Norra kultuur ja majandus (0)

Kuressaare Ametikool
Ärikorralduse osakond
NORRA KULTUUR JA MAJANDUS
Referaat
Erle Jaaska
Ä2
Kuressaare 2006
SISUKORD
I KULTUUR 3
1. SISSEJUHATUS 3
2. AJALOOLINE ISELOOMUSTUS 4
3. ASUKOHT 6
4. KLIIMA 7
5. PINNAMOOD 9
6. POLIITILINE SÜSTEEM 10
7. RELIGIOON 12
8. ELUTINGIMUSED 14
9. KEEL 16
10. KOKKUVÕTE 17
II MAJANDUS 18
1. SISSEJUHATUS 18
2. MAJANDUSTEGEVUS 19
3. KOMMUNIKATSIOON 20
4. EKSPORT 21
5. TEHNOLOOGIA JA TEADUSE ARENG 22
6. KOKKUVÕTE 24
III KASUTATUD KIRJANDUS 25

I KULTUUR

1. SISSEJUHATUS

Valisin oma referaadi teemaks Norra riigi, kuna tahtsin seda riiki tundma õppida ja teada saada selle riigi kohta seda kõige olulisemat , et kunagi kui soovi on, siis saaksin sinna koheselt reisida, ilma et peaksin kuskilt informatsiooni otsima hakkama. Sellest tulenevalt valisin ka järgnevad teemad, mis puudutavad kultuuri.

2. AJALOOLINE ISELOOMUSTUS

Norrat seostatakse tihti viikingitega. Viikingipealik Harald Kaunisjuus liitis Norra 885 aasta paiku üheks kuningriigiks. Viikingite abiga jõudis Norra sajand hiljem ka maakaardile. Nad seilasid oma pikkade viikingilaevadega igasse ilmakaarde, ületasid isegi Atlandi ookeani ja jõudsid Ameerikassegi. Leif Eriksson avastas Vinlandi, nagu ta seda nimetas, 500 aastat enne Kolumbust. Viikingiaeg oli oluline periood nii Norra ajaloos kui ka kultuuris. Tänu Euroopa tsiviliseeritud rahvastega suhtlemisele jõudsid riiki püsiväärtusega teadmised ja ideed. Nüüdseks on viikingitest saanud norralased, rootslased ja taanlased .
Keskajal (aastal 1130) toimus rahvaarvu plahvatuslik kasv, kiriku seesmine konsolideerumine ning linnade teke ja areng, seda aega nimetatakse keskaja kõrgpunktiks. Kuna ilmalik ja vaimulik võim koondasid üha enam piirkondi oma valitsemise alla, kasvas avaliku halduse ja avaliku võimu osatähtsus. Hilisel keskajal tabas Norrat märgatav majanduslangus. Suur osa rahvastikust oli möllanud katku ja teiste epideemiate tõttu hävinud. Paljud talud ääremaadel olid maha jäetud, inimeste sissetulekud kahanenud.
Poliitiline võim koondus ajapikku Taanimaale ja viimane saavutas Skandinaavias juhtpositsiooni. Tihe poliitiline side Taaniga tõmbas Norra enesestmõistetavalt kaasa sõdadesse, mida Taani pidas Rootsi ja Läänemereriikide valitsejatega, mis viis Taani kuninga niikaugele, et ta oli sunnitud Norra alad Rootsile loovutama - 1658. aastal loovutatud Båhusläni ja Trondheimi piirkonna sai Norra siiski kahe aasta pärast tagasi. Taani rivaaliks on alati olnud Rootsi. Napoleoni sõdade ajal aastail 1807– 1814 Taani liitus Prantsusmaaga. Kuid karistuseks sõja võitjate Viini kongress aastal 1815 võttis Norra Taanilt ära ja andis Rootsile. Pärast seda tabas Norrat tema ajaloo kohutavaim majanduslangus. Ühisturg Taaniga lagunes , Briti turg muutus Norra puidule suletuks . Kaevandused ja saeveskid kaotasid välisklientuuri. Paljud jõukama keskklassi kodanikud Kagu-Norras pankrotistusid. Kriis oli pikk ja raske. Alates 1830-ndaist hakkas majandus taas tugevnema. See võimendas nõudmisi vabama kaubanduse ja tollipoliitika järele. Laiendati kaubandusõigusi ja tollimaksundust hakkasid mõjutama vabakaubanduslikud põhimõtted. Norra hakkas ka muul moel järgima Euroopas levivaid üldisi suundumusi. 1854. aastal ehitati Oslo ja Eidsvolli vahele esimene raudtee. Rajati telegraafiliinid. Põllumajanduses võeti kasutusele uusi lahendusi.
Moodsale tööstusele sillutati Norras tee 1840-ndatel, kui rajati esimesed tekstiilivabrikud ja inseneritöökojad. Aastatel 1850–1880 suurenes oluliselt Norra kaubalaevastik. Pärast peaaegu sajandi kestnud Rootsi võimu võitis Norra aastal 1905 endale veretult iseseisvuse. Norra parlament kutsus Taani printsi Carli Norrasse konstitutsiooniliseks monarhiks. Temast sai Haakon VII nime all uus Norra esimene kuningas.
Esimeses maailmasõjas jäi Norra erapooletuks. Teise maailmasõja ajal vallutas natslik Saksa erapooletu Norra. Seetõttu hävis norralastel usk erapooletuse kasulikkusesse ja pärast sõda peeti paremaks ühineda kollektiivse julgeoleku paktiga . Aastal 1949 kirjutas Norra Põhja-Atlandi lepingule alla ja võttis osa ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) asutamisest.

3. ASUKOHT

Norra Kuningriik hõlmab Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosa, samuti Jan Mayeni ja Svalbardi saarestiku põhjapoolseid alasid ning Bouvet’ saart, Peeter I saart ja Kuninganna Maudi maad lõunapoolkeral. Ta on üks viiest Skandinaaviamaast.
Norra pindala on 324 000 km², mille poolest on ta Euroopas kuuendal kohal. Üldise rannajoone pikkus on umbes 2650 km, kui sinna sisse arvata ka lahed ja fjordid on pikkuseks 21347 km ning arvestada juurde ka saarte rannajoon, siis tuleb rannajoone kogupikkuseks 57662 km.
Norral on maismaapiir Rootsi, Soome ja Venemaaga kogupikkuses 2531 km.
Norra randu uhuvad Skagerraki väin, Põhjameri, Atlandi ookean, Põhja-Jäämeri ja Barentsi meri.
Põhjapoolseim punkt on Knivskjellodden ja lõunapoolseim on Lindesnes. Nende kahe punkti vahe on 1752 km. Ida-lääne suunas on suurim laius 430 km ja väikseim 6,3 km.
Ida pool on Norra naabrid Rootsi, Soome ja Venemaa. Põhjast, läänest ja lõunast piirneb riik aga ookeanivetega – Barentsi mere, Norra mere, Põhjamere ja Skagerraki väinaga.

4. KLIIMA

Arvestades Norra asukohta, on sealne kliima suhteliselt mahe. Ta on maailma põhjapoolseim riik, kellel on juurdepääs lahtistele vetele. Selle põhjuseks on passaattuuled, mille Ameerika kontinent üle Atlandi ookeani suunab, samuti ekvaatorilt põhja suunas Norra merre kanduv Põhja – Atlandi (Golfi) hoovus . Norra meres aga aitavad riigi rannajoone sobiv kuju ja takistusteta pääs Põhja-Jäämerele parasvöötme õhul ja vetel põhjapoolsematele laiuskraadidele jõuda.
Norra kliima kõigub aastate lõikes palju, eriti põhjapoolseimatel aladel, mis asuvad parasvöötme piiril . Madalaim temperatuur, –51 °C, on registreeritud Karasjokis Põhja - Norras. Aasta keskmine temperatuur kõigub 8 soojakraadist läänerannikul miinuskraadideni mägedes. Kõige külmemad kuud aastas on jaanuar ja veebruar ning kõige soojem aeg saabub sisemaal juuli keskpaigas, rannaäärsetel ja mägistel aladel on mõnevõrra hiljem.
Norra kliima on ülejäänud Skandinaavia omast erinev. Norra maismaad jagavad kõrged mäeahelikud pakuvad suurele osale Ida – Norra sisemaast kaitset sademete eest, mistõttu selles piirkonnas valitseb mere lähedusest hoolimata suhteliselt kontinentaalne kliima. Mägedest ida pool paiknevatel aladel jääb aastane sademete hulk kohati alla 300 mm. Suurem osa merelt lähtuvatest sademetest sajab alla Norra läänerannikul – mõnes sealses piirkonnas on suurim aastane sademete hulk koguni 3000 mm.
Kõige olulisemates põllumajanduspiirkondades jääb aastane sademete hulk 500 ja 1000 mm vahele. Sademeterohkeimad kuud on juuli ja august. Sajuseid päevi on Norra sisemaal kokku umbes 100 ja rannikul 150 – 200. Tuulte tugevus ja suund varieeruvad kiiresti liikuvate rõhufrontide tõttu. Rannikualadel ja mägedes on tuuled tihti väga tugevad.
Üldiselt võib öelda, et kliima on äärmiselt mereline: rannikul on talv pehme, suvi jahe ja sajab palju; sisemaal on talv karmim, suvi soojem ja sademeid vähem. Sademete hulk varieerub sisemaal ja põhjas 300-400 mm, rannikul sajab rohkem.
Rannikul sajab üle 2000mm aastas, Lõuna-Norras kuni 600mm (Jotunheimeni idanõlvul kohati kuni 400mm), sisemaal ja põhjaosas 300-400mm aastas. Sademeterikkaim paik on Sognefjordi põhjaosa – üle 5000mm aastas.

