Täitsa valmis Oliveri uurimus (0)

Tartu Karlova Gümnaasium
Meediaõpetus
Maailma Kaubanduskeskuse Lõuna- ja Põhjatorni kokkuvarisemise põhjuste kajastamisest eestikeelses veebiajakirjanduses ja sotsiaalmeedias
Uurimistöö koostaja : Oliver Leppik
Juhendaja : õpetaja Külliki Kask
Tartu
2013

Sisukord

Sissejuhatus.........................................................................................................................................3
Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornide ründamine 11.09.2001 ………………..4

Teooriad aastatel 2001-2006 ………………………………………………………..7
2.1. Kokkuvarisemise põhjuseks oli kuumus ……………………………………….7
2.2. Varingu põhjustasid tornides asunud täiendavate pommide plahvatused ……..7
2.3. Varisemiseni viis vahelagede kerge konstruktsioon ……………………………7
3. Teooriad aastatel 2007-2012
3.1. Kaksiktornid lasti õhku ………………………………………………………... 8
3.2. Kaksiktornid vajusid kokku teadmata põhjusel ………………………………...8
3.3. Plahvatusi tekitasid arvuti teel juhitavad lõhkeained …………………………...9

Teooriad aastatel 2013-2014 ………………………………………………………..10
4.1. 9/11 kaksiktornide varing oli sisetöö …………………………………………..11
4.2. Kaksiktornide varing ei olnud sisetöö ………………………………………….11
4.3. Kaksiktornid varisesid kokku terrorirünnaku tõttu …………………………………12
Kokkuvõte................................................................................................................................16
Kasutatud allikad.....................................................................................................................17
Sissejuhatus
Valisin oma uurimistöö teemaks „Maailma Kaubanduskeskuse Lõuna- ja Põhjatorni kokkuvarisemise põhjuste kajastamisest eestikeelses veebiajakirjanduses ja sotsiaalmeedias“ seetõttu, et mind hakkas huvitama, kuidas ja miks varisesid kokku Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornid, mis selle ehitaja, legendaarse inseneri Leslie Earl Robertsoni sõnul pidid konstruktsiooni tõttu vastu pidama orkaanidele tuulekiirusega 300 kilomeetrit tunnis, kõige hullematele maavärinatele ja kokkupõrkele tolle aja (tornid valmisid aastatel 1972 ja 1973) suurima reisilennukiga Boeing 707. (1)
Uurimistööd tegema asudes hakkasin lugema eestikeelses veebiajakirjanduses ja sotsiaalmeedias ilmunud artikleid Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornide kokkuvarisemise ja väidetavate põhjuste kohta. Leitud artiklite põhjal jagasin oma töö nelja peatükki. Esimeses toon välja 11.09.2001 toimunud rünnaku üksikasjad, kolmes järgmises on kirjas teooriad, mis on aastate jooksul (2001-2006; 2007-2012; 2013-2014) Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornide kokkuvarisemise põhjustena meediasse jõudnud.
Tööd kirjutama asudes eeldasin, et vastavasisuliste artiklite leidmine on kerge, kuid tööd tegema asudes selgus, et päevalehtede arhiivis pole kättesaadavad aastatel 2001-2006 veebis ilmunud ajalehed, neid ei saa lehitseda ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis Digar . Osa mainitud aastatel võrguväljaannetes ilmunud artikleid on õnneks koondatud Delfi teemalehtedele kaksiktornide kohta (2). Neid olen oma uurimuses ka kasutanud.
Lisaks internetis kättesaadavate artiklite lugemisele käisin ka Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivis, et lugeda peamiselt 2001-2006. aastatel paberajalehtedes ilmunud materjale kaksiktornide kokkuvarisemise kohta, veendumaks, et teemalehtedel avaldatu ilmus tõesti konkreetses võrguväljaandes, sest 21. sajandi alguses olid on-line lehed identsed paberkandjal ilmunud ajalehega.
Minu töö eesmärgiks oli välja selgitada, milliseid teooriaid on Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornide kokkuvarisemise kohta avaldatud erinevatel aastatel eestikeelses veebiajakirjanduses ja sotsiaalmeedias.
Uurimistööd tegema asudes püstitasin hüpoteesi, et Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornide kokkukukkumise põhjuste kohta on püstitatud rohkesti erinevaid teooriaid.
1. Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornide ründamine 11.09.2001
11. septembri hommikul 2001. aastal kaaperdasid Al-Qaedaga seotud 19 terroristi kaks Boeing 767 lennukit ja juhtisid need World Trade Centeri ehk Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornidesse. Peale seda kui lõunatorn oli põlenud 59 minutit, kukkus 110-korruseline hiigelehitis kokku. 30 minutit hiljem langes kokku põhjatorn. Kell 17.30 kukkus kokku ka 7 World Trade Center, mis oli saanud kannatada kaksiktornide varingu ja hoones lõõmava tulekahju tõttu. Kaksiktornide rusude alla jäi Mariott’i hotell , mis hävis täielikult. Maailma Kaubanduskeskuse alas sai suuri kahjustusi veel kolm hoonet. Kogu selles rünnakus sai kannatada 7 erinevat hoonet, mis kuulusid ühte kompleksi. Kokku sai 11. septembri terroriaktis surma 2753 inimest. (3)
New Yorgis viibinud ajakirjanik Maire Raidmaa rääkis samal päeval Õhtulehele, et kaubanduskeskuse hoonete kokkuvarisemise järel olid tänavad keskusest kaugel eemalgi betoonitolmuga kaetud ja suits kattis kogu Manhattani. Metroorongid ei liikunud, telefoniühendus oli katkendlik ning internet üle koormatud , sest inimesed otsisid infot selle kohta, mis ikkagi täpselt toimus - ja infot oli vähemalt esimestel tundidel , kui kaks reisilennukit Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktorni sööstsid, väga vähe. (4)
Rusude koristamine kestis kokku 8 kuud, 24 tundi päevas. Uut Maailma Kaubanduskeskust (WTC) hakkab New Yorki ehitama Rootsi ehitusfirma Skanska AB. (5)
11.09.2001 terrorirünnakute kronoloogia
1. Kell 8.45 kohaliku aja järgi rammis reisilennuk Boeing 767 Maailma Kaubanduskeskuse põhjatorni. 92 reisijaga lennuk startis Bostonist Los Angelesse, kui see kaaperdati. Boeing sõitis New Yorgis Manhattani pilvelõhkujasse umbes 80. korruse kohal. 110. korruseline torn plahvatas põlema.
2. Kell 9.03 rammis Maailma Kaubanduskeskuse lõunatorni teine Bostonist Los Angelesse lennanud, kuid varsti pärast starti kaaperdatud 65 reisijaga Boeing. Lõunatorn lahvatas samuti leekidesse. See terroriakt toimus miljonite televaatajate silme all. CNN tegi juhtunust pidevalt otseülekannet.
3. Kell 9.04 kihutasid kaksiktornide juurde sireenide huilates tuletõrje-, pääste- ja kiirabiautod. Paljud tornides viibivad inimesed hüppasid alla.
4. Kell 9.30 kõneles rahvaga president George W. Bush . “See on üldrahvalik tragöödia. Kaks lennukit on ramminud Maailma Kaubanduskeskuse hooneid ning tegemist on ilmse terrorirünnakuga.” Riigipea oli sel hetkel Floridas Sarasota põhikoolis, kui kantselei ülem Andrew Card talle uudise kõrva sosistas.
5. Kell 9.40 suleti USA administratsiooni korraldusel kõik riigi lennuväljad ning maapiir Mehhikoga. Ühendriikidesse teel olnud lennukid suunati Kanadasse. Õhujõud said käsu kõik korraldustele mittealluvad lennukid kohe alla lasta.
6. Kell 9.43 rammis järgmine reisilennuk USA kaitseministeeriumi Pentagoni hoonet. See tekitas ameeriklastes tõelise šoki. Seni peeti Pentagoni üheks kaitstumaks hooneks riigis ja võib-olla kogu maailmas.
7. Kell 9.45 alustati Valge Maja ja Kapitooliumi evakueerimist, sest kardeti ka nende ründamist.
8. Kell 9.50 toodi paksu suitsu ja leekidesse mattunud Pentagonist ära umbes 24 000 inimest.
9. Kell 10.07 varises kokku Maailma Kaubanduskeskuse 110-korruseline lõunatorn.
10. Kell 10.10 kukkus inimtühjas paigas Pennsylvanias alla neljas kaaperdatud lennuk, mis pidi tõenäoliselt rammima Valget Maja või Kapitooliumi. Reisijad takistasid terroriste.
11. Kell 10.13 algas ÜRO peahoone evakueerimine.
12. Kell 10.27 varises kokku Kaubanduskeskuse põhjatorn.
13. Kell 12.39 lubas president Bush rahvale, et süüdlased saadakse kätte ja neid karistatakse. “Täna hommikul ründas äraandlik argpüks vabadust ennast. Vabadust kaitstakse. Võite kindlad olla, et USA leiab ja karistab neid, kes nende argpükslike tegude eest vastutavad.”(G. Bush’i sõnad.)
14. 13.50. Washingtoni linnapea kuulutas välja eriolukorra. Veidi varem oli tema New Yorgi kolleeg Rudolf Giuliani otsustanud evakueerida Manhattani ühe piirkonna elanikud.
15. Kell 14.00 suleti kõik USA börsid kaheks päevaks.
16. Kell 17.20 varises kokku Kaubanduskeskuse tornide kõrval asunud väiksem, 47-korruseline büroohoone.
17. Kell 19.00  maandus president Bushi kopter Valge Maja juures. Wahingtoni naasis ka hommikul Peruu -visiidi katkestanud välisminister Colin Powell.
18. Kell 21.00 kõneles president Bush rahvaga otseülekandes Valge Maja ovaalkabinetist. „Me ei tee vahet nende tegudega hakkama saanud terroristide ega neile varjupaika andnud isikute vahel,” kuulutas president.
Allikas: (6)
2. Teooriad aastatel 2001-2006
Kohe pärast Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornide kokkuvarisemist hakati meedias arutlema selle üle, miks tornid kokku varisesid. Esimesed teooriad ilmusid eestikeelsetes ajalehtedes juba 12. septembril 2001, aastatel 2004-2006 uusi teooriaid ei lisandunud.
2.1. Varingu põhjustasid tornides asunud täiendavate pommide plahvatused
Juba 12. septembril 2001 avaldati Eesti päevalehtedes ja Delfi uudisteportaalis New Yorgi tuletõrje ohutuse ülema arvamus, et WTC tornide varingu põhjustasid tornides asunud täiendavate pommide plahvatused. Tema sõnul asus üks pommidest lõunatorni tabanud lennuki pardal , põhjatorni lammutanud pomm oli aga hoonesse varem paigaldatud. (7)
2.2. Kokkuvarisemise põhjuseks oli kuumus
21. septembril 2001 avaldati Eesti Päevalehes ja Delfis USA katastroofi miniportaal, kus oli kirjas, et New Yorki arhitekti ja Cryptome.org veebimeistri John Youngi sõnul oli Maailma Kaubanduskeskuse (WTC) mõlema hoone kokkuvarisemise põhjuseks kuumus. (8)
2003. aastal nimetab kuumuse ja tule koosmõju kaksiktornide kokkuvarisemise põhjuseks ka Harri Korrovits, Ph.D, TüV Nord Baltic OÜ ehitusekspert. Keskkonnatehnika.ee 2003/5 ilmub tema sulest artikkel, kus ta seletab, et lennukitesse tangitud petrooleumist põ­les põrkekohal kohe ära 30%. Üle­jäänud petrooleum valgus bürooruumidesse, liftidesse ja trepikodadesse, imbus osaliselt põrandavaipadesse ja põles arvatavasti järgneva 20 minuti jooksul allapoole liikudes edasi. Selle tulemusena tõusis temperatuur kõige­pealt ülalpool kokkupõrkekohta kuni 1200–1600°C. Põle­vad liftid kukkusid alla ja liftišahtid muu­tusid võimsateks korstnateks, kii­rendades ja intensiivistades põlemist. Kõrge temperatuuri mõjul kuumenesid vertikaalsed teraskandepostid. Nende kandevõime vähenes. Hoone kõrge­mal­ oleva osa massi mõjul hakkasid teraspostid nõtkuma. (9)
2.3. Varisemiseni viis vahelagede kerge konstruktsioon
Harri Korrovits toob samas artiklis välja veel ühe kokkuvarisemise põhjuse: vahelagede kerge konstruktsioon ja vähene vastupidavus kõrgele tempera­tuurile viis selleni, et kadus va­he­lagede filigraansete sõrestikkandjate otste ja tugipostide ühenduskohtade kandevõime, mis tõi kaasa ahelvarisemise. (9)
3. Teooriad aastatel 2007-2012
2007. aastal hakkasid eriti tihedalt levima mitmesugused vandenõuteooriad, kõige kuulsamaks vandenõuteoreetikuks kujunes vabakutseline ajakirjanik Christopher Bollyn, kes väitis, et kaksiktornid lasti õhku ning sellega olid seotud iisraellased , kes olevat terrorirünnakust teades eelmisel päeval kaubanduskeskusest lahkunud.
2008. aastal lisandus teooria, et terrorirünnakut polnudki ning tornid varisesid kokku teadmata põhjustel.
2010. aastast alates on järjest rohkem hakatud avaldama seisukohta, et ametlik versioon – hooned kukkusid kokku lennukite tornidesse sõitmise tagajärjel puhkenud tulekahjude tõttu – ei vasta tõele. 2011. aasta septembris ilmus lõhkeaineplahvatuse tõttu kokkuvarisemise teooriat toetavaid artikleid vähemalt neli.
3.1. Kaksiktornid lasti õhku
2007. aasta detsembris väidab vabakutseline ajakirjanik Christopher Bollyn, et kaksiktornid lasti õhku ning lõhkelaengud olid tornides sees. Üheks tõendiks on tema sõnul sulametall , mitte alumiinium , mis järsku 81. korruselt otsekui vulkaanina välja paiskub. Bollyn viitab oma intervjuus Utah professor Steven Jones ’ile, kes olevat kinnitanud, et kasutati termiitsegu (alumiiniumi ning raudoksiidi segu), millega kõrvetati läbi torni terasest kandetalad, et hoone kokku kukuks.
„Torni keskel oli 47 tala ning kõik olid väga paksud. Need ehitised rajati, et nad peaksid igavesti vastu. Tollal ehitati hooned isegi ülearu tugevaks . Et neid alla tuua, pidi kõik kesksed talad läbi lõikama. See ongi peamine küsimus. Olgu, lennuk võis hoonet tabada. Aga miks pidi hoone kokku kukkuma ?
Selleks tuli lõigata. Vundamendist alates järjest ülespoole. Siin tulebki mängu termiit . Seda saab mässida ümber postide umbes nagu traati . Ja sa tead, et kui ta hakkab lõikama, teeb ta seda kindlal viisil. Näiteks seal lõigati seda diagonaalis.“ (10)
3.2. Kaksiktornid vajusid kokku teadmata põhjusel
2008. aasta septembris väidab Iraani presidendi Mahmoud Ahmadinejad, et 11. septembril 2001 ei toimunud mingit terrorirünnakut ja Manhattani kaksiktornid varisesid kokku mingil teadmata põhjusel. (11)
3.3. Plahvatusi tekitasid arvuti teel juhitavad lõhkeained
2011. aastal väidab ameeriklanna Sophia Smallstormi videodokumentaal „11. septembri mõistatused", et ametlik seletus Maailma Kaubanduskeskuse tornide kokkuvarisemise kohta on puhas jama . (12)
Sophia Smallstormi varjunime kandva Sofia Shafquati väitel poleks 47 terassambast südamikuga ja tuhandetest teraspoomidest sõrestikuga WTC saanud nii madalal temperatuuril tulekahjude mõjul pulbriks pihustuda. Vähemasti terassüdamik pidanuks püsti jääma.
Shafquati sõnul pole ükski terasehitis tulekahjus kokku varisenud: 1975. aastal lõõmas WTC põhjatornis kolmetunnine tulekahju, kuid konstruktsioon viga ei saanud. 2005. aastal lõõskas Madridi pilvelõhkujas kahjutuli 20 tundi, ometi jäi terassõrestik püsti ja suutis isegi kraanat kanda.
Kas hoone servadesse oli puuritud auke lõhkeainete paigaldamiseks, küsib Smallstorm. Kinnisvaramogul Silverstein oli just mõni nädal enne katastroofi WTCs tööd alustanud, nendib filmi autor.
WTCs kärgatanud plahvatused olnud isegi Ameerika lammutus- ja lõhkeaineekspertide silmis kentsakad – väga keerulised ja ebatavalise ülesehitusega. Jäljed paistavad viivat sõjaväeringkondadesse, usub Smallstorm.
270 000kilone metallikamakas, mis kaalus kaks korda nii palju kui hoonesse sisse sööstnud reisilennuk Boeing 767, paiskus kaksiktornide küljest 120 meetri kaugusele ja rammis WTC3 hoonet. Teraslatid olid lennanud üle tänavate, tunginud ka teistesse majadesse.
110 korruse kõrgused ehitised varisesid vabalangemise kiirusel – 1000ruutmeetrised kolmemõõtmelise kindlustuskonstruktsiooniga korrusepõrandad ei paistnud avaldavat vähimatki vastupanu! Terasvõrgustikku hoidsid koos tuhanded ühendusliigendid – kuidas need sai ühekorraga katkeda? „Ainus seletus on lõhkeained," usub metallilõikamise tarkvarainsener, terasespets Eric Hufschmid.
Põhjatorni rammiti kõrgelt, kuid all fuajees lendasid aknad eest ja marmor murenes. WTC põhjatorni majahoidja William Rodriguez, viimane inimene, kes tornidest elusana väljus, kirjeldas terrorirünnakule mõni sekund varem eelnenud hiiglaslikku plahvatust põhjatorni keldris . Kõrvulukustavaid plahvatusi kaksiktornide all, aga ka mujal hoonete sisemuses olid kuulnud teisedki tunnistajad. Seinad varisesid, lambid kukkusid alla, koguni autod lömastusid maa- aluses garaažis. Filmisalvestistelt oli näha, kuidas enne torni kokkulangemist mitmest alumiste korruste aknast tuleleeke purskus.
Smallstorm on veendunud, et plahvatusi said tekitada üksnes arvuti teel juhitavad lõhkeained. Ka Manhattani vallutanud lämmatavate tolmu- ja tuhapilvede lillkapsakuju viitavat lõhkeainetega tehtavatele lammutustöödele. (12)
Lõhkeainetele viitab ka internetileheküljel Vanglaplaneet (13) avaldatud pikem analüüs, mida ilmestavad mitmed fotod ja videod. Autor küsib, miks kaksiktornid vajusid kokku ilusti püstloodis, tegemata ümbruskonnas mingit suuremat kahju, nagu oleks tegemist hästiorganiseeritud lõhkamisega?.
Kaksiktornid vajusid kokku puhtalt ja sümmeetriliselt praktiliselt oma “jalajälje” peale. Tornide varemetest tehtud fotodel on näha korralikult lõigatud teraslatte, mis näevad välja nagu peale hoonete kontrollitud lõhkamist. Ühest tornist langevad sädemed võiksid olla aga termiit, mida kasutatakse terasbetoonhoonete kontrollitud lõhkamisel.
Artikkel „Vandenõuteoreetikud peavad 11. septembrit USA valitsuse või kellegi teise lavastuseks“ (14) rõhutab, et vandenõuteoreetikute sõnul on hoonete kokkuvarisemistest palju videomaterjali, kust on näha, et hoonetes sees toimus mitmeid plahvatusi, mille tulemusena aknad lendasid välja ning varisemine toimus korrushaaval ülevalt alla.
Artiklis „Maailma Kaubanduskeskuse ehitaja: ükski pilvelõhkuja poleks sellele löögile nii kaua vastu pidanud“ (1) on kirjas, et Maailma Kaubanduskeskuste konstruktsioon oleks pidanud vastu pidama orkaanidele tuulekiirusega 300 kilomeetrit tunnis, kõige hullematele maavärinatele ja kokkupõrkele tolle aja suurima reisilennukiga Boeing 707. Tegelikult see nii ei läinud.
4. Teooriad aastal 2013-2014
Nii 2013. kui ka 2014. aastal on ilmunud mitmeid arvamusi ja üks pikem analüüs selle kohta, miks ikkagi Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornid kokku kukkusid.
4.1 9/11 kaksiktornide varing oli sisetöö
11. märtsil 2013 Rahvahaal.delfi.ee ilmunud artiklis „Kas 9/11 kaksiktornide varing oli sisetöö?“ vastab autor küsimusele jaatavalt ning lisab, et see, kuidas mõlemad tornid kokku kukkusid, viitab professionaalsele lõhkamistööle. Lõhkamist tõendab ka see, et ei enne ega pärast 2001. aasta 11. septembrit pole ükski pilvelõhkuja tulekahju tagajärjel kokku kukkunud.
Delfi Rahva hääle arvates võis 9/11 olla sisetöö, et mobiliseerida Ameerika ja tema liitlased võitlusse nn terroristidega, kes väidetavalt ohustavad kogu maailma turvalisust. Ühtlasi on sõjatööstus ka Ameerika üks suurimaid tuluallikaid ning Lähis-Idas on palju naftavarusid. (15)
Sama mõtet toetab 18. märtsil 2013 veel üks lugeja. (16)
Ka 25. juunil 2013 vabameedia.ee-s Elery sulest ilmunud artikkel seab kahtluse alla kaksiktornide kokkuvarisemise ametliku versiooni. Autor kirjutab, et ametliku versiooni kohaselt oli kaksiktornide kokkuvarisemise põhjuseks lennukikütuse põlemine, mis nõrgestas hoone teraskonstruktsiooni ja korrused hakkasid üksteise peale vajuma, põhjustades  lõpuks nö “pannkoogiefekti" ning hoonete täieliku hävimise.
Kuid sellel ametlikul põhjendusel on mõned väiksed apsud. Nimelt temperatuur, mille juures ehitusteras sulama hakkab, on 1510 kraadi Celsiust, aga lennukikütuse maksimaalne põlemistemperatuur on ainult 1000 kraadi Celsiust.
Tornide varemetest tehtud fotodel on näha korralikult lõigatud teraslatte, mis näevad välja nagu peale hoonete kontrollitud lõhkamist: suured mastid , mis oleks pidanud hoonet toestama, on kui noaga sirgelt lõigatud. (17)
4.2 Kaksiktornide varing ei olnud sisetöö
11. märtsil ilmunud artikkel pani lugejaid ka vastu vaidlema. 15. märtsil 2013 ilmus samas Rahvahaal.delfi.ee lugejakiri, kus autor kirjutab, et muidugi on põnev ja närvekõditav mängida igasuguste üha fantastilisemate teooriatega, et mis siis ikkagi oli New Yorki kaksiktornide hävitamise taga. Tavaliselt kaldub inimene uskuma mingit alternatiivset seisukohta, sest ametlik seletus on liiga igav. Kindlasti on iga teine alternatiivne blogija või muu foobik ka materjalispetsialist ja teab, kuidas erinevad materjalid kokkupõrkes ja tules käituvad. Muidugi see pole nii. Antud tornide puhul tuleb arvestada ka lennukite kütusepaake, mis on sisuliselt lõhkekehad. Tulemus vastas igati ootusele. Tekkiv põlemise kuumus võib raudtalad vabalt sulatada, ülemised korrused vajuvad tohutu kiiruse ja survega alumisele osale peale ja tulemuseks ongi kokkukukkumine. Ma ei näe siin midagi erilist. (17)
4.3 Kaksiktornid varisesid kokku terrorirünnaku tõttu
Kõige põhjalikumalt on erinevaid teooriaid analüüsinud 01.02.2014 blogspot.com-is Androgynous Maximus , teaduse populariseerija. (18) Toon selle analüüsi ära nii, nagu allikas kirjas.
Vastakem siinkohal mõningatele levinud 9/11 terrorirünnakutega seotud väidetele, mis on niivõrd väärad, et pärast 12 aasta möödumist sellest sündmusest oleks aeg need lõplikult kõrvale heita.
Väide:
Maailma Kaubanduskeskuse kaksitornid varisesid kokku täpselt nii, nagu varisevad hooned kontrollitud lõhkamistel ning tegid seda vabalangemiskiirusel.
Faktid:
HD videotel on selgesti näha, et tornid hakkasid kokku varisema lennukite sisselendamise kohalt ning mitte alt, nagu võib lihtsa Google otsingu teostamisel näha kontrollitud lõhkamiste puhul juhtuvat. Igaüks, kes on säärase võrdluse teostanud, võib seega kinnitada, et idee, nagu oleksid Maailma Kaubanduskeskuse tornid kokku varisenud kontrollitud lõhkamisele omasel viisil, pole mitte kunagi olnud tõsi.
Samuti on videotel ja fotodel selgesti näha, kuidas tornide otsast alla langevad rusud liiguvad kiiremini kui hoone ise variseb . Kui hoone variseks kokku vabalangemiskiirusel, siis poleks rusudel võimalik langeda kiiremini, kui langeb Kaubanduskeskuse torn ise. Ka see väide oli esimesest päevast alates väär.
2. Väide:
Maailma Kaubanduskeskuse kaksitornid olid ehitatud vastu pidama kokkupõrkele suure reisilennukiga.
Faktid:
Leslie E. Robertsoni, Maailma Kaubanduskeskuse ühe peainseneri sõnul olid tornid ehitatud vastu pidama kokkupõrkele tolle aja suurima reisijaid teenindava lennukiga, milleks oli Boeing 707-320B. Hooned ei olnud aga ehitatud vastu pidama kokkupõrkele lennukiga Boeing 767, mis tuli kasutusse alles üheksa aastat pärast kaksiktornide valmimist. Nii Boeing 767-200ER (tabas põhjatorni) kui ka Boeing 767-200 (tabas lõunatorni) tiibade ulatus on 3,2 meetrit suurem kui Boeing 707-320B oma, mis võimendas selle purustusvõimet. Mis aga palju olulisem kui erinevus lennukite tiibade ulatuses, on fakt, et insenerid ei arvestanud variandiga, kus lennukid lennutatakse Kaubanduskeskuse tornidesse meelega ja suurtel kiirustel.
Et mõista, miks tornide ehitamisel arvestati võimalusega, et lennuk võib neid tabada, mingem ajas tagasi aastasse 1945, mil leitnant kolonel William Franklin Smith jr sõitis tihedas udus ekseldes oma B-52 Mitchell pommitajaga sisse Empire State Buildingusse. Tema juhitud lennuk tabas hoonet 78. ja 80. korruse vahel, tekitades 5.5 x 6.1 meetri suuruse augu (lennuki tiivad, mille ulatus oli 20.6 meetrit, ei suutnud hoone seinu purustada, mis võib ehk vandenõuteoreetikutele midagi meenutada) ning tappes 14 inimest. Just see tragöödia oli põhjuseks, miks Maailm Kaubanduskeskuse tornid ehitati vastu pidama kokkupõrkele lennukiga Boeing 707. Nagu ka Empire State Buildingu juhtumi puhul, eeldasid insenerid, et lennuk otsib udus ekseldes lennujaama (JFK või Neward), liigub võimalikult madalal kiirusel ning selle pardal ei ole enam kuigi palju kütust.
Lennukid, mis tabasid torne 11. septembril, omasid aga peaaegu täislasti kütust, suuremat tiibade ulatust ning liikusid kiirustel vastavalt 748 km/h (põhjatorni tabanud lennuk) ja 950 km/h (lõunatorni tabanud lennuk). Sellistel kiirustel liikunud lennukid tabasid torne seega mitu korda suurema jõuga, kui tornide insenerid olid ennustanud. Seda lihtsal põhjusel: kui suurendada liikuva objekti kiirust kahekordselt, siis selle energia suureneb neljakordselt, kui suurendada liikuva objekti kiirust kolmekordselt, siis energia suureneb üheksakordselt jne. Niivõrd võimsat kokkupõrget ei osanud insenerid seega ette näha ( varasemast ajaloost puuduvad näited, kus lennukeid on terrorismiakti korras majadesse lennutatud) ja asjaolu, et 9/11 vandenõuteooriate pooldajad selle osa informatsioonist oma väidetest välja jätavad, näitab, kui ebakompetentsed/tõe suhtes ükskõiksed nad tegelikult on.
Asjaga on seotud veel üks oluline fakt: Maailma Kaubanduskeskuse tornid elasidki kokkupõrked üle ning püsisid pikka aega püsti, võimaldades tuhandetel inimestel põgeneda. Need varisesid kokku alles hiljem, kuna süttinud tulekahjud nõrgestasid teraskonstruktsioone. See toob meid järgmise väiteni:
3. Väide:
Maailma Kaubanduskeskuses puhkenud tulekahjud ei olnud piisavalt kuumad, et sulatada ehitusterast.
Faktid:
Ehitusterase sulamistemperatuur on umbes 1500 kraadi Celsiust. Puhas ehk ilma süsinikuta teras hakkab sulama 1492 kraadi juures ning on täiesti vedel 1539 kraadi juures.
Maailma kaubanduskeskuse tornide tulekahjude kuumuseks hinnatakse umbes 980 kraadi Celsiust, seega ei saanud need tõepoolest terast sulatada.
Probleem selles äärmiselt eksitavas (strawman argumendiks olevas ) väites on see, et tornides puhkenud tulekahjud ei pidanud terast sulatama, vaid ainult piisavalt nõrgestama, et see oma raskuse all järgi annaks. Piisava kuumutamise korral kaotab teras osa oma tugevusest. Wikipedia annab selleks temperatuuriks Celsiuse skaalal 530-810 kraadi. Seega põlesid tulekahjud piisavalt kõrgel temperatuuril, nõrgestamaks tornide terastalasid väga suurel määral.
4. Väide:
Kaksiktornid ja Maailma Kaubanduskeskuse hoone 7 vajusid kokku omaenda jalajälje peale just nagu kontrollitud lõhkamiste puhul juhtub.
Faktid:
Kaubanduskeskuse kaksiktornid ja hoone 7 põhjustasid kokku varisedes kõigi ümbruskonnas asunud hoonete osalise või täieliku hävingu, mis ei oleks võimalik, kui need oleksid vajunud täpselt oma jalajälje peale. Kaksiktornide varisemisel kannatada saanud hoonete hulka kuulusid näiteks Maailma Kaubanduskeskuse hooned 4, 5 ja 6, St Nicholas Greek Orthodox Church ja Deutsche Bank Building . Maailma Kaubanduskeskuse hoone 7 kokkuvarisemise tagajärjel sai aga Manhattan Community College's Fiterman Hall building niivõrd suuri kahjustusi, et seda ei õnnestunud päästa, ka Verizon Building kannatas 1,4 miljardi dollari ulatuses kahju.
Ja nüüd minu lemmikväide:
5. Väide:
Pentagoni raketitõrjesüsteem oleks pidanud iga liiga lähedale sattuva lennuki alla tulistama.
Faktid:
Sellise kaitsesüsteemi idee pakkus välja Prantsuse vandenõuteoreetik ja kirjanik Thierry Meyssan oma raamatus "9/11 suur vale". Kui säärane kaitsesüsteem eksisteeris, siis mitte ükski Pentagonis töötanud isik ei kaevanud pärast rünnakuid selle kasutamata jätmise pärast. Isegi 125 hukkunu omaksed ei tõstatanud sellist probleemi.
Praktikas oleks säärase süsteemi omamine ja rakendamine äärmiselt keeruline. Pentagoni asukoht määrati kindlaks 1941. aastal, kõigest mõni nädal pärast praeguse Ronald Raegani nimelise Washingtoni Rahvusvahelise lennujaama valmimist. Lennukid lendavad Pentagonist üle kogu päeva ja väga madalalt. Lennuradade 33 ja 15 lõpud asuvad Pentagonist vaid ühe kilomeetri kaugusel, sirgjoonel.
Teoreetilise raketitõrjesüsteemi planeerijad oleksid seega teadnud, et selle kasutajatel ei jääks praktiliselt hetkegi aega, eraldamaks tavalist lennukit kaaperdatud lennukist ja tegemaks otsust, kas seda alla tulistada. Seega ei ole üllatav, et mitte ühelgi Pentagonist tehtud sadadest tuhandetest fotodest ja videotest ei ole näha säärast kaitsesüsteemi. Selle olemasolu ei näita ka ehitusjärgus tehtud fotod ega joonised. Mitte ükski Pentagonis töötav isik ei ole iial andnud teada, et seal oleks selline kaitsesüsteem.
Kokkuvõte
Valisin oma uurimistöö teemaks „Maailma Kaubanduskeskuse Lõuna- ja Põhjatorni kokkuvarisemise põhjuste kajastamisest eestikeelses veebiajakirjanduses ja sotsiaalmeedias“.
Uurimistöö aluseks võtsin 19 erinevat artiklit . Oma uurimuse jagasin nelja peatükki. Esimeses tõin välja 11.09.2001 toimunud rünnaku üksikasjad koos kronoloogiaga, kolmes järgmises panin kirja Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornide kokkuvarisemise põhjustena välja toodud teooriad, mis ilmusid mainitud ajavahemike (2001-2006; 2007-2012; 2013-2014) jooksul eestikeelses veebiajakirjanduses ja sotsiaalmeedias.
Tööd kirjutama asudes eeldasin, et vastavasisuliste artiklite leidmine on kerge, kuid tööd tegema asudes selgus, et päevalehtede arhiivis pole kättesaadavad aastatel 2001-2006 veebis ilmunud ajalehed, neid ei saa lehitseda ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis Digar. Osa mainitud aastatel võrguväljaannetes ilmunud artikleid on õnneks koondatud Delfi teemalehtedele kaksiktornide kohta. Neid ma oma uurimuses ka kasutasin.
Minu töö eesmärgiks oli välja selgitada, milliseid teooriaid on Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornide kokkuvarisemise kohta avaldatud erinevatel aastatel eestikeelses veebiajakirjanduses ja sotsiaalmeedias.
Eesmärk sai täidetud: iga ajavahemiku kohta leidsin vähemalt kolm erinevat teooriat, kõige põhjalikum erinevate teooriate analüüs ilmus käesoleva aasta veebruari alguses.
Uurimistööd tegema asudes püstitasin hüpoteesi, et Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornide kokkukukkumise põhjuste kohta on püstitatud rohkesti erinevaid teooriaid.
Ka hüpotees leidis kinnitust, sest kokku leidsin kümme erinevat teooriat.
Kasutatud allikad

http://www.delfi.ee/archive/maailma-kaubanduskeskuse-ehitaja-ukski-pilvelohkuja-poleks-sellele-loogile-nii-kaua-vastu-pidanud.d?id=57470856 Delfi.ee. 11.09.2011

http://www.delfi.ee/teemalehed/kaksiktornid?page=1

http://et.wikipedia.org/wiki/Maailma_Kaubanduskeskus#11._septembri_2001_terrorir.C3.BCnnakud

http://epl.delfi.ee/news/valismaa/manhattan-tuhjenes-inimestest.d?id=50895075

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/skanska-ehitab-new-yorki-uue-wtc.d?id=12097181

Kronoloogia aadress

http://epl.delfi.ee/news/valismaa/usa-katastroofi-miniportaal.d?id=50895130 EPL 21.09.2001

http://epl.delfi.ee/news/valismaa/globaalne-terror-usas-new-york-rusudes-pentagon-poleb-uuendame-pidevalt-viimati-0020.d?id=50911951 EPL 12.09.2001

http://www.keskkonnatehnika.ee/arhiiv/2003/5_2003/korrovits.ht m Harri Korrovits. Kõrghoone püsimisest lennurünnakus

http://epl.delfi.ee/news/kultuur/christopher-bollyn-kaksiktornid-lasti-ohku.d?id=51111667

http://epl.delfi.ee/news/valismaa/iraani-president-11-septembri-terrorirunnak-oli-valjamoeldis.d?id=51126600

http://www.ohtuleht.ee/443002/ameerika-rezissoor-rahvale-valetati-kaksiktornid-kukutas-lohkeaineplahvatus

http://vanglaplaneet.ee/?page_id=70

http://www.delfi.ee/archive/vandenouteoreetikud-peavad-11-septembrit-usa-valitsuse-voi-kellegi-teise-lavastuseks.d?id=57246246

http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/kas-911-kaksiktornide-varing-oli-sisetoo.d?id=65801808

http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/kuum-teema-rahva-haales-lugeja-toob-valja-faktid-miks-911-oli-usa-sisetoo.d?id=65835462

http://www.vabameedia.ee/vm/152/tode-9-11-sündmuste-kohta.html

http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/lugeja-911-ei-olnud-usa-sisetoo.d?id=65825500

http://androgynousmaximus.blogspot.com/2014_02_01_archive.ht m
17