Svernik, Suslov, Kiritsenko, KK sekretär Leonid Breznev (1906-1982), KK sekretär Jekaterina Furtseva (1910-1974), Frol Kozlov (1908-1965), Soome kommunistide juht Otto Kuusinen (1881-1964), Averki Aristov (1903-1973), Nikolai Beljajev (1903-1966) ja Nikolai Ignatov (1901-1966). Oktoobris 1957 vabastati Zukov kaitseministri ja poliitbüroo liikme kohalt. Sellega oli Hrustsov kõik võimalikud ohud oma võimule kaotanud. Välispoliitika 1953-1957 Nii NSV Liit kui USA said 1953. aasta alguses uued juhid, Trumani ja Stalini aeg oli läbi. Kui USA uus president Eisenhower oli endine sõjaväelane, siis Hrustsov oli talupojaperest pärit ja väga piiratud haridusega parteifunktsionäär. Seega mitte just võrdväärsed vastased, kuid nagu varem Stalin, nii oli ka Hrustsovi eeliseks tema maa absoluutne allutatus juhtkonna huvidele. Nõukogude välispoliitikat sel perioodil juhtis Molotov, jätkus põhimõtteliselt juba Stalini ajal väljakujunenud suund
Nõukogude Liit 1950.-1980. aastatel Kordamine: · 1917 oktoobripöördega tulid kommunistid võimule · 1922 sai riigi nimeks NSV Liit · Lenin suri 1924, 1920. aastate teisel poolel kujunes välja totalitaarne diktatuur Staliniga eesotsas · 1930. aastatel viidi läbi kollektiviseerimine ja industrialiseerimine, toimusid massirepressioonid · Suures Isamaasõjas (1941-45) saavutati võit sakslaste üle, Stalini võim suurenes veelgi · 1940 okupeeriti Eesti, Läti ja Leedu. Peale Teist maailmasõda koosnes NSV Liit 15 liiduvabariigist I Sisepoliitika
parteimaja juurde (partei linnakomiteesse). Linna oli 12 km. Teel tulid neile vastu juba soomusmasinad. Nende rahumeelset demonstratsiooni tulistati. Palju inimesi sai surma ja haavata. Hukkunute seas oli palju juhuslikke inimesi, kes olid ilusal päikesepaistelisel päeval keskväljakule jalutama tulnud. Kui algas tulistamine, siis arvati, et lastakse paukpadrunitega. Põgeneda oli raske, sest demonstrantide selja taga oli 1 meetri kõrgune poolringis skväär Lenini monumendiga. Nõukogude ajalehed ei kirjutanud sellest midagi, küll aga rääkis sellest Ameerika Hääl ( 37, 44/ 1990). Novotserkasskisse oli saabunud ka Anastass Mikojan. 1963. aastal küpses uus kriis. Sept 1963 täitus 10 aastat Hrustsovi võimuletulekust. Parteiaparaat valmistus selle suurejooneliseks tähistamiseks. Äkki aga kadus poodidest leib. Puhkes paanika. Kõigis linnades peale Moskva seisid inimesed pikkades järjekordades, kuid leiba ei tulnud müügile mitu päeva.
· presidentaalne vabariik suure võimuga president · loobuti koloniaalpoliitikast 1960.a. said iseseisvuse Aafrika asumaad, 1962 tunnustati ka Alzeeria iseseisvust · kiire majandusareng keskmiselt 5,8% aastas · sõltumatu välispoliitika - vastustati USA mõju Lääne-Euroopas, lahkuti NATO sõjalisest organisatsioonist, pingelõdvendus N. Liiduga · gollistid C. de Gaulle'i pooldajate partei - Liit Uue Vabariigi Kaitseks (konservatiivid) võitsid 1958.a. parlamendivalimised, tõrjudes esmakordselt 2. kohale KP · C. de Gaulle'i erruminek 1969 seoses noorterahutustega autoritaarsuse ja korruptsiooni vastu (suri 1970) · 1969 1974 presidendiks gollist G. Pompidou b) Vabariiklased (liberaalid) võimul - presidendiks V. Giscard d'Estaing (1974 1981) c) Vasakpoolsed võimul presidendiks F. Mitterrand (1981 1995): · 1970
· Arvestades sulaaja teatud vabadusi, hirmu hähenemist ühiskonnas ja majanduse arengut, on seda peetud NSV Liidu ajaloos suheliselt stabiilseks perioodiks Iseloomusta USA tegevust ,,Külma sõja" alguses (sündmised, kes oli võimul, tegevus, tagajärjed) · Võimul Truman, edasi Eisenhower · Trumani doktriin 1947 Euroopale majandusliku abi andmise plaan (Kreeka, Türgi) · Berliini blokaad (1948 1949) blokeeris nõukogude pool kõik Berliini läänesektoreid Saksamaa läänetsoonidega moodustatakse NATO · Eisenhoweri doktriin tagasitõrjumisdoktriin. USA oli selle kohaselt valmis kasutama sõjalist jõudu tõrjumaks kommunismi levikut. USA sõjaline abo Lähis ja Kesk- Euroopa maadele Iseloomusta USA välispoliitikat 1960 1970. aastatel · Kennedy aja iseloomustamiseks: paindlik reageerimine (flexible response)
Sept 1963 täitus 10 aastat Hrustsovi võimuletulekust. Parteiaparaat valmistus selle suurejooneliseks tähistamiseks. Äkki aga kadus poodidest leib. Puhkes paanika. Kõigis linnades peale Moskva seisid inimesed pikkades järjekordades, kuid leiba ei tulnud müügile mitu päeva. Uudismaa ei suutnud riiki viljaga varustada. Olid puhkenud liivatormid. Ikaldus. Välja jagati strateegilised viljavarud, aga lõpuks oli vili otsas. Vilja osteti lõpuks välismaalt. See oli esimene kord, kui NSV Liit ostis vilja sisse. Osteti 12 milj tonni. Paljudes kohtades viidi jälle sisse kaardisüsteem. Leiba anti vaid alalise sissekirjutusega inimestele. Muudatused liiduvabariikides Kõige olulisem: Karjala-Soome NSV muudeti 1956. aastal Karjala Autonoomseks Vabariigiks ja lülitati Vene NFSV koosseisu. Välispoliitika Erinevalt Stalinist pidas Hrustsov väga oluliseks riigijuhtide isiklikke kontakte. NSV Liit muutus märksa avatumaks
aastate lõpul kokku. Varssavi Pakt 1955. aastal moodustasid Ida-Euroopa sotsialistlikud riigid vastukaaluks Lääneriikide NATOle oma sõjalise ja poliitilise liidu: Varssavi Pakti. Asutamislepingus rõhutati kõikide liikmesmaade ühistegevust ja võrdsust, kuid tegelikkuses juhiti Moskvast. Ka enamik juhtivaid ametikohti anti NSVL ohvitseridele. NSVL kasutas Varssavi Pakti liikmeriikide sõjajõude Moskva-vastaste väljaastumiste mahasurumiseks Ungaris ja Tsehhoslovakkias. Nõukogude Liit Stalini surm NSVL oli totalitaarne riik, kus poliitiliseks keskmeks oli Stalini ainuvõim: ta oli nii kommunistliku partei kui ka Nõukogude valitsuse juht. Stalin tugines kitsale lähikondlaste ringile, kuhu kuulusid Lenini aegsed ning Stalini poolt edutatud tegelased. Stalini vananedes tõusid tema lähikondlaste seas päevakorrale küsimus, et kes saab Stalini järglaseks. Võimuvõitluses vahendeid ei valitud. Stalin vananedes
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Milles seisnes sovetiseerimine NSV Liidu mõju alla jäänud või okupeeritud riikides? 1. NSV Liit asus võimule seadma endale meelepäraseid valitsusi ning allutas okupeeritud alad kommunistlikule diktatuurile; ettevõtted ja kogu tööstus natsionaliseeriti ning põllumjandus kollektiviseeriti; riik sekkus nii tööstusesse, ettevõtete töösse kui ka põllumajandusse. 2. Idabloki ehk sotsialismileeri riiklikku ja ühiskondlikku korda iseloomustasid mitmed ühised jooned. Mis olid sotsialismileeri riikidele iseloomulikud tunnused? Selgita. 2
Kõik kommentaarid