Kuressaare Ametikool
Ärikorralduse osakond
NORRA KULTUUR JA MAJANDUS
Referaat
Erle Jaaska
Ä2
Kuressaare 2006
SISUKORD
I KULTUUR 3
1. SISSEJUHATUS 3
2. AJALOOLINE ISELOOMUSTUS 4
3. ASUKOHT 6
4. KLIIMA 7
5. PINNAMOOD 9
6. POLIITILINE SÜSTEEM 10
7. RELIGIOON 12
8. ELUTINGIMUSED 14
9. KEEL 16
10. KOKKUVÕTE 17
II MAJANDUS 18
1. SISSEJUHATUS 18
2. MAJANDUSTEGEVUS 19
3. KOMMUNIKATSIOON 20
4. EKSPORT 21
5. TEHNOLOOGIA JA TEADUSE ARENG 22
6. KOKKUVÕTE 24
III KASUTATUD KIRJANDUS 25
Norra kuningriik on üks suurimaid riike Euroopas, hõlmates kokku 324 219 km2. Lõunapoolseim punkt, Lindersnes, on umbes samal laiusel kui Aberdeen sotimaal ja riidi põhjapoolseim tipp, Nordkapi lähedal, asub juba peaaegu Arktikas.Norra on üks Põhjamaadest Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool. Norra rannajoon on väga liigestatud, tema rannikul on kuulsad fjordid. Kokku rannajoont üle 20 000 km-i. Peale Rootsi piirneb ta Venemaa ja Soomega. Norrale kuuluvad Svalbard ja Jan Mayen, mida peetakse kuningriigi lahutamatuks osaks. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas ja Peeter I saar Vaikse ookeani lõunaosas on Norrast sõltuvad territooriumid ning neid ei peeta kuningriigi osaks. Samuti pretendeerib Norra Kuninganna Maudi maale Antarktikas. Norra on jaotatud 19 maakonnaks
Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega(idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres jaKuninganna
TALLINNA TEENINDUSKOOL Janar Käos 011PK NORRA KUNINGRIIK Referaat Juhendaja: Ülle Toots Janar Käos Norra Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 2 RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS............................................................................................ 3 GEOGRAAFILINE ASEND ......................
Norra Mõniste Kool Koostaja : Madis Kängsep 2011 Norra on 4,8 miljoni elanikuga Põhja-Euroopa riik, mille riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Riigipea: Tema Majesteet Norra kuningas Harald V Valitsusjuht: Peaminister Jens Stoltenberg Pindala: 385 199 km² Rahvaarv (2009): 4 799 252 Rahvastikutihedus km² kohta: 16 Pealinn: Oslo
KALAMAJA PÕHIKOOL 9. kl Stella Loodus Norra Kuningriik Referaat Tallinn 2011 Sissejuhatus Norra Kuningriik (norra k. Kongeriket Norge (bokmål), Kongeriket Noreg (nynorsk)) asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning mitmetel rannikulähedastel saartel, omades maapiiri Rootsi (idas ja kagus, 1619 km), Venemaa (idas, 196 km), ja Soomega (idas ja lõunas, 727 km). Peale maismaaosa hõlmab Norra ka loodes asuvat Jan Mayenit ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi. Kuningriigi kogupindala on 385 199 km², millest 6% moodustavad siseveed. Tähtsaimad linnad Norras on pealinn Oslo, Bergen, Trondheim, ja Stavanger. Ajalugu Kiviaeg Arvatakse, et Norra esmaasustus pärineb ajast umbes 10 500 eKr. Sel ajal oli Norra läänerannik juba jäävaba. Vanim teadaolev asulakoht on Hordalandis Øygardeni vallas Blomvågis. Sealsed esemed on dateeritud aega 10 500 eKr.
1.Geograafiline asend Norra asub Euroopa põhja osas, põhiliselt Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saatel. Norra naabrid on Rootsi (läänes ja loodes), Soome (idas ja lõunas) ja Venemaa (idas). Norra põhi osa asetseb kirsa ribana ning on tugevalt liigestatud rannajoonega. Riik asetseb Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Norra mere, Põhjamere ja Barentsi merega. Umbes kolmandik territooriumist asetseb põhja pool põhjapolaarjoont. 2. Üldandmed Norra pealinn on Oslo. Rahvaarv on 4 799 300. Rahvastiku tihedus on 14,82 inimest ruutkilomeetri kohta. Riigikorraks on konstitutsiooniline monarhia ja kuningas on Harald V. Rahaühik on kroon. Luterlus on riigiusk. Norra põhiosa pindala on 323 782 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit ja
12. Tööstus 13 13. Transport 13 14. Turism 14 15. Kasutatud kirjandus 15 2 2. Üldandmed: Pindala: 323,802 km² , 385 364 km² (koos Teravmägedega ja Jan Mayeniga) Rahvaarv: 4,644,457 inimest (2008) Rannajoone pikkus: 21 465 km² (koos fjordidega) Pealinn: Oslo Keel: norra keel Rahaühik: Norra kroon (NOK) (1 NOK = ca 2 EEKi) Suurim järv: Mjøsa 362 km² Pikim jõgi: Glomma 600 km Kõrgeim mägi: Galdhøpiggen 2 469 m, Glittertind 2 464 m Suurim liustik: Jostedalsbreen 487 km² Pikim fjord: Sognefjorden 204 km Suurimad linnad: Oslo (u. 500 tuhat elanikku), Bergen (u. 226 tuhat elanikku), Trondheim (u. 146 tuhat elanikku) Pilt 1. Lipp Pilt 2. Vapp 3. Geograafiline asend
(Knivskjelloden) ja lõunapoolseima (Lindesnes) punkti vahe on 1752 km, laius 6,3 km (Narviki kohal) kuni 4630 km. Põhiseadus kehtestati 1814. aastal, mille järgi on riigipea kuningas, kes omakorda nimetab ametisse peaministri. Kuningal on suhteliselt palju võimu, ta on ka relvajõudude ülemjuhataja. Seadusandlik võim kuulub kahekojalisele neljaks aastaks valitavale parlamendile (Storting), täidesaatev võim kuulub valitsusele (Riiginõukogu), mida juhib peaminister. Suurema osa (3/4) Norra pindalast Hõlmab Skandinaavia mäestik. Selle idanõlvad on lauged, läänenõlvad aga laskuvad järsult merre, moodustades Norrale nii iseloomuliku fjordi ja skäärranniku. Madalikke on vähe: kohati rannikul ning Oslo fjordi ja Trondheimi fjordi ümbruses. Rannikumeres on palju saari, neid on umbes 150 000. Üle poole maa-alast asub vahemikus 500 kuni 1000m üle mere pinna, üle viiendiku 1000 meetrist kõrgemal. Kõrgeim piirkond on Norra lõunaosas asuv Jotunheimeni kiltmaa
Kõik kommentaarid