Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Õiguse alused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuid ei saanud seda Miks?
Ürgkogukonna sotsiaalsed normid.
Tavad-ajalooliselt väljakujunenud käitumisreeglid, mis on muutunud harjumuseks. Seadust ei muuda.
Religiooninormid -käitumisreeglid,mis reguleerivad inimestevahelisi suhteid religioosse ettekujutuse alusel.
Mütoloogia-müütide kogum loodusest ja inimestest.
Tabu-religioosne keeld mis on pandud mingile esemele,tegevusele,sõnale.
Sotsiaalsed normid.
Sots.reguleerimine-inimeste käitumise piiramine reeglitega.
Reegel-kohustuslik käitumisjuhis.
Norm- väärtushinnangut sisaldav otsustus.
Korporatiivsed- konkreetsele grupile loodud normid, mida liikmed on kohustatud järgima.(ringid,trennid,ühistud)
Religioossed-usuorganisatsiooni normid selle liikmetele .
Õigusnormid on kirjalikud.
Õigusnormide liigid
-õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi
- Kohustavad (maksude maksmine ,liikluseeskirjad,põhikool)
-keelavad(liikluseeskirjad,alkoholi ja tubakatoodete tarbimine, karistusseadustik )
-õigustavad e lubavad(õigus elule,tervisekaitsele, liikluseeskiri ,kõrgharidus)
Territoriaalse kehtivuse järgi
Üleriigilised(seadused)
Lokaalsed -teatud kohas- kehtestatakse üleriigiliste organite poolt(maastikukaitsealad)
Kohalikud-(linna parkimiskord)
Ettekirjutusekohustuslikkuse järgi
-imperatiivsed e. Kategoorilised-peab täitma selliseid reegleid(perekonnaõiguse normid-sünd,surm jne,asjaõigus,tööõigus,võlaõigus)
-dispositiivsed e kokkuleppelised-valikuvõimalused(pooled otsustavad),( tehingud -kinnisvara müük)
-suhteliselt määrtletud- poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemise järgi.
Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi
- regulatiivsed -määratakse kindlaks isikute õigused ja kohustused(sünd- haigla tõend,ID kaart,abielu sõlmimine,kooli sisseastumine )
-kaitsvad-määravad kindlaks juriidilise vastutuse(Norra tulistamine)
Õigusnormi kujunemine
Säte- kõige väiksem ühik õigusaktis, milles avaldub terviklik mõte. N: Abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel.
Seaduses: paragrahv
lõiked(lg)
punktid 1)
N: paragrahv 1 lg 3 p 1
Õigusnormi struktuur
Hüpotees-eeldused,millal õigusnormi rakendatakse(aeg,koht,subjekt) N:sõjaaeg,looduskatastroofi piirkond.Alati.
Dispositsioon - Näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjekti õigusi ja kohustusi
Sanktsioon - Karistus , riigi poolne mõjutusvahend(vangistus, trahv ,juhtimisõiguse äravõtmine)(perekonnaõiguses pole seda osa) N: Kui sõlmitakse abielu,siis mehe ja naise vahel.
ÕIGUS
Õiguse valdkonnad ERAÕIGUS(isik-isik) AVALIK ÕIGUS(isik-riik)  ÕIGUSHARUD(tööõigus,riigiõigus,karistusõigus)
Õiguse instituudid  õiguse allharud
Õigustloovad aktid e üldaktid. N:seadused,määrused,vanusepiirangud jne.
Õigusnormid
SELGITA välja 2 suure õigusperekonna 3 erinevust!
ANGLO-AMEERIKA
Pretsedent-lahendatakse sarnaselt varem toimunud juhtumitega(anglo-ameerika õigusperekonnas)kui pole,peab kohus tegema uue pretsedendi,õigust mõistab vandekohus(12 liiget), kohtunik määrab karistuse,juhib protsessi,KOHUS LOOB ÕIGUST. Avalik-era ei eristata. Õigusnormid pole grupeeritud. Rooma õiguse mõju olematu.
ROMAANI-GERMAANI
Kohtuvõim eraldatud. Järgitakse seadusi,iga juhtum eraldi. KOHUS EI LOO ÕIGUST. Kontrollib seaduskuulekust,aluseks seadused. Eestis pole pretsedendiõigust.avalik-eraõigusel tehakse vahet. Õigunormid on grupeeritud e kodifitseeritud. Rooma õiguse mõju suur.
Õigussüsteem
Õigusharu
Õigusinstituut-varavastased,isikuvastased kuriteod
KOHTUD:
  • 1
  • Maakohustsiviilasi (perekonnaga seotud jne,laenud,töövaidlused),kriminaalasjad(kuritegu,1 kohtunik,1 kohtunik ja 2 rahvakohtunikku),väärteo asjad(1 kohtunik,kergem rikkumine) ERAÕIGUSe juhtumid
  • Halduskohus -ainult haldusasjad(avaliku teenistusega seonduvad vaidlused, kodakondsus ja migratsiooniga seotud,riigi varaga seotud vaidlused) AVALIK ÕIGUSe juhtumid
  • Riigilõiv
    2. Ringkonnakohus -riigilõiv
    2.1 Vaidlustamine -3 kohtunikku(tsiviil, kriminaal ja haldusasjad)
    3. Riigikohus -kassatsioonikautsjon-makstakse riigikohtu arvele-tagastatakse-1. Kui rahuldatakse nõue,täielikult 2. Nõue rahuldatakse osaliselt. Ei tagastata,kui nõuet ei rahuldata või ei arutata.
    Riigikohus
    *3 kohtunikku- kassatsioon ,arutaja kassaator
    *tsiviil,kriminaal,haldusasju-3 kolleegiumi
    *põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegium
    ERAÕIGUS
    Kaubandusõigus
    Ühinguõigus
    Tsiviilõigus:
    1.Asjaõigus
    2.Pärimisõigus
    3.Võlaõigus
    4. Perekonnaõigus
    AVALIK ÕIGUS
    1.Riigiõigus
    2.Haldusõigus
    3.Kriminaalõigus
    4.Finantsõigus
    5.Sotsiaalhooldeõigus
    ÕIGUSSUBJEKTID
    Füüsilised isikud-isik
    Juriidilised isikud: Seaduse alusel loodud õigussubjekt.
    1.eraõiguslikud-äriühingud(OÜ, AS jne, eraorganisatsioonid, mittepoliitilised (korteriühistu), mittetulundusorg (spordiklubid jne), sihtasutused (fondid jne)
    Luuakse erahuvides. Kantakse riiklikku registrisse .
    2.avalik õiguslikud-terrritoriaalsed isikud (riik, vallad ja linnad,avalik õiguslikud asutused,poliit. Org.)
    Luuakse kogu rahva huvides vastava seaduse alusel. Teenivad kogu rahva huve.
    ÕIGUSVORM e ÕIGUSALLIKAS(a 510.)
    Soovituslikud-riigikohtutelt alamatele kohtutele
    ISESEISEV TÖÖ:
    EL õigusaktid ja nende mõju Eesti õigusele!!!!!
    Õigusaktid
    Üldaktid sisaldavad õigusnorme. Impersonaalse e üldise iseloomuga. (Seadus,määrus)
    Üksikaktid antakse üldakti alusel(otsused,korraldused,käskkirjad) konkreetne juhtum.
    Õigusaktideks ei ole juhendid,selgitused e kommentaarid,ringkirjad e tsirkulaarid ja deklaratsioonid(ÜRO inimõiguste dekl 1948).
    Õigusakti struktuur-
    Seadusandlike ja haldusaktide struktuur:
  • Pealkiri
  • Preambula e sissejuhatus (EV PS)
  • Üldsätted
  • Regulatiivne osa( otsustav osa)
  • Rakendussätted(millal hakkab kehtima)
  • Signatuur ja daatum
    Kohtuotsuse struktuur:
  • Juristiktsioonilised aktid e õigusemõistmise aktid
  • Motiveeriv osa
  • Teo kirjeldus
  • Resolutiivosa e kohtulahend
  • Õigusaktide kehtivus
  • jõusolek
  • jõus on iga õigusakt
  • mida pole muudetud või tühistatud, mis ei ole muutunud kehtetuks
  • õigusjõud
  • kõrgema õigusjõuga õigusakt
  • hilisem õigusakt
  • erinormidega õigusakt
  • Kehtivus ajas
  • Määramata tähtajaga
  • Aktis määratud ajani
  • Aktis määratud sündmuseni või toiminguni
  • Kehtivus ruumis- kogu riigi territooriumil,riigi territooriumil teatud tunnustega alal( raudtee ,haigla, vangla ,kaitseväeobjektid),riigi territooriumi haldusjaotusüksus(linn,vald)
  • Kehtivus isikute ringis- kõikidele,teatud isikute grupile(üliõpilased,kaitseväelased,õpetajad,arstid)
    ÕIGUSAKTIDE SÜSTEMATISEERIMINE(tegevus,mille eesmärk korrastada seadusandlust, viia see teatud süsteemi.) Justiitsministeerium
    Inkorporeerimine- endaga liitma,enda koosseisu lülitamine. Õigusaktid pannakse teatud süsteemi. Aluseks võib olla kronoloogiline,tähestikuline,õigusharu või muu järjestus. Inkorporeerimise puhul normatiivaktide sisu ei muutu.
  • Ametlik- tegelevad pädevad organid,õigust loovate organite kontrolli all(N: Riigiteataja )
  • Mitteametlik- üksikisikud ja asutused oma initsiatiivil. (N: kirjastused annavad seadusekogumikke)
    Kodifitseerimine - mitme õigusakti koondamine ühte seadusesse. Sisu muudetakse. (N: kuriteod- kriminaalkoodeks pluss haldusõigusseadustik Karistusseadustik)
    Õigusaktide tõlgendamine-tegevus millega selgitatakse välja õigusnormi tegelik sisu.
    Tõlgendamise võimalused:
    1. Tõlgendamise ulatuse järgi
    2. Sõnasõnaline ehk adekvaatne
    3. Kitsendav või täiendav
    Tõlgendusvõtete järgi:
  • Grammatiline e keeleline
  • Süstemaatilis-loogiline
  • Ajalooline
  • Teleoloogiline e eesmärgipärane
    Juriidilise tähenduse järgi
  • Ametlik e efitsiaalne
  • Normatiivne
  • Kasuaalne e kohtulik
  • mitteametlik
    ÕIGUSSUHE
    -LIIGID
    Juriidilise kohustuse iseloomu alusel:
  • aktiivsed õigussuhted
  • passiivsed õigussuhted
    Õiguste ja kohustuste jagunemise alusel
  • Lihtsad õigussuhted-ühepoolsed
  • Liitõigussuhted –mõlemal poolel õigused ja kohustused(kahepoolsed N:müügi, vahetusleping )
    Õigussuhte funktsiooni järgi:
  • Regulatiivsed õigussuhted
  • Kaitsvad õigussuhted
    Õigussubjektsus- isiku võime olla õigussuhtes subjektiks.
    Tegutsemisvõime- delikti (vastutusvõime 14a) ja teovõime kokku.
    Õigussuhte objekt on nähtus millele õigussuhte kohustused ja õigused on suunatud.
    Õigussubjektsus-
    1.õiguvõime
    2.teovõime
    3.deliktivõime
    JURIIDILISED FAKTID
    Sündmus-ei sõltu inimese tahtest(loodusnähtused)
    Õiguspärased teod
  • Juriidiline fakt- juriidilisele tagajärjele suunatud tegu( abiellumine )
  • Juriidiline toiming-kutsub esile juriidilise tagajärje,sõltumata sooritaja tahtest(võõra kaotatud asja leidmine)
  • Juriidilise resultaadiga tegu-suunatud vaimse loomingu saaduse loomisele(autoriõiguse toob kaasa)
    Õigusliku tagajärje alusel
  • Õigusi ja kohustusi tekitavad(täisealiseks saamine,abiellumine,tööle asumine,kolledžisse astumine)
  • Õigusi ja kohustusi Muutvad(vabaabielust registreerimisel,ühest klassist teise,kursuse vahetus)
  • Õigusi ja kohustusi lõpetavad(lahutus,surm,lepingute lõppemine,kooli lõpetamine)
    Faktide kogumi alusel
  • Lihtfaktid(kiiruse ületamine,lahtine turvavöö,ÜV puudu)
  • Liitfaktid(2 või enam asjaolu,et õigustagajärg saabuks(kiiruse ületamine,millega kaasneb varaline kahju)
  • Juriidiline e faktiline koosseis(vanaduspensioni saamine-eeldused peavad olema täidetud,pensioniamet sekkub)
    Meeste pensioniiga 63,naistel 60,5
    ÕIGUSRIKKUMINE:
    • Juriidiline fakt
    • Kujutab süülist(süüvõimeline),õigusvastast tegu
    • Toime pannud deliktivõimeline isik
    • Juriidilise vastutuse aluseks

    Teo õigusvastasust välistavad asjaolud
    • Hädakaitse
    • Hädaseisund
    • Kurjategija kinnipidamine
    • Kuritegude matkimine
    • Kohustuste kollisioon (mitu kohustust üheaegselt)
    • Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus
    • Kannatanu nõusolek
    • Oma õiguste teostamisele suunatud tegu
    • Teenistus - või kutsealaste kohustuste täitmisel toimepandud tegu

    Eksam : 28. Nov.
    Riigi õigus
    Õiguse aluse kaasus
    Tööõiguse kaasus
    Töölepingu kaasuse näide:
    Tarvi -kinnipeetav,vangistusseaduse alusel töötas; hiljem töövõtuleping, kui vanglas ei olnud.
    Peeter- advokaat(teeb kõik mis võimalik), käsundusleping
    Siim-vanglaametnik,avalik teenistus,ATS.
    Äriühingu juht Toomas võttis Tarvi tööle. Tööleping( katseaeg ) 2 kuud oleks pidanud 4 asemel, kuna 4 kuuks läks tööle.
    Tarvil pidid olema enda tööriistad- 3 kuud oli tööl, siis puudus( haigusleht vajalik) ei teavitanud ja tuli purjus peagaa tööle(vigastuste oht,fikseerimiseks kutsuda politsei) ja teise töötaja asjad olid samuti kaduma läinud.
    Toomas saab Tarvi vallandada, pöörduda maakohtusse
    Tarvi saab pöörduda kohtusse(maakohus, kuna tegemist töösuhtega ja töövaidlus)
    Kristiina töölkäimise näide:
    Lepinguta baaris 18-22ni, 2l õhtul kuni 02ni. Nõudis lisatasu, kuid ei saanud seda. Miks?
    Sireti tööleping.
    Probleemid: peale 17 ei saa töötada.Tööandjal oli vaja 2ks nädalaks et töötaks 20ni. Esimese nädala sai töötada 20ni,aga teist mitte. Tööandja ei saa nõuda seda, kuna seda pole töölepingus kirjas. 300st oli 140 EUR maha võetud põhjenduseta. Viimasel 2-l päeval polnud tööd. Töösuhe lõpetati kuna ei läbinud katseaega edukalt.
    Lahendused: Siret poleks pidanud nõustuma töötama 2 ndlt 20ni. Tööandja vastu pöörduma töövaidluskomisjoni.
  • Õiguse alused #1 Õiguse alused #2 Õiguse alused #3 Õiguse alused #4 Õiguse alused #5 Õiguse alused #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 68 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor SanderVanTotu Õppematerjali autor
    Õiguse aluste lühikonspekt.

    Sarnased õppematerjalid

    Õiguse alused konspekt
    25
    doc

    Õiguse alused konspekt

    ........18 21.KAASUSED.............................................................................................................................20 22.SAADETUD KAASUSED.......................................................................................................23 1 1.RIIGI TUNNUSED 1.Avalik võim on on suveräänse riigi õigus ja võime teostada takistamatult oma vabalt moodustatud riigiorganite süsteemi abil seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu. Avalik võim ning selle teostamine on riigi kolmanda põhitunnuse sisuline aspekt. Avalik võim baseerub riigi autoriteedil ning riiklikul sunnil (ultima ratio printsiip). 2.Territoorium ­ ala, millel kehtivad riigi seadused ja riigil on õigus tagada (vajadusel sunnimeetmetega) seaduste täitmine ehk teostada tõhusalt riigivõimu (jurisdiktsiooni)

    Õigus
    Õiguste aluste eksam
    16
    docx

    Õiguste aluste eksam

    kindlustamiseks ja kaitsmiseks ning millest kinnipidamine on tagatud riikliku sunnijõu kasutamise võimalusega. Õiguse tunnused: On üldise iseloomuga käitumisreeglite kogum On üldkohustulikud. On tagatud riigi sunnijõuga Riigi poolt kehtestatud normid Kindlatel printsiipidel rajanev õigusnormidesüsteem Õigus on õigusnormide kogum. Õigus jaguneb: Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on teatud ajal ja kohas kehtivate kirjutatud õigusnormide kogum. Riigi poolt kehtestatud. Loomuõigus e ülipositiivne õigus, sünnipäraselt saadud. Subjektiivne õigus on positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev õigustus. Siseriiklik õigus on ühe riigi õiguskord Siseriikliku õiguse loomisel on riik suveräänne ning õigustatud looma mistahes sisuga õigust v.a välislepingutega piiratud ulatuses.

    Õigus alused
    Õiguse konspekt
    45
    docx

    Õiguse konspekt

    riigi ,,vees". Õhuterritoorium ­ ulatub nii kõrgele kui on omanikuhuvi. Maavarad ­ kuuluvad riigile. Väikeses koguses omatarbeks võib omaniku kasutada. Suurema koguse müük nõuab riigi luba. Põhjavesi/päike/tuul ­ üldine hüve. o Riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset (ise otsustav) võimu. Riik on rahvusvahelise õiguse subjekt. Rahvas valib esindajad, riigikogu, kes kehtestab reeglid. AUS on sõltuv UK-st. Eesti suveräänsem, kuid sõltume EU otsustest. Avalik huvi ­ kogu rahva huvides (ei saa keelata magistrali ehitamist maja juurde, lennukite lendamist üle mu maja jne). Avaliku huvi pole võimalik keelata. Leid, peitvara, aare ­ kuulub riigile. 50% hüvitatakse riigi poolt leidjale. Illegaalne müük ja omamine on kriminaalkorras karistatav.

    Õiguse alused
    Õiguse alused konspekt
    6
    docx

    Õiguse alused konspekt

    Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestanud (seadused, määrused, korraldused jne.); õigusnormid. või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga Õigusüsteem võib olla ka õigusperekond. ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. Õigusüsteemide tüübid: Mandri-Euroopa õigussüsteem; Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on teatud ajal ja kohas Angloameerika ehk common law süsteem; Skandinaavia kehtivate kirjutatud õigusnormide kogum. Loomuõigus on kõige õigussüsteem; Islami, hinduistlik, judaistlik õigusüsteem; Kaug- tähtsam, see on omane juba sünnist peale. Subjektiivne õigus on Ida õigussüsteem; Aafrika ja Madagaskari õigussüsteem; positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev õigustus. Sotsialistlik õigussüsteem. Eraõigus on õiguse valdkond, mis

    Õiguse alused
    Õiguse alused konspekt
    7
    doc

    Õiguse alused konspekt

    ÕIGUSE ALUSED 13.09.2010 · Õigusallikate jaotus: 1) Õiguslik e. sanktsioneeritud tava ­ ajalooliselt valmiv a) Riik on muutnud tava/normi kohustuslikuks 2) Õigusteadus 3) Kohtu- ja halduspretsedent 4) Leping 5) Normatiivakt e. õigust loov akt 6) Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid 7) Euroopa Liidu õigusaktid Õigusallikad jaotuvad kohustuslikeks ja soovituslikeks allikateks. Soovituslike alla kuuluvad nt. riigikohtulahendid ja ringkonna- ja maakohtulahendid. Objekti õigus subjektid 1) õigustatud pool (maakohus) (õigusnormid) subjektiivne õigus 2) kohustatud pool

    Turismi -ja hotelli ettevõtlus
    Riik ja Õigus täiskonspekt
    41
    doc

    Riik ja Õigus täiskonspekt

    Jüri Liventaal RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTETE ÕPETUS Koostaja: Raivo Kaer, TLÜ RTI RIIK Riigi tunnused: ¤ territoorium ¤ rahvas ¤ avaliku võimu organisatsioon Riikliku korralduse vormid: Unitaarne - ühtne riik Föderatiivne - liitriik I Riigi piires ühtne võimuorganisatsioon - seadusandlik võim, täidesaatev ja kohtuvõim II Riigi piires ühtne õigussüsteem - siseriiklik positiivne õigus, kohtupraktika, rahvusvahelise õiguse normid ja tavad, tsiviliseeritud ühiskonnas üldtunnustatud õiguse printsiibid III Erilised institutsioonid ja riigiametnikud - ametnikud, sõjavägi, maakaitse ning sisekaitse; justiitsorganid ja korrektsiooniasutused IV Riigikassa - maksud, eelarve, riigipank, oma raha Riigi territoorium on maapinna osa, selle alumine osa, selle õhuruum ja akvatoorium. Jurisdiktsiooni ulatust ruumis piiritleb riigipiir- dokumentaalne ja looduses määratletud

    Õiguse entsüklopeedia
    Eksamiküsimuste vastused
    17
    doc

    Eksamiküsimuste vastused

    Eksami vastused 1. Õiguse kui teatud sotsiaalse korra kujunemine on protsess, mille võib jaotada õiguse eelajalooks ja õ. ajalooks. Sellise jaotuse aluseks on kirjalikke õ. allikate olemasolu või nende puudumine. Õ eksisteeris ka varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad. Seda perioodi nimetatakse õ eelajalooks ius non scriptum. Seda iseloomustab sisuliselt see, et õigus kui sotsiaalne kord polnud piisavalt eraldunud tava ja moraalikorrast. Normatiivsed üldistused olid lihtsad. Hiljem omandab õiguse üks või teine element domineeriva tähtsuse ja kirjapanduna algab õ ajalugu ­ ius scriptum. Õ ajaloo alguses säilisid õiguses veel pikka aega sugukondliku korra iseloomulikud jooned. Ius scriptum ei olnud algusperioodil veel ühtseks ja universaalseks inimkäitumise regulaatoriks teatud kindla riigi ter-mil. Ta on formaalselt määratetud ja lähtub

    Õigus
    Õiguse alused loengu põhjalik konspekt
    37
    doc

    Õiguse alused loengu põhjalik konspekt

    Dotsent Norbert Peder Loenguteesid õppeaines "Õiguse alused" (kõik õppeliinid) Teema: Sotsiaalsed normid, õigus ja õigusnorm. Sissejuhatus §1 Sotsiaalsed normid 1.Sotsiaalsete normide mõiste, kohustused. 2. Sotsiaalsete normide põhitunnused 3. Sotsiaalsete normide funktsioonid 4. Sotsiaalsete normide liigid §2 Õiguse tunnused ja mõiste 1. Õiguse tunnused 2. Mõiste õigus tähendusi 3. Õiguse mõiste §3 Õigusnormi tunnused ja mõiste . Õigusnormide liigid 1. Õigusnormi tunnused 2. Õigusnormi mõiste 3. Õigusnormide liigid §4 Õigusnormi loogiline struktuur Kirjandus: Raul Narits Õiguse entsüklopeedia.Õpik TRÜ 1995 Juri Liventaal Riik ja õigus.T. 1999 Juriidiika 2001-2004-04-21 1 Sissejuhatus

    Politoloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun