Arhailine õigus (0)

ARHAILINE ÕIGUS
13. X MMXII
Arhailise õiguse erinevused 
ratsionaalsest (Hattenhaueri järgi)
•  Arhailised  mõttevormid püsivad elus ka 
kõrgkultuurides ja võivad isegi 
aastasadade pärast uuesti mõjule 
pääseda.
• On vormirikkamad kui kõrgkultuurid
• Keele ja normide põimik on keeruline
• Erinevad kõrgkultuuridest olemuslikult teist 
laadi mõtlemise ja arusaama, elu ja 
maailma tõlgitsemise poolest
Arhailine mõtlemine on kaemuslik, mitte abstraktne
•  Kinnituseks  toob  Hattenhauer  vanade  barbarite  
seaduste (Lex Salica umbes aastast 500) 
trahvikataloogid. Ei võeta tegu vargusena kokku, 
ei kasutata asja mõistet ja ei ole järjestanud 
väärtuse järgi.
• Järjekord on olulisuse järgi elatusmajanduse 
tingimustes elava talupoja jaoks.
• Teo objekti peab nägema või piltlikult 
ettekujutama. 
Suuline kultuur
• Unustada ei tohi suulise kultuuri 
mälutehnilisi võtteid ja kirjaliku kultuuri 
vajadust väljendada lühidalt.
Seadused kiilkirjatahvlitel
• Ka seal ei ole õigussuhet abstreheeritud, 
vaid on antud juhtum ja tagajärg, sarnaselt 
ennustustele.
• Kui ..., siis...
Väljavõtted Hammurapi seadusest
• 133. Kui keegi mees on sattunud sõjavangiks ja tema  majas  
on, mida süüa, siis tema naine [... ärgu astugu teise] maj a. 
Kui see naine ei ole  hoidnud  vara ja  astub  teise majja, 
toosama naine tõestatagu süüdi ja visatagu vette.
• 134. Kui keegi mees on sattunud sõjavangiks ja tema majas 
ei ole, mida süüa, ja tema naine astub teise maj a, sel naisel 
ei ole süüd.
• 135. Kui keegi mees on sattunud sõjavangiks ja tema majas 
ei ole mida süüa, ja enne tema naasmist tema naine on 
sisenenud teise majja ja sünnitanud lapsi ja hiljem tema 
abikaasa tuleb tagasi oma kodulinna, siis naine naasku oma 
isanda juurde, kuid need lapsed kõndigu oma isa järel.
Pühadus, maagia ja kultus
• Pühad ajad ja kohad (ka kohtuajad ja kohad)
• Pühad puud (germaanlastel pärn kodu 
pühaduse kehastajana)
• Igapäevane kogemus kinnitab muutumatuse 
paremust (Niikaua kui püsib maa, ei lõpe külv 
ega lõikus, külm ega kuum, suvi ega talv, päev 
ega öö. 1 Ms 8.22)
• Raha pigem  ohvriand  või ehe, ei ole 
kaubanduslikke suhteid
Seisused
• Ülikud – Rene´Girard on seostanud 
kuningad patuoina fenomeniga
• Vabad
• Orjad
Patuoinas
• Kui keegi ei ole hoolas ja kogemata 
patustab Issanda pühade asjade vastu, 
siis ta peab enese hüvituseks tooma 
Issandale ühe veatu jäära oma karjast 
sinu hindamise kohaselt mõne hõbeseekli 
väärtuses, püha seekli järgi, kui süüohvri. 
3 Ms 5:15
Õigusrahu hoidmise vahendid
• Õigusrikkumine rikub maailma, 
parandamine  on oluline
• Jumala(te) viha võib tabada  tervet  
kogukonda
•  Trahv  on pigem ohver
• Süü ja tahtlus pole olulised (küll leppimine )
• Kohtusse kutsumise vormelid
• Otsuse pidi sageli kinnitama   kogukond
Õigusrahu hoidmise vahendid
•  Vanne , seotud õnnistamise või needmisega, 
ustavuse  tagatis
• Vande vormid (sõnad, li gutused, kohad)
• Vanne kohtu asemel, vande vennaskond
• Vandekavalus
• Ka kihlus ja abielutõotus on vanded
• Annetused seovad, sageli koos vandega
• Kingitused (li du, sõprus, kihla jne)
•  Ordaalid  (jumalaotsused)
Väljavõte Ur-Nammu 
seadustest
• 14. kui keegi süüdistab noore mehe naist, 
et ta on lebanud teise süles, kuid siis, kui 
Jõgi puhastab tema, süüdistaja kaalugu 
20 seeklit hõbedat
Lex Salica I
• I Kohtusse kutsumisest
• § 1. Kui keegi on kutsutud kohtusse (ad mal um) kuninga seaduste kohaselt ja 
jätab ilmumata, saab  trahvi  600 denaari, mis teeb 15 solidust.
• § 2. Kui aga see, kes kutsus kel egi kohtusse ja jätab ise tulemata ning kui teda 
ei takistanud mingi seadusejärgne asjaolu, saab ise trahvi 15 solidust sel e 
kasuks, kel e ta kohtusse kutsus.
• § 3. See, kes kutsub kedagi kohtusse, peab  tulema  koos tunnistajatega 
kohtusse  kutsutava  maja juurde ning juhul, kui teda ei ole kodus, kutsuma välja 
kas tema naise või kel egi kodustest, et neile  teatada  tema kohtusse 
kutsumisest.
• § 4. Kui aga  kostja  on kuninga teenistuses, ei saa teda kohtusse kutsuda.
• § 5. Kui ta on val ast ära oma isiklikes asjus, saab teda kutsuda kohtusse nagu 
ülal märgitud.  
Suhted võõrastega
• Võõrad, kelle hõimu või perega ei ole 
lepingut, on vaenlased
Järgnevalt arhailise õiguse 
näiteid “Kalevipojast”
Kalevi testament
• Ma ei taha kuningriigi Volivalda 
vähendada, Lipi-Lapi lahutada: Riik peab 
jääma jagamata Ühe poja  voli alla, 
Kangemalle kaitsevallaks  
Mõõga  ostmine
• Võlg on vanast võõra oma, laenust ei saa 
sukalaba, Petust kindlapöialtagi; Õige 
tasub teise oma, Tasub võlga tõrkumata.
Needmine
•  Saagu , saagu, ma sajatan, saagu sind 
sõjariist surmama,  Terav  raud sind 
tappemaie, Saagu sulle salamahti 
Mõõgast sündima mõrtsukas, Valatud 
verest  vaenlane ! Saagu sa soossa 
surema, Mätta otsa mädanema, 
Põõsastikku pendimaie, Rägastikku 
raipenema! 
Öine nõuandja 
• Kahju, Kalevite poega ! Vaga  vere 
valamine  Mõistab  kohut sinu kohta; Veri  
püüab vere palka, Surm on surma 
sünnitaja; Vaga vere vermesida, Soome 
sepa  sajatusi, Hella  eide  pisaraida, 
Sõsarate silmavetta Või ei võtta mõõga 
küljest, Kurja mingit kustutada.
Mõõga hinna tasumine
• Alevipoja avaldus “Sarvist härga seotakse, 
Sõnast meesta sõlmitakse,” pani Kalevite 
poega Kuuldes kohe kohkumaie: Mõõga-
võlg veel maksemata, Sepa kätte 
saatemata. 
Mõõga vastus
• Kallis Kalevite poega, Kuninglikku kange  
meesi! Sul, kui viha süttinekse Meeletuska 
tõusenekse Humalaviha volilla, siis ei ole 
sidemeida, Tarka aru takistamas; Kerge 
käsi keeritelles sunnib mõõka surmamaie, 
Vaga verda valamaie! See`p see 
sõjasellikesta, Kallist rauda kurvasteles. 
Mõõka leinab mehekesta, Peremehe 
pojukesta.  
Mõõga lausumine
• Tuleb korra tulev-päevil Parema põlve 
pidudel Minuvääriline meesi, siisap, 
mõõka, sõbrakene, Tõuse laintest 
tuhinalla, Veere  ise veesta välja Vapra 
käele vaderiksi! Kui aga juhtub 
kõndidessa Jalakanda pistma jõkke, Kes 
sind enne isekannud: Siisap, mõõka, 
sõbrakene, Murra jalad tal mõlemad
Varrakule palga lubamine
•  Lapu  tarka  laulis  vastu: “Lisa peale lusti 
pärast, Pane  palgaks  peale hinna, Mis sul 
kodus kütkessa Seina küljes seisnekse!” 
Kalevite kallim poega Tõoteles täitaneda, 
Külamehel kütkendatud  ahelate  arvulise 
Meeleheaks veel peale panna.
Varrakule tasumine
• Kalevite kallis poega Sõbra keelust 
hoolimata Laulis aga lustilikult: “Kui ka 
kallist seisaks kirjas, Teadmata tululikku, 
Tõotust mees peab tasumaie: Sarvest 
härga, sõnast meesta! Õpeteleb muistne 
sõna.”
Võõra rahvaga sõjaseisukord
Kalevite kange poega
Kargas  laevast kalda´alle
Penilasi pillutama,
Vaenulasi virutama;
Surmas neida sadadella,
Tappis teisi tuhandeida.
Sõjaseisukorra raskused
Tarka taati tähendama:
“Kuidas võid sa, kulla venda,
Tarkuseteeda toimetada,
Kui sa  rahvad  raske käega,
Nõude-andjad nurmedelta
Eesta ära hävitanud?”
Mõõga kättemaks
• Kinnitatud kurja käsku Sunniteli sortsidelle 
Mõõka kätte maksamaie, Kes see mõõga 
siia kannud, Vargakäpil viinud vette. Aga 
mõõga arvamista Sepa vanne segatanud. 
Kui nüüd Kalevite poega Jalakanda 
pistnud jõkke, Mõõka kohe mõtlemaie, 
Arvus nõnda arvamaie: Kas ei enne ise 
kannud  Meesi ole mõõgakesta? Kas ei 
kohus  karistada ?
Mängu ja  kihlveo  võlad olid 
arhailises õiguses sarnased 
vandekohustusele
Kihlveo- ja mänguleping BES-is
• § 4353 Kihlvedu on säärane leping, millega 
mõnesuguse vaieldava väite puhul 
määratakse, et see, kelle arvamus osutub 
ebaõigeks, peab teisele poolele või 
kolmandale isikule   tasuma  midagi ette 
kindlaksmääratut.
• § 4337 Mängulepinguga kasu ühe poole ja 
kaotus teise poole jaoks tehakse sõltuvaks 
tulevasest  teadmatust sündmusest.
Mängulepingu ja kihlveo erinevad 
tagajärjed
• Kihlveolepingust tekkiv kohustus oli 
hagetav.
• Mänguleping ei tekitanud hagi võidu 
sissenõudmiseks.
• Mängulepingus tuli eristada lubatud 
mängu (andis õiguse vabatahtlikult 
makstut endale pidada) ja lubamatut 
mängu (võis tagasi nõuda ka 
vabatahtlikult makstut)
Kihlvedu
• Lubadus on on kohustav , sõltuvalt 
minevikus toimunud või lepingu sõlmimise 
ajal toimuvast asjaolust, kui kohustus on 
sõltuv tulevasest asjaolust, siis ei või see 
olla poolte kaastegevusest järgnev.
• Kaotaja tegevus peab olema ette kindlaks 
määratud ja võib olla määratud 
kolmandale isikule.
Hinnang kihlveole
• Kui  varad  nihkuvad ühelt isikult teisele juhuse ja 
teadmatuse põhjal, oleks kogu majanduselu 
varsti segi paisatud.
• Kui aga inimesed ise teevad oma  varanduse  
nihkumise ühelt teisele sõltuvaks juhusest ilma 
ühegi mõistliku põhjuseta, si s 
tsiviilseadusandlus ei peaks seda soodustama 
kohtuliku abi andmisega.
E. Ein, Mängu- ja kihlveolepingute õiguslik erinevus, Õigus nr 3, 1936 
• 1941 kaotati hagetavus 
Võlaõigusseadus
• § 1005. Tasu avalik lubamine 
• Teatud teo tegemise, eelkõige tulemuse 
saavutamise eest avalikult tasu lubanud 
isik peab maksma teo teinud isikule 
lubatud tasu, isegi kui teo tegija  ei 
tegutsenud tasu lubamisest lähtudes. 
Vanne
• 1920. aasta põhiseaduses ei ole vannet
• 1934. aasta põhiseadus: “Mina, NN, rahva 
tahtel  asudes  Riigivanema kohuste 
täitmisele, pühalikult tõotan ustavalt kaitsta 
Eesti Vabariigi põhiseadust ja seadusi, 
õiglaselt ja  erapooletult  teostada  minule  
usaldatud volitusi ning nende volituste 
ulatuses kõigi oma võimistega ja parema 
arusaamisega töötada eesti riigi ja rahva 
kasuks.”
Vanne 1938
• “Mina, NN, asudes rahva tahtel Vabariigi 
Presidendi ametisse, pühalikult tõotan 
vankumata kaitsta Eesti Vabariigi 
Põhiseadust ja seadusi, õiglaselt ja 
erapooletult teostada minule antud võimu 
ja ustavalt täita oma võimetega ja  parima  
arusaamisega Eesti Vabariigi ja rahva 
kasuks.”
Vanne 1992
• "Astudes Vabariigi Presidendi ametisse, 
annan mina, (ees- ja perekonnanimi ), 
pühaliku tõotuse kaitsta vankumata Eesti 
Vabariigi põhiseadust ja seadusi, õiglaselt 
ja erapooletult kasutada minule antud 
võimu ning täita ustavalt oma kohuseid 
kõigi oma võimete ja parima 
arusaamisega Eesti rahva ja Vabariigi 
kasuks." 
Kes veel vannet annavad
• Riigikogu liikmed: “Asudes täitma oma kohustusi 
Riigikogu liikmena Riigikogu ...  Koosseisus , annan 
vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema 
põhiseaduslikule korrale”
• Valitsuse liige (kannab vastutust riigi ja 
südametunnistuse ees)
• Riigikontrolör (ustavaks jääda Eesti rahvale ja 
Vabari gile ning tema põhiseaduslikule korrale, 
südametunnistuse järgi täita kohustusi)
• Õiguskantsler (sarnane õiguskantsleri vandele)
Kes veel vande annavad
• Kaitseväelane
• Kaitseli tlane
• Piirivalveametnik
• Päästeteenistuja
•  Kohtunik , rahvakohtunik, kohtunikuabi
• Kohtuekspert,  riiklikult  tunnustatud ekspert
• Vandeadvokaat
• Mitmed kutsed 
Vanded menetlustes
• Võlgniku vanne täitemenetluses
• Võlgniku vanne pankrotimenetluses
• Ettevõtja vanne saneerimismenetluses
Vandest keeldumise tagajärjed 
tsiviilkohtumenetluses
• § 270. Menetlusosalise keeldumine vande ja vande all 
seletuse  andmisest
• (1) Kui pool keeldub vannet või vande all seletust andmast või kui ta 
ei tee kohtu nõudmisest hoolimata selle kohta mingit  avaldust , võib 
kohus lugeda vastaspoole väidetud asjaolu tõendatuks, arvestades 
muu hulgas vande või seletuse andmisest keeldumise kohta 
esitatud põhjendusi. 
• (2) Kui pool ei ilmu mõjuva põhjuseta tema vande al  
ülekuulamiseks määratud kohtuistungile, võib kohus ilmumata 
jätmise asjaolusid arvestades lugeda ta seletuse andmisest 
keeldunuks. 
• (3) Iseseisva nõudeta kolmanda isiku keeldumise korral seletuse või 
vande andmisest kohaldatakse tunnistaja ütluste andmisest 
keeldumise ja sel e eest ettenähtud vastutuse kohta sätestatut. 
Valevande tagajärjed 
karistusseadustikus
• § 320. Valeütlus ja valevanne 
• (1) Kannatanu või tunnistaja poolt  kriminaal - või 
väärteomenetluses või  tsiviilkohtu - või 
halduskohtumenetluses teadvalt vale ütluse andmise 
eest või tsiviilkohtu- või halduskohtumenetluses 
menetlusosalise poolt vande all teadvalt vale 
seletuse või vande all teadvalt vale vara nimekirja või 
sissetulekute või kulude arvestuse andmise eest –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase 
vangistusega. 
Südametunnistus
On mõistuse otsus, mis käsib inimesel õigel 
hetkel teha head ja hoiduda kurjast. Tänu 
südametunnistusele  tajub  inimene tehtava 
või tehtud teo kõlbelist väärtust ning saab 
nõnda kanda vastutust oma teo eest. 
Võttes kuulda südametunnistust, võib tark 
inimene kuulda Jumala häält, kes temaga 
räägib.
Katoliku kiriku katekismuse kompendium
Süüme ehk südametunnistus
Tähistab seda instantsi meie 
teadvuses, mis meie toimlemist ja 
hoiakut hindab heaks või halvaks, 
lubatuks või lubamatuks.
Elmar  Salumaa. Süstemaatilise teoloogia käsiraamat
Südametunnistus 
Ehk sisetead ehk  sisetunne , ka süüme, 
subjektiivne ebamäärane tunne või selge 
teadmus  sel est, mis on õige või ebaõige, pahe  
või hüve, kuidas peab toimima või mida vältima. 
S on sotsiaalne tunne, mis avaldub 
üksikinimeses, tõstes isiksuse eneseväärtust 
ning sidudes isiksust kogu vaimse maailmaga, 
viies aga teda tihti vastuolusse kaasaegsete 
kehtivate  sotsiaalsete oludega.
Eesti Entsüklopeedia VII, 1936 
Südametunnistus
Skolastikuile oli südametunnistus Jumala poolt 
inimestele antud otsustus õigest või 
ebaõigest. I. Kanti järgi on südametunnistus 
kõlbla tahte väljendumine kohusetundes, 
kuna M. Schelen näeb temas üldkehtivat 
arusaamist hüvest. Kristlik  eetika  käsitleb 
südametunnistust kui Jumala tahte sissetungi 
inimesse.
Eesti Entsüklopeedia VII, 1936
Kink võlaõigusseaduses
• § 259.  Kinkelepingu  mõiste 
• (1) Kinkelepinguga kohustab üks isik 
(kinkija) tasuta teisele isikule ( kingisaaja ) 
üle andma talle kuuluva eseme ja tegema 
võimalikuks omandi ülemineku 
kingisaajale või tasuta varalisest õigusest 
kingisaaja kasuks  loobuma või muul viisil 
kingisaajat rikastama. 
Millised seadused veel kinki  
käsitlevad
•  Perekonnaseadus , eestkostja pi rang 
eestkostetava vara kinkimisel
• Pärimisseadus, kas pärandi vähendamisena 
või eelpärandina
•  Karistusseadustik  maksejõuetuse 
põhjustajana
•  Pankrotiseadus  vara vähendajana
• Väärtpaberituru seadus, kui kingiga saadi 
valitsev mõju äriühingus
Kingist veel
• (3) Korruptiivne tulu on majanduslik või 
muu kasu, mida ametiisik  saab  teiselt  
isikult kas avalikult või varjatult 
korruptiivse teo toimepanemise eest või 
tulevikus toimepanemise tingimusel kas:
1) rahalise maksena;
2) kingitusena; 
Kingist veel
• 2) Kaitseväelase suhtes rakendatavad ergutused on:
1) tänu avaldamine suuliselt rivi või vastava kogu ees või 
käskkirjas;
2) tänukirja andmine;
3) teenistusmärgi andmine;
4) lisapuhkuse andmine;
5) rahalise preemia andmine;
6) hinnalise kingituse tegemine;
7) nimelise külm- või tulirelva  kinkimine;
8) distsiplinaarkaristuse ennetähtaegne kustutamine. 
Välised sümbolid
• Peapiiskopi ja piiskopi ametitunnuseks on 
mitra, piiskopirist ja piiskopisau. 
• § 85. Kohtuniku ametiriietus 
(1) Kohtuistungil kannab kohtunik 
ametiriietusena talaari. 
(2) Talaari annab riik kohtunikule tasuta. 
(3) Talaari kirjelduse kinnitab justiitsminister. 
Kreeka ja Rooma
•  1250  eKr Mükeene õitseng
• 1100 eKr Trooja  hävitamine
• IX/VIII eKr sajand Homerose eeposed
• VIII/VII eKr sajand Kreeka  kolonisatsioon  
Vahemere ruumis, Lykurgos Spartas
• 753 eKr Rooma rajamine
• 624 eKr Drakoni seadused Ateenas
• 594/593 eKr Soloni seadused
Kreeka ja Rooma
• 510 eKr Rooma vabariik
• 490-479 eKr Pärsia sõjad
• 494 eKr plebeide streik ja minek Pühale mäele
• 478-431 eKr  Ateena  demokraatia õitseng, 
Gortyni seadused
• 450 eKr kaheteistkümne tahvli seadused
• 431-404 eKr Peloponnesose sõda
• 399 eKr Sokratese hukkamine
• 387 eKr Platoni akadeemia
Kreeka ja Rooma
• 384-431 eKr  Aristoteles
• Alates 355 eKr Demosthenese kohtukõned
• 323 eKr Aleksander Suure surm
•
264-146 eKr  Puunia  sõjad
• 146-148 eKr  Kreekast  saab Rooma  provints
•
106-143 eKr  Cicero
•
Alates 63- 14 eKr Augustus
•
Printsipaadiaeg 27 eKr kuni 284 pKr
Rooma
•
Dominaadi aeg 284-476 pKr
•  Milano  edikt  tunnistab  ristiusu sallitud usuks 313 
• Keisri residentsi  viimine  Konstantinoopolisse 330
•
Theodosius  I keelab paganlikud kultused 392
• Lääne-Rooma valitseja residentsiks saab Ravenne 
404
Rooma
• 410 rüüstab Alarich  Roomat
• 455 vandaalid  Roomas
• 476 kukutab Odoaker  Romulus  
Augustuluse
• 527-565 on keisriks Justinianus
Rooma õigus
• Vana-Rooma riigis tekkinud ja arenenud 
instituutide kogu.
• Euroopa rahvaste poolt rooma eraõiguse 
instituutide edasiarendamisel omaks 
võetud õigus. 
Kviriitlik ajastu
• Quirites – täieõiguslik kodanik
• Tavaõigus, alguses on õiguslikud ja religioossed 
normid koos, hiljem eralduvad, 451 eKr 
kaheteistkümne tahvli seadus.
• Õiguse tundjateks  preestrid , õigusvõimeline 
vaba Rooma kodanikust perekonnapea (Pater 
familias). Maa omandiõigus perekonnal. 
Protsess formalistlik ja eratoimetus. Magistraat  
vaid rahu tagajana.
Preetorite (ka rahvaste) õigus
• Õigus on ilmalik. Riik  arendas  eraõigust, 
eelõige välismaalaste suhtes. Iga-aastane 
määrus ( edictum ) rakendas ja täiendas 
vana õigust, juhindudes õiglusest 
(aequitas) ja teiste Vahemere rahvaste 
õigusest.
•  Pereliikmete   iseseisvus  suureneb, 
omandiõigust piiratakse. Lepingute 
süsteem ja laenutagatiste süsteem. 
Protsessis suurenes riigi osa. 
Edasised perioodid
• I ja II sajandit nimetatakse klassikaliseks 
perioodiks.
• III sajandist rooma-hellenistlik ajastu. 
Keisrite seadused. 
Näide pärimisõigusest
• Pärija astus pärandaja õigusseisundisse, ka kõigi 
võlgade ülevõtmise ning astumise heas usus ja 
ka pahausksesse oludesse. Varandused 
ühinesid.
• 12 tahvli seadus toob  muudatuse . Iga pärija 
vastutab võrdeliselt oma pärandi osaga.
•  Preetorid  vabastasid vastutusest pärija, kes päris 
ainult nime ja ei võtnud vara (testamendiga 
vabaks  lastud  orjad ei saanud  loobuda ).
• Hiljem ka võimalus eraldada päritav vara pärija 
varast.
Näide Rooma õiguse arengust
• Pojad (fili  familias) on avalikus õiguses varakult 
pereisaga  samade  kohustuste ja õigustega, 
võivad olla magistraadid, eraõiguses alluvad 
pereisa  võimule
•  Klassikalises  õiguses muutub perekond 
poliitilisest ühendusest rohkem eetiliseks ja 
sugulusel põhinevaks ühenduseks. Naine pole 
enam võimualune ja pojad saavad iseseisvaks 
emantsipatsiooni teel, Justinianuse ajal on poeg 
tsiviilõiguses iseseisev  subjekt
Perekond
• Vanas õiguses kuulusid sinna inimesed, kes 
allusid ühisele perepeale või alluksid kui ta 
veel elaks ( agnaadid , agnatio)
•  Veresugulus  (kognaadid, cognati) omas 
vanas õiguses tähtsust ainult abieluõiguses
• Preetorite õiguses veresuguluse osatähtsus, 
näiteks pärimisõiguses kasvab
• Justinianuse ajal on veresugulus valdav

Document Outline

• ARHAILINE ÕIGUS
• Arhailise õiguse erinevused ratsionaalsest (Hattenhaueri järgi)
•  
• Suuline kultuur
• Seadused kiilkirjatahvlitel
• Väljavõtted Hammurapi seadusest
• Pühadus, maagia ja kultus
• Seisused
• Patuoinas
• Õigusrahu hoidmise vahendid
• Slide 11
• Väljavõte Ur-Nammu seadustest
• Lex Salica I
• Suhted võõrastega
• Järgnevalt arhailise õiguse näiteid “Kalevipojast”
• Kalevi testament
• Mõõga ostmine
• Needmine
• Öine nõuandja 
• Mõõga hinna tasumine
• Mõõga vastus
• Mõõga lausumine
• Varrakule palga lubamine
• Varrakule tasumine
• Võõra rahvaga sõjaseisukord
• Sõjaseisukorra raskused
• Mõõga kättemaks
• Mängu ja kihlveo võlad olid arhailises õiguses sarnased vandekohustusele
• Kihlveo- ja mänguleping BES-is
• Mängulepingu ja kihlveo erinevad tagajärjed
• Kihlvedu
• Hinnang kihlveole
• Võlaõigusseadus
• Vanne
• Vanne 1938
• Vanne 1992
• Kes veel vannet annavad
• Kes veel vande annavad
• Vanded menetlustes
• Vandest keeldumise tagajärjed tsiviilkohtumenetluses
• Valevande tagajärjed karistusseadustikus
• Südametunnistus
• Süüme ehk südametunnistus
• Südametunnistus 
• Slide 45
• Kink võlaõigusseaduses
• Millised seadused veel kinki käsitlevad
• Kingist veel
• Slide 49
• Välised sümbolid
• Kreeka ja Rooma
• PowerPoint Presentation
• Slide 53
• Slide 54
• Rooma
• Slide 56
• Slide 57
• Rooma õigus
• Kviriitlik ajastu
• Preetorite (ka rahvaste) õigus
• Edasised perioodid
• Näide pärimisõigusest
• Näide Rooma õiguse arengust
• Perekond