ETV , eri rühmade seisukohtade analüüs demagoogia- ja retoorikavõtete seisukohast (1)

Tartu Ülikool
Sotsiaal- ja humanitaarteaduskond
Ühiskonnateadusinstituut
ETV+, eri rühmade seisukohtade analüüs demagoogia- ja retoorikavõtete seisukohast
Analüüs
Autor: Kaspar Erik Lind
Juhendajad: Ragne Kõuts- Klemm , Egert Puhm
Aine: Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse
2015
Venekeelne riiklik televisioonikanal ETV+ alustas oma tööd 27. septembril 2015. Kanal loodi Eestis paikneva venekeelse rahva jaoks, pakkudes neile emakeelset televisiooniprogrammi riikliku televisioonikanali näol. Selle loomise eel ning ajal oli aga rohke arutelu ning debatt selle teostamise, vajalikkuse ning eduka läbiviimise üle, mis tõi mitmeid seisukohti eri rühmadelt, mis said kajastust ajakirjanduses.
Analüüsi eesmärgiks on anda ülevaade eri rühmadest ning nende seisukohtadest ETV+ telekanali kohta, kaardistada kahe rühma poolt kasutatud demagoogia- ja retoorikavõtted meedias, lähtudes Ülo Vooglaiu materjalist, reastada need kasutuse alusel ning leida rühmade poolt kasutatud võtete erinevused. Samuti antakse hinnang rühmade veenvuse kohta.
Analüüsi läbiviimiseks analüüsiti artikleid, mis seostusid just Eestis venekeelse telekanali loomisega, sealhulgas ka ETV+. Välja jäeti nii Euroopa Liidu kui ka Balti riikide välja pakutud venekeelsete telekanalite loomine, kuna nende puhul oleks olnud analüüs olnud mahukam ning hõlmanud ka teisi riike. Täpsemini võeti vaatluse alla nii Eesti-sisesed arutelud ning seisukohad kui ka Vene telekanalite sõnavõtud ja arvamused, kellest viimastele konkurentsi pakkuma hakatase.
Rühmad ja nende seisukohad
Ülesande käigus uuriti Eesti meedias avaldatud artikleid ja arvamuslugusid Eestis venekeelse telekanali loomise kohta, sealhulgas ka ETV+. Vaatluse alla võeti Postimees , Delfi, Õhtuleht ja Eesti Päevaleht . Välja jäeti Eestis levinud venekeelsed portaalid, kuna autor pole piisavalt pädev tõlkima neid.
Vaadeldud väljaannete ja veebiportaalide puhul on kõige mõistlikum välja tuua erinevad esinenud rühmad ning nende seisukohad iga väljaande puhul eraldi. Võimaluse korral määratleti ka seisukoha/seisukohtade muutus ajaliselt.
Postimees
Postimehes ilmunud ETV+ kohta käivate artiklite puhul saab enamasti rääkida pooldavast rühmast, kuigi seda eeldusel, et kanali programm suudetakse venekeelse elanikkonna jaoks piisavalt paeluvaks teha. Seda seisukohta kajastavad artiklid nii Looneti (2011), Mihelsoni (2014) ja Samorodni (2014) poolt, kelle sõnul oleks selline telekanal tähtis ka just eestivenelastele ühiskondliku ühendatuse ning aktsepteerimise tõttu. Ka intervjuu ETV+ peatoimetaja Darja Saarega väljendab seda: Saare sõnul on venekeelse kanali eesmärk panna vaatajaid tundma end ühiskonna täisväärtuslike liikmetena (Kopti, 2015). Ka Hendrik Alla (2015) kirjutab, et ETV+ hakkab Eesti ühiskonda ühendama. Aimar Ventsli (2015) arvamuslugu annab ka teise vaatenurga Vene riigitelevisioonis näidatud Darja Saarega tehtud intervjuule, omastades sellele tasuta reklaami sildi.
Avaldatud on ka neutraalseid, ent informeerivat funktsiooni sisaldavaid artikleid, näiteks artikkel sellest, kuidas ETV+ hakkab näitama kultuuriteateid (Alla, 2015). Neutraalseks artikliks saab pidada ka Mihelsoni (2015) lugu sellest, kuidas ETV+ ei pruugi jõuda idavirumaalasteni, kelle teleantennid on pööratud Venemaa poole, vaadates sellega ebaseaduslikult Vene vabalevi telekanaleid.
Esindatud on ka negatiivse hoiakuga artikleid ja isikuid. Näiteks Ahto Lobjaka (2015) sõnul on ETV+ näol tegemist ’’surnult sündinud projektiga’’ ning ei mõista, miks peaksid telekanali potentsiaalsed vaatajad raiskama aega ’’propagandale, mis on odavam kui emamaa oma?’’? Ka telekanali peatoimetaja Darja Saare suunas on näidatud üles kriitikat, pidades teda Venemaa riikliku telekanali uudistesaates ’’ Vesti ’’ intervjuu andmise järel peataolekus ning paaniliselt ennast kaitsvaks isikuks (Seppel, 2015). Skeptilise negatiivsuse alla saab tuua ka Indrek Mäe (2015) artikli sellest, kuidas ETV+ tellis uudistekoolituse Moskva propagandakanalilt, kes toetab Putini ’’režiimi’’.
Ajaliselt on Postimehes tekkinud negatiivseid seisukohti just telekanali eetris alustamise eel, kuigi positiivseid ning neutraalseid seisukoht on avaldatud nii eel kui vahetult enne. Võib järeldada, et debati edenedes muutus Postimehes avaldatud artiklite seisukoht pigem ETV+ vastu, kuid see on vaieldav.
Eesti Päevaleht
EPL-i puhul ei saa öelda, et oli läbivaid seisukohti, kuna teemakohaste (s.t ETV+ kohta) avaldatud artiklite maht oleks niivõrd suur. Kolmest leitud artiklist ühes arutleb Pavel Ivanov (2015), kes on muuhulgas samaaegselt loodud venekeelse portaali vercherka peatoimetaja, positiivsete aspektide üle, leides, et see on just venekeelse meedia abil mõttevahetuse arendamine on see, mida venekeelne inimene vajab oma elu mõtestamiseks.
Ka EPL-is on räägitud sellest, kuidas ETV+ saateid ei pruugi oluline osa auditooriumi näha, sest idavirumaalasteni Eesti kanalid ei jõuagi (Puuraid, 2015). Tuntavalt kahtleva, kuid mitte negatiivse alatoonita artikkel räägib ETV+ jaoks vajaliku tõlketöö rahastamisest (Jõesaar, 2015).
Eesti Päevalehes ei ole esitatud palju seisukohti, kolmest artiklist kaks olid pigem neutraalsed ja üks optimistlikult mõtestatud ehk pigem positiivne. Kuna artiklid on kõik ilmunud kahe nädalase perioodi vältel, ei ole põhjust analüüsida vaid Päevalehe ainetel debati arengut ajas.
Delfi
Delfi puhul oli üsnagi raske eristada eri rühmasid ning nende spetsiifilisi seisukohti. Peamiselt oli siiski väljendatud neutraalsust. Ühes artiklis on väljendatud telekanali peatoimetaja Darja Saare mõningast neutraalsust, olles väitnud, et ETV+ näol ei ole tegemist propagandakanali ega antipropagandakanaliga, mainides ka pigem ETV+ eesmärke (Põld, 2015). Saatekava tutvustav artikkel (2015) oli küll pungil positiivsetest saatekirjeldustest, kuid seda ei saa liigitada seisukoha alla.
Mittepooldavat seisukohta väljendas kindlasti artikkel Kremli-meelse telekanali NTV uudisloost, kus teatati, et Eesti alustab ETV+ abil informatsioonisõda Vene uudiste vastu (Langen, 2015).
Delfi puhul oli raske leida artikleid, milles oleks esitatud kindlad seisukohad. Samas võib väita, et mida lähedamale ja aktuaalsemaks muutus ETV+ alustamine eetris, seda rohkem hakkas ’’vastu võitlema’’ Vene meedia, kui võtta näiteks NTV uudislugu .
Õhtuleht
Artikkel kajastamaks Arvamusfestivali debatti (2015) teemal ’’ETV+ - kas ainult meelelahutus’’ annab mitmeid seisukohti, kus ollakse enamasti telekanali poolt, määratledes ära ka, et telekanal peaks pigem end suunitlema meelelahutusliku kanalina.
Mittepooldajaid esines omajagu, näiteks peeti ühes arvamusloos telekanalit aastas mitmeid miljoneid neelavaks jaburuseks, sest see ei jõua vabalevisse (Uudam, 2015). Lisaks on eraldi toonud toimetus (2015) välja ka Toomas Mattsoni ETV+ peatoimetaja suunas kriitilise sõnavõtu Facebookis , millele on lisatud ka sõnavõtu kohta käivad kommentaarid Facebookis, mis pooldavad paljuski Toomas Mattsoni seisukohta.
Üldjoontes on Õhtuleht märgatavalt kriitilisem teistest lehtedest, avaldades pigem mittepooldavaid artikleid. Ajaliselt ei saa määratleda debati kulgu .
Nelja väljaande peale kokku
Postimehe, Eesti Päevalehe, Delfi ja Õhtulehe põhjal saab väita, et eri rühmade seisukohti neli: pooldajad , mittepooldajad, neutraalsed ja skeptikud . Nii palju, kui oli valitud artiklite põhjal määratleda debati kulgu ajaliselt, muutusid hoiakud üha enam kriitilisemaks just vahetult ETV+ eetrisse laskmise eel, täpsemini 2015. aasta septembris.
Enim tundusid veenvamad pooldajate seisukohad, kuna suudeti ära põhjendada, miks on selline telekanal vajalik ning mida püütakse sellise telekanaliga saavutada.
Demagoogia- ja retoorikavõtted
Demagoogia- ja retoorikavõtete analüüsimiseks valit9 rühmadeks pooldajad ning mittepooldajad. Pooldavate seisukohtadega artiklite arv on 5 ning mittepooldavate seisukohtadega artiklite arv on samuti 5, kokku analüüsiti 10 artiklit . Võtteid analüüsitakse mõlema seisukoha puhul eraldi.
Pooldava seisukohaga artiklid:

Väga subjektiivseid hinnangud :

• ’’Viimane saade «Vabariigi kodanikud», kus arutati kohaliku vene telekanali perspektiive, jättis üsna masendava mulje. Eriti kirjaniku Andrei Hvostovi arvamusavaldused, mis olid liiga traagilised ja mõnikord isegi hüsteerilised (Samorodni, 2014).’’
  
• ’’Ahto Lobjaka meetodit iseloomustab suure lugemuse, liberaalse ühiskonna väärtuste ja egokeskse kritikaanluse kombinatsioon ( Raag , 2015).’’
  
• ’’ Totalitaarsed režiimid, sealhulgas ka Putini režiim, kasutavad seda oma alatutel eesmärkidel (Samorodni, 2014).’’
  
• ’’ Ühegi endast lugupidava telekanali programmist ei tohi puududa ka spordisaated ja – ülekanded (Alla, 2015).
  
• ’’Olen veendunud, et Eesti venekeelse elanikkonna enamus on absoluutselt adekvaatsed inimesed (Samorodni, 2014).’’
  
• ’’ Siinkohal tahaksin panna kõigi ERRi töötajate südamele, et tegelikult on see teie ametiuhkuse asi (Raag, 2015).’’
  
• ’’ Vene inimesele ei tule näidata üksnes paari tuntud kõriklouni, vaid anda mõtteainest (Ivanov, 2015).
  

Oma mõtete, hinnangute, huvide jms esitamine teiste omade pähe:

• ’’ Igaüks mõistab seda iseviisi, kuid inimestele, kes ei kuulu Toomi fänniklubisse, on ilmselge, et Toom formuleeris põhjenduse, miks mitte-eestlastest lapsed ei pea pingutama eesti keele õpingutega (Samorodni, 2014).’’
  
• ’’ Eestikeelsed küsivad, kes on need reeturid. Venekeelseid huvitab , kes on need lollid (Ivanov, 2015).’’
  
• ’’Pärast on siis hea kritiseerida ja maha teha. Muidu oleks ju võinud olla, et paljudest inimestest oleks uue kanali käikulaskmine suisa mööda läinud. Nii, et nähkem asjas helget külge ka ( Ventsel , 2015).’’
  

Apelleerimine enamusele või üldsusele:

• ’’ See on meie ühine probleem, kui me tõesti oleme huvitatud Eesti riigi stabiilsest arengust (Samorodni, 2014).’’
  
• ’’ Ja selles osas me ei saa midagi teha. Kuid me saame pakkuda Eesti venekeelsele inimestele alternatiivi – normaalset vene telekanalit, mis tegutseb rangelt ajakirjanduse eetika koodeksi raames (Samorodni, 2014).’’
  
• ’’ Saime teada, et juhiks valiti endine „Narodnoje radio ” saatejuht Jelena Tšerõševa (Ivanov, 2015).’’
  
• ’’Sputniku sisu pole sama intrigeeriv, sest kõik ju teavad, millega on tegu (Ivanov, 2014).’’
  
• ’’ Sest me kõik tahame näha kui puusse siis Darja Saar ikka pani ja mis propaganda sealt ikka tulema hakkab (Ventsel, 2015)!’’
  

Sildistamine

• ’’ Totalitaarsed režiimid, sealhulgas ka Putini režiim, kasutavad seda oma alatutel eesmärkidel (Samorodni, 2014).’’
  

Rääkimine , rääkimine ja aina rääkimine;

• ’’ Eesti venelased vaatavad Venemaa propagandistlikke telekanaleid, sest neil ei ole alternatiivi. Objektiivne reaalsus on selline, et inimesed tahavad iga õhtul istuda televiisori eest ja soovivad, et selles telekas räägitakse nende emakeeles. Ja eesti venelased vaatavad Venemaa telekanalites eeskätt meelelahutuslikke saateid ja siis edasi inertsi mõjul propagandistlikke saateid (Samorodni, 2014).’’
  
• ’’Oli nõukogude ajal selline tore loosung , «Käed eemale…!». «Käed eemale Hiinast!» kui ameeriklastel oli järjekordne konflikt Hiinaga . «Käed eemale Vietnamist!» kui ameeriklased sõdisid Vietnamis. Netiavarustel ringleb foto vene pensionärist hiljutiselt valitsust toetavalt demonstratsioonilt Moskvas. Mammi kannab seal Georgi lintidega kaunistatud plakatit « Obama , käed eemale meie pensionitest!». Ehk siis mängus on jälle ameeriklased. Eestis näib valitsevat teine «Käed eemale…!»- konsensus ehk kollektiivne kanali ETV+ mahamatmine (Ventsel, 2015).’’
  

Tühi sõnamulin

• ’’Igal mündil on tegelikult kaks külge. Mul pole õrna aimugi, mida maksab Vene riigitelevisiooni saate või reklaami sisseostmine, kuid kindlasti maksab see nii mõnegi rubla (Ventsel, 2015).’’
  
• ’’Saar, naeratav, kuid ilmselgelt unevõlas, distantseeris kanali poliitikast, öeldes, et ETV+ peamine eesmärk on mitte jätta vaatajaid ükskõikseks (Alla, 2015).’’
  

Oma soovide esitamine objektiivse tendentsina

• ’’ Reaalsus on see, et eestlaste ja kohalike venelaste teineteisemõistmise eelduseks ei ole mitte propaganda, vaid ühiselt jagatud elukogemus, mis tugineb soovile oma tulevikku Eestis paremini korraldada (Raag, 2015).’’
  

Suureks puhutud tühised detailid

• ’’ Telemaja kolmandal korrusel on üks stuudio sisustatud nagu mõnus Eesti kodu. Köök , elutuba, pehme diivan. Skandinaavialikult tagasihoidlike vormide ja värvidega sisekujundust ilmestab neljas nurk, kus mustal sametil veiklevad ööklubilikud värvilised tulukesed. Esmaspäeva hommikul läheb siit eetrisse ERRi uus venekeelne kanal ETV+ (Alla, 2015).’’
  

Erilise informeerituse demonstreerimine

• ’’ Propagandakanali mõttelised konstrueerijad ja huvitaval kombel ka propaganda kriitikud tuginevad kommunikatsiooniteoreetilisele arusaamale, mis on vanem veel kui Paul Lazarsfeldi II maailmasõja eelne «Radio Research Project » (Raag, 2015).’’
  

Kõneleja enda või kellegi teise kogemus.

• ’’Ka ETV juhina ei olnud mul illusioone, nagu võiksin ma näiteks neidsamu ajakirjanikke omal volil käsutada. Ma võisin nendega partnerina leida ühiseid huve, aga ma teadsin , et tegelikult allusid nad ainult oma isiklikule uhkusele (Raag, 2015).’’
  

Kõige sagedasem võte pooldava rühma puhul väga subjektiivsete hinnangute andmine, mida suudeti tuvastada seitsmel korral. Viiel korral apelleeriti enamusele või üldsusele. Kolmel korral esitati oma mõtteid ja hinnanguid teiste omade pähe. Kahel korral korrutav rääkimine, samuti tuvastati kahel korral ka tühi sõnamulin. Ühel korral tuvastati kõneleja enda või kellegi teise kogemusest rääkimine, sildistamine, erilise informeerituse demonstreermine, oma soovide esitamine objektiivse tendentsina ning sureks puhutud tühised detailid.
Mittepooldava seisukohaga artiklid:

Sildistamine

• ’’Sellise kilplasliku kokkuhoiu peale annab ikka tulla – kui tegu pole kavalusega riigilt selleks lisaraha välja pressida (Uudam, 2015).’’
  
• ’’ Saar on siiski ehk rohkem ohver kui süüdlane ( Lobjakas , 2015).’’
  

Apelleerimine enamusele või üldsusele

• ’’ Kellele me aga maksumaksja raha eest venekeelset kanalit teeme (Uudam, 2015)?’’
  

Oma mõtete, hinnangute, huvide jms esitamine teiste omade pähe

• ’’ Ükskõik kui õilsad on tema motiivid, saab meediakanal olla autoriteetne ja atraktiivne vaid siis, kui ta kohtleb oma tarbijaid respektiga (Lobjakas, 2015).’’
  
• ’’ Ma saan aru, et asjaosalised tahavad toimunu võimalikult kiiresti unustada. Nagu ikka, kutsutakse ära ootama tegusid (Lobjakas, 2015).’’
  
• ’’ Ajakirjanikena ei või nad pealegi oma peatoimetajat usaldada (Lobjakas, 2015).’’
  
• ’’ Teab samamoodi Margus Allikmaa, kes vastanuks Vestile, et «loomulikult vahendame erinevaid arvamusi , mitte ainult ühe inimese või poole omi, see on elementaarne» (Lobjakas, 2015).’’
  

Naeruvääristamine

• ’’ NTV teatel kujunes esitluspressikonverents uue telekanali direktorile Darja Saarele tõeliseks katsumuseks (Langen, 2015).’’
  
• ’’ Tahaks, et peatoimetaja leiaks oma pea üles, vastaks kolmele lihtsale küsimusele ja võiks ju kasvõi mokaotsast tunnistada, et Vene telekanali intervjuu ei läinud kõige paremini (Seppel, 2015).’’
  
• ’’ Nii septembri lõpust eetrisse minev kanal kui ka peatoimetaja võiks ikka aasta lõpuni vastu pidada (Seppel, 2015).’’
  
• ’’ Saar on siiski ehk rohkem ohver kui süüdlane. Vastused võivad peegeldada ebakindlust ühiskondliku surve all (Lobjakas, 2015).’’
  

Väga subjektiivsed hinnangud

• ’' Kui vabalevi kasutab Eestis 200 000 televaatajat, siis tähendab ETV+ sinna mittejõudmine ju nende infovaakumisse või Tallinna TV meelevalda jätmist (Uudam, 2015).’’
  
• ’’ Ükski ajakirjanik ega ajakirjanduse põhimõtteid austav inimene poleks lubanud endale vastuseks kolme variatsiooni ühest mõttest: «vastavalt vabariigi valitsuse ametlikule poliitikale» (Lobjakas, 2015).’’
  
• ’’ Esiteks, praktilises plaanis on ETV+ ilmselt surnult sündinud projekt. Temast ei saa meie venekeelsete kaasmaalaste jaoks arvestatavat konkurenti Kremli kontrollitud kanalitele (Lobjakas, 2015).’’
  
• ’’ Tõsisem on sõnum, mille Eesti riik saadab nii oma suhtumisest: eestivenelastega ei kavatseta pidada ühiskondlikku keskustelu, vaid pakutakse ainsa valikuna ümberkoolitamist (Lobjakas, 2015).’’
  

Rääkimine, rääkimine ja aina rääkimine

• ’’ERR käivitab küll venekeelse telekanali, kuid vabalevisse see ei jõuagi. Selline kuulujutt tundus küll uskumatu, kuid ETVst järelepärimine ei hajutanud kahtlusi : otsust ei ole veel tehtud, selgus peaks saabuma juuni lõpuks. Mitteametliku info põhjal on põhimõtteline otsus vabalevist loobumise kohta siiski juba langetatud (Uudam, 2015).’’
  
• ’’ Peatoimetajal omi mõtteid ei olnud: soovitas tutvuda Eesti ametliku seisukohaga. Kas ta sinna juurde midagi ütles või mitte, ei ole tegelikult oluline. Peatoimetaja loobus oma peast ja vastutusest. ETV tippjuhtkonna selgitused-õigustused on küll rüütellikud, kuid ei paranda kuidagi üldpilti, mis räägib peataolekust ja paanilisest enesekaitsest. Tahaks, et peatoimetaja leiaks oma pea üles, vastaks kolmele lihtsale küsimusele ja võiks ju kasvõi mokaotsast tunnistada, et Vene telekanali intervjuu ei läinud kõige paremini (Seppel, 2015).’’
  

Vastaspoole ignoreerimine

• ’’ ETV tippjuhtkonna selgitused-õigustused on küll rüütellikud, kuid ei paranda kuidagi üldpilti, mis räägib peataolekust ja paanilisest enesekaitsest (Seppel, 2015).’’
  
• ’’ Peatoimetajal omi mõtteid ei olnud: soovitas tutvuda Eesti ametliku seisukohaga. Kas ta sinna juurde midagi ütles või mitte, ei ole tegelikult oluline (Seppel, 2015).’’
  

Tühi sõnamulin

• ’’Pealegi ei ulatu tasuline levi kõigile äärealadele, kuhu vabalevi siiski jõuab, samuti on asjal julgeolekupoliitiline dimensioon . Kagu- ja Ida-Eesti keeravad antennid Venemaa suunas, kui nad seda juba teinud pole (Uudam, 2015).’’
  
• ’’ Ka välispoliitiline, kuni Soomeni välja, kelle saadiku Keit Pentus-Rosimannus pretsedenditu hoolimatusega vaibale kutsus, kui välisminister Erkki Tuomioja ütles, et Eesti pole venelastele pakkunud adekvaatset meediat (Lobjakas, 2015).’’
  

Sõnavõtu ’’pikkimine’’ (üksik)faktidega

• ’’ Et teeme uue telekanali, mis hakkab neelama miljoneid aastas, kuid selle vaatajatele nähtavakstegemisel hakkame närutama 100 000 euro pärast (Uudam, 2015)?’’
  
• ’’ Igaüks pole nõus tasulist telekavaatamise teenust ostma (Uudam, 2015).’’
  

Sohk

• ’’NTV teatab oma vaatajatele, et NTV, Pervõi Kanali, RT ja teiste Vene telekanalite uudislugusid ei peeta Eestis millekski muuks kui Kremli propagandaks, mis mõjub halvasti kohalike venekeelsete elanike meelsusele (Langen, 2015).’’
  
• ’’ Kohalikud elanikud peavad ETV+ loomist NTV teatel alles esimeseks etapiks Balti riikide infovõitluses Venemaaga (Langen, 2015).’’
  

Kõige sagedasemad võtted mittepooldajate puhul olid nii naeruvääristamine, väga subjektiivsete hinnangute andmine kui ka oma mõtete ja hinnangute esitamine teiste omade pähe, kõik kolm esineseid neli korda. Kõik ülejäänud kategooriad, mida tuvastati, peale enamusele või üldsusele apelleerimisele, esinesid kaks korda.
Pooldajate poolt kasutatud võtete sagedus:

Väga subjektiivsete hinnangute andmine (7 korral)

Enamusele või üldsusele apelleerimine (5 korral)

Oma mõtete ja hinnangute esitamine teiste omade pähe (3 korral)

Korrutav rääkimine (2 korral)

Tühi sõnamulin (2 korral)

Enda või teise kogemusest rääkimine (1 korral)

Sildistamine (1 korral)

Erilise informeerituse demonstreerimine (1 korral)

Oma soovide esitamine objektiivse tendentsina (1 korral)

Suureks puhutud tühised detailid (1 korral)
Mittepooldajate poolt kasutatud võtete sagedus:

Naeruvääristamine (4 korral)

Väga subjektiivsete hinnangute andmine (4 korral)

Oma mõtete ja hinnangute esitamine teiste omade pähe (4 korral)

Korruav rääkimine (2 korral)

Vastaspoole ignoreermine (2 korral)

Tühi sõnamulin (2 korral)

Sildistamine (2 korral)

Sõnavõtu ’’pikkimine’’(üksik)/faktidega (2 korral)

Sohk (2 korral)

Enamusele või üldsusele apelleerimine (1 korral)
Sagadusjärjestuste põhjal saab öelda, et mõlema seisukoha puhul oli levinud subjektiivsete hinnangute andmine, samuti ka oma mõtete ja hinnangute esitamine teiste omade pähe, korrutav rääkimine ning tühi sõnamulin. Enamusele või üldsusele apelleerimine oli populaarsem pooldajate seisukohtades, samas aa sildistamine oli levinum mittepooldajate seas. Seisukohtade väljendamisel oli kasutatud ka võtteid, mida teine rühm ei kasutanud: ühel korral pooldajad nii demonstreerisid erilist informeeritust, puhusid suureks tühised detailid kui ka esitasid oma soovid objektