Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Õiguse alused. Kolmanda praktikumi juhtumid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kumb norm kehtib?
  • Kuidas ületada järgmine lünk Inimeste karistamise seaduses?
  • Missugust neist oleks kohasem kohaldada?
Õiguse alused. Kolmanda praktikumi  juhtumid
1. Loo õiguslaused, millel on järgmised tunnused
1.1. lause:
a) regulatiivne,
b) keerulise hüpoteesiga,
c) keerulise õigustava dispositsiooniga
Kui linnaelanik puhastab tänavat lumest ja lörtsist, siis on tal õigus kasutada selleks 
labidat ja sahka.
1.2. lause:
a) regulatiivne,
b) lihtsa blanketselt viitava hüpoteesiga,
c) alternatiivse keelava dispositsiooniga
Kui laps kasutab mänguasju vastavalt mänguasjade kasutamise seadusele, siis on tal 
keelatud mänguasju lõhkuda või neid teistele lastele anda.
1.3. lause:
a) õigustkaitsev,
b) otseviitava keerulise hüpoteesiga,
c) lihtsa täielikult määratletud varalise  õigusttaastava sanktsiooniga
Kui müüja rikub oma tööd tehes käesoleva seaduse § 125 lg 2 ja lisaks 
müümisseaduse § 26 lg 1, siis peab ta tööandjale maksma 1000 Eesti Krooni iga 
lõhutud kassaaparaadi eest.
Järgnevad juhtumid on oletuslikud ning nende lahendamine põhineb ainult
juhtumi asjaolude kirjeldusele, mitte aga kehtivatele Eesti Vabariigi õigusaktidele
2. Lahenda ülesanne
Põhiseadus   näeb   ette   eneseteostuse   vabaduse   tagamise,   mida   võib   piirata   ainult
seaduse   alusel.   Abipolitseinikuseadus   näeb   ette   abipolitseinikule   õiguse
seaduserikkuja   vahistada   ning   transportida   ülekuulamiseks   ning   asjaolude
selgitamiseks jaoskonda. 
Abipolitseinik  tabab Klaara tegevuselt, mis tundub abipolitseinikule kahtlasena. Ta
küll ei näe otsest õigusrikkumist, kuid  kardab , et see võidakse toime panna. Selleks
otsustab ta Klaara vahistada ning transportida jaoskonda asjaolude selgitamiseks. 
Kas abipolitseinik tegutses õiguspäraselt? 
1
Vastus: Abipolitseinik  ei tegutsenud õiguspäraselt, kuna  talle ainult tundus Klaara
tegevus kahtlasena ja ta  kartis , et tulevikus võidakse õigusrikkumine toime panna.
Seaduses on aga kirjas, et vahistamine ja jaoskonda transportimine on lubatud vaid
reaalse seaduserikkumise korral, mida aga antud juhul ei toimunud.
3. Lahenda vaidlus
Magdaleena    on   jõudnud   pensioniikka   ja   soovib   hakata   pensioni   saama.   Selleks
pöördub ta pädeva institutsiooni  Pensioniameti  poole. Enda isiku tuvastamiseks esitab
Magdaleena haigekassakaardi, kuna ta  pass  on just aegunud ja uut ei ole olnud veel
mahti   teha.     Pensioniameti   töötaja   keeldub   haigekassakaardi   alusel   pensioni   välja
maksmast, kuna tegu ei ole pole piisavalt  turvalise  dokumendiga, ja palub esitada
turvaline isikuttõendav dokument – pass või autojuhiload.
Isikutõendite seadus (jõustunud 2001) sätestab isikuttõendavate dokumentidena  passi ,
juhiload  ja haigekassakaardi. Pensioniseadus (jõustunud 2002) näeb ette, et pensioni
saaja peab oma isikut tõendama. Pensioniameti peadirektor kehtestab oma käskkirjaga
(jõustunud   2003)   isiku   tõendamise   korra,   millega   kohustab   töötajaid   tegema
väljamakseid üksnes suure turvalisusega dokumentide, st passi ja juhilubade alusel.
Magdaleena pole otsusega rahul ja pöördub kohtusse. Kuidas peaks tekkinud vaidluse
lahendama  õiguse  rakendaja ?
Vastus: Õiguse rakendaja peaks vaatama, kas Pensioniameti direktori käskkiri on 
seadusandlusega kooskõlas ja seda ta on. Pensioniameti direktori käskkiri täpsustab 
seadusandlust. Pensioniseaduses on kirjas, et pensioni saaja peab oma isikut 
tõendama, Isikutõendite seaduses on nimetatud isikuttõendavad  dokumendid . Need 
kaks seadust aga ei määra kindlaks aga seda, et pensioni saaja peab saama ükskõik 
millist neist kolmest dokumendist isiku tõendamiseks esitada. Seega ei ole käskkirjas 
sätestatu vastuolus  nende kahe seadustega. Lisaks peab õiguserakendaja vaatama ega 
seadused pole välja antud peale käskkirja, aga nii ei ole, käskkiri on kõige viimasena 
välja antud. Sel juhul seal sätestatu kehtib ja kuna see on ka loogiliselt põhjendatud, 
siis peaks Magdaleena siiski pensionit soovides esitama passi või juhiloa. Selleks 
peaks ta endale uue passi tegema ja selle siis kohe esitama ning saama pensionit 
tagasiulatuvalt ka selle aja eest, kui ta veel uut passi polnud kätte saanud, aga ta oli 
juba pensioniikka jõudnud.
4. Lahenda ülesanne
.
Karistatavate  tegude  seadusega kriminaliseeritakse kalliskivide  vahendamine . Margus
M on kalliskivide vahendustegevusega  tegelenud  ajavahemikul 1997 november kuni
2003   juuli.   Tegevuse   eesmärgiks   oli   Margusel   elatise    teenimine .   Enne   eeltoodud
seaduse   vastuvõtmist   ei   olnud   kalliskivide   vahendustegevus   seadusega   keelatud
tegevus. 
Kas piisavate tõendite olemasolu korral on võimalik Mihklit  karistada  20. detsembril
2002 aset leidnud vallasvara vahendustegevuse eest?
Karistusseadustik
§ 173. Kalliskivide vahendamine isikliku kasu saamise eesmärgil
(1)   Kalliskivide   kokkuostmine   ja   selle   edasimüümine      isiklikku    varalist   kasu
taotlemise eesmärgil – karistatakse rahatrahviga 100 päevapalga ulatuses või arestiga
12 kuud.
§ 437. Rakendussäte
(1) Käesolev seadus jõustub 12. augustil 2003.
(2) Käesoleva seaduse § 173 kohaldatakse alates 14. novembrist 2001.
Vastus: Selles ülesandes on esimeseks asjaks see, et kuna ülesande  kirjelduses  on 
tegemist Margusega ja küsimuses Mihkliga, siis tekib probleem, et ülesannet ei saa 
lahendada, kuna  Mihkli  tegevuse kohta faktid puuduvad. Veel üks probleme on selles,
et küsimus on vallasvara vahendustegevuse kohta, milleks ei pruugi olla tingimata 
kalliskivid.
Kui siiski oletada, et mõeldud on sama isikut, olgu selleks siis Mihkel ning et 
vallasvaraks on kalliskivid, siis ei saa teda nimetatud teo eest karistada, kuna see 
toimus enne, kui vastavat tegu karistav seadus jõustus. § 437 lg 2 on tühine, kuna 
seadust ei või  kohaldada  tagasiulatuvalt, va kui see toob asjaosalistele kaasa positiivse
tagajärje. Kuna aga on tegemist Karistusseadustikuga ja antud seaduse järgimine 
tooks kaasa sanktsiooni, siis pole seda lubatud tagasiulatuvalt rakendada. 
5. Õiguskorrast on leitud järgmine vastuolu.  Kumb  norm kehtib? Miks?
Kuberneri  seadusjõuga deklaratsioon 1834:
Iga vaba mees, kes hirmsa võsavillemi naha piirkonnavalitsusse toob, saab tasuks  15 
killingit.
Loodushoiu seadus 1993:
Metsloomade  tapmine  on keelatud.
Vastus: Kui oleks olemas vastuolu, siis kehtiks Loodushoiu seadus, kuna see on välja 
antud hiljem. Tegelikult aga kehtivad mõlemad normid, kuna tegelikult vastuolu 
puudub, sest võsavillemi naha piirkonnavalitsusse toomine ei pruugi tähendada seda, 
et tooja ise looma  tapnud  on. Loom võis näiteks ka ise surra.
6. Kuidas ületada järgmine lünk Inimeste  karistamise  seaduses?
Karistamise  subjekt
Kui pole eraldi teisiti märgitud, rakenduvad käesoleva seaduse ettekirjutused vanema 
kui 18-aastase isiku suhtes.
Vargus alaealise poolt
Kui 7-14-aastane varastab – karistatakse teda noomituse või kuni 1-aastase erilisse 
kasvatusasutusse sulgemisega.
Vargus
Varguse eest – karistatakse 3-5-aastase vangistusega.
3
Vastus: 15-17(k.a.) aastaste  puhul peaks  rakendama  sama normi, mis 7-14 –aastaste 
puhul, kuna esiteks loetakse ka 15-17-aastasi alaealisteks ning normi pealkirjaks on 
„vargus alaealise poolt“ ning igal juhul pole neil täisealiste (18 +) õigusi, seega jäävad
nende tunnused lähemale 7-14-aastastele. Lisaks kui juba 7-14-aastased saavad 
nimetatud karistuse, siis ei tohiks see ka 15-17 aastastele ülekohtune olla.
7. Lahenda ülesanne
Omanikule tagastati  kinnistu , mida läbib tihedalt kasutatav  jalgtee . Jalgtee ehitas omal
ajal linn ning see on korralikult asfalteeritud. Uus omanik soovib kinnistu piirata
aiaga   ning   keelata   jalgtee   kasutamise.   Tegelikult   saab    samasse    kohta   ka   ümber
kinnistu käies, kuid linnaelanikud on  harjunud  kasutama kinnistut ületavad kõnniteed,
kuna see on mugav ja kiirem.
 Põhiseadus  ütleb,   et   igaühe   omand   on   püha   ja   puutumatu,    omandit    võib
piirata üksnes seadusega.
 Asjaõigusseadus  kohustab omanikku  taluma  oma kinnistut läbivat avalikku
teed ning näeb ette, et igaühel peab olema ligipääsuõigus oma kinnistule.
Kas omanik peab võimaldama avaliku jalgteed läbi oma kinnistu või mitte?
Vastus: Kui asjaõigusseadus ütleks, et omanik peab taluma oma kinnistut läbivat 
avalikku teed ainult juhul, kui teiste kinnistute omanikel pole muud läbipääsuteed 
oma kinnistule, siis ei peaks antud juhul omanik võimaldama avalikku teed läbi oma 
kinnistu, kuna inimestel on ka teine tee oma kinnistutele jõudmiseks. Kuid 
asjaõigusseadus sellist asja ei sätesta.Asjaõigusseadus ütleb, et kehtima peavad nii 
see, et omanik peab taluma oma kinnistut läbivat avalikku teed kui ka see, et igaühel 
peab olema ligipääsuõigus oma kinnistule. Seega pole oluline, et inimestel on ka teine
tee oma kinnistule minemiseks, kuna nagunii peab samal ajal kehtima ka see, et 
omanik  peab taluma oma kinnistut läbivat avalikku teed. Teiseks lubab põhiseadus 
seadusega omandit piirata ja seda asjaõigusseadus õiguspäraselt teebki. Ka 
mõistlikkuse põhimõttest lähtudes on loogiline, et inimesed saaksid mööda lühemat ja
sisseharjunud asfalteeritud teed oma  krundile  jõuda. 
Ainuke probleem on selles, et ülesandes pole defineeritud, mis on avalik tee. 
Probleemiks oleva tee kohta on kirjas vaid see, et selle ehitas omal ajal linn,mis 
tegelikult ei määra kindlaks, kas seda peaks lugema avalikuks  teeks  või mitte.
8. On avastatud, et õiguskorras puudub käitumisjuhis jahil teise inimese lehma
mahalaskmise   eest.   Küll   on   olemas   järgmised   sätted,   mis   ei   kuulu
karistusõigusesse. Missugust neist oleks  kohasem  kohaldada? Miks?

Kes peab jahti ja  laseb teise mehe maal põdra, hirve või metssea – andku pool saagist
maaomanikule.

Kes peab jahti ja laseb teise mehe hobuse – hüvitagu hobuse hind ja maksku lisaks 15
killingit valuraha.

Iga kodanik on vaba.
Vastus: Kohasem oleks kohaldada teist seadust (Kes peab jahti ja laseb teise mehe 
hobuse – hüvitagu hobuse hind ja maksku lisaks 15 killingit valuraha.) 
, sest nii  lehm  
kui ka hobune on koduloomad, kelle mõlema pidamise eest saadakse otsest tulu ning 
kui  koduloom  maha lastakse, siis saab selle omanik reaalset varalist kahju. Seega on 
olukord sarnasem teises seaduses kirjeldatud olukorrale. See on samas ka mõistlik, 
kui varalise kahju tekitamise  eest hüvitatakse see kahju ning ka  moraalne  kahju. 
Seadus selle kohta, et iga kodanik on vaba, ei  puutu  antud juhul asjasse, kuna see on 
liiga üldine ja see, et kodanik vaba on, ei täheda, et ta teise kodaniku vabadusi ja 
õigusi rikkuda tohiks.
9. Lahenda vaidlus
Tarmo  ja Kaarel vaidlevad  omanikuta  rabamaatüki üle. Tarmo on maatükki kasutanud
30 aastat järjest ja  viitab   maaseaduse  sättele, mida oleks tema meelest vaja laiendavalt
tõlgendada. Kaarel tugineb maaseaduse üldnormile ja soovib maatüki võõrandamist
oksjonil vastavalt riigivaraseadusele.
Kohus peab otsuse tegemisel arvesse võtma veel asjaseaduse ja eraõiguse üldseaduse
sätteid. Sina oled  kohtunik . Missuguseid tõlgendustehnikaid missuguses järjekorras
kasutad järeldusele jõudmisel? Põhjenda ja anna oma lõpphinnang.
Maaseadus
§ 1. Omanikuta maa omanikuks loetakse riik.
§ 21. Kui keegi on omanikuta soomaad kasutatud järjepidevalt üle 25 aasta, muutub ta
selle omanikuks, kui esitab vastava taotluse kohtule.
§   34.   Omanikuta   rabamaa   puhul   toimub   rabaseaduses   sätestatud   menetlus   ja
otsustamine.
Rabamaa   seadus  on   kehtetuks    tunnistatud    ning   seda   ei   saa   antud   küsimuse
lahendamisel   kasutada.   Tema   normid   olid   antud   küsimuses   sarnased    soomaa
normidega maaseaduses
Riigivaraseadus
§   11.   Riigi    omandis    olevat   vara   võõrandatakse   avalikul   enampakkumisel    parima
pakkumise  esitanud  isikule.
Asjaseadus
§ 123.  Igamine  on asja  heauskne   valdamine  pika aja jooksul. Igamise tulemusena
tekkib omandiõigus asjale.
§ 124. Vallasasja igamise aeg on kümme aastat. 
§   125.    Kinnisasja    igamise   aeg   on   viisteist   aastat,   välja   arvatud   maaomand,   mille
tähtajad reguleerib maaseadus.
Eraõiguse üldseadus
§   1.   Eraõiguse   üldseadus   on   eraõiguslike   vaidluste   lahendamise   põhialuseks.   Kui
eraõiguse   üldseaduses  sätted   puuduvad,   kasutatakse   lepinguseaduse   ja  asjaseaduse
sätteid.   Kui   lepinguseaduses   ja   asjaseaduses   sätted   puuduvad,   kasutatakse   teiste
5
seaduste sätteid.
§ 2. Eraõiguses lähtutakse hea tahte ja mõistlikkuse põhimõtetest. Hea  tahe  tähendab,
et eeldatakse osapoolte toimimist parimate kavatsustega. Mõistlikuks loetakse seda,
mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks.
Vastus: Alustades kõige üldisemast ja hierarhias kõige kõrgemal asuvast seadusest,
vaataksin  esmalt  Eraõiguse üldseadust. Seal on kirjas, et kui antud seaduses sätted
puuduvad, kasutatkse Asjaseaduse sätteid ja kui ka seal puuduvad, siis teiste seaduste
sätteid.  Seea  vaataksin edasi Asjaseadust. Asjaseadusest loeksin välja, et pikaajalise
kinnisasja   valdamise   puhul   tekib   asjale   omanikuõigus   ja   et    maaomandi    puhul
reguleerib   tähtajad   maaseadus.   Nüüd   vaataksin   Maaseadust,   kust    loen    välja,   et
omanikuta maa on riigi oma. Soomaa puhul on aga nii, et kui üks inimene on teda
järjepidevalt üle 25 aasta kasutanud, siis saab ta selle inimese omaks. Rabamaa puhul
viidatakse Rabaseadusele. See on aga kehtetuks tunnistatud (õigemini tegelikult pole
seda antudki, kuna siin kirjas oleva seaduse nimi on hoopis Rabamaa seadus). Kuna
rabamaa on üks soomaa liike, siis rakendaksin normi, mis kehtib soomaa kohta, ehk
siis kuna Tarmo on maatükki kasutanud 30 aastat järjest, siis peaks ta kohtule vastava
taotluse esitama ja saaks seejärel maatüki omanikuks. 
Riigi omandis on soomaa nii kaua, kuni see pole kellegi eraomandiks saanud ja nii
kaua võib riik selle ka avalikule enampakkumisele panna. Kui ta pole seda aga teind,
siis ei saa seda riigilt võõrandada. Kui Tarmo teeb kohtule taotluse maatüki enda
omandisse saamiseks enne, kui riik peaks selle enampakkumisele  panema , siis saab
Tarmo selle omanikuks.

Document Outline

  • Õiguse alused. Kolmanda praktikumi juhtumid
    • Maaseadus
    • Riigivaraseadus
    • Asjaseadus
    • Eraõiguse üldseadus
Õiguse alused-Kolmanda praktikumi juhtumid #1 Õiguse alused-Kolmanda praktikumi juhtumid #2 Õiguse alused-Kolmanda praktikumi juhtumid #3 Õiguse alused-Kolmanda praktikumi juhtumid #4 Õiguse alused-Kolmanda praktikumi juhtumid #5 Õiguse alused-Kolmanda praktikumi juhtumid #6
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 83 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor shokohoolik Õppematerjali autor
Õiguse alused(õppejõuga Reena Säästla) kolmanda seminari küsimused koos vastustega.

Sarnased õppematerjalid

Õiguse alused
5
doc

Õiguse alused

See et ta on Lätlane ei ole kindlasti raskendava asjaolu miks määratud karistused peaksid erinema 2.3. Politseinik tabab neljandat korda kiiruseületamiselt ühe mehe ja rakendab talle kolmepäevast aresti. Arvan et antud karistus on proportsioonis sooritatud rikkumisega ja peaks olema OK. 2. Lahenda ülesanne Põhiseadus näeb ette eneseteostuse vabaduse tagamise, mida võib piirata ainult seaduse alusel. Abipolitseinikuseadus näeb ette abipolitseinikule õiguse seaduserikkuja vahistada ning transportide ülekuulamiseks ning asjaolude selgitamiseks jaoskonda. Abipolitseinik tabab Klaara tegevuselt, mis tundub abipolitseinikule kahtlasena. Ta küll ei näe otsest õigusrikkumist, kuid kardab, et see võidakse toime panna. Selleks otsustab ta Klaara vahistada ning transportida jaoskonda asjaolude selgitamiseks. Kas abipolitseinik tegutses õiguspäraselt? Ei. Grammatilise tõlgenduse järgi, ei tegutsenud abipolitseinik õiguspäraselt. 3

Õiguse alused
Õiguse alused Tallinna Ülikool-II seminar vastustega
4
pdf

Õiguse alused(Tallinna Ülikool) II seminar vastustega

keelatud samal ajal tarbida toiduaineid ja kasutada kosmeetikat, mis sisaldavad keemilisi ühendeid, mis on üles loetletud käesoleva õigusakti §-s 20. 2.7. lause: a) õigustkaitsev, b) blanketselt viitava lihtsa hüpoteesiga, c) alternatiivse suhteliselt määratletud karistava isikulise sanktsiooniga Kui autojuht rikub liikluseeskirjas määratletud norme, siis karistatakse autojuhti trahviga 3-5 keskmise päevapalga ulatuses või mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamisega ühe kuni kahe päeva ulatuses.. 2.8. lause: a) õigustkaitsev, b) otseviitava keerulise hüpoteesiga, c) lihtsa õigusttaastava varalise sanktsiooniga Kui kalamees võtab teise kalamehe võrgust kalu ja tal puudub selleks Kalapüügi seaduse §-s 3 määratletud luba, siis peab kalu ärandanud kalamees võrgu tegelikule omanikule hüvitama kalade eest saadava võimaliku tulu. 3. Leia normi loogiline struktuur? (Kus on H-D-S)

Õiguse alused
Omandiõigus- selle sisu-mõiste-piirangud-kaasomand ja omandikaitse
26
doc

Omandiõigus- selle sisu, mõiste, piirangud, kaasomand ja omandikaitse

... I aasta OMANDIÕIGUS ­ SELLE SISU, MÕISTE, PIIRANGUD, KAASOMAND JA OMANDIKAITSE Referaat Rooma eraõiguse alustes Juhendaja mag.iur. H. SiimetsGross 2008 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Ülevaade Rooma õiguse tähtsamatest allikatest .............................................................. 5 1.1. XII tahvli seadus .......................................................................................................5 1.2. Gaiuse Institutsioonid .............................................................................................6 1.3. Corpus Iuris Civilis ..........................................................................

Õigus
Asjaõigus eksamikonspekt
82
docx

Asjaõigus eksamikonspekt

Siit tuleb asjaõiguse kui õigusvaldkonna ülesanne fikseerida võimalikud asjaõigused ka määrata üldjoontes kindlaks nende sisu. Asjaõiguste ja nene sisu kindlaksmääramine on vajalik ka asjade ja asjaõiguste käibekindluse tagamiseks. Isik, kes omandab omandi või selle kasuks seatakse hüpoteek või kasutusvaldus, peab teadma, mille ta omandab.Asjade käibe reguleerimisel tuleb otsustada, kes väärib kaitset rohkem ­ kas õiguse omaja või omandaja ­, kui omandamine on seotud asjaga, mis võõrandajale ei kuulu. Selle konflikti lahendamisel ei piisa, kaaluda vaid konkreetse omaniku ja omandaja huve. Ka siin tuleb silmas pidada asjade käibe vajadusi tervikuna: kas see ei raskendaks liialt käivet, kui omandaja peaks igal omandamise juhul tegema järelpärimisi, et veenduda võõrandaja õigsuses asja võõrandada või piiratud asjaõigusega koormata? Käibe kindluse ja kerguse

Õigus
KINNISOMAND
24
docx

KINNISOMAND

KINNISOMAND Kinnisomand on omandiõigus kinnisasjadele Kinnisomandi esemeks on: 1) kinnisasi – so maapinna piiritletud osa (maatükk) (TsÜS § 50 lg 1), 2) kinnisasja olulised osad - kinnisasjaga püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili (TsÜS § 54 lg 1), kuna vastavalt TsÜS § 53 lg 1 ei saa olla asi ja selle olulised osad eri isikute omandis 3) Kinnisomand ulatub ka kinnisasja päraldistele, kui seaduse või tehinguga ei ole sätestatud teisiti (TsÜS § 57 lg 3) Kinnisasjaga ajutiselt ühendatud asjad ja piiratud asjaõiguse alusel ühendatud asjad säilitavad oma iseseisvuse. Kinnisomandi ulatus 1. Horisontaalne ulatus  Seotud maatüki piiridega.  Pannakse paika piiriga külgnevate maatükkide vahel seaduses sätestatud korras plaanide ja piirimärkidega (AÕS § 128 lg 1)  Ki

Õigus
Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt
33
docx

Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt

avalik õigus ja eraõigus vastuolus. Nt riik sõlmib ostu-müügi lepingu. Subkord. teooria puudus ­ eraõiguses laste ja vanemate vaheline suhe, tööandja ja töötaja suhe Avaliku võimukandja ­ riik, KOV Miks jaguneb õigus era- ja avalikuks õiguseks? Neil on erinevad põhimõtted -> eraõiguse põhimõte on see, et lubatud on kõik see, mis ei ole keelatud; avaliku õiguse põhimõte on see, et keelatud on kõik see, mis pole lubatud. Eraõiguses on vabaduse põhimõte, avalikus õiguses on piiratud põhimõte Kui me eraõiguse valdkonnas keeldu ei leia, võib seda teha. Kui avalikus õiguses pole lubavat normi, siis ei või seda ka teha. Eraõiguses on võimalikult vähe keelde, et tagada suuremat vabadust, avalik õiguses on vastupidi. Eraõigus on selleks et tagada vabadusi, avalik õigus on selleks,et riik ei kasutaks oma võimu ära.

Tsiviilõiguse üldosa
ASJAÕIGUSE konspekt
180
docx

ASJAÕIGUSE konspekt

järgi, varasemat õigust eelistatakse hiljem tekkinud õigusele. Liitumispõhimõte- Kõik, mis ühendatakse maa kui peaasjaga, omandab sama õigusliku seisundi, mis kehtib maatüki suhtes ASJAÕIGUSTE JAGUNEMINE Jagunevad kahte liiki  Omand (dominium)– kui absoluutne asjaõigus, täielik võim asja üle  Piiratud asjaõigused (iura in re aliena) annavad õiguse võõrale asjale, hõlmamata aga omanikule kuuluvaid õigusi Piiratud asjaõigused jagunevad sisu järgi: 1. Kasutamisõigused – annavad õiguse kasutada võõrast asja omaniku asemel: a) Kasutusvaldus b) Reaalservituut c) Isiklik kasutusõigus d) Hoonestusõigus 2. Realiseerimisõigused – annavad õigustatud isikule teatud tingimustel (nt kohustuse mittetäitmisel) õiguse asi rahaks teha a) Pandiõigus b) Reaalkoormatis 3

Asjaõigus
Haldusõiguse põhikursuse seminaride kaasused
26
doc

Haldusõiguse põhikursuse seminaride kaasused

[…] 6. Kui ohtlik toit on sama tooteklassi või -liigi toidust koosneva partii või kaubasaadetise osa, siis eeldatakse, et kogu selle partii või kaubasaadetise toit on samuti ohtlik, välja arvatud juhul, kui üksikasjaliku hindamise järel puuduvad tõendid selle kohta, et ülejäänud osa toidupartiist või -saadetisest on ohtlik. Toiduseadus § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolevas seaduses sätestatakse toidu käitlemise alused, käitleja enesekontroll ning riiklik järelevalve toidu ohutuse ja muudele nõuetele vastavuse tagamiseks. […] 10 (5) Euroopa Liidu õigusaktides, käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatavates õigusaktides ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades Euroopa Liidu õigusaktide ja käesoleva seaduse erisusi.

Haldusõigus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun