Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kaasused (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui jah siis millist liiki?
  • Kuidas seda lahendada?
  • Millisesse kohtusse saavad pooled pöörduda?
  • Millist liiki õigusaktiga on kohtulahendi puhul tegemist?
  • Mis liiki isikutega siin tegemist on?
  • Millisesse õiguse valdkonda antud probleem kuulub?
  • Kuhu saaks isik pöörduda kui ta pole sellise kohtulahendiga nõus?
  • Kui Kairi soovib osta endale maja kas ta saab seda ise teha?
  • Kelle nimel ta neid ülesandeid täidab?
  • Mida peaks ette võtma et nimetatud asju tagasi saada?
  • Mida teha kui Paul pole sellega nõus?
  • Kuhu ta peaks pöörduma?
  • Kui on siis millisega?
  • Kui see oleks Liiklusseadus�?
  • Kui te annate turistile selgitusi?
  • Midagi muutuks kui selgituse andjaks oleks politseiametnik?
  • Kui jah siis millisega ja miks?
  • Millist liiki õigusnormidega siin tegemist on?
  • Millisesse õiguse valdkonda nimetatud probleem kuulub?
  • Milliste eelduste korral võib tööandja töötaja koondada?
  • Millest see sõltub?
  • Kuidas peaks tööandja sellisel juhul Toomasega käituma?
  • Kuhu peaks Toomas pöörduma kui ta pole rahul koondamisotsusega?
  • Midagi muutuks kui ametnikud oleksid Tõnul tuvastanud keskmise joobe?
  • Kui jah siis millist liiki ja miks?
  • Mis liiki isikuks on vald?
  • Kui Tõnu ei soovi oma kohustusi täita kuhu saaks Tiina pöörduda?
  • Millisesse õiguse valdkonda käsitletud abielu sõlmimisega seotud probleem kuulub?
  • Millisesse õiguse valdkonda see probleem kuulub?
  • Kui jah siis milliseid?
  • Midagi muutuks kui võõras noormees oleks olnud 13-aastane?
  • Midagi muutuks kui Lauri oleks 17-aastane?
  • Mida peaks Paul ette võtma kui poiste vanemad ei ole nõus tekitatud kahju hüvitama?
  • X ministeerium kavatses korraldada isadepäeva tähistamiseks piduliku aktuse kontserdi ja hilisema koosviibimisega. Selleks soovis ministeeriumi esindaja üürida AS Tants ja Trall saali. Kokkuleppe kohaselt pidi ministeerium maksma pool üürist enne ja pool pärast üritust. Esimese poole maksis ministeeriumi esindaja ära, kuid hiljem keeldus ülejäänud summat maksmast.
  • Kas tegemist on ametiasutustega?
    Jah, on. (Ministeerium on valitsusasutus)
  • Kas tegemist on avaliku halduse kandjatega? Kui jah, siis millist liiki?
    Ministeerium on avaliku halduse kandja, AS ei ole. Avaliku halduse kandja kolm liiki: avalik-õiguslik korporatsioon , avalik-õiguslik asutus ja avalik-õiguslik sihtasutus .
  • Kas isikud täidavad kaasuses avalikke ülesandeid?
    Ei täida.
  • Millisesse õiguse valdkonda see probleem kuulub ja kuidas seda lahendada?
    See probleem kuulub eraõiguse valdkonda.
  • Millisesse kohtusse saavad pooled pöörduda?
    Maakohtusse, sest selles kaasuses on pooled võrdsed ehk ei ole alluvussuhet.
  • Millist liiki õigusaktiga on kohtulahendi puhul tegemist?
    Üksikakt (kohtuotsus)
  • 17-aastane Kairi soovib abielluda täisealise Taaviga. Kas noored on õigussubjektsed? – Õigussubjektsus koosneb 3 osast: õigusvõime (algab elusalt sünniga), teovõime (algab 18.eluaastast, ennem seda on piiratud teovõime), deliktivõime (algab 14.eluaastast). Kairil on õigusvõime, piiratud ehk osaline teovõime ja deliktivõime. Taavil on õigus-, teo- ja deliktivõime. Ainult deliktivõimest sõltub see, kas õigussubjektne või mitte. Jah, noored on õigussubjektsed.
    Noored otsustasid endale üürida korteri ja kuna Taavil polnud tööülesannete tõttu aega seda teha, siis nendevahelise kokkuleppe kohaselt pidi Kairi sõlmima üürilepingu korteri omanikuga. Kas Kairi toimis õigesti? Ei toiminud , tal oleks pidanud olema seaduslik esindaja. NB! Abikaasa ei sobi. Seaduslik esindaja on lapsele vanem või eestkostja , kes on kohtupoolt määratud.
    Mõnda aega selles korteris elanud, tekkis noortel tüli korteri omanikuga, mille tõttu too käskis Kairil ja Taavil korterist välja kolida. Noored sellega nõus ei olnud viidates kehtivale üürilepingule. (Tegelikult on see üürileping kehtetu)
  • Mis liiki isikutega siin tegemist on?
    Füüsilised isikud.
  • Millisesse õiguse valdkonda antud probleem kuulub?
    Eraõiguse valdkonda, sest tegemist on võrdsete pooltega.
  • Nimeta võimalikud kohtulahendid
    Kui on vaidlus, siis kohtulahendiks on otsus.
  • Kuhu saaks isik pöörduda, kui ta pole sellise kohtulahendiga nõus?
    Ringkonnakohtusse
  • Kas kohus on põhiseaduslik institutsioon ?
    Põhiseaduslikud institutsioonid on riigikogu, Vabariigi Valitsus, Vabariigi President , kohus, õiguskantsler, riigikontroll , KOV. Jah, kohus on põhiseaduslik institutsioon.
  • Kui Kairi soovib osta endale maja, kas ta saab seda ise teha?
    Ei saa, ta peab seadusliku esindaja kaasa võtma.
  • Maja ostu vormistamiseks peab Kairi pöörduma notari juurde. Mis liiki isikuga notari puhul tegemist on?
    Notar on füüsiline isik, kes on vabakutse esindaja (notaritasu seadus).
  • Kas notar täidab dokumentide vormistamisel avalikke ülesandeid?
    Jah, täidab küll, riik annab talle avalikud ülesanded.
  • Kas notar on avaliku halduse kandja nende ülesannete täitmisel?
    Jah, on küll. (Riik delegeerib ülesandeid)
  • Kelle nimel ta neid ülesandeid täidab?
    Enda nimel.
  • 72-aastane Jaak elab oma korteris koos kuue koeraga. Lähedastega on tema suhted katkenud juba palju aastaid tagasi, sest mees kahtlustas alusetult oma sugulasi katsetes teda mürgitada ja selliselt tema korter endale saada. Teises linnas elab tema poeg Kristjan . Aeg-ajalt suhtleb ta telefoni teel isa naabriga pärimaks temalt isa tervise kohta. Naaber teatas talle, et Jaak müüs oma teleri, diivani ja jalgratta samal tänaval elavale Paulile kokku 10 euro eest. Kristjan oli eelmisel aastal ostnud isale sünnipäevaks uue teleri, mis maksis 600 eurot. Naaber oli mures Jaagu tervise pärast, sest oli näinud kuidas Jaak oli alasti mööda tänavat külma ilmaga jooksnud ja koleda häälega midagi karjunud. Teda saatsid ka tema koerad, mistõttu naaber ei julgenud mehele läheneda. Kas Jaak on õigussubjektne? Jah, on küll.
  • Kas ta oli tehingu tegemise ajal otsusevõimeline?
    Eelduslikult on. (Dispositiivsed suhted ehk pooled võivad igal moel kokku leppida)
  • Mida peaks ette võtma, et nimetatud asju tagasi saada?
    Kokkuleppe teel.
  • Mida teha, kui Paul pole sellega nõus? Kuhu ta peaks pöörduma?
    Kristjan peaks pöörduma maakohtusse.
    Teovõime piiramine kohtu poolt – hagita menetlus.
  • Kas politsei peaks sekkuma?
    Vara jagamise osas politsei ei pea sekkuma.
  • Kas politseiametnikud täidavad teenistuses olles avalikke ülesandeid?
    Jah
  • Kas nad täidavad neid ülesandeid ka oma puhkuse ajal?
    Jah, sest neil on avaliku võimu pädevus
  • Turist tuleb linnas teie juurde ja palub näidata teed lähima kaubanduskeskuse juurde. Käes on tal linna kaart. Kas tegemist on õigusaktiga? Kui on, siis millisega? Põhjenda oma vastust. Ei, sest ta ei sisalda õigusnorme. ( Õigusakt on: kirjalikus vormis, sisaldab õigusnorme, pädevus omas valdkonnas/pädev institutsioon. Kui ta ei vasta ühele neist tingimustest, siis ei ole enam tegemist õigusaktiga.)
  • Nimeta õigusaktide liigid ja nende erinevused.
    Normatiivakt ehk üldkakt ehk õigustloov akt. Mittenormatiivakt ehk üksikakt ehk õigust rakendav akt. Mitte normatiiv aktid ei sisalda õigusnorme.
  • Kas midagi muutub, kui ta oleks käes „Pärnu linna koerte ja kasside pidamise eeskiri“?
    Jah, sest see sisaldab õigusnorme ja seetõttu saab ka karistada .
  • Aga kui see oleks „Liiklusseadus“? Põhjenda oma vastust.
    Jah, tegemist on õigusaktiga.
  • Kas Pärnu linna näol on tegemist kohaliku omavalitsuse üksusega? Kas see kehtib ka Pärnu maakonna kohta?
    Jah tegemist on kohaliku omavalitsuse üksusega. See ei kehti Pärnu maakonna kohta, sest see on administratiiv üksus.
  • Nimeta kohaliku omavalitsusüksuse organid
    Volikogu ja valitsus
  • Kas Pärnu linn on avaliku halduse kandja? Kui jah, siis millist liiki?
    Jah, avalik-õiguslik korporatsioon.
  • Kas tegemist on õigusaktide tõlgendamisega, kui te annate turistile selgitusi? Kui jah, siis millist liiki?
    Ei, sest tegemist ei ole õigusaktiga.
  • Kas midagi muutuks, kui selgituse andjaks oleks politseiametnik?
    Ei, sest ei ole tegemist õigusaktiga.
  • Piret on abielus Toomasega. Sellest kooselust sündis neil poeg. Vahetult peale lapse sündi pidi Toomas minema töölähetusse. Vanemad otsustasid, et nad registreerivad lapse sünni siis, kui Toomas 2 kuu pärast lähetusest tagasi tuleb. Kas lapse sünni puhul on tegemist juriidilise faktiga? Kui jah, siis millisega ja miks? Jah, sündmus ja toob kaasa õigused ja kohustused.
    Juriidiline fakt on asjaolu mis toob kaasa õigusliku tagajärje. Juriidiline fakt jaguneb kaheks: sündmus ja tegu. Sündmus on see, mis ei sõltu isiku tahtest, tegu on see, mis sõltub isiku tahtest. (Eostamine on tegu; eostumine/ rasestumine on sündmus; kui tegemist on vägistamisega, siis ohvrile on sündmus, vägistajale tegu; abort on naisele tegu ja lapsele sündmus, arstile on see tegu; kehaväline viljastamine on tegu ja selle tulemus on sündmus; iseeneslik katkemine on naisele sündmus ja lapsele sündmus; loomulik sünnitus on naisele ja lapsele sündmus, arstile tegu; erakorraline keiser on naisele tegu/sündmus ja lapsele sündmus, arstile tegu; korraline keiser on naisele tegu ja lapsele sündmus, arstile tegu.) Loomulik surm on sündmus, mõrv on minul sündmus ja mõrvarile tegu; enesetapp on tegu (kui õnnestub), muidu on sündmus.
  • Kas lapse sünni registreerimine on juriidiline fakt?
    Jah, tegu.
  • Kas vanemate selline kokkulepe on lubatav?
    Ei ole.
  • Millist liiki õigusnormidega siin tegemist on?
    Kohustavad, imperatiivne ehk kategooriline (perekonna kohustused)
  • Kas lapse vanemad ja nende laps on õigussubjektsed?
    Vanemad on õigussubjektsed, aga laps ei ole.
  • Kas tegemist on õigusrikkumisega? Kui jah, siis millist liiki?
    ( Väärtegu , kuritegu , tööõigusrikkumine, distsiplinaar õigusrikkumine , tsiviilõigusrikkumine) Jah, tegemist on väärteoga.
  • Kas vanemate käitumises esinevad teo õigusvastasust välistavad asjaolud ?
    (hädakaitse, hädaseisund , kurjategija kinnipidamine , kuritegude matkimine , kohustuste kollisioon , eksimuse õigusvastasust välistavas asjaolus, kannatanu nõusolek, oma kohustuste teostamisele suunatud tegu, teenistus - või kutsealaste kohustuste täitmisel toimepandud tegu) Ei, miski ei õigusta nende käitumist.
    Välislähetusse saadetud Toomas ei saanud õigeaegselt tagasi tulla, sest lennujaama töötajad streikisid 2 päeva. Kas tegemist on juriidilise faktiga? Põhjenda oma otsust.
    Toomase jaoks sündmus, streikijate jaoks tegu.
    Kui Toomas välislähetuselt tagasi tuli, teatas tema ülemus , et nende äriettevõtte majandustulemused on halvad ja nad peavad Toomas koha koondama. Toomas sellega nõus ei olnud ja väitis, et alles hiljuti võeti tööle Urmas, kes peaks seetõttu koondatama. Kas Toomase koondamise puhul on tegemist juriidilise faktiga?
    Jah, tema jaoks on sündmus ja tööandja jaoks tegu
  • Mis liiki isikutega siin tegemist on?
    Toomas ja Urmas on füüsilised isikud, ülemus on füüsiline isik, kes esindab eraõigusliku juriidilist isikut.
  • Millisesse õiguse valdkonda nimetatud probleem kuulub?
    Eraõiguse valdkonda
  • Milliste eelduste korral võib tööandja töötaja koondada?
    Majandusliku olukorra halvenemisel, ajutine töövõimetus rohkem kui 4 kuud
  • Kas Toomasel on õigus mingitele hüvitistele? Millest see sõltub?
    Koondamistasu, töötuskindlustushüvitis
  • Kas Toomas, kuulnud ülemuse otsusest, lahkudes oma töökohalt ja jättes sellega ka oma tööülesanded täitmata, pani toime õigusrikkumise? Kui jah, siis millist liiki?
    Jah, tööõigusrikkumise. Puudub õigus koondamishüvitisel, vabastatakse töökohalt.
  • Kas Toomase käitumises esinevad tema teo õigusvastasust välistavad asjaolud?
    Ei esine
  • Kuidas peaks tööandja sellisel juhul Toomasega käituma?
    Vabastatakse ametikohalt.
  • Kuhu peaks Toomas pöörduma, kui ta pole rahul koondamisotsusega?
    Töövaidluskomisjoni või maakohus (mitte korraga) NB! Avalikus teenistuses töötav isik ei saa pöörduda.
  • 20 a Tõnu sai juhiload ja otsustas seda tähistada koos oma sõpradega. Peol tarvitati ka alkoholi. Kui Tõnu hakkas hommikul autoga koju sõitma, siis ületas ta lubatud suurimat kiirust, mistõttu politseiametnikud tema auto kinni pidasid . Tõnul oli ka alkoholijoove 0,6 promilli. Kas noormees rikkus sotsiaalseid norme? Kui jah, siis millist liiki?
    Sotsiaalsed normid on moraali-, religioossed-, korporatiivsed- ja õigusnormid .
    Tõnu rikkus moraali- ja õigusnorme.
    kuni 0,2 ei ole joove , ei karistata; 0,5-1,49 kerge joove, väärtegu; 1,5-2,49 keskmine joove, kuritegu; 2,5-... raske joove, mõtlemata tegu.
  • Kas Tõnu pani toime õigusrikkumise? Kui jah, siis millist liiki?
    Jah, väärtegu
  • Kas midagi muutuks, kui ametnikud oleksid Tõnul tuvastanud keskmise joobe?
    Keskmine joove, kuritegu, kriminaal korras karistatav .
  • Kas midagi muutuks, kui Tõnu oleks sõitnud enne tema peatamist autoga maha 5 m naabri aeda?
    Naabril oleks õigus nõuda kahjude hüvitamist
  • Mis liiki isikutega siin tegemist on?
    Kõik on füüsilised isikud. Politseiametnik on füüsiline isik, kes esindab avalik-õigusliku juriidilist isikut ehk riiki.
  • Kas Tõnu on õigussubjektne?
    Jah
  • Millisesse õiguse valdkonda nimetatud probleem kuulub?
    Avaliku õiguse valdkonda (kui kedagi saab karistada)
  • Kas kiiruse ületamine, alkoholijoove ja auto peatamine ametnike poolt on Tõnu jaoks juriidiliseks faktiks? Kui jah, siis millist liiki ja miks?
    Kiiruse ületamine on tegu, alkoholijoove on tegu, auto peatamine on sündmus.
    Kui Tõnu oleks avaliku asutuse esindaja, siis ta kahjustaks sellega asutuse mainet, kuigi ta seda omal vabal ajal tegi
  • Kas valla puhul on tegemist avaliku halduse kandajaga? Kui jah, siis millist liiki?
    Jah, avalik-õiguslik korporatsioon
  • Mis liiki isikuks on vald?
    Avalik-õiguslik juriidiline isik
  • Kas midagi muutuks, kui Tõnuga koos autos sõitnud Tiina oleks saanud avarii tagajärjel raskeid kehavigastusi?
    Jah, tegemist on kuriteoga.
  • Kas Tiinal oleks võimalik esitada mingeid nõudeid Tõnu vastu?
    Jah, saamata jäänud tasu hüvitis, moraalsekahju hüvitamist, otsene kahjutasu.
  • Kui Tõnu ei soovi oma kohustusi täita, kuhu saaks Tiina pöörduda?
    Maakohtusse
  • Linnavalitsuse ametnik Rauno oli oma abielu registreerimisele ilmunud joobes. Kuna ametnik keeldus toimingut tegemast, nõudis Rauno valjuhäälselt oma õigusi abielu sõlmimisele. Vaatamata sugulaste keelamisele, jätkas Rauno ametniku solvamist ja püüdis teda laual oleva vaasiga visata, mis aga ametnikku ei tabanud. Vaas purunes. Kohale kutsunud politseiametnikud viisid Rauno kainenema. Ülejärgmisel päeval teatas linnavalitsuse esindaja Raunole, et temaga lõpetatakse teenistussuhe vääritu teo toimepanemise tõttu. Mees sellega nõus ei olnud.
  • Mis liiki isikutega siin tegemist on?
    Füüsilised isikud, linnavalitsuse ametnik on füüsiline isik, kes esindab avalik-õiguslik juriidilist isikut.
  • Kas abielu sõlmimine on juriidiline fakt?
    Jah, tegu
  • Millisesse õiguse valdkonda käsitletud abielu sõlmimisega seotud probleem kuulub?
    Eraõigus valdkonda
  • Kas Rauno rikkus sotsiaalseid norme?
    Jah, moraali-, tava- ja õigusnorme
  • Kas Rauno käitumises on õigusrikkumise tunnuseid?
    Jah, väärtegu (avaliku korra rikkumine : lärmas, loopis vaasi ), tsiviilõigus rikkumine (asutuse vara lõhkumine)
  • Kas Rauno käitumises on tema teo õigusvastasust välistavad asjaolud?
    Ei ole
  • Kas Rauno käitumises on juriidilisest vastutusest vabastamise aluseid?
    Ei ole
  • Kas Rauno teenistusest vabastamise dokument on õigusakt?
    Jah on küll, üksikakt
  • Millisesse õiguse valdkonda see probleem kuulub?
    Avaliku õiguse valdkonda
  • Kuidas saab Rauno oma õiguste eest seista ja kuhu peaks ta pöörduma, kui tema arvates on temaga ebaõiglaselt käitutud?
    Halduskohtusse
  • Kas kellelgi on nõudeõigus Rauno suhtes?
    Maavalitsusel on nõudeõigus
  • Priit kuulus ülikooli korvpallimeeskonda. Neil oli omavaheline kokkulepe, et kes treeningule põhjuseta ei tule, see peab maksma ühiskassasse 5 eurot. Teistkordse põhjuseta puudumise järel visatakse ta meeskonnast välja. Ühel õhtul, kui Priit oli teel treeningule, tuli talle pargis vastu noormees, kes püüdis temalt kotti ära rebida. Kuna Priit hakkas vastu, siis rabelemisega kaotas ta tasakaalu ja kukkus. Noormees jooksis tema kotiga minema. Kotis oli Priidu riietele ka sõber Toomase fotoaparaat , mille Priit pidi talle pärast trenni tagastama. Sel õhtul Priit treeningule ei jõudnud. Järgmisel päeval kuulis Priit, et ta on meeskonnast välja arvatud, sest see oli tema teine puudumine.
  • Kas kaasuses rikuti sotsiaalseid norme? Kui jah, siis milliseid?
    Korporatiivseid ja tava norme rikuti, siis kui Priit meeskonnast välja arvati.
    Tegija (varas) tema puhul rikuti moraalinorme, õigusnorme
  • Kas meeskond käitus õigesti?
    Jah, kuid mõlemad poole tuleb siiski ära kuulata
  • Millisesse õiguse valdkonda see probleem kuulub?
    Eraõiguse valdkonda, rünnak on avaliku õigus valdkonda kuuluv probleem
  • Kas võõra noormehe käitumises on õigusrikkumise tunnuseid? Kui jah, siis mis liiki ja miks?
    Jah, kuriteoga
  • Kas tema käitumises esinevad juriidiliste faktide tunnused?
    Vargale tegu, ohvrile sündmus
  • Kas midagi muutuks, kui võõras noormees oleks olnud 13-aastane?
    Siis ta ei ole õigussubjektne, karistada teda ei saa. Rahalise nõude korral peavad vanemad hüvitama.
  • Kas midagi muutuks, kui võõras noormees oleks Priitu ähvardanud noataolise esemega ja Priit oleks koti ise talle üle andnud?
    Jah, röövimise korral kehtib teine parakrahv; kuritegu
  • Kas Priidu käitumises on juriidilise fakti tunnuseid?
    See, et Priit ei läinud trenni on sündmus, rünnak tema jaoks on sündmus
  • 12-aastane Lauri ja 15-aastane Kristo otsustasid õhtul minna naabri Pauli aeda ja sealt õunapuu otsast tuua endale õunu. Õunte korjamisel murdsid nad noore õunapuu oksi katki. Õunapuu otsas rebenesid Kristo püksid . Kui nad oli juba õunad kätte saanud ja ronisid üle aia tagasi, nägi naaber Paul neid ja pidas poisid kinni. Mees nõudis vanematelt tekitatud kahju hüvitamist, millele vanemad vastu vaidlesid. Lauri isa väitis, et hoopis Paul peab hüvitama Kristo pükste väärtuse.
  • Mis liiki isikutega siin tegemist on?
    Kõik on füüsilised isikud
  • Kas poisid on õigussubjektsed?
    Lauri ei ole, sest ta on deliktivõimetu. Kristo on õigussubjektne
  • Kas poiste käitumises on juriidilise fakti tunnuseid?
    Jah, poiste käitumine on tegu
  • Millisesse õiguse valdkonda see probleem kuulub?
    Eraõiguse valdkonda
  • Kas poisid rikkusid sotsiaalseid norme? Kui jah, siis millist liiki?
    Jah, õigusnormid, tavanormid, moraalinormid
  • Kas poisid panid toime õigusrikkumise?
    Jah, väärtegu
  • Kas poiste käitumises on teo õigusvastasust välistavad asjaolud?
    Ei ole
  • Kas poiste käitumises esineb juriidilisest vastutusest vabastavaid asjaolusid?
    Ei ole, sest alaealisus ei tähenda süüdimatust.
  • Kas midagi muutuks, kui Lauri oleks 17-aastane?
    Lauri muutuks õigussubjektseks, ta oleks deliktivõimeline ehk karistatav.
  • Mida peaks Paul ette võtma, kui poiste vanemad ei ole nõus tekitatud kahju hüvitama?
    Tuleb ära fikseerida olukord, kui läheb kähmluseks/rusikate rullimiseks siis tuleks kutsuda politsei. Vaidluse lahendab maakohus
  • Vasakule Paremale
    Kaasused #1 Kaasused #2 Kaasused #3 Kaasused #4 Kaasused #5 Kaasused #6 Kaasused #7
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 40 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kasksi Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Õiguse alused konspekt
    25
    doc

    Õiguse alused konspekt

    .........................................................................15 19. ÕIGUSRIKKUMINE: ............................................................................................................16 20.TÖÖÕIGUS ........................................................................................................................18 21.KAASUSED.............................................................................................................................20 22.SAADETUD KAASUSED.......................................................................................................23 1 1.RIIGI TUNNUSED 1.Avalik võim on on suveräänse riigi õigus ja võime teostada takistamatult oma vabalt moodustatud riigiorganite süsteemi abil seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu. Avalik

    Õigus
    Õiguse konspekt
    45
    docx

    Õiguse konspekt

    Muistsel ajal õigused. Anti edasi vanematelt noorematele. Samastumine tänapäevaga. Kihistumine ja valitsev grupp hakkas reegleid kehtestama. Tekkis riik. Riigi tunnused: o Avalik võim ­ ülemvõim inimeste ja territooriumi üle, see on võim ilma piiranguteta teatud viisil käituda. (Erinevad võimuinstitutsioonid, struktuurid, kes ohjavad rahvast) nt politsei, luureorganid, vanglad, kaitsevägi o Territoorium ­ piir (mere- ja maismaa). Eestil on Venemaaga pigem majanduspiir, kuna siiani kindlat kokkulepet pole. Merepiir ­ kaldast 200 meremiili on riigi majandusvöönd (selle sees on võimalik kala püüda). Kui kahe riigi vahel on vähem kui 24 meremiili, siis on riikide piir keskel. Territoriaalmeri - ~8 meremiili kaugusel on nö selle riigi ,,vees". Õhuterritoorium ­ ulatub nii kõrgele kui on omanikuhuvi. Maavarad

    Õiguse alused
    Õiguse alused konspekt
    6
    docx

    Õiguse alused konspekt

    Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestanud (seadused, määrused, korraldused jne.); õigusnormid. või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga Õigusüsteem võib olla ka õigusperekond. ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. Õigusüsteemide tüübid: Mandri-Euroopa õigussüsteem; Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on teatud ajal ja kohas Angloameerika ehk common law süsteem; Skandinaavia kehtivate kirjutatud õigusnormide kogum. Loomuõigus on kõige õigussüsteem; Islami, hinduistlik, judaistlik õigusüsteem; Kaug- tähtsam, see on omane juba sünnist peale. Subjektiivne õigus on Ida õigussüsteem; Aafrika ja Madagaskari õigussüsteem; positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev õigustus. Sotsialistlik õigussüsteem. Eraõigus on õiguse valdkond, mis

    Õiguse alused
    Õiguse alused konspekt
    4
    docx

    Õiguse alused konspekt

    Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestatud (seadused, määrused, korraldused jne.); õigusnormid. või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga Õigusüsteem võib olla ka õigusperekond. ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. Õigusüsteemide tüübid: Mandri-Euroopa õigussüsteem; Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on teatud ajal ja kohas Angloameerika ehk common law süsteem; Skandinaavia kehtivate kirjutatud õigusnormide kogum. Loomuõigus on kõige õigussüsteem; Islami, hinduistlik, judaistlik õigusüsteem; Kaug- tähtsam, see on omane juba sünnist peale. Subjektiivne õigus on Ida õigussüsteem; Aafrika ja Madagaskari õigussüsteem; positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev õigustus. Sotsialistlik õigussüsteem. Eraõigus on õiguse valdkond, mis

    Õigus alused
    Õiguse alused
    9
    docx

    Õiguse alused

    Õiguse alused KT 1. Riigi ja õiguse tekkimine Riigi teke on eelkõige seotud terrirooriumi kaitsmisega nii välis- kui sisevaenlaste eest. Riigil on keskne seisund ning juhtiv rolli. Enne riigi ja õiguse tekkimist kontrollisid inimeste käitumisviisi vaid tavad. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites, käitumise reguleerimiseks loodi uued normid. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) Riik aktsepteeris teatud tavasid, hakkas nõudma nende täitmist 2) Riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). 2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Riik esineb ühiskonna suhtes juhtimisvahendina, ühiste asjade ajajana, esindab ja kaitseb. 3. Avalik võim Avalik võim on riigi esmatähtis tunnus. Avalik võim hõlmab kogu riigi juhtimist

    Õigus
    Õiguse alused eksamiküsimused 51-99
    6
    docx

    Õiguse alused eksamiküsimused 51-99

    51. Millised spetsiifilised tunnused eristavad õigussuhet muudest ühiskonnasuhetest? 1.õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel 2. Mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu 3. Mille säilimisel tagab riik.4. mis kannab individualiseeritud,määratletud iseloomu. 52. Kuidas määratleda õigussuhet ja milline on õigussuhte struktuur? Õigussuhte struktuurseteks elementideks on 1) õigussuhete subjektid e suhtepooled või suhtest osavõtjad 2) subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, mis suhte subjekte omavahel seovad. 3) õigussuhte objektid (riigiorganid, riik tervikuna, organisatsioonid) oluline on siin see, et õigussuhte poolteks e osavõtjateks oleksid niisugused subjektid, kes omavad õigussubjektsust st. kellel on vastav võime õigussuhtes osaleda. 53. Millistele tingimustele peab vastama õigussuhte subjekt? . Õigussubjektsus kujutab endast isiku võimet olla õigussuhtest osavõtja. Õigu

    Õigus
    Õiguse alused kordamisküsimused
    16
    doc

    Õiguse alused kordamisküsimused

    ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi tekkimise vajadus- territooriumil elav rahvahulk vajas juhtimist. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes ajapikku pealiku lähikond. Lähikonda kuuluvatele isikutele hakati usaldama ka sugukonnasiseste funktsioonide, sealhulgas juhtimisfunktsioonide teostamist Kogukonnast oli saanud riik. Võimu organisatsioon ja võimu teostamise vahendid on inimühiskonna ajaloo vältel läbi teinud olulise arengu, mis on lahutamatult seotud riigi tekkimise ja riigivõimu eri vormide kujunemise ja arenguga. 546-600eKr Roomas leiti esimene kirja pandud õigus. Meie õiguse algmõisted pärinevad Roomast. Õigus juhib sotsiaalseid suhteid. Õiguse tekke a

    Õigus
    ÕIGUSE ALUSED KT1
    82
    docx

    ÕIGUSE ALUSED KT1

    ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine Ühiskond (inimeste kooselu vorm) eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. RIIGI TEKKIMINE – tavaliselt seostatakse sotsiaalset võimu riigiga, kuid sotsiaalne võim oli omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele ja erinevates vormides ka igale ühiskondlikule organisatsioonile ja inimkooslusele, alates perekonnast ja hõimust ning lõpetades mitmesuguste mitteriiklike majanduslike ja poliitiliste ühendustega. Riik on organisatsioon, mis teatud territooriumil(territoriaalne võim) teostab suvenäärset võimu, on varustatud relvadega ja surub maha oma klassivaenlasi. Tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk, mis tõi endaga kaasa varastamise. Pealiku ümber kujunes malev, kelle põhiliseks tegevusalaks sai juhtimi

    Õigus alused




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun