poliitik, kellel on parlamendi enamuse toetus. Kui parlament ei kiida kaks korda presidendi esiatud kandidaati heaks, siis peab ta ise kandidaadi esitama või, tulevad erakorralised valimised. Valitsus astub tagasi kui: - riigikogu uus kooseis - riigikogu avaldab umbusaldust - kui riigikogu ei võta vastu seaduseelnõu, mis on seotud usaldusküsimusega - kui peaminister astub tagasi või sureb Praeguses EV valitsuses 14 liiget: 13 ministrit ja 1 portfellita minister peaminister, välisminister, kaitseminister, justiitsminister, siseminister, avaliku halduse minister, rahandusminister, majandus- ja kommunikatsiooniminister, põllumajandusminister, kultuuriminister, haridusminister, keskkonnaminister, sotsiaalminister, portfellita on rahvastikuminister. Valitsuse kui terviku asjaajamist juhib Riigikantselei, mille eesotsas riigisekretär. Valitsuse kohalikuks käepikenduseks on maavanemad - määratakse ametisse 5 aastaks. Järelvalve täidesaatva võimu üle
1)Eur integratsiooni idee algus, põhjendused integratsioonivajadusele. Idee algus: · 1923.a. Pani Euroopa liikumise Austria esindaja Coudenhove-Kalergi üleskutse Euroopa Ühendriikide moodustamiseks · 1929.a. Prantsuse välisminister Saksa kolleegi toetusel tegi Rahvaste Liidu konverentsil ettepaneku luua Euroopa Liit Rahvaste Liidu raames. · 1946.a. W. Churchill Euroopa vajab mingit liiki Euroopa Ühendriike · 1948.a. moodustati Beneluxi Tolliliit põhjendus: · Euroopa arusaam oma nõrgast positsioonist Teise maailmasõja järgses maailmas · Kindel soov edaspidi ära hoida uue sõja tekkimise võimalus Euroopas
Eesti ajalugu 1939-1941 Eesti Teises maailmasõjas. MRP Molotov-Ribbentropi pakt. 23.augustil 1939.a. kirjutasid Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar Vljatseslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop Moskvas alla kahe riigi vahelisele mittekallaletungilepingule. Selle salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Poola, Soome, Eesti Läti ja Bessaraabia hilisemalt ka Leedu tunnistati NSV Liidu huvisfääri kuuluvaiks. Saksamaa ostis Baltimaade iseseisvuse hinnang endale võimaluse alustada sõda Poola vastu, kartmata NSV Liidu sekkumist. 1. septembril 1939. a. alanud Saksamaa kallaletung Poolale vallanda Teise maailmasõja.
Ajalugu V II maailmasõja algus ja sõja esimesed aastad 1930. aastate pollitiline olukord eelmise perioodi materjal. Saksamaa ja Versailles'i süsteem Saksamaa lõhkus Versailles'i süsteemi, Saarimaa liitus Saksamaaga, oli sõjaväekohustus, arendati sõjaväge ehk laevastikku ja lennuväge, mindi Reini demilitariseeritud tsooni. Olid sõjakolded Hispaanias kodusõda, Mandzuurias konflikt. Rahvasteliit tegeles rahustamispoliitikaga. Saksamaa ja Jaapan tegid Antikomiterni-pakti kommunismi vastu. Itaalia ründas Etioopiat. 1937. aastal tutvustas Hitler oma uut välispoliitikat välissakslaste kaitsmist. Ansluss tähistab Austria liitmist Saksamaaga, aga selle kava ,,Otto" oli tehtud juba 1936 ja 1937 aastal. 1937. aasta novembris tegi Hitler Austriale ettepanek sõlmida sõja- ja tolliliit, kuid nad ei olnud huvitatud. Hoolimata sellest, et Austria oli autoritaarne, lükati plaan tagasi, mis pingestas ...
1955 esitati Euroopa ühisturu idee Beneluxi maade poolt, lisaks sooviti ühendada sarnaselt söetööstusele ka rahuotstarbel aatomitööst juhtimine. EMÜ loomise eeldused ja ideed: 1955 suvel Itaalia peam Alcide De Gasperi juhtimisel, Messinas toimunud välismin kohtumisel lepiti kokku kahe ühenduse loomine - Euroopa Majandusühendus (EMÜ) ja Euroopa aatomiühenduse (Euratom) idee esitas organiseerimiskomitee juht Belgia välisminister Paul-Henri Spaak. Kolme ühenduse koondnimi al1965 (jõust 1967 Liitmislepingu Merger Treaty) kolm instituts-ühend järel 1978 nimi Euroopa Ühendus EC (European Community). Poliitilised eeldused: L-Euroopa ühtehoidvam, Saksamaa jaot küsimus oli "päevakorralt maas", Pr-Saksa leppimustahe oli olemas. Am Ühendr kontroll oli selgelt nõrgenenud: Lääne- Eur sai iseseisvalt hakkama, sõjaoht oli taandNLiit polnud enam impeer-na tugev, seal Hrutsovi sulaaeg alanud
’’ 8. Tühi sõnamulin ’’Pealegi ei ulatu tasuline levi kõigile äärealadele, kuhu vabalevi siiski jõuab, samuti on asjal julgeolekupoliitiline dimensioon. Kagu- ja Ida-Eesti keeravad antennid Venemaa suunas, kui nad seda juba teinud pole (Uudam, 2015).’’ ’’ Ka välispoliitiline, kuni Soomeni välja, kelle saadiku Keit Pentus-Rosimannus pretsedenditu hoolimatusega vaibale kutsus, kui välisminister Erkki Tuomioja ütles, et Eesti pole venelastele pakkunud adekvaatset meediat (Lobjakas, 2015).’’ 9. Sõnavõtu ’’pikkimine’’ (üksik)faktidega ’’ Et teeme uue telekanali, mis hakkab neelama miljoneid aastas, kuid selle vaatajatele nähtavakstegemisel hakkame närutama 100 000 euro pärast (Uudam, 2015)?’’ ’’ Igaüks pole nõus tasulist telekavaatamise teenust ostma (Uudam, 2015).’’ 10. Sohk
EL institutsioonid ja poliitika kujundamine I-II LOENG Olulisemad hetked ELi ajaloost: Peale sõda majanduslik katastroof (riigid füüsiliselt ja majanduslikult hävinenud). Ideoloogiline katastroof (koos või eraldi? Mida teha Saksamaaga? Ja mida teha NLga) Esialgsed lepped: Schumann ja Monnet 1950 (Euroopa föderatsioon. Saksa-Prantsuse leppimine). 25.juuli 1952 ESTÜ (leping 18.04.1951): 6 liiget: Prantsusmaa, Benelux, Itaalia, Lääne-Saksamaa. Foorum erimeelsuste lahendamiseks ja kaubanduse paremaks muutmiseks. Riikide ülene (idee järgi). Esimene president Jean Monnet. Hiljem majandusliit, mõeldud kõigile ECSC liikmetele + britid (Britid loovad EFTA). 1957 Rooma lepingud- Luuakse EEC ja Eurotom (Euroopa aatamienergia ühendus). Peamised teemad vabakaubandus, tolliliit, ühisturg, poliitiline- ja majandusliit. Majandusintergatsioon ja poliitiline intergatsioon: M: Suurepärane! Ca 15 a edukat integratsiooni. Ühistollid, kaubanduse suurenemine....
1 Kordamisküsimused Riigiõiguse eksamiks Eksamiks õppimisel on soovitatav lähtuda T.Annuse Riigiõiguse õpikust ja PS kommenteeritud väljaannetest. Lisaks Juridica artiklitest, millele on viidatud aineprogrammis. 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? Normatiivsed allikad: 1. PS; ...
Euroopas siiski muuta. Välispoliitika Saksamaa Demokraatliku vabariigi välispoliitika oli suuresti mõjutatud NSV liidust. 1952. aasta alguses oli NSV liit mures eeldatava ,,Lääne luureagentide ja saboteerijate 2 sisseimbumise", veel rohkem aga spetsialistide ja kvalifitseeritud tööliste lakkamatu äravoolu pärast Saksamaa Demokraatlikust vabariigist. Sama aasta aprillis toimus Jossif Stalini ja Ida- Saksamaa juhtide kohtumine. Nõukogude välisminister Vjatseslav Molotov tegi Ida- Saksamaa juhtidele ettepaneku kehtestada Ida-Berliini külastavatele Lääne kodanikele spetsiaalsed load, mis takistaks luureagentide maalepääsu. Stalin aga võttis asja palju tõsisemalt ning pani ette, et kogu Ida- ja Lääne-Saksamaad eraldavat demarkatsioonijoont käsitletaks ametliku piirina, mis tuleks sulgeda, et teha edasi-tagasi liikumine võimatuks. Kahe kuu pärast viidi see otsus ellu ning ,,Vabariigist põgenemine" (Respublikflucht) kuulutati
1 Sõja- ja laevastikuminister Aleksandr Gutskov (1862-1936): oktobristide juht Kaubandus-tööstusminister Aleksandr Konovalov (1875-1948): progressistide juht Justiitsminister Aleksandr Kerenski (1881-1970): (parem)esseeride juht Kokku oli valitsuses 10 liiget, sh Püha Sinodi juht. Esimene suur kriis tabas Ajutist Valitsust aprilli keskel (mai alguses) 1917, kui avalikkuseni jõudis välisminister Miljukovi kiri Venemaa liitlastele. Kirjas lubas Miljukov, et Venemaa jätkab sõjategevust Saksamaa vastu kuni lõpuni. Sõjast tüdinenud rahvas kutsus see esile pahameeletormi ning Miljukov ja sõjaminister Gutskov lahkusid ametist. Valitsusse kaasati nüüd ka mensevikud ja teised sotsialistid, välja jäid aga bolsevikud. Kerenski sai sõjaministriks, parteitu liberaal ja senine rahandusminister Mihhail Terestsenko (1886-1956) nimetati välisministriks
Haridus ja teadusminister Tõnis Lukas Justiitsminister Rein Lang Kaitseminister Jaak Aaviksoo Keskkonnaminister - Jaanus Tamkivi Kultuuriminister Laine Jänes Mjndus ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Põllumajandusminister - Helir-Valdor Seeder Rahandusminister Jürgen Ligi Rahandusminister - Jürgen Ligi Regionaalminister Siim Valmar Kiisler Siseminister Marko Pomerants Sotsiaalminister Hanno Pevkur Välisminister Urmas Paet Kuidas moodustada valitsus 1. toimuvad valimised 2. vana valitsus astub automaatselt tagasi 3. president teeb valimiste võitnud erakonna liidrile ettepaneku moodustada valitus 4. riigipea nimetab ametisse peaministiri 5. ministrite nimetamine peaminister lähtub endale meeskonda koostades peamiselt taotlusest saavutada häälte ülekaal parlamendis ja kindrulstada oma arakonna programmi elluviimine, moodustatakse koalitsioonivalitsus
ilusat pead nagu püha sakramenti, räuskas noormees vastu: "Sa kannad seda varsti nagu Saint-Denis!" (legendi kohaselt raiuti Pariisi esimesel piiskopil pea otsast ja ta kõndinud edasi pea käte vahel.); giljotineeriti 9. termidoori riigipöördele järgnenud päeval koos teiste tähtsamate jakobiinidega 26 Dumouriez [dümur´jee], Charles François (1739-1823) kindral; zirondiinide valitsuse välisminister 1792.a., loobus ministriportfellist, kui välisvaenlane oli ületanud riigipiiri; peatas liitlaste pealetungi Valmy all; vallutas ja annekteeris Belgia; tungis Hollandisse, kus kaotas lahingu Koburgi vürstile, mis tundus kahtlasena; Konvent saatis 4 kullerit teatega tema tagandamisest; lasi kullerid arreteerida ja vaenlasele üle anda; andis end koos adjutandiga (Philippe Égalité pojaga) Koburgi
Nt veebruar, mai, lehekuu, neljapäev, pühapäev, emadepäev, rahvusvaheline üliõpilaste päev, luukapäev, jaanipäev, uusaasta, võidupüha, lihavõttepühad, suur reede, jõululaupäev, valge hobuse aasta, maoaasta. Ametinimetused, auastmed, aunimetused, teaduskraadid Nt minister, rektor, kolonelleitnant, kindral, admiral, professor, audoktor, filosoofiadoktor, magister, rahvusvaheline meister, riigikontrolör, välisminister, Eesti Panga president, Rahandusministeeriumi ~ rahandusministeeriumi kantsler, Tartu ülikooli rektor, riigiettevõtte Eesti Kütus peadirektor, AS Vaso juhatuse esimees, Riigikogu esimees, Turu ülikooli audoktor, USA riigisekretär, Prantsuse Vabariigi president. Suurt algustähte ei ole tarvis kasutada ka kirjalikul pöördumisel nende poole (nt Austatud härra minister!). Põhiseaduse kohaselt on Vabariigi President käsitatav asutuse ehk institutsioonina ja seda
Pärast tagurlaste eemaldamist partei juhtkonnast oli Gorbatsov aga senisest tsentrumist liikunud partei alalhoidlikule tiivale. Vanameelsed jõud panid oma lootused nüüd temale, sest ta rääkis sotsialismi ja NSVL säilitamisest. Tagurlike jõudude eestvedamisel kukutati 1990. aasta sügisel läbi turumajandusele ülemineku reformikava (,,500 päeva programm"). Presidendi lähikonnast lahkusid senised uuendusmeelsed nõuandja, sh. välisminister Sevardnadze. Viimane hoiatas detsembris 1990 Rahvasaadikute Kongressi diktatuuriohu eest. Nii nagu järjekindlast avalikustamisest pidi tulenema demokratiseerumine, nii pidi järjekindel demokratiseerumine viima rahvuste enesemääramiseni. Päevakorda kerkis küsimus, mis saab senisest, Stalini poolt loodud NSV Liidust. 1990. aastal toimunud liiduvabariikide ülemnõukogude valimised olid juba otsesed. Nii valitud ülemnõukogud võtsid ridamisi vastu suveräänsusdeklaratsioone.
