Õiguse alused. Kolmanda praktikumi juhtumid 1. Loo õiguslaused, millel on järgmised tunnused1.1. lause:
a) regulatiivne,
b) keerulise hüpoteesiga,
c) keerulise õigustava dispositsiooniga
Kui linnaelanik puhastab tänavat lumest ja lörtsist, siis on tal õigus kasutada selleks
labidat ja sahka.
1.2. lause:
a) regulatiivne,
b) lihtsa blanketselt viitava hüpoteesiga,
c) alternatiivse keelava dispositsiooniga
Kui laps kasutab mänguasju vastavalt mänguasjade kasutamise seadusele, siis on tal
keelatud mänguasju lõhkuda või neid teistele lastele anda.
1.3. lause:
a) õigustkaitsev,
b) otseviitava keerulise hüpoteesiga,
c) lihtsa täielikult määratletud
varalise õigusttaastava sanktsiooniga
Kui müüja rikub oma tööd tehes käesoleva seaduse § 125 lg 2 ja lisaks
müümisseaduse § 26 lg 1, siis peab ta tööandjale maksma 1000 Eesti Krooni iga
lõhutud kassaaparaadi eest.
Järgnevad juhtumid on oletuslikud ning nende lahendamine põhineb ainultjuhtumi asjaolude kirjeldusele, mitte aga kehtivatele Eesti Vabariigi õigusaktidele2. Lahenda ülesannePõhiseadus näeb ette eneseteostuse vabaduse tagamise, mida võib piirata ainult
seaduse alusel. Abipolitseinikuseadus näeb ette abipolitseinikule õiguse
seaduserikkuja vahistada ning transportida ülekuulamiseks ning asjaolude
selgitamiseks jaoskonda.
Abipolitseinik tabab Klaara tegevuselt, mis tundub abipolitseinikule kahtlasena. Ta
küll ei näe otsest õigusrikkumist, kuid
kardab , et see võidakse toime panna. Selleks
otsustab ta Klaara vahistada ning transportida jaoskonda asjaolude selgitamiseks.
Kas abipolitseinik tegutses õiguspäraselt?
1
Vastus: Abipolitseinik ei tegutsenud õiguspäraselt, kuna talle ainult tundus Klaara
tegevus kahtlasena ja ta
kartis , et tulevikus võidakse õigusrikkumine toime panna.
Seaduses on aga kirjas, et vahistamine ja jaoskonda transportimine on lubatud vaid
reaalse seaduserikkumise korral, mida aga antud juhul ei toimunud.
3. Lahenda vaidlusMagdaleena on jõudnud pensioniikka ja soovib hakata pensioni saama. Selleks
pöördub ta pädeva institutsiooni
Pensioniameti poole. Enda isiku tuvastamiseks esitab
Magdaleena haigekassakaardi, kuna ta
pass on just aegunud ja uut ei ole olnud veel
mahti teha. Pensioniameti töötaja keeldub haigekassakaardi alusel pensioni välja
maksmast, kuna tegu ei ole pole piisavalt
turvalise dokumendiga, ja palub esitada
turvaline isikuttõendav dokument – pass või autojuhiload.
Isikutõendite seadus (jõustunud 2001) sätestab isikuttõendavate dokumentidena
passi ,
juhiload ja haigekassakaardi. Pensioniseadus (jõustunud 2002) näeb ette, et pensioni
saaja peab oma isikut tõendama. Pensioniameti peadirektor kehtestab oma käskkirjaga
(jõustunud 2003) isiku tõendamise korra, millega kohustab töötajaid tegema
väljamakseid üksnes suure turvalisusega dokumentide, st passi ja juhilubade alusel.
Magdaleena pole otsusega rahul ja pöördub kohtusse. Kuidas peaks tekkinud vaidluse
lahendama õiguse
rakendaja ?
Vastus: Õiguse rakendaja peaks vaatama, kas Pensioniameti direktori käskkiri on
seadusandlusega kooskõlas ja seda ta on. Pensioniameti direktori käskkiri täpsustab
seadusandlust. Pensioniseaduses on kirjas, et pensioni saaja peab oma isikut
tõendama, Isikutõendite seaduses on nimetatud isikuttõendavad
dokumendid . Need
kaks seadust aga ei määra kindlaks aga seda, et pensioni saaja peab saama ükskõik
millist neist kolmest dokumendist isiku tõendamiseks esitada. Seega ei ole käskkirjas
sätestatu
vastuolus nende kahe seadustega. Lisaks peab õiguserakendaja vaatama ega
seadused pole välja antud peale käskkirja, aga nii ei ole, käskkiri on kõige viimasena
välja antud. Sel juhul seal sätestatu kehtib ja kuna see on ka loogiliselt põhjendatud,
siis peaks Magdaleena siiski pensionit soovides esitama passi või juhiloa. Selleks
peaks ta endale uue passi tegema ja selle siis kohe esitama ning saama pensionit
tagasiulatuvalt ka selle aja eest, kui ta veel uut passi polnud kätte saanud, aga ta oli
juba pensioniikka jõudnud.
4. Lahenda ülesanne
.
Karistatavate
tegude seadusega kriminaliseeritakse kalliskivide
vahendamine . Margus
M on kalliskivide vahendustegevusega
tegelenud ajavahemikul 1997 november kuni
2003 juuli. Tegevuse eesmärgiks oli Margusel elatise
teenimine . Enne eeltoodud
seaduse vastuvõtmist ei olnud kalliskivide vahendustegevus seadusega keelatud
tegevus.
Kas piisavate tõendite olemasolu korral on võimalik Mihklit
karistada 20. detsembril
2002 aset leidnud vallasvara vahendustegevuse eest?
Karistusseadustik § 173. Kalliskivide vahendamine isikliku kasu saamise eesmärgil
(1) Kalliskivide kokkuostmine ja selle edasimüümine
isiklikku varalist kasu
taotlemise eesmärgil – karistatakse rahatrahviga 100 päevapalga ulatuses või arestiga
12 kuud.
§ 437. Rakendussäte
(1) Käesolev seadus jõustub 12. augustil 2003.
(2) Käesoleva seaduse § 173 kohaldatakse alates 14. novembrist 2001.
Vastus: Selles ülesandes on esimeseks asjaks see, et kuna ülesande
kirjelduses on
tegemist Margusega ja küsimuses Mihkliga, siis tekib probleem, et ülesannet ei saa
lahendada, kuna
Mihkli tegevuse kohta faktid puuduvad. Veel üks probleme on selles,
et küsimus on vallasvara vahendustegevuse kohta, milleks ei pruugi olla tingimata
kalliskivid.
Kui siiski oletada, et mõeldud on sama isikut, olgu selleks siis Mihkel ning et
vallasvaraks on kalliskivid, siis ei saa teda nimetatud teo eest karistada, kuna see
toimus enne, kui vastavat tegu karistav seadus jõustus. § 437 lg 2 on tühine, kuna
seadust ei või
kohaldada tagasiulatuvalt, va kui see toob asjaosalistele kaasa positiivse
tagajärje. Kuna aga on tegemist Karistusseadustikuga ja antud seaduse järgimine
tooks kaasa sanktsiooni, siis pole seda lubatud tagasiulatuvalt rakendada.
5. Õiguskorrast on leitud järgmine vastuolu. Kumb norm kehtib? Miks? Kuberneri seadusjõuga deklaratsioon 1834:
Iga vaba mees, kes hirmsa võsavillemi naha piirkonnavalitsusse toob, saab
tasuks 15
killingit.
Loodushoiu seadus 1993:
Metsloomade
tapmine on keelatud.
Vastus: Kui oleks olemas vastuolu, siis kehtiks Loodushoiu seadus, kuna see on välja
antud hiljem. Tegelikult aga kehtivad mõlemad normid, kuna tegelikult vastuolu
puudub, sest võsavillemi naha piirkonnavalitsusse toomine ei pruugi tähendada seda,
et tooja ise looma
tapnud on. Loom võis näiteks ka ise surra.
6. Kuidas ületada järgmine lünk Inimeste karistamise seaduses?Karistamise subjekt
Kui pole eraldi teisiti märgitud, rakenduvad käesoleva seaduse ettekirjutused vanema
kui 18-aastase isiku suhtes.
Vargus alaealise poolt
Kui 7-14-aastane varastab – karistatakse teda noomituse või kuni 1-aastase erilisse
kasvatusasutusse sulgemisega.
Vargus
Varguse eest – karistatakse 3-5-aastase vangistusega.
3
Vastus: 15-17(k.a.)
aastaste puhul peaks
rakendama sama normi, mis 7-14 –aastaste
puhul, kuna esiteks loetakse ka 15-17-aastasi alaealisteks ning normi pealkirjaks on
„vargus alaealise poolt“ ning igal juhul pole neil täisealiste (18 +) õigusi, seega jäävad
nende tunnused lähemale 7-14-aastastele. Lisaks kui juba 7-14-aastased saavad
nimetatud karistuse, siis ei tohiks see ka 15-17 aastastele ülekohtune olla.
7. Lahenda ülesanneOmanikule tagastati
kinnistu , mida läbib tihedalt kasutatav
jalgtee . Jalgtee ehitas omal
ajal linn ning see on korralikult asfalteeritud. Uus omanik soovib kinnistu piirata
aiaga ning keelata jalgtee kasutamise. Tegelikult saab
samasse kohta ka ümber
kinnistu käies, kuid linnaelanikud on
harjunud kasutama kinnistut ületavad kõnniteed,
kuna see on mugav ja kiirem.
Põhiseadus ütleb, et igaühe omand on püha ja puutumatu,
omandit võib
piirata üksnes seadusega.
Asjaõigusseadus kohustab omanikku
taluma oma kinnistut läbivat avalikku
teed ning näeb ette, et igaühel peab olema ligipääsuõigus oma kinnistule.
Kas omanik peab võimaldama avaliku jalgteed läbi oma kinnistu või mitte?
Vastus: Kui asjaõigusseadus ütleks, et omanik peab taluma oma kinnistut läbivat
avalikku teed ainult juhul, kui teiste kinnistute omanikel pole muud läbipääsuteed
oma kinnistule, siis ei peaks antud juhul omanik võimaldama avalikku teed läbi oma
kinnistu, kuna inimestel on ka teine tee oma kinnistutele jõudmiseks. Kuid
asjaõigusseadus sellist asja ei sätesta.Asjaõigusseadus ütleb, et kehtima peavad nii
see, et omanik peab taluma oma kinnistut läbivat avalikku teed kui ka see, et igaühel
peab olema ligipääsuõigus oma kinnistule. Seega pole oluline, et inimestel on ka teine
tee oma kinnistule minemiseks, kuna nagunii peab samal ajal kehtima ka see, et
omanik peab taluma oma kinnistut läbivat avalikku teed. Teiseks lubab põhiseadus
seadusega omandit piirata ja seda asjaõigusseadus õiguspäraselt teebki. Ka
mõistlikkuse põhimõttest lähtudes on loogiline, et inimesed saaksid mööda lühemat ja
sisseharjunud asfalteeritud teed oma
krundile jõuda.
Ainuke probleem on selles, et ülesandes pole defineeritud, mis on avalik tee.
Probleemiks oleva tee kohta on kirjas vaid see, et selle ehitas omal ajal linn,mis
tegelikult ei määra kindlaks, kas seda peaks lugema avalikuks
teeks või mitte.
8. On avastatud, et õiguskorras puudub käitumisjuhis jahil teise inimese lehma
mahalaskmise eest. Küll on olemas järgmised sätted, mis ei kuulu
karistusõigusesse. Missugust neist oleks kohasem kohaldada? Miks?Kes peab jahti ja laseb teise mehe maal põdra, hirve või metssea – andku pool saagist
maaomanikule.Kes peab jahti ja laseb teise mehe hobuse – hüvitagu hobuse hind ja maksku lisaks 15
killingit valuraha.Iga kodanik on vaba.Vastus: Kohasem oleks kohaldada teist seadust (
Kes peab jahti ja laseb teise mehe
hobuse – hüvitagu hobuse hind ja maksku lisaks 15 killingit valuraha.) , sest nii
lehm kui ka hobune on koduloomad, kelle mõlema pidamise eest saadakse otsest tulu ning
kui
koduloom maha lastakse, siis saab selle omanik reaalset varalist kahju. Seega on
olukord sarnasem teises seaduses kirjeldatud olukorrale. See on samas ka mõistlik,
kui varalise kahju
tekitamise eest hüvitatakse see kahju ning ka
moraalne kahju.
Seadus selle kohta, et iga kodanik on vaba, ei
puutu antud juhul asjasse, kuna see on
liiga üldine ja see, et kodanik vaba on, ei täheda, et ta teise kodaniku vabadusi ja
õigusi rikkuda tohiks.
9. Lahenda vaidlusTarmo ja Kaarel vaidlevad
omanikuta rabamaatüki üle. Tarmo on maatükki kasutanud
30 aastat järjest ja
viitab maaseaduse sättele, mida oleks tema meelest vaja laiendavalt
tõlgendada. Kaarel tugineb maaseaduse üldnormile ja soovib maatüki võõrandamist
oksjonil vastavalt riigivaraseadusele.
Kohus peab otsuse tegemisel arvesse võtma veel asjaseaduse ja eraõiguse üldseaduse
sätteid. Sina oled
kohtunik . Missuguseid tõlgendustehnikaid missuguses järjekorras
kasutad järeldusele jõudmisel? Põhjenda ja anna oma lõpphinnang.
Maaseadus
§ 1. Omanikuta maa omanikuks loetakse riik.
§ 21. Kui keegi on omanikuta soomaad kasutatud järjepidevalt üle 25 aasta, muutub ta
selle omanikuks, kui esitab vastava taotluse kohtule.
§ 34. Omanikuta rabamaa puhul toimub rabaseaduses sätestatud menetlus ja
otsustamine.
Rabamaa seadus on kehtetuks
tunnistatud ning seda ei saa antud küsimuse
lahendamisel kasutada. Tema normid olid antud küsimuses sarnased
soomaa normidega maaseaduses
Riigivaraseadus
§ 11. Riigi
omandis olevat vara võõrandatakse avalikul enampakkumisel
parima pakkumise
esitanud isikule.
Asjaseadus
§ 123.
Igamine on asja
heauskne valdamine pika aja jooksul. Igamise tulemusena
tekkib omandiõigus asjale.
§ 124. Vallasasja igamise aeg on kümme aastat.
§ 125.
Kinnisasja igamise aeg on viisteist aastat, välja arvatud maaomand, mille
tähtajad reguleerib maaseadus.
Eraõiguse üldseadus
§ 1. Eraõiguse üldseadus on eraõiguslike vaidluste lahendamise põhialuseks. Kui
eraõiguse üldseaduses sätted puuduvad, kasutatakse lepinguseaduse ja asjaseaduse
sätteid. Kui lepinguseaduses ja asjaseaduses sätted puuduvad, kasutatakse teiste
5
seaduste sätteid.
§ 2. Eraõiguses lähtutakse hea tahte ja mõistlikkuse põhimõtetest. Hea
tahe tähendab,
et eeldatakse osapoolte toimimist parimate kavatsustega. Mõistlikuks loetakse seda,
mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks.
Vastus: Alustades kõige üldisemast ja hierarhias kõige kõrgemal asuvast seadusest,
vaataksin
esmalt Eraõiguse üldseadust. Seal on kirjas, et kui antud seaduses sätted
puuduvad, kasutatkse Asjaseaduse sätteid ja kui ka seal puuduvad, siis teiste seaduste
sätteid.
Seea vaataksin edasi Asjaseadust. Asjaseadusest loeksin välja, et pikaajalise
kinnisasja valdamise puhul tekib asjale omanikuõigus ja et
maaomandi puhul
reguleerib tähtajad maaseadus. Nüüd vaataksin Maaseadust, kust
loen välja, et
omanikuta maa on riigi oma. Soomaa puhul on aga nii, et kui üks inimene on teda
järjepidevalt üle 25 aasta kasutanud, siis saab ta selle inimese omaks. Rabamaa puhul
viidatakse Rabaseadusele. See on aga kehtetuks tunnistatud (õigemini tegelikult pole
seda antudki, kuna siin kirjas oleva seaduse nimi on hoopis Rabamaa seadus). Kuna
rabamaa on üks soomaa liike, siis rakendaksin normi, mis kehtib soomaa kohta, ehk
siis kuna Tarmo on maatükki kasutanud 30 aastat järjest, siis peaks ta kohtule vastava
taotluse esitama ja saaks seejärel maatüki omanikuks.
Riigi omandis on soomaa nii kaua, kuni see pole kellegi eraomandiks saanud ja nii
kaua võib riik selle ka avalikule enampakkumisele panna. Kui ta pole seda aga teind,
siis ei saa seda riigilt võõrandada. Kui Tarmo teeb kohtule taotluse maatüki enda
omandisse saamiseks enne, kui riik peaks selle enampakkumisele
panema , siis saab
Tarmo selle omanikuks.
Document Outline
- Õiguse alused. Kolmanda praktikumi juhtumid
- Maaseadus
- Riigivaraseadus
- Asjaseadus
- Eraõiguse üldseadus
Kõik kommentaarid