sanktsioone. Õigusnorme (üldakte-seadusi) rakendavad riigiorganid, kes on varustatud võimualaste funktsioonide teostamiseks vajaliku pädevuse ehk kompetentsiga. Iga riigiorgan rakendab õigusnorme oma kompetentsi piires, mis on seadusega ära määratud. Põhiraskus õiguse rakendamisel langeb täidesaatva riigivõimu organitele - Vabariigi Valitsus koos allasutustega, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid jne - ning kohtule
saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Hooletuse puhul teo toimepanija ei tea süüteo koosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks tähelepanuliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Õigusrikkumise eest võetakse isik vastutusele kui??? tegu oli süüline. Seega on süü õigusrikkumise kohustuslik element. 3) objekt iga õigusrikkumine kahjustab kas teise isiku mingit õigust või vabadust või minit suhet, mis oli kaitstus õigusnomidega. Seega on õigusrikkuja käitumine suunatud alati mingite õigustega kaitstud suhete vastu. See suhete ring mida kaitstakse seadustega, on äärmiselt ulatuslik ja erinevae õigusharudes erinev. Tsiviilõiguse objektiks on alati teatud varalised suhted, karistusõiguses aga inimsuse vastased teod, riigi vastased teod, isiku
konkreetsetes elujuhtumites · Õigusnormi kasutamine seisneb õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teostamises, see on subjektiivse õiguse realiseerimine õigussuhetes. Õigusnormi rakendamise vajadus tekib: (lk 86) · Kui õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita (nt sõjaväe teenistusse minek) · Õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle · Kui on toimepandud õigusrikkumine ja on vaj akohandada anktsioone. Õigusnormi rakendusprotsess: Õigusnormi rakendamise protsess on küllalt keeruline ja mõtteliselt kulgeb see konkreetse juhtumi asjaolude uurimisel õigusnormile ja sealt antud küsimuste praktiliseks lahenduseks Eristatakse erinevaid staadiume ja peab silmaspidama, et siin peavad olema järgitud kõik staadiumid, st ükski järgmine staadium ei saa toimuda eelmisest. Esimene stadium (lk 87).. Analüüsitakse 2 suguseid asjaolusid: A) asjaolusid, mis on
annava subjektile mingid õigused, käituda teatud viisil) 3) Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine teostavad pädevad riigiorganid, 13. Õiguse rakendamise eeldused ja 4 õiguse rakendamisele esitatavat nõuet Eeldused: 1) kui õigussuhte iseloom on selline et ta ei saa tekkida ima pädeva riigirogani aktita . 2) õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle. 3) kui on toime pandud õigusrikkumine ja on vajakohaldada sanktsioone. 4 Nõuet: 1. Õiguse rakendamise otsus peab rajanema õigusnormidel, mis otseselt käsitelvad lahendatavat juhtumit. 2.otsus peab olema tehtud vastama riigiorgani kompetsetuse piires. 3. Õigusnormi rakendamine, kui see on seaduses ettenähtud on kohustuslik igaljuhul ega sõltu õigustrakendava organi suvast. 4. Senikaua kui antud asjas on olemas kehtiv otsus, ei tohi samas asjas vastu võtta uut otsust,
Jah, tegu. 2. Kas vanemate selline kokkulepe on lubatav? Ei ole. 3. Millist liiki õigusnormidega siin tegemist on? Kohustavad, imperatiivne ehk kategooriline (perekonna kohustused) 4. Kas lapse vanemad ja nende laps on õigussubjektsed? Vanemad on õigussubjektsed, aga laps ei ole. 5. Kas tegemist on õigusrikkumisega? Kui jah, siis millist liiki? (Väärtegu, kuritegu, tööõigusrikkumine, distsiplinaar õigusrikkumine, tsiviilõigusrikkumine) Jah, tegemist on väärteoga. 6. Kas vanemate käitumises esinevad teo õigusvastasust välistavad asjaolud? (hädakaitse, hädaseisund, kurjategija kinnipidamine, kuritegude matkimine, kohustuste kollisioon, eksimuse õigusvastasust välistavas asjaolus, kannatanu nõusolek, oma kohustuste teostamisele suunatud tegu, teenistus- või kutsealaste kohustuste täitmisel toimepandud tegu) Ei, miski ei õigusta nende käitumist.
ARHAILINE ÕIGUS 13. X MMXII Arhailise õiguse erinevused ratsionaalsest (Hattenhaueri järgi) · Arhailised mõttevormid püsivad elus ka kõrgkultuurides ja võivad isegi aastasadade pärast uuesti mõjule pääseda. · On vormirikkamad kui kõrgkultuurid · Keele ja normide põimik on keeruline · Erinevad kõrgkultuuridest olemuslikult teist laadi mõtlemise ja arusaama, elu ja maailma tõlgitsemise poolest Arhailine mõtlemine on kaemuslik, mitte abstraktne · Kinnituseks toob Hattenhauer vanade barbarite seaduste (Lex Salica umbes aastast 500) trahvikataloogid. Ei võeta tegu vargusena kokku, ei kasutata asja mõistet ja ei ole järjestanud väärtuse järgi. · Järjekord on olulisuse järgi elatusmajanduse tingimustes elava talupoja jaoks. · Teo objekti peab nägema või piltlikult ettekujutama. Suuline kultuur · Unustada ei tohi suulise kultuuri mälutehnilisi võtteid ja kirjaliku kultuuri vajadust väljendad...
subjektiivne koosseis Isiku suhtumine oma teosse, teistesse isikutesse, ühiskonna ja riigi huvidesse, õigusesse. Huvid, eemsärgid, motiivid. Õigusrikkumise püshholoogilised aspektid. Isiku süü Tahtlus või ettevaatamatus, mis väljendub õigusvastases teos. 4) Õigusrikkumise objekt Iga õigusrikkumine kahjustab kas teise isiku mingit õigust või vabadust või mingit suhet, mis on kaitstud õigusnormidega. Õigushüved, mille vastu on suunatud õigusrikkumine. 5) Õigusrikkumise objektiivne koosseis Inimeste teod, mitte aga nende mõtted või kavatsused. Üldjuhul on õigusrikkumine aktiivne tegu, kuid teatavatel juhtudel ka tegevusetus. Kes võib olla õigusrikkumise subjektiks? Õigusrikkujaks saab olla vaid õiguslikus suhtlemises osalev isik, seega õigussubjektsust, eelkõige deliktivõimet omav isik. Mida hõlmab õigusrikkumise subjektiivse külje mõiste?
2) Õigusrikkumise subjektiivne koosseis – Isiku suhtumine oma teosse, teistesse isikutesse, ühiskonna ja riigi huvidesse, õigusesse. Huvid, eemsärgid, motiivid. Õigusrikkumise püshholoogilised aspektid. Isiku süü – Tahtlus või ettevaatamatus, mis väljendub õigusvastases teos. 4) Õigusrikkumise objekt – Iga õigusrikkumine kahjustab kas teise isiku mingit õigust või vabadust või mingit suhet, mis on kaitstud õigusnormidega. Õigushüved, mille vastu on suunatud õigusrikkumine. 5) Õigusrikkumise objektiivne koosseis – Inimeste teod, mitte aga nende mõtted või kavatsused. Üldjuhul on õigusrikkumine aktiivne tegu, kuid teatavatel juhtudel ka tegevusetus. Kes võib olla õigusrikkumise subjektiks? Õigusrikkujaks saab olla vaid õiguslikus suhtlemises osalev isik, seega õigussubjektsust, eelkõige deliktivõimet omav isik. Mida hõlmab õigusrikkumise subjektiivse külje mõiste?
Õigussuhte struktuuri järgi-kahepoolsed ja ühepooldsed suhted Õigussuhte f-ooni järgi- regulatiivsed ja kaitsvad õigussuhted Juriidiline fakt on tegelikkuses toimuv muutus, millega tekivad/lõppevad õigused ja kohustused. Sündmus on muutus, mis ei sõltu inimese tahtest. Tegu on muutus, mis toimub inimese tahtel. Õiguspärane tegu- vastab kehtiva õiguse nõuetele -juriidiline akt -juriidiline toiming -juriidilise resultaadiga tegu Õigusvastane tegu on õigusrikkumine, õigusnormidega vastuolus olev käitumine. Juriidilise fakti struktuuri järgi eristatakse -lihtfakt- toob kaasa ühe õigusliku tagajärje. -liitfakt- mitme erineva teo tunnused, mitu õigulikku tagajärge -juriidiline fakt- faktiline koosseis 1.Õiguse rakendamine Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine on õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid. Õiguse rakendamine on loominguline tegevus Esimene staadium on asja tehiolude väljaselgitamine ehk faktide analüüs.
rahuldamine Saksamaa rikunud art 8. Inimõigused 15.10.12 ARTIKKEL 5 5 (1a) Süüdimõistev otsus 5 (1b) Kinnipidamine konkreetse kohustuse täitmiseks. Tsiviil- ja kriminaalõiguslik tähendus 5 (1c) Õigusrikkumise või põgenike takistamiseks. Tegemist peab olema konkreetse rikkumisega. Peab olema põhjendatud kahtlus konkreetne õigusrikkumine saab teoks siis sellel alusel peab isiku kinni. Kriminaalõiguse tähendus. 5 (1d) Alaajalise kinnipidamise hariduse järelevalveks. Ei aa kohaldada täiskasvanutele. Alaealine. 5 (1e) ebaterve psühhika jne. Puudutas kinnipidamist narkomaanide, alkohoolikute, psüühikute. 5 (1f) Isiku kinnipidamine. Väljasaatmiseks või andmiseks. Ülejaanud lõigus on menetliskud. · Lõik 2 räägib sellest missugused info peab kinnipeetajale andma.
Üldised tunnused: koosseisupärane reaalne õigusvastana põhjuslikus seoses kahjuliku tagajärjega toime pandud õigussubjektse isiku poolt, seega ka süüline juriidilist vastutust kaasatoov Karistusõiguslikud- ja tsiviildeliktid Karistusõiguslikud deliktid- süüteod, mis jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. Kuriteod on ainult need koosseisulised teod, mis on sätestatud karistusseadustikus, väärtegu on aga selline õigusrikkumine, millest suurem osa on sätestatud teistes seadustes ja väiksem osa karistusseadustikus. KarS 3-astmeline deliktistruktuur, mille korral saab tegu olla kuriteo või väärteoga: ◦ koosseisupärasus- kuritegu on kooseisupärane siis, kui koosseisulistes asjaoludes faktiväitena vastab KarS või mõnes teises seaduses sätestatud faktikirjeldusele ◦ õigusvastasus- süütegu, kui ta vastab süüteo koosseisule ja õigusvastasus ei ole
õiguse realiseerimine õigussuhtes, realiseeritakse õigustavad normid. · õigusnormide rakendamine e kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid. Õiguse rakendamise vajadus tekib: 1) kui õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita 2) õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle 3) kui on toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone Õigusnormide rakendamine on kompetentsete riigiorganite riigivõimualane organiseeriv tegevus õigusnormide realiseerimisel konkreetsetes elujuhtumites. Õiguse rakendamise protsess: 1) Asja tehiolude väljaselgitamine ehk faktiliste asjaolude analüüs, mis ja kuidas toimus. Käsitletava teo faktilised asjaolud on õigusnormi rakendamise faktiliseks aluseks. 2) Õigusnormi valik ja analüüs, taandub käsitletava teo juriidilisele kvalifitseerimisele
PROBLEEMNE KÄITUMINE Ei tohiks nimetada last probleemseks, vaid tuleb märgistada käitumist. Probleemne käitumine on käitumine, mis häirib õppeprotsessi, takistab õpilase võiklassigruppi normaalset tegevust ja selletagajärjel ei tööta õpilane ega klass efektiivselt. 5%-6% - riskirühma kuuluvad, kellel probleemid suurenevad. Kellel on probleemid laste eas, neist on pooltel probleemid noorukieas ja neist pooltel täiskasvanuaes. Üldiselt probleemse käitumisega õpilaste numbrid ei ütle midagi. Selgitada täpselt välja probleemse käitumisega õpilasi javaadata, kas probleemid arenevad edasi, on raske. * Kõige rohkem poisse, puberteedi eas. Varajased kuritegevust käitumist ennustavad faktorid. · variatiivsus · sagedus · mitmesugune ümbrus · varajane algus (nt maimik) Probleemse käitumise liigitamine sotsiaalse teo raskusaste järgi 1. Antidistsiplinaarne käitumine. (nt tunni segamine, vanematele mitteallumine) 2....
või riigi huvisid ohustava õigusvastase ründe tõrjumine. See tegu on õiguspärane kui ületatud hädakaitse piire. 2. Mis erinevus on hädakaitseseisundil ja hädaseisundil Hädaseisund tegevus, millel on õigusrikkumise tunnused, kuid pandi toime ohu kõrvaldamiseks, mis ähvardas hädasolijat või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse või organisatsiooni õigusi või riigi huvisid. Ei ole õigusrikkumine, kui seda ohtu antud asjaoludel ei saadud kõrvaldada muude vahenditega ning kahju ei ole ähvardanud ohuga võrreldes ebamõistlikult suur. Nt tuletõrjujate tegevus. Hädaseisund tekib kui õiguslikult kaitstavat objekti ähvardab oht ja ohuallikaks on erinevad jõud, nt loodusjõud, seadmed, mehhanismid ja muu. Hädakaitseseisund - hädakaitse on kaitsjat ennast; teist isikut või nende õigusi; ettevõtte, asutuse või
Tähtsaimaks res mancipi liigiks oli maa. Roomas etendas olulist osa ager publicus - maa, mis algselt kuulus riigile, s.o. Rooma kogukonnale tervikuna, millest aga suur osa jaotati kodanike vahel ja muutus lõpuks eraomandiks. Et algul polnud tegemist eraomandiga, näitab rooma omaniku poolt loodud lause: maatükk kuulub mulle kodakonduse õiguse alusel, st. seepärast, et nii on maa jaotatud kogukonna liikmete vahel. Kui keegi rikkus sellise maatüki kasutamist, oli esialgu kaitse aluseks õigusrikkumine, mitte õigus kui selline. Siit arvatavasti arenes ka omandi kaitse rei vindicatio kujul, kus hageja maatüki kohta pidulikult deklareeris(avalikult kuulutama) magistraadi (linnavalitsuse, rae) ees. !!!Omandiõigus kuulub asjaõiguse valdkonda. eraõigus-asjaõigus-omandiõigus Asjaõigus- ius in rem- annab õigustatud isikule võimaluse kaitsta oma õigust kõikide teiste isikute vastu, vastandina obligatsiooniõigusele, mis on suunatud ainult konkreetse isiku vastu
Analoogia kasutatakse eraõiguses 51. Õiguserikkumine on õigussuhte subjektide selline tegu, mis on vastuolus õigusnormides sätestatud keelatud, kohustatud või lubatud käitumisega ning millega kaasnes kahjulik tagajärg. Õiguspärane on õigussuhte subjektide selline käitumine, mis on kooskõlas õigusnormidega. 52. Õiguserikkumise tunnused 1. subjektil peab olema nii õigus- kui teovõime, kui pole õigussubjektsust siis pole ka tegemist õigusrikkumisega 2. õigusrikkumine peab olema toimepandud tegevuse või tegevusetuse vormis 3. tegu peab olema reaalne sündmus, nõutav on toimepandav tahtliku käitumise akt 4. vastupidiine õigusnormiga prognoositud käitumisele 5. kahjuliku tagajärje saabumine, tagajärg võib olla materiaalne või mittemateriaalne e formaalne. Kahju saaja võib olla juriidiline isik või füüsiline isik 6. põhjuslik e kausaalne seos selle teo ja tema tagajärje vahel 7
kaudu. Õigusnorm kehtestab subjekti õigused ja juriidilised kohustused, need seovad inimese õigussuhtesse. 4 3. Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mille olemasolu tagab riik oma sunnijõuga. 4. Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mis kannab individualiseeritud iseloomu. 19. Mis on õigusrikkumine ja millised on selle tunnused. Nimeta õigusrikkumise liigid. Isikute käitumine võib olla nii õiguspärane kui õigusvastane. Kui käitumine pole õigusega reguleeritud, on see õiguspärane käitumine. Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab endast süülist õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik. 20. Mis on juriidiline vastutus ja millised on selle liigid juriidiline vastutus - isiku
Kaitsja eeldab rünnet. 2. Hilinenud kaitse- pärast rünnet minnakse seda tõrjuma, tavaliselt kättemaksu ajel. Hädakaitsega on tegemist niivõrd, kuivõrd isikut ajendab soov kaitsta ennast, kaaskodanikku, ettevõtet, riiki. Hädaseisund Tegevus, millel on küll kõik õigusrikkumise tunnused, kuid mis pandi toime ohu kõrvaldamiseks, mis ähvardas hädasolijat, teist isikut, ettevõtte, asutuse või organisatsiooni õigusi või riigi huve, ei ole õigusrikkumine, kui seda ohtu antud asjaoludel ei saadud kõrvaldada muude vahenditega ja kui põhjustatud kahju on ärahoitust väiksem. Hädaseisundis toime pandud tegu on seega ühiskonnale kasulik ja õiguspärane, kuigi väliselt on tal õigusrikkumise tunnused. Õigus nii käituda on igal inimesel. hädaseisund tekib, kui seda õiguslikult kaitstavat objekti ähvardab reaalne oht, ohu allikad võivad olla näiteks loodusjõud, seadmed või mehhanismid. Hädaseisund tekib alati hetkest, mil objekti
Õiguse realiseerimise vorm , kus õiguse teostamisse sekkuvad selleks pädevad riigiorganid näiteks kohus, politsei, haldusorganid jne. Õiguse rakendamine tekib esiteks, kui tekkiva õigussuhte iseloom on selline, et ei saa tekkida ilma riigiorgani vastava aktita.(sõjaväe teenistusse astumine), õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimaluste üle(N: omandiõigus ja töövaidlus), kui on toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kohandada sanktsioone. Õiguse rakendamisel esitatavad nõuded. Õigusnormide rakendamisel tuleb silmas pidada et see oleks 1) Seaduslik a. Otsus peab rajanema õigusnormidel, mis otseselt käsitlevad antud juhtumit või õigusanaloogia kohaldamisel. b. Otsus peab olema tehtud vastava riigiorgani pädevuses. c. Õigusnormi rakendamine on oblikatoorne igal juhul, kui see on seaduses ettenähtud
riigiorganid (haldusorganid, kohus, politsei jne). Õiguse rakendamise vajadus tekib: Kui õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita (kaitseväeteenistusse astumine, avaliku teenistuse ametikoha täitmine jms) Õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle (omadiõiguste küsimuse vaidlustamine või muu varaline vaidlus, töövaidlus jms) Kui on toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone Õigusnormide rakendamine on kompetentsete riigiorganite riigivõimu-alane organiseeriv tegevus õigusnormide realiseerimisel konkreetsetes elujuhtumites. Rakendamine koosneb erinevatest staadiumidest, mille kohta kehtib reegel, et järgmine ei saa olla ilma eelmiseta. Esimene staadium- tehingu olude väljaselgitamine ehk faktiliste asjaolude analüüs. (Mis ja kuidas toimus teo toimepanija, kannatanu, kurieo koht, viis, vahendid jne)
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Tsiviilõiguse üldpõhimõtted: 1) TsÜS sisaldab üldiseid tsiviilõiguse aluspõhimõtteid nii normide kui printsiipidena; 2) nimetatud põhimõtted ja normid on üldkehtivad kogu tsiviilõiguse suhtes. TsÜS normid võib jaotada 4-ks: isikud (füüsilised, juriidilised); esemed; tehingud; tsiviilõiguste teostamine. TsÜS ülesandeks on sätestada üldised põhimõtted ja normid, mis kehtivad kogu tsiviilõiguse suhtes, sh ka objektiivne ja subjektiivne tsiviilõigus. Objektiivne tsiviilõigus-tsiviilõigusnormid, mis on sätestatud seadustes-TsÜS seaduses, perekonnaseaduses, asjaõigusseaduses, pärimisseaduses ja võlaõigusseaduses; muudes seadustes, mis sisaldavad tsiviilõigusnorme (nt töölepinguseadus). Subjektiivne tsiviilõigus-isiku õiguslikult tagatud võimalus teatud viisil käituda või nõuda teistelt vastavat käitumist. Tsiviilasjad-vaidlused, mis toimuvad eraisikute vahel; hageja - isik kes on esitanud hagi, kostja - isik, kelle va...
Õiguse rakendamine Vahetu realiseerimise vorm meie ise õiguse subjektidena realiseerime õigust oma käitumisega. · Õiguse realiseerimine saab toimuda ka vahendatult, kus on vaja ka riikliku tegevust õiguse rakendamine. · Õigust peavad realiseerima kõik õiguse subjektid. Õiguse rakendamise olemus · Rakendamiseks peavad olema rakendamis alused ja erisubjektid. · Alus: 1. riigi õigustrakendav tegevus 2. õigusrikkumine Sünnib õiguse rakendamise akt, mis aitab realiseerida subjektiivseid õiguseid ja juriidilisi kohustusi. Õiguse realiseerimine ja jurisprudents · Õiguse realiseerimise vahendatud viis on kõige enam õigusteadusega seotud. · Õiguslik praktika ehk õiguslik tegevus: 1. jurisprudents ehk õigusdogmaatika 2. õiguse sotsioloogia 3. õiguse ajalugu 4. õiguse filosoofia · Õigusteadus on väga praktilise sisuga teadus.
Euroopa ideede ajalugu. Kordamisküsimuste vastused. METODOLOOGILISED KÜSIMUSED 1. Ideedeajaloo uurimise metodoloogilised põhisuunad. 1) kanooniline ehk tekstuaalne meetod. 2) ajalooline ehk kontekstuaalne meetod. 2. Tekstuaalse meetodi pooldajate põhiargumendid. 1) ideed on tsüklilised, pole progressi. 2) "idee-ühikud", mis on ideoloogiate ehituskivid. 3) suurte mõtlejate kanooniline rida: * universaalsed probleemid, ajatud ideed. * autori kadumine: väidete tähendus on leitav tekstist endast. 3. Kontekstuaalse ehk Cambridge'i koolkonna metodoloogilised alused. Uurida: 1) tekste, millele autor vastas. 2) konventsioone (riikidevahelisi kokkuleppeid), mille raames ta kirjutas. SÕPRUS 1. Aristotelese sõpruse olemus ning tüübid. * Sõprus hoiab linnriike koos. * Sõprus on üldmõiste vabal kiindumusel põhinevate inimestevaheliste suhete kohta. Iseloomustab perekondlikke suhteid, võimu suhet kodanikkesse, kodanike omavahelisi suh...
tagajärje saavutamisele o Juriidiline toiming – toiming, mis kutsub esile juriidilised tagajärjed sõltumata sooritaja tahtest (teise inimese vara rikkumine, võõra kaotatud asja leidmine) o Juriidilise resultaadiga tegu – käitumine, mis on suunatud vaimse loomingu saaduse (muusikateose, romaani, maali) loomisele Õigusvastane tegu – õigusrikkumine, õigusnormidega vastuolus olev käitumine o Saab liigitada õigusharude järgi sõltuvalt sellest, millise õigusharu norme on rikutud (kuriteod, väärteod jne) Õiguslike tagajärgede järgi, mis juriidiline fakt esile kutsub, eristatakse õigustloovaid, õigustmuutvaid ja õigustlõpetavaid juriidilisi fakte. Juriidilise fakti struktuuri järgi eristatakse lihtfakte, liitfakte ja juriidilisi ehk faktilisi koosseise. 9
Näiteks surm, äikeseset põhjustatud tulekahju, üleujutus jm. Tegu – tegelikkuses asetleidev muutus, mis toimub inimese tahtel. Need on väliselt väljendatud inimese tahteavaldus, käitumisakt. Näiteks lepingu sõlmimine, kuriteo toimepanemine, hagiavalduse esitamine jm. - Õiguspärane tegu on tegu mis vastab kehtuva õiguse nõuetele. - Õigusvastane tegu on õigusrikkumine, õigusnormidega vastuolus olev käitumine Sõltuvalt õiguslikest tagajärjedest, mis juriidiline fakt esile kutsub, eristatakse: Õigustloovad juriidilised faktid (töölepingu sõlmimine) Õigustmuutvad juriidilised faktid (töölepingu muutmine) Õigustlõpetavad juriidilised faktid (töölepingu lõpetamine) Sõltuvalt struktuurist liigitakse juriidilisi fakte:
sellised seadused on kohustavad seadused seadusest kinnipidamine. Rakendamine on siis kui riik sunnib, kui ma pole käitunud õigesti. Õiguse rakendamine ei realiseeru õigussuhte subjektide vahetu käitumisega, vaid see on riikliku tegevuse eriliik. 2 Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine õiguseteostamisse sekkuvad selleks pädevad organid (haldusorganid, kohtud) 7.Mis on õigusrikkumine ja millised selle liigid? Nimeta õigusrikkumise objektiivse koosseisu kolm elementi. Nimeta õigusrikkumise subjektiivse koosseisu elemendid ja kirjelda neid lühidalt o Õigusrikkumine on käitumine, milles isik eirab õigusnormidega kehtestatud keeldu, ei täida oma juriidilist kohustust või uletab vastavale käitumisele õigusnormidega lubatud piirid. Tsiviilõigusrikkumise all tuleb mõista lepingulise kohustuse mittetäitmist või kahju õigusvastast tekitamist.
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne (Lovejoy): 1) Ideed on tsüklilised 2) Progress puudub 3) Universaalsed probleemid 4) Autorit pole vaja uurida, oluline on tekstis peituv tarkus Kontekstuaalne (Skinner(Cambridge)) 1) Tähtis on ka autori kavatsus 2) Tähtis on ka ajalooline kontekst 3) Tähtis on ka see, millele autor oma kirjutisega reageerib 4) Tähtsad on ka konventsioonid, mille raames kirjutatakse Õnn Platon ja Aristoteles õnne olemusest Õnn on aktiivne tegutsemisvõime Platon õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast õnn peegeldub ka meie subjektiivses naudingutundes Aristoteles õnn on hinge toimevõime vastavalt loomutäiusele tervikuna õnn on oskus mõistuspäraselt toimida Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest Aristo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