aastal allkirjastasid NATO valitsusjuhid Kanadas Atlandi-suhete deklaratsiooni, mis rõhutas kollektiivkaitse jätkuvat tähtsust. 1986. aastal võtsid alliansi välisministrid Brüsselis vastu tavarelvastuskontrolli puudutava deklaratsiooni, milles sätestati, et sõjalised jõud on eelkõige sõjaennetuseks ja enesekaitseks ning seetõttu tuleb Euroopa julgeoleku tagamiseks vähendada tavarelvastust ja määrata kindlaks selle kontrollimehhanismid. 1989. aastal külastas Nõukogude Liidu välisminister Eduard Ševardnadze NATO peakorterit. Selle kohtumise tulemuseks peetakse külma sõja lõppenuks kuulutamist 1990. aasta Londoni tippkohtumisel. Londonis tehti ka ettepanekuid koostöö arendamiseks Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega ning võeti vastu visioonideklaratsioon, kuhu ja kuidas NATO peaks pärast külma sõja lõppu edasi liikuma. Detsembris 1991 loodi Põhja-Atlandi Koostöönõukogu, mille asutajaliikmete hulgas oli ka Eesti. 1994
Sissejuhatus Rahvusvahelistesse suhetesse: kordamine eksamiks 4. jaanuar 2010. a. 22:19 Rahvusvahelised suhted on kõik suhted, mis toimuvad nii riigiüleste organisatsioonide/institutsioonide, 1) Rahvusvahelised organisatsioonid 2) Mitteriiklikud organisatsioonid (ROKK) 3) Äriettevõtted - rahvusülesed korporatsioonid (transnational) 4) Kirikud (nt. katoliku kirik, õigeusukirik, protestantlikud) 5) Moraal, eetika kui ka riikide vahel (Milline on nende rahvusvaheline poliitika ning mis positsiooni nad teistega võrreldes omavad) Sund + - Domineerimine Stabiilsus, kord Represseerimine Vastastikkus Koostöö Silm silma - hammas hamba vastu Identiteet / Huvide ümber- Väljaspool gruppi olijad samastumine hindamine ...
Teemad, mis töötavad hästi ühtedel valimistel, võivad teistel olla tähtsusetud. Ühtki valimisvõitlust ei saa pidada, arvestamata aktuaalset ajakonteksti, sündmusi jne. Võib juhtuda, et eelmistel valimistel hiilgavalt hääli kogunud kandidaadid võivad järgmistel läbi põruda. See tähendab, et valimistulemused pole kunagi ette teada. Põhjus on lihtne: valijad on inimesed ja inimeste eelistusi ning arvamusi ei ole võimalik kuigi täpselt ette ennustada. N. Liidu välisminister Vjatseslav Molotov ütles kord, et vabade valimiste halb külg seisneb selles, et ei saa kunagi kindel olla, kes võidab. See pole aga demokraatia puhul hoopiski mitte halb. Seal, kus valimistulemused olid või on ette teada, on sageli ainupõhjuseks asjaolu, et üks poliitiline grupp on lasknud teise poliitikute grupi valimistelt kõrvaldada, vangi panna või maha lasta. Tähtsaim osa valimisvõitluses on alati isiklik kampaania. Kandidaadid peavad suhtlema võimalikult suure hulga valijatega
EL INTEGRATSIOONI PÕHJUSED/ EL KUJUNEMISE LUGU- 20 saj sündmused ning nende tagajärjed: 1 ja 2 maailmasõda, külm sõda ja Euroopa jägunemine kaheks.; liitlased eri leerides; raudne eesriie (idas kommunistlik ideoloogia, läänes demokraatlik kapitalism); USA huvi, et kommunism ei leviks Lääne- Euroopasse; NSVLi soov säilitada oma poliitiline süsteem; Saksamaa ja Prantsusmaa vastuseis. 9 mai 1950 tegi Prantsusmaa välisminister Robert Schuman teavitas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamise plaani, mille eesmärk oli sõjapidamiseks vajalike tööstusharude allutamine ühisele riikideülesele kontrollile, mis muudaks sõjapidamise nende riikide vahel praktiliselt võimatuks. MILLISED LEPINGUD ON HETKEL KEHTIVAD EL ALUSLEPINGUD? 25. märtsil 1957 Roomas kirjutas kuuik alla Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) asutamislepingule ja Euroopa aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingule
Jugoslaavia 11 päeva 2. IX 1939 Eesti valitsus arutab mobilisatsiooni küsimust (ainsana pooldab peaminister Kaarel Eenpalu) 15. IX 1939 sõdiva riigi allveelaev „Orzel” – tuleks demilitariseerida- Poola Eesti liitlased, Eesti lohakas ja 17 kui algas Poola ja NSVL sõda, siis allveelaev põgenes. See andis võimaluse NSVL võtta Soome laht kontrolli alla ja Eesti välisilmast ilma. 17. IX 1939 NSVL ründab Poolat 19. IX 1939 NSVL võtab Soome lahe oma kontrolli alla 22. IX 1939 välisminister Karl Selter läheb Moskvasse Eesti valitsus rahustab rahvast ja desinformeerib välisesindusi- valetavad välisesindustes. 24. IX 1939 Moskva esimesed nõudmised: vastastikuse abistamise pakt, baasid, sadamad; Selter puikleb NSVL sõjalised jõudemonstratsioonid 26. IX 1939 Kliment Vorošilovi käskkiri Leningradi sõjaväeringkonna ülemale Jõudude vahekord piiril 1939 septembri lõpus Eesti (pärast mobilisatsiooni) NSVL vahekord
Kahepooluseline maailm See on nimetus perioodile Teise maailmasõja lõpust Nõukogude Liidu lagunemiseni (1945-1991). Kaheks pooluseks olid üliriigid USA ja NSVL koos oma liitlastega. USA jt. lääneriigid NSV Liit jt. (demokraatlikud, kapitalistlikud) sotsialistlikud riigid I Külm sõda Teise maailmasõja lõpetamine: Juulist oktoobrini 1946 toimus Pariisis rahukonverents, kus valmistati ette lepingud Saksamaa liitlastega Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Soomega. Lepingutele kirjutati alla veebruaris 1947 (kõikidelt riikidelt nõuti reparatsioone). Jaapaniga sõlmiti San Francisco rahuleping 1951 (ei kirjutanud alla NSVL, Tsehhoslovakkia, Poola). Austria jagati algul (nagu Saksamaagi) neljaks okupatsioonitsooniks (USA, Inglismaa, Prantsusmaa, NSVL). 1955 sõlmitud Austria riigilepinguga vi...
Valitsus teostab riigis täidesaatvat võimu. Tema olulisimad ülesanded on seaduseelnõude ja eelarve ettepanekute esitamine Storting'ile (Norra parlament) ning otsuste elluviimine ministeeriumide kaudu. Valitsus on moodustatud Storting'i liikmetest ja seda juhib peaminister. Formaalselt on aga kuningas see, kes palub enamusparteil moodustada valitsus või elujõuline koalitsioon. Valitsuses omavad tavapäraselt kõrgeimat staatust peaminister, välisminister ja rahandusminister. Norrat iseloomustab nn ministrivalitsus minister on oma ministeeriumi poliitiline juht. Talle kõige lähemal on poliitiliselt määratud riigisekretärid, abiministrid ja poliitilised nõunikud. Ministeeriumite struktuur on hierarhiline. Norras koosneb tavaline kohtusüsteem ülemkohtust, ülemkohtu esmasest apellatsioonikomisjonist, apellatsioonikohtutest, ringkonnakohtutest ja lepituskohtutest; samuti on olemas mõned erikohtud
Veidi varem oli tema New Yorgi kolleeg Rudolf Giuliani otsustanud evakueerida Manhattani ühe piirkonna elanikud. 15. Kell 14.00 suleti kõik USA börsid kaheks päevaks. 5 16. Kell 17.20 varises kokku Kaubanduskeskuse tornide kõrval asunud väiksem, 47- korruseline büroohoone. 17. Kell 19.00 maandus president Bushi kopter Valge Maja juures. Wahingtoni naasis ka hommikul Peruu-visiidi katkestanud välisminister Colin Powell. 18. Kell 21.00 kõneles president Bush rahvaga otseülekandes Valge Maja ovaalkabinetist. ,,Me ei tee vahet nende tegudega hakkama saanud terroristide ega neile varjupaika andnud isikute vahel," kuulutas president. Allikas: (6) 6 2. Teooriad aastatel 2001-2006 Kohe pärast Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornide kokkuvarisemist hakati meedias arutlema selle üle, miks tornid kokku varisesid
1 Kordamisküsimused Riigiõiguse eksamiks Eksamiks õppimisel on soovitatav lähtuda T.Annuse Riigiõiguse õpikust ja PS kommenteeritud väljaannetest. Lisaks Juridica artiklitest, millele on viidatud aineprogrammis. 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? N ormatiivsed allikad: ...
pigem positiivne nähtus, eks ta mingil määral võib tekitada ebastabiilsust, kuid pikas perspektiivis on see pigem positiivne. Uued ministrid, kes siis ametisse asuvad omavad eelmiste ministrite mõistes värskemaid vaateid, sest nad on kõrvalt näinud, mina eelmine valesti tegi. Suuremat voolavust võib näha kõrgemalt hinnatud minsiteeriumite seas, näiteks Lääne- Euroopas tehtud uuringute põhjal on selgunud, et kõige lühemat aega on ametis püsinud majandus- ja välisminister. Leian, et see on ka päris loogiline, et nii vastutustundlikel aladel vahetuvad ametis olevad inimesed kiiremini, majandus- ja välissuhted on tänapäeva maailmas need kõige olulisemad suhted, sest sellest hakkab sõltuma riigi heaolu ja võimekus teiste riikide suhtes. Baltimaades on kõige rohkem lahkunud majandusministreid. Ministrite voolavus leevendab pingeid koalitsiooni sees. Ministrite ametist lahkumine tugevdab valitsuse sisemist stabiilsust
Vahendid – raha jne Autonoomia - Koostöö - Negatiivsed kriteeriumid - nt vaesed riigid võivad ka olla organisatsioonis Liikmed – funktsioon (Clive Archer) IGO – International governmental – kõige klassikalisem valitsustevaheline organisatsioon o Riikidevaheline – riiki esindab riigipea o Valitsustevaheline – o Allkirjastada võivad – president, valitsusjuht ja välisminister TNO – transnational organisation o INGO – International non-governmental ’puhas’ INGO – Amnesty Int., Jalgpalliliit Hübriid INGO – organisatsioon kus liikmeteks on nii valitsuseid kui valitsusvälised üksused, nt ILO: esindatud valitsused, tööandjad, ametiühingud TGO - trans -governmental – Interpol, valitsuseasutuste vahelised
Jaak Aaviksoo Siim Valmar Kiisler Kaitseminister Regionaalminister Jaanus Tamkivi Jüri Pihl Keskkonnaminister Siseminister Laine Jänes Hanno Pevkur Kultuuriminister Sotsiaalminister Juhan Parts Urmas Paet Majandus- ja kommunikatsiooniminister Välisminister Valitsuste põhitüübid o Enamusvalitsus üheparteiline enamusvalitsus minimaalse enamusega valitsus - kitsas koalitsioon, kaasatud minimaalselt parteisid, ekstraenamusega valitsus - lai koalitsioon, kus lisaks suurtele parteidele kaasatud ka rida väikseid, mis on oma vaadetelt lähedased 15 o Vähemusvalitsus - juhul kui opositsioon lõhestunud. Näiteks tsentrivalitsuste puhul
riigid kui süütud Euroopa riigid solidaarselt toimuva tagajärgi likvideerima hakkaks. Kõnealune ainekursus selgitab üsna põhjalikult, kuidas Venemaa juhtkond sellised Lääne väärkäsitlused oskus,likult ära kasutab ning kuidas Kreml leiab, et EL naabruspoliitika ja eriti Idapartnerluse poliitika on Venemaale praegusajal kahjulikud asjad, millede kaudu “Brüssel püüdvat Venemaa naaberriike Venemaaga tülli ajada”. Ka on nii Venemaa peaminister Dmitri Medvedev kui välisminister Sergei Lavrov leidnud, et Venemaad rahuldab naabruskoostöösfääris täielikult EL-iga 1997. aastal sõlmitud “Strateegilise partnerluse ja koostöö leping”. Viimast rikkuvat aga eelkõige EL, kes USA juhtimisel võtvat aktiivselt osa Lääneriikide kehtestatud Vene-vastastest sanktsioonidest. Seetõttu jäävat praegu Venemaal üle vaid jätkata EL-iga koostööd terrorismivastase võitluse ja organiseeritud kuritegevuse alal. Majanduslikust ja kultuurilisest
kaalu ja nähtavust. Tippkohtumised on täitnud alliansi põhimõtete kohandamisel muutuvate vajaduste ja asjaoludega rolli, mis on neile pandud Põhja-Atlandi lepinguga kui otsuste tegemise alusdokumendiga NATOs. See tähelepanuväärselt lühike dokument lõi otsuste tegemiseks üksnes ühe struktuuri, nimelt Põhja-Atlandi Nõukogu. Nõukogu pidi ise vastutama mis tahes lisastruktuuride või -foorumite loomise eest. Oma esimesel nõupidamisel 17. detsembril 1949, mil iga riiki esindas selle välisminister, otsustas Nõukogu luua lepingu rakendamiseks tsiviil- ja sõjaline raamistik. Nõukogu otsustas kokku tulla kord aastas ja vajadusel sagedamini. Kui mis tahes liikmesriik tundis, et tema territoriaalne terviklikkus, poliitiline sõltumatus või julgeolek oli ohus ning apelleeris lepingu artiklitele 4 ja 5, mis näevad ette liitlaste talle appi tulemise, võis Nõukogu loomulikult kohe kokku tulla. Nõukogu lõi ministrite tasemel kaks organit - kaitsekomitee ning kaitserahandus- ja
1918. aasta veebruaris tõusis konkreetselt päevakorda Eesti iseseisvuse kuulutamine ja Ajutise Valitsuse moodustamine. Peeti iseenesestmõistetavaks, et välisministri kohustused peavad langema Jaan Poskale. 24. veebruaril avaldatud Päästekommitee päevakäsk nr. 5 algaski sõnadega: ,,Eesti Ajutise Valitsuse kokkusead on järgmine: 1. Ministrite Nõukogu esimees ja siseminister Konstatin Päts. 2 Ministrite Nõukogu abimees ja kohtuminister Jüri Vilms 3. Välisminister Jaan Poska." Saksa okupatsiooni tingimustes arendas J. Poska kõigile raskustele vaatamata teatud välispoliitilist tegevust. Tal oli kontakte välisdelegatsiooni liikmetega Lääne-Euroopas, saatis neile instruktsioone ja raha. Sidet peeti Helsingi ja Stockholmi kaudu. Välisdelegatsiooni liikmed selgitasid Lääne-Euroopa riikide pealinnades Eestis kujunenud olukorda ja õhutasid Eesti iseseisvuse ideed.
Inglise õhujõududel siiski „lahingus Inglismaa pärast“ peale jääda. Olulist osa etendasid nende poolel võitlevad Poola, Tšehhi ja teiste sakslaste anastatud maade lendurid. Septembri keskpaigaks oli Luftwaffe kandnud sedavõrd suuri kaotusi, et Hitler andis käsu dessant Inglismaale edasi lükata. Hitler oli saanud Teises maailmasõjas esimese tõsisema tagasilöögi. Baaside leping, baasid, Talvesõda Baaside leping 24.september 1939 saadeti Moskvasse välisminister Selter, et sõlmida NSV Liiduga vastastikuse abistamise leping, mille alusel Eesti territooriumile loodetakse SNV Liidu sõjaväebaasid. Keeldumise korral ähvardas Molotov kasutada jõudu. Selter palus aega valitsusega konsulteerimiseks ning naasis Eestisse, kus Eesi juhtkond otsustas NSV Liidu nõudmised vastu võtta. Naaberriikidelt Eesti sõjalist abi ei palunud. Moskvasse saabunud Eesti delegatsioon ootasid aga uued nõudmised.
1 III. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL I: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191 Eesti iseseisvuse väljakuulutamine (24.02.); Vabadussõja algus 8 (28.11.). Valimisreformiga Suurbritannias kaasnes valijaskonna ulatuslik laienemine 191 Pariisi rahukonverentsi algus. 9 Versailles rahulepingu sõlmimine Saksamaaga. 192 Eesti esimese põhiseadusega kehtestati demokraatlik 0 riigikorraldus. USA-s hakkas kehtima keeluseadus. 192 Sõlmiti Inglise-Iiri kokkulepe, millega Iirimaa sai dominiooni 1 staatuse. 192 Nõukogude Venemaa kujundati ümber NSV Liiduks. 2 Võitjariigid määrasid kindlaks Saksamaa reparatsioonide suuruse. 192 Prantsusmaa ja Belgia okupeerisid ...
kaasatus EU nõukogus ja kohtade arvu EU parlamenis ning EU komisjonis. Lubati tihendatud koostööd EU liikmesriikide vahel Eu õigusraamistikus. 2007 püüti vastu võtta Konstitutsiooniline leping-vastu ei VÕETUD EU õiguste harta. Euroopa liidu hümn, lipp, motto. Eu õiguse ülimuslikkus oli konstitutsioonilise leppe sõnastuses. Teised institutsioonilised muudatused, mis võeti aga üle Lissaboni lepingusse. liidule pidi tulema president ja välisminister. KONSTITUTSIOONILINE-Kõik riigid ei tahtnud seda, referendumi tegid 3 riiki. Konstitutsioon, mida rahva käest ei küsitud. Tavaline rahvusvaheline leping EU Põhiõiguste harta Euroopa Liidu põhiõiguste harta on selge ja tugev avaldus ELi kodanike õiguste kohta. see võeti vastu 2000. aastal ning on alates 2009. aastast ELi liikmesriikidele siduv. Euroopa Liidu põhiõiguste hartas on sätestatud põhiõigused, mida Euroopa Liit ja liikmesriigid peavad järgima
10 Kuna aluslepingutes ei ole täpselt määratud, kas konkreetset riiki peab esindama ülemkogus riigipea või valitsusjuht, võib mõnes riigis tekkida raskusi otsustamisel, kumb neist peaks Euroopa Ülemkogu kohtumisel osalma. Euroopa Parlamendi saadikuna väitis Alexander Stubb, et Soome president ei peaks ülemkogu kohtumisel osalema, sest Soome välispoliitika eest vastutab peaminister. Kui Stubbist oli 2008. aastal saanud välisminister, ei võimaldatud tal osaleda Gruusia sõja puhul kokku kutsutud erakorralisel ülemkogul, sest seal soovisid osaleda nii Soome president kui ka peaminister. Nii jäi Stubb kohtumisest kõrvale vaatamata sellele, et ta oli ühtlasi Euroopa Julgeolekul ja Koostööorganisatsiooni peasekretär. Probleeme oli samal kohtumisel osalemisega ka Poolas, kus president Lech kaczynski ja peaminister Donald Tusk kuulusid eri parteidesse ning neil on erinev nägemus, kuidas tekkinud kriisile reageerida
3.2 Iseseisvuse väljakuulutamise käik 19. II 1918 Päästekomitee moodustamine 21. II 1918 valmib Iseseisvusmanifest (... tänasest päevast peale ...) 21. II 1918 Ernst Põdder proklameerib Eesti iseseisvust Haapsalus 23. II 1918 iseseisvuse väljakuulutamine Pärnus 24. II 1918 moodustatakse Eesti Ajutine Valitsus (koalitsioon ilma enamlasteta): · pea- ja siseminister Konstantin Päts · peaministri asetäitja ja kohtuminister Jüri Vilms · välisminister Jaan Poska · sõjaminister Andres Larka 3.3 Saksa okupatsioon 3.3.1 Valitsemine Uus valitsemissüsteem: · Balti sõjaväeline valitsus (Adolf Gossler) · Korpusepiirkonnad (Adolf von Seckendorff, Günther Otto Friedrich von Pappritz) · Provintsiaalvalitsused · Kreisid, ametkonnad, jaoskonnad · Balti Hertsogiriigi kava Okupatsioonipoliitika · terror (koonduslaagrid, salakaebused) · eestlaste väljatõrjumine poliitikast ja erakondade keelamine (v. a. Maaliit)
Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................................................2 2. Mis on usuvabadus?....................................................................................................... 3 3. Usuvabadus seaduse silmis............................................................................................ 4 4. Usuvabadus Eestis..........................................................................................................7 5. Usuvabadus maailmas.................................................................................................. 18 6. Küsitlus klassis..............................................................................................................22 7. Kokkuvõte.....................................................................................................................23 8. Kasutatud kirjandus...
seekord tekkis vastuolu talumaade jagamise ümber (valitsus tahtis maid anda eelisjärjekorras Vabadussõjas silma paistnutele, ent sotsialistid olid selle vastu). Ametisse astus Ants Piibu valitsus. 22 Järgnevalt oli Tõnisson IV Riigikogu liige; 19231925 ja 19321933 Riigikogu esimees, 19271928 ja 1933 riigivanem ning 19311932 välisminister. 1928. aastal parandas Tõnisson suhteid Rootsiga, tehes sinna riigivanemana riigivisiidi ning valmistades nii ette kuningas Gustav V vastukülaskäiku 1929. aastal. Tõnissoni eesmärgiks oligi Eesti lähendamine Skandinaavia maadele, sest ta taipas, et Balti riikide omavaheline liit jääks välisjulgeoleku tagamiseks liialt nõrgaks. Ent Rootsi ei olnud liidust Eestiga reaalselt huvitatud ning hilisemad valitsused asusid otsima hoopis Poola toetust
Viini kongress. Euroopa kontsert Septembrist 1814 kuni juunini 1815 toimus Austria pealinnas Viinis rahvusvaheline kongress Euroopa korrastamiseks ning riiklike piiride kindlaksmääramiseks. · Tähtsamad osavõtjad olid Inglismaa, Austria, Venemaa ja Preisimaa · Esindajaid oli kokku 216, kõigist Euroopa riikidest peale Türgi · Peaorganisaatoriks ja esimeheks oli Austria välisminister vürst Metternich · Prantsusmaa päästis kõige hullemast pikaaegne välisminister ja osav diplomaat Talleyrand · Viini kongressi on rikkalike pidustuste tõttu nimetatud ka "tantsivaks kongressiks" · Töö käigus tuli lahendada väga tõsiseid vastuolusid võitjariikide vahel · Tülid "jahutas" ühine vaenlane, Elba saarelt tagasi tulnud Napoleon, kelle vastu ühiselt sõtta mindi · Uue poliitilise korralduse määramisel lähtuti järgmistest põhimõtetest: o legitiimsus e seaduslikkus (eesmärk taastada enne 1789
Veidi hiljem koostati uus plaan, mis oli Saksamaale veelgi soodsam. Hiljem vabastati Saksamaa täielikult reparatsioonidest. 1925a. toimus Locarno konverents, seal üritati luua süsteemi, mis välistaks sõja puhkemise Prantsusmaa ja Saksamaa vahel. Sõlmiti Reini pakt, mille järgi pidi Saksa-Belgia ja Saksa- Prantsuse piir jääma puutumatuks ning Reini piirkond jääb demilitariseerituks. Vastutasuks sai Saksamaa loa astuda Rahvaste liitu. 1927a. pöördus Prantsuse välisminister A.Briand USA poole ettepanekuga sõlmida kahepoolne leping, mis keelaks sõja, kui poliitika vahendi. 1928a. kirjutasid 15 riigi esindajad alla dokumendile, mida hakati nim. A. Briandi-Kellogi paktiks. Kellog oli USA riigisekretär. Hiljem liitus paktiga 50 riiki. Leping ei sisaldanud desasmeerimise nõuet ja ei näinud ette agressorivastaseid sanktsioone. 1920ndatel aastatel algatati rahvusvaheline desarmeerimiskonverents, mis avati veebruaris 1932 Genfis
3W. Keitel 1 Prantsuse kindral, vastupanu juht 4B. Mussolini 3 Saksa kindralstaabi ülem 5G.Žukov 7 USA vägede juht Euroopas 6J.v.Ribbentrop 8 Norra natside juht 7D.Eisenhower 5 Punaarmee väejuht 8V.Quisling 6 Saksa välisminister 8.Märkige nimed. Suurbritannia peaminister, kes osales Teherani ja Jalta konverentsidel- Churchill Briti kindral, juhtis sõjategevust Põhja-Aafrikas- ?????????????? Nõukogude Liidu riigijuht II maailmasõja ajal- Stalin USA kindral, võttis vastu Jaapani kapitulatsiooni- ?????????????????????? Saksamaa riigijuht II maailmasõja ajal - Hitler NSVL välisminister, sõlmis 1939 mittekallaletungi lepingu Saksamaaga- Molotov
juunist 1997, praegune valitsus tugineb 6.juunil 2002 Fianna Faili ja Progressiivsete Demokraatide vahel sõlmitud uuele koalitsioonileppele. Iirimaa valitsuse koosseis: · Peaminister Bertie Ahern (Fianna Fail) · Asepeaminister ning majandusminister Mary Harney (Progressiivsed Demokraadid) · Kaitseminister Michael Smith (Fianna Fail) · Põllumajandusminister Joe Walsh (Fianna Fail) · Rahandusminister Charlie McCreevy (Fianna Fail) · Välisminister Brian Cowen (Fianna Fail) · Haridus- ja teadusminister Noel Dempsey (Fianna Fail) · Kommunikatsiooni- ja loodusvarade minister Dermot Ahern (Fianna Fail) · Kultuuri- ja spordiminister John O`Donoghue (Fianna Fail) · Tervishoiuminister Micheal Martin (Fianna Fail) · Transpordiminister Seamus Brennan (Fianna Fail)´ · Justiitsminister Michale Mcdowell (Progressiivsed Demokraadid)
Referaat Liis Pibre ÜRO ajaloost Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on praeguseks 191 riiki ühendav ülemaailmne organisatsioon, mille laia tegevusvaldkonda kuuluvad nii rahu ja julgeoleku, arengu kui ka inimõigusküsimused. ÜRO tegevuse alguskuupäevaks võib lugeda 24. oktoobrit 1945, mil jõustus ÜRO põhikiri. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon asutati asendamaks Esimese maailmasõja järel loodud Rahvasteliitu (League of Nations), mis ei olnud suutnud täita talle pandud lootusi rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamisel ega ka edukalt kaasata oma liikmeskonda kõiki rahvusvahelisi suurvõime. Üheks esimestest sammudest uue rahvusvahelise organisatsiooni loomisel oli 14. augustil 1941 USA presidendi F. D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri W. Churchilli avaldatud Atlandi Harta (Atlantic Charter ), mis sisaldas nägemist sõjajärgsest rahvusvahelisest julgeoleku...
talle MRPga lubatud riikide hõivamiseks. Eesti sai MRP lisaprotokollidest teada juba 1939.a. augusti lõpul, kuid ei kuulutanud välja mobilisatsiooni, rõhutades sellega ome erapooletust. Samas oli eesti sadamas Poola allveelaev Orzel, mille Eesti võimud interneerisid. 17. September allveelaev põgenes ning siirdus Läänemerele. NSV Liit viis oma laevastiku Balti merele, blokeerides sellega Eesti merelt. Tekkinud olukorras saadeti Moskvasse välisminister Selter 24. Septembril 1939 kohtumisele, kus Molotov esitas nõudmise sõlmida NSV Liiduga vastastikuse abistamise leping, mille alusel Eesti territooriumile loodaks NSV Liidu sõjaväebaasid. Järgmisel kohtmisel nõuti, et sinna paigutataks 35 000 punaväelast, mis oli Eestile vastuvõetamatu. Eesti sõjavägi seati lahinguvalmis ja alustati üldmobilisatsiooniga. Lõpuks Stalin vähendas nõudmist 25 000 meheni ning saavutas sellega Eesti nõustumise. 28
USA vahel. 1960ndate lõpp: Praha kevad- toimus Tsehhoslovakkias. Enne Nixonit. USA välispoliitika militaarse ja majandusliku tugevuse suurenemine- Vietnami sõda. Suured massiprotestid, majanduse allakäik, optimism asendus pessimismiga. Pessimismist tõi välja R. Regain paari sõjaga, majandus kasvas jne. RICHARD NIXON(1913-1994): President 1969-1974. H. Kissinger (1923) diplomaat “Whom do i call when i want to talk to Europe”. Julgeolekunõuandja Nixonile ja lõpuks välisminister, realist, pärit Euroopast. Nixon ja Kissinger omavahel hästi läbi ei saanud. Pingelõdvendus (detente detaant). Vietnamiseerimise periood- Nixon tuli võimule, kuna lubas sõja lõpetada ja selle tulemusel USA treenis Lõuna-Vietnamlasi ise sõjaga hakkama saama. Suurriigid Kagu-Aasias (mitte sealsed riigid). Nixoni doktriin- puhas pragmatism. 1.USA peab kinni lepingulistest kohustustest. 2.USA kaitseb vaid neid riike, keda ähvardab tuuma rünnaku oht. 3 Teistel juhtudel vaatleb vaid eraldi
24. Kes on EV- s riigikaitse kõrgeim juht? Riigikaitse kõrgeimaks juhiks on Vabariigi President. Vabariigi Presidendi juures on nõuandva organina Riigikaitse Nõukogu. Riigikaitse Nõukogu arutab riigikaitse seisukohalt olulisi küsimusi ja avaldab nende kohta oma arvamuse. Riigikaitse Nõukogu koosseisu kuuluvad Riigikogu esimees, peaminister, Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, Riigikogu väliskomisjoni esimees, välisminister, kaitseminister, rahandusminister, siseminister, justiitsminister ning Kaitseväe juhataja. Vabariigi President riigikaitse kõrgeima juhina: 1) teeb Riigikogule ettepaneku sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning erakorralise seisukorra väljakuulutamiseks; 2) kuulutab Eesti Vabariigi vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni, ootamata ära
PARIISI RAHUKONVERENTS (1919-1920) Algas 18. jaanuaril (Saksa keisririigi väljakuulutamise kuupäev 1871) 1919. Rahukonverentsile olid kutsutud ainult võitjariigid. Kaotajad olid kutsutud tingimusi vatsu võtma, alla kirjutama, läbirääkimis nendega ei toimunud. Nemad pidid leppima sellega, mis neile ette kirjutati. Võitjate poolelt olid olulised: Prantsusmaa, Inglismaa, USA. Itaalia pidas end ka riigiks, kes panustas palju, kuid ülejäänud riigid ei arvestanud eriti Itaalia soovidega rahukonverentsil. Tegelikult oli võitjariikide hulgas ka Venemaa, kuid see ei olnud enam sama Venemaa, mis 1914, sellest oli saanud Nõukogude Venemaa. Teised riigid suhtusid vaenulikult temasse, olemasolevat võimu ei tunnistatud. Samuti oli 1918 sõlmitud Brestis separaatrahu (rahu ilma teiste liikmesriikidega läbirääkimata), see ei olnud muidugi peapõhjus, kommunistid olid. Venemaa tulevikku käsitleti erinevalt suure kolmiku poolt. Prantsusmaa uskus, et tu...
jaoks esmajärgulise tähtsusega, ning kuigi kumbki riik ei andnud ametlikult järele Moskva nõudmistele tunnustada Baltikumi okupeerimist de jure, oldi Nõukogude Liidu vallutustega sisuliselt leppinud. Eriti järeleandlik oli Inglismaa. Vahetult enne Saksa-Nõukogude sõja puhkemist tunnistas Briti suursaadik Washingtonis, et Balti riigid on sajandeid olnud võõraste valitseda, mistõttu temal ei ole nende suhtes sellist respekti nagu Soome puhul. Ka Briti välisminister avaldas samal ajal arvamust, et Nõukogude Liidu nõudmisi Balti riikide de jure tunnustamise lõpetamiseks võiks toetada. USA sellega ei nõustunud. Lääneriikides järk-järgult üha enam ilmnevat järeleandlikkust Moskva soovidele tugevdas otsustavalt Saksa-Nõukogude sõja vallandumine. Eesti välisesindajad said sellele kinnitust varakult. 24. juunil 1941 esitas Eesti peakonsul USA-s Juhan Kaiv Ameerika Ühendriikide riigisekretärile noodi,
I maailmasõja järel oli senise 60 miljoni inimese asemel Euroopas võõra võimu all 20 miljonit inimest (3 % Euroopa rahvastikust). Tekkisid taas Poola ja Leedu riik, omariikluse saavutasid Soome, Läti, Eesti, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia. 1919. a asutati Rahvasteliit, mis pidi lahendama rahvusvahelisi tüliküsimusi, kuid osutus võimetuks ega suutnud midagi teha Saksamaa agressiivse poliitika vastu ja hoida ära II maailmasõda. 1929. a tegi Prantsusmaa välisminister Aristide Briand ettepaneku luua Euroopa Liit Rahvasteliidu raames (nõudis ühist tollipoliitikat, desarmeerimist, võrdsust). 1930. aastatel osutus Euroopa ühendamine fasistlike diktatuuride tõttu võimatuks. Pärast sõda läks Rahvasteliit laiali ja tema ülesanded võttis üle ÜRO, mis loodi 7 nädalat pärast Saksamaa allaandmist. Pärast II maailmasõda jagati Euroopa uuesti. Nõukogude Liit (NL) laiendas oma mõjupiirkonda Ida- ja Kesk-Euroopas
Tsiviilkontrolli põhimõtete elluviimise tagavad seadustega piiritletud õigused, kohustused ja vastutus, mis riigikaitse korraldamisel lasuvad Riigikogul, Vabariigi Presidendil ja Vabariigi Valitsusel. Eesti Vabariigi riigikaitse kõrgeim juht on Vabariigi President, kellele annab nõu riigikaitselistes küsimustes Riigikaitse Nõukogu, kuhu kuuluvad Riigikogu esimees, peaminister, kaitseväe juhataja (sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja), kaitseminister, siseminister, välisminister ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees. Täidesaatvat võimu riigikaitse juhtimisel teostab Vabariigi Valitsus. Kaitseväe ja riigikaitseorganisatsioonide kõrgemaks juhiks rahuajal on kaitseväe juhataja, sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja, kelle määrab ametisse Vabariigi President. KAASAJA MAAILMA MITMEPALGELISUS. Maailma rassiline, rahvuslik ja religioosne mitmekesisus. Rassid - nimetatakse väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikke rühmi.
Kuni 60 aastaseid kutsutakse kordusõppusele kord iga 5 aasta jooksul Reservarmee Põhiosa isikkoosseisust on reservis Tegevväes rahuajal u 5500 meest President Teeb ettepaneku kuulutada välja sõjaseisukord, mobilisatsioon Nimetab ametisse Kaitsejõudude kõrgemaid juhte Annab sõjaväelisi auastmeid Riigikaitse nõukogu Presidendi juures nõuandev organ: Riigikogu esimees, peaminister, riigikaitsekomisjoni esimees, väliskomisjoni esimees, kaitseminister, siseminister, välisminister, justiitsminister, rahandusminister ja kaitseväe juhataja. Kaitsevägi Riiklik relvajõud: ajateenijad, kaadrikaitseväelased Koosneb maaväest, mereväest ja õhuväest Kaitseliit Vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon 15 malevat Noorteorganisatsioonid: Noored Kotkad, Kodutütred Kodanikukaitse Riiklikku hädaolukorraks valmisolekut reguleerib hädaolukorras valmisoleku seadus, mis hakkas kehtima alates 2001. aastast
0EESTI LÄHIAJALUGU FLAJ.03.168 a.I Sissejuhatus Eesti lähiajaloo periodiseerimine. (Karjahärm 2010, Tarvel 1999, Vahtre 2001) [I] Eesti lähiajaloo periodiseerimise erinevad võimalused. Periodiseerimine generatsioonide kaupa. Kunstiajaloo periodiseering. Poliitiline ajalugu. Eesti polnud pärast 1940. a mingisugust iseseisvat poliitikat. Seepärast saab periodiseeringu põhialus olla Eesti-väline, ehk üleliiduline, sest okupeeritud Eesti oli nii poliitiliselt kui majanduslikult sõltuv ja tasalülitatud. Need olid põhilised välisimpulsid, mis määrasid siinse arengu, ajalooprotsessi võnkealgused ja -lõpud. Päris Eesti keskset periodiseeringut keeruline üles ehitada, ometi saab arvestada kohalikku eripära, tegureid, mis esinesid ainult siin (kollektiivpsühholoogilised, kultuurilised, osalt majanduslikud tegurid). Tuleb arvestada ajalisi nihkeid ja erinevusi, mis ilmnevad periodiseeringutes muude elualade alusel. Esines ka a...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