5. PINNAMOOD

Suurema osa (ehk 3/4) Norra pindalast hõlmab Skandinaavia mäestik. Selle idanõlvad on lauged, läänenõlvad aga laskuvad järsult merre, moodustades Norrale nii iseloomuliku fjordi- ja skäärranniku. Madalikke on vähe: kohati rannikul ning Oslo fjordi ja Trondheimi fjordi ümbruses. Rannikumeres on palju saari , neid on umbes 150 000.
Üle poole maa-alast asub vahemikus 500 kuni 1000m üle mere pinna, üle viiendiku 1000 meetrist kõrgemal. Kõrgeim piirkond on Norra lõunaosas asuv Jotunheimeni kiltmaa . Jotunheimeni kiltmaal paiknevad ka kaks Norra kõrgeimat tippu: Glittertind (2472m) ja ainult 3 meetrit madalam Galdhoppiggeni tipp. Seal paikneb samuti ka Euroopa mandriosa suurim jäätumisala (Jostedalsbre 815 ruutkilomeetrit).
Mäestikust fjordidesse laskuvad jõed on lühikesed, kiirevoolulised, täis kärestikke. Kõrgeim juga on Vettisfossen – 275 meetrit, kuid kauneimaid on aga Geirangeri fjordi seitsme haruna laskuv Seitse Õde. Norra on järvederikas maa (umbes 200 000 järve, kokku 4,7% kogu Norra pindalast), kuid enamik neist on küllaltki väikesed, suurim järv on Mjosa.
Norra territooriumist hõlmavad suure osa paljad kaljud ja tundra . Mets katab Norrat peaaegu mandriosa lõpuni ning 90% sellest on okasmets. Ainult lääne- ja lõunarannikul leidub sega- ja lehtmetsi. Seal kasvavad: mänd, kask, lepp , tamm, saar, pärn, jalakas ja sarapuu. Lõunaosas asub metsapiir 1100-1200 meetri kõrgusel, põhjas laskub see mereni.

6. POLIITILINE SÜSTEEM

Formaalselt on Norra parlamentaarse demokraatliku valitsemissüsteemiga konstitutsiooniline monarhia . Demokraatlik on valitsemissüsteem sellepärast, et poliitilise võimu ja legitiimsuse kandja on põhiseaduse kohaselt rahvas: See väljendub iga kodaniku õiguses osaleda Storting ’i (Norra parlamendi) ning maakonna- ja kohaliku omavalitsuse tasandi valimistel. Parlamentaarne seetõttu, et valitsus (riigi täitevvõim) ei saa tegutseda ilma parlamendi (seadusandliku võimu) usalduseta. Konstitutsiooniline monarhia sellepärast, et algse põhiseaduse ehk konstitutsiooni kohaselt saab valitsus oma pädevuse täidesaatvalt võimult, mille kandja on kuningas.
Riigivõim on jagatud kolme institutsiooni vahel: Storting (seadusandlik võim), valitsus (täitevvõim) ja kohtud (kohtuvõim). Lisaks sellele loetakse neljandaks riigivõimuks haldusaparaati, mis loodi algselt poliitiliste organite abistamiseks , kuid tegutseb praegu iseseisvalt ja on võimeline mõjutama ka poliitika kujundamist. Geograafiliselt on võim aga jagatud riigi-, maakonna- ja kohaliku tasandi vahel.
Rahvas osaleb poliitilises elus nii otseste valimiste kaudu kui ka oma liikmelisusega organisatsioonides. Keskmine norralane kuulub nelja organisatsiooni ning ligikaudu 70% täisealisest elanikkonnast on vähemalt ühe ühenduse liikmed. Neil organisatsioonidel on ametlikud ja mitteametlikud sidemed riigivõimuga, mille abil nad saavad viimast mõjutada. Tihedad kontaktid parlamendi alaliste komisjonide, ministeeriumide ja huvigruppide vahel tähendavad seda, et Norra poliitikat tehakse nii öelda valdkonniti – see on orienteeritud näiteks tööstusele, põllumajandusele või haridusele.
Valimisosalus on enamasti 80% ringis . Valimisealisus algab 18. eluaastast.
Stortingi (Norra parlamendi) valimised toimuvad igal neljandal aastal ning maakonnapõhiselt proportsionaalse esindatuse süsteemi alusel, st igast maakonnast pääseb sõltuvalt selle elanike arvust parlamenti kindel arv esindajaid. Valitsuse liikmed valitakse kuninga nimel Stortingi liikmete seast. Storting omab formaalset kontrolli valitsuse kahe olulisima tööriista: õigusaktide vastuvõtmise ja riigieelarve heakskiitmise üle. Enamik seaduseelnõusid ja riigieelarve ettepanekuid esitab Stortingile valitsus. Storting jälgib ka valitsuse tegevust. Storting koosneb 165 valitud esindajast, kes kõik kuuluvad mõnda parteisse. Tegemist on modifitseeritud ühekojalise parlamendiga – seadusandliku funktsiooni täitmiseks on parlament jaotatud kaheks enam-vähem võrdset võimu omavaks kojaks – Odelsting (3/4) ja Lagting (1/4). Valitsuse eelnõud esitatakse kõigepealt Odelstingile, seejärel Lagtingile. Riigieelarve ja põhiseaduse parandustega tegeldakse plenaarassambleel. Põhiseaduse muudatuste vastuvõtmiseks on nõutav 2/3-line häälteenamus, muudes küsimustes piisab lihthäälteenamusest. Stortingi juhib kuueliikmeline presiidium. Põhiline osa tööst tehakse ära parlamendi alalistes komisjonides, kus töötatakse välja suurem osa eelnõude parandusettepanekutest. 12 alalist komisjoni on koos parteide parlamendifraktsioonidega Stortingi olulisemad poliitilised organid.
Valitsus teostab riigis täidesaatvat võimu. Tema olulisimad ülesanded on seaduseelnõude ja eelarve ettepanekute esitamine Storting’ile (Norra parlament) ning otsuste elluviimine ministeeriumide kaudu. Valitsus on moodustatud Storting’i liikmetest ja seda juhib peaminister. Formaalselt on aga kuningas see, kes palub enamusparteil moodustada valitsus või elujõuline koalitsioon. Valitsuses omavad tavapäraselt kõrgeimat staatust peaminister, välisminister ja rahandusminister. Norrat iseloomustab nn ministrivalitsus – minister on oma ministeeriumi poliitiline juht. Talle kõige lähemal on poliitiliselt määratud riigisekretärid, abiministrid ja poliitilised nõunikud. Ministeeriumite struktuur on hierarhiline.
Norras koosneb tavaline kohtusüsteem ülemkohtust, ülemkohtu esmasest apellatsioonikomisjonist, apellatsioonikohtutest, ringkonnakohtutest ja lepituskohtutest; samuti on olemas mõned erikohtud . Norra on jagatud 6 territoriaalseks kohturingkonnaks ja 15 justiitsringkonnaks. Kohtuvõimu osalus poliitikas väljendub kahel moel: esiteks aitab tema tegevus kaasa Storting’is vastuvõetud õigusaktide elluviimisele ning teiseks teostab ta järelevalvet seadusandliku ja täitevvõimu üle, et kindlustada nende endi vastavus õigusaktidele.

7. RELIGIOON

Norras on ametlik protestantlik evangeelsel luterlusel põhinev riigikirik . Põhiseaduse kohaselt on kõigil elanikel õigus vabalt usku valida ja sellesse kuuluda . Üheksa kümnest etnilisest norralasest on Norra riigikiriku liikmed. Norralaste usuline eneseväljendus on suuresti nende eraasi. Enamik inimesi peab usku enda jaoks tähtsaks, kuid seda ei väljendata aktiivse osalemisega organiseeritud kogukondades. Kuigi umbes 88% elanikkonnast kuulub Norra riigikirikusse, osaleb ainult 10% jumalateenistustel või teistel kristlikel kogunemistel sagedamini kui kord kuus. 5,9% elanikest on mõne muu religioosse kogukonna liikmed, 6,2% aga ei kuulu ühtegi kogukonda . Suurimad usulised ja eluvaatelised kogukonnad väljaspool Norra Kirikut on humanistlik liikumine, mida esindab Norra Humanistlik Ühendus (63 000), islamiusulised (60 000), nelipühilased (45 000), roomakatoliku kirik (40 000 või rohkemgi ), evangeelne luterlik vabakirik (20 000), metodistid (13 000) ja mõned väiksemad vabakirikud.
Norra kirik on tihedalt seotud ristiusu konservatiivse tõlgenduse ja aktiivse misjoniliikumisega.
Norra kirikut juhib Norra kuningas koos kõrgeima seadusandliku organi Stortingiga. Kuninglik perekond on kohustatud kuuluma evangeelsesse luteri usku.
Praktikas vastutab riikliku kontrolli teostamise eest kiriku üle kuningas koos Riiginõukoguga. Kultuuri- ja kirikuasjade ministeerium vastutab kiriku haldusküsimuste eest ning Storting (Norra parlament) võtab vastu kirikuga seotud õigusakte ja tegeleb eelarveküsimustega. Kõik piiskopid ja dekaanid nimetab ametisse valitsus. Kõrgeim vaimulik kogu on Üldsinod.
Viimaste kümnendite jooksul on Norras esile kerkinud mitmeid usulisi kogukondi. Mis on viinud suurema usulise mitmekesisuse ja sallivuseni Norra ühiskonnas. Praegu suhtlevad ja mõjutavad erinevad religioossed rühmitused üksteist palju kõikvõimalikes valdkondades. Suurim eluvaateline kogukond on Norra Humanistlik Ühendus. See organisatsioon pakub oma liikmetele tavapäraste kristlike rituaalide humanistlikke alternatiive, näiteks läbi tsiviilkonfirmatsiooni (ehk -leeri) programmi. Samuti tegeleb ühendus aktiivselt sellega, et tekiks alternatiiv praegu koolides valitsevale kristlikule usuõpetusele.
Teised maailmausundid , eelkõige islam , on Norras viimaste aastakümnete jooksul üha nähtavamaks muutunud. Norras elab umbes 55 000–65 000 moslemit, peamiselt šiiidid. Registreeritud on ka veidi üle 6000 budisti, kellest enamus on Vietnami päritolu. Hinduiste arv on umbes 1500 ning üle saja aasta vanuse juudi kogukonna suurus on ligikaudu 1000.
Kõige vastuolulisem usupoliitika küsimus vähemusrühmituste jaoks on kahtlemata usuõpetus koolides. Norra riigikirik nõuab, et kõigis riigikoolides õpetataks kristlikku katekismust. Viimastel aastatel on aga loodud mõned vabakiriklikud ja alternatiivsetest eluvaadetest juhinduvad erakoolid .
Norras on kokku ligi 1700 kirikut ja kabelit .

8. ELUTINGIMUSED

Norra on heaoluriik ja ühtlasi üks maailma rikkamaid riike. Keskmine eeldatav eluiga on Norras 78,7 aastat. Rahvas paistab üldiselt silma väga hea tervise poolest, ka väikelaste suremus on erakordselt madal. Kirjaoskus on praktiliselt 100%-line, peaaegu kogu elanikkond on omandanud keskhariduse. Äärmist vaesust ei kohta Norras kuskil, suhtelise vaesuse määr on teiste OECD riikidega võrreldes madal.
Norra SKT ühe elaniku kohta on kõrge ning jõukus jaotub rahva seas suhteliselt ühtlaselt. Kõigis ühiskonnasfäärides valitseb sooline võrdõiguslikkus. Et loodud heaoluriiki alal hoida, on Norras kasutusel üldine avalik tervishoiusüsteem, mida rahastatakse maksudest ja riiklikust kindlustusskeemist. Süsteem on mõeldud kõigi kodanike ja elanike jaoks ning pakub hulgaliselt sotsiaalseid hüvesid.
Nii avalik kui eratarbimine on 20. sajandi algusest saati tugevalt kasvanud. Viimaste kümnendite jõukus on saavutatud eelkõige Põhjamerest leitud nafta ja maagaasi ammutamisega. Üha tugevneva moderniseerumise ja linnastumise surve all on kunagine stabiilne ja traditsiooniline asustusmuster asendunud suurema mobiilsuse trendiga – inimesed kolivad ja vahetavad töökohti tihedamini.
Sarnaselt teistelegi ühiskondadele iseloomustavad ka Norrat üha kiiremad muutused, suurenev kohanemisvajadus tööelus, muutuvad perekonnasuhted , suurem kultuuriline mitmekesisus ning üleilmastumine ja rahvusvahelistumine. Sotsiaalsed muutused on toonud kaasa progressi mitmetel aladel, sealhulgas laste ja noortega seotud valdkondades. Paranenud on elamistingimused, kasvanud sissetulekud ja hariduse omandamise võimalused. Infotehnoloogia areng on sillutanud teed uutele võimalustele. Lihtsam juurdepääs infole ja kasvanud sisseränne aitavad kaasa laste ja noorte kultuurilise arusaamise arengule.
Enamik Norra lapsi ja noori kasvab üles heades tingimustes. Nad elavad turvalises keskkonnas, olles majanduslikult piisavalt kindlustatud.
Norra noor elanikkond on üldiselt hea tervisega . Nii väikelaste kui laste õnnetustest ja haigustest põhjustatud suremus on viimase 40–50 aasta jooksul järsult vähenenud. Samal ajal on esile kerkinud uued riskifaktorid. Psühhosotsiaalsed häired on tõenäoliselt laste ja noorte seas kõige kiiremini leviv terviseprobleem . Keeruline valdkond on ka käitumishäired koolis.
Paljusid Norra laste- ja noorteprobleeme on võimalik lahendada vaid rahvusvahelises koostöös. Norra soovib toetada uuringuid , riikidevahelist info- ja mõttevahetust ja ühistegevust, et nende väljakutsetega toime tulla ning ennetada kaasnevaid kõrvalprobleeme.

9. KEEL

Norra riigikeel on norra keel – põhjagermaani keel, mis on lähedalt suguluses taani ja rootsi keelega. Norra, taani ja rootsi keele kõnelejad saavad üksteisest enamasti ilma suurema vaevata aru. On kaks erinevat norra kirjakeele varianti , Bokmål (“raamatukeel”) ja Nynorsk (“uus keel”). Bokmål põhineb taani-norra keelel.
Bokmål ja Nynorsk omavad ametlikult võrdset staatust, kuid Bokmål on veidi laialdasemalt kasutusel Oslos ja teistes suuremates linnades. Nynorsk’i kasutab umbes 10–15% elanikkonnast, peamiselt riigi läänerannikul. Kuid seda kasutatakse ka valitsuse tekstides, kirjanduses, näitekunstis, meedias ja kirikuteenistustel.
Hetkel elab Norras umbes 20 000 inimest, kelle emakeel on hoopiski saami keel. Saami keel kuulub soome- ugri keelkonda ja selle juured Norras ulatuvad tõenäoliselt ajas sama kaugele kui norra keelelgi.
Tänu immigrantidele ja põgenikele, kelle emakeel ei ole norra keel, on hetkel Norra algkoolides esindatud ligi 110 erinevat emakeelt. Inglise keel on tänapäeva Norras kõige olulisem rahvusvahelise suhtlemise keel, järgnevad saksa ja prantsuse keel. Umbes 4000 kuulmishäiretega inimest kasutab norra viipekeelt. Seda on kahes põhilises versioonis, mis pärinevad Norra vanimatest kurtide koolidest Oslos ja Trondheimis.

10. KOKKUVÕTE

Kokkuvõtteks võin öelda, et sain teada palju kasulikku informatsiooni, mida ma ennem ei teadnud . Õppisin tundma Norra riigi ajalugu. Norras asuvad ilusad fjordid, mis on miljonite aastate eest liikunud liustike uuristatud sügavad lahed või väinad. Üks huvitav asi, mida ma ennem ei teadnud on see, et Norral on maismaapiir Rootsi, Soome ja Venemaaga. Sain teada, milline on sealne kliima ja pinnamood. Õppisin tundma Norra riigi poliitilist süsteemi ja sain teada, et Norra on parlamentaarse demokraatliku valitsemissüsteemiga konstitutsiooniline monarhia ja et ta on Kuningriik. Sealsed elutingimused on kõrged. Valitsus kannab hoolt eriti just laste ja noorte eest. Sain veel teada, missugused erinevad usud Norras on ja et sealsetel inimestel on õigus vabalt usku valida ja sellesse kuuluda ning mis keeli seal räägitakse.

II MAJANDUS

1. SISSEJUHATUS

Norra riigi valitsemine väljendub maksudes, aktsiisides ja toetustes, samuti on seda näha litsentside andmisel ja erinevate valdkondade regulatsioonis, nagu töökeskkond, raamatupidamistoimingud, saaste ja toodang.
Riik on paljude hüdro- ja tavaliste elektrijaamade omanik. Kuigi riigil on monopol raudteel ja postiteenustes, on selles vallas tegutsevatele riigiettevõtetele antud üsna vabad käed, mis omakorda tähendab üha suuremat avatust konkurentsile .
Kuigi tööstussektor kuulub suurelt jaolt eraomandusse, siis riik omab näiteks mõnesid Norra suurimaid korporatsioone, nagu Statoil ja Norsk Hydro.
Riigi sekkumine Norra majandusse väheneb järk-järgult, pidades sammu kogu industrialiseerunud maailmas aset leidvate deregulatsiooni– ja erastamis-protsessidega.

2. MAJANDUSTEGEVUS

Norra on avatud ja ekspordile orienteeritud majandusega kõrgelt arenenud tööstusriik. Olles üks rikkamaid riike maailmas, on Norra samal ajal esireas ka elatustaseme, inimeste oodatava eluea, rahvatervise ja elamistingimuste osas.
Materiaalse rikkuse kõrge tase on saavutatud osalt maavarade külluse tõttu, osalt aga tänu Norra kaasatusele Lääne-Euroopa industrialiseerimisse, mida võimaldas riigi soodne asukoht peamiste turgude läheduses. Norra on aktiivselt rakendanud majanduskasvu saavutamiseks vajalikke ümberkorraldusmeetmeid. Laiaulatuslik kaubavahetus ja kontaktid teiste riikidega on pannud Norra tööstusele aluse, millele toetudes saab majandust edukalt edasi arendada. Samuti on kasvule kaasa aidanud rohked investeeringud tootmisvahenditesse, kvaliteetsem ja kauakestvam haridus ning tehniline ja organisatsiooniline ekspertiis nii tööstuses kui riigihalduses.
Keskmine Norra kuupalk 2004. aastal oli 28 300 NOK (56 600 EEK), keskmine kuupension ligi 12 000 NOK (24 000 EEK) ja õppetoetus kodust kaugemal elavale üliõpilasele 3200 NOK (6400 EEK) kuus. Samas on igal üliõpilasel võimalus saada õppelaenu 8000 NOK kuus (16 000 EEK). Norras on võrreldes Eestiga tunduvalt suuremad elamiskulud. Vastavalt isule kulub kuus söögile 3000–6000 Eesti krooni.
Norra transport vastab riigi oludele. Sõiduteed on küll kitsad ja käänulised, aga hästi ehitatud ja korras. Ikka rohkem ja rohkem rajatakse uusi tunneleid ja sildu . Lennu- ja rongiliiklus on hästi korraldatud. Raudteid on 4218 km, üle poole neist elektriraudteed. Lennuliinid ühendavad kõiki Norra suuremaid linnu. Rannaäärsetel ja saarterohketel aladel peavad ühendust laevad ja kaatrid . Tihti tuleb laevatransport odavam kui sildade ehitamine.
Ühistranspordi odavaim üksikpilet maksab 46 krooni. Soodusbussikaardi hind aga on 760 krooni.

3. KOMMUNIKATSIOON

Norra info – ja kommunikatsioonitehnoloogiatööstusest (IST) on saanud riigi uusim lipulaev. Tööstusharu hõlmab suurt hulka uuenduslikke telekommunikatsiooni, IST riist – ja tarkvara, tööstuselektroonika ja konsultatsiooniteenustega tegelevaid kõrgtehnoloogiaettevõtteid.
Norras on IST kasutamiselt elaniku kohta maailma tippriikide seas. Riigi infrastruktuuri kuuluvad satelliitsidejaamad, kiudoptilised kaablivõrgud ja digitaalsed andmeedastussüsteemid. Norra sidevõrgu võimsus kasvab kiiresti. Telekommunikatsioonisektoris tegutseb üha rohkem rahvusvaheliselt tunnustatud ettevõtteid ja teadlasi. Pakutavate toodete valikusse kuuluvad satelliitside-, globaalsed positsioneerimissüsteemid (GPS), mobiiltelefoni-, võrguhaldus- ja ülekandesüsteemid ning kiudoptilised tehnoloogiad .
Norra uuenduslikud riistvarainsenerid on loonud mitmeid spetsialiseeritud tooteid nagu videokonverentsisüsteemid, multimeediaprojektorid, digitaalsed raadiosaatjad, lindipõhised andmesalvestussüsteemid, müügikohtade krediitkaarditerminalid ja energiavarustusseadmed.
Norra tarkvararevolutsioonile andsid tõuke edusammud traditsioonilistes tööstusharudes – naftatööstuses, laevanduses ja kalanduses. Nende sektorite vajadused ning suutelisus luua ja osta edumeelseid, säästlikke lahendusi on hoogustanud uuendusliku tarkvara ja integreeritud süsteemide arengut. IST tööstuses on tekkinud hulgaliselt ettevõtteid, mis pakuvad peaaegu kõigile era- ja avaliku sektori organisatsioonidele tarkvara- ja modulaarlahendusi, sealhulgas andmehaldus -, klienditeenindus-, administratiiv- ja finantshaldussüsteeme. Norra firmad on olnud ka eestvedajad uute lahenduste sisseviimisel telemeditsiini ja internetipõhise õppe valdkondades.
Norras on Interneti kasutamine laialt levinud, ning kasutajate arv kasvab jätkuvalt kiires tempos. Norra ettevõtted on Interneti-põhiste tehnoloogiate arendamise esirinnas, töötades välja selliseid tooteid nagu organisatsioonide multifunktsionaalsed veebilehed ja sisevõrgud, ülikiired brauserid, interaktiivsed mängud ja e – kaubanduse rakendused.

4. EKSPORT

Norra on üks maailma kolmest suurimast mereandide eksportijast. Värskeid, külmutatud või töödeldud heade maitseomaduste ja kõrge toiteväärtusega mereande eksporditakse tarbijatele umbes 150 maailma riiki.
Kasvatatavate kalade seas on ülekaalukalt suurim ekspordiartikkel Norra lõhe.
Norra tootjad ekspordivad maailmaturule selliseid esmaklassilisi puidutooteid nagu puitpõrandakatteid, kokkupandavaid elamuid ning muid ehitustooteid, samas ka suurtes kogustes graniiti, larvikiiti (“sinine pärl”), marmorit , kiltkivi ja mitut liiki ehituses kasutatavat tahvelkilti ning üha suuremas valikus tarbekaupu ja valmistooteid.
Norra on maailmas mahult seitsmes bensiinitootja ja kolmas toornafta eksportija. Naftal põhinevad tooted ja teenused on tema ekspordiartiklite nimekirja tipus.
Norra on hüdroenergia suurtootja. Peaaegu kolmandik sellest energiast kasutatakse metallide, kemikaalide, naftakeemiatoodete, mineraalsete maavarade, paberi ja tselluloosi tootmiseks. Norra töötlev tööstus moodustab riigi suurima maismaapõhise ekspordisektori.
Suur metsaressurss ja odav hüdroenergia on taganud Norrale tähtsa osa maailma tselluloosi- ja paberiturul. Umbes 90 % riigi tselluloosi- ja paberitoodangust läheb ekspordiks.
Norra ettevõtted ekspordivad oma tooteid peamiselt Euroopa, Põhja-Ameerika ja Aasia kõrgeltarenenud tööstusriikidesse.

5. TEHNOLOOGIA JA TEADUSE ARENG

Teadus- ja arendustegevus ning koostöö välisfirmadega on aidanud arendada uusi riikliku tähtsusega majandusvaldkondi nagu tarkvara- ja kommunikatsiooni-tehnoloogia, kosmosetehnoloogia, masinaehitus ja biotehnoloogia .
Norra ettevõtete portfelli struktuur peegeldab pühendumist uuenduslikule tehnoloogiale, mis on toonud kaasa kvalitatiivse nihke õliväljade haldamises. Selle head näited on merepõhja naftamaardlaid ja rannikut ühendavate torujuhtmete arengukontseptid ning nn arukate puurkaevude väljakujundamine.
Mitmed täielikku teenusepaketti pakkuvad tehnoloogiafirmad ei piirdu üksnes nišitoodete ja -teenuste pakkumisega, vaid on tihtipeale nõus võtma enda kanda kogu naftamaardla arendamise protsessi – teostatavusuuringuist kuni paiksete, ujuvate ja merealuste tootmissüsteemide kavandamise, paigaldamise ja hooldamiseni.
Norra ettevõtted on esimesena kasutusele võtnud sellised moodsad tehnoloogilised rakendused nagu horisontaalne puurimine , kolmemõõtmeline seismoloogia ning ujuk- ja merealune tehnoloogia.
Keskendumine naftapuurimise täiustamisele ja keskkonnasõbraliku tehnoloogia arendamisele aitab tulevikus veelgi tõsta Norra nafta- ja gaasitööstuse konkurentsivõimet.
Tänapäeva teadusmaailma iseloomustab aga tihe rahvusvaheline koostöö. Ühest küljest on Norral kui ühel maailma rikkaimal riigil kohustus toetada uute teadmiste loomist ja anda oma panus rahvusvahelisel teadusareenil. Teisest küljest on Norra väikese riigina sõltuv teiste riikide teadusringkondadega tehtavast koostööst.
Praegu suunatakse peaaegu kümme protsenti kõigist Norra teaduskuludest rahvusvahelise teadusalase koostöö arendamisse. Mainitud number peaks järgmiste aastate jooksul pidevalt kasvama.
Rahvusvaheline teadusalane koostöö hõlmab nii ametlike teadusprogrammide ja -organisatsioonide raames toimuvat suhtlemist kui ka teadlastevahelisi mitteametlikke kontakte. Norra teadlased on harjunud otsima partnereid Ameerika Ühendriikidest. Tihedat koostööd tehakse ka Põhjamaade teadlastega, eriti tööstuslike uuringute alal. Tänapäeval teeb Norra rahvusvahelist teadusalast koostööd peamiselt Euroopa Liidu teadusalaste raamprogrammide raames. Ta panustab Euroopa Liidu raamprogrammi umbes 50 protsenti kõigist rahvusvahelise teadusalase koostöö arendamiseks mõeldud riiklikest rahaeraldistest. Laiapõhjalise poliitilise kokkuleppe kohaselt peaks Norra selles kontekstis tehtavat koostööd veelgi tugevdama ja edasi arendama. Seni on Norra teadlased põhiliselt osalenud energeetika ja keskkonna, transpordi, riikliku tervishoiu ja meditsiini ning mereuuringutega seotud projektides.
Tähtsamad Norra osalusega rahvusvahelised programmid :
Euroopa Liidu teadusuuringute ja tehnoloogia arengu raamprogramm
EUREKA: Euroopa teadusuuringute kooskõlastamise agentuur
COST: Euroopa koostöö teadus- ja tehniliste uuringute valdkonnas
ESA: Euroopa kosmoseagentuur
CERN : Euroopa tuumauuringukeskus
ESRF: Euroopa sünkrotronkiirguse keskus
EMBL: Euroopa molekulaarbioloogia labor
EISCAT: Euroopa radarisüsteemide keskus
IARC : Rahvusvaheline vähiuuringute agentuur (WHO)
Svalbard – labor Põhja-Jäämere ääres
Norras on arvukalt teadusasutusi ja teadlaste kollektiive, kellega koostöö tegemine pakub suurt huvi paljudele välismaa teadlastele, eriti keskkonnauurijatele ja merebioloogidele. Veel üks valdkond, milles Norra teadlased alati silma on paistnud, on polaaruuringud.

6. KOKKUVÕTE

Norra majanduse jaoks on probleemiks järgmised aspektid:

• karm kliima
  
• pikad talved
  
• ebatasane maastik
  
• raskused maailma kõige tormisemate meredega
  

Norral on võimalus oma majandust edukalt edasi arendada pidades kaubavahetust ja hoida ning luua uusi kontakte teiste riikidega.

III KASUTATUD KIRJANDUS

„Maailma äri ja kultuuri käsiraamat” (I Köide)

http://www.norra.ee (24.04.2006)

http://miksike.ee/docs/referaadid2005/geonorra_eveli.ht m (24.04.2006)

http://miksike.ee/documents/main/lisa/9klass/8teema/loodus/pohjaeuroopa.ht m (24.04.2006)

http://yliopilasleht.ee/153/norra-opetab-oma-tudengid-iseseisvaks/ (24.04.2006)
25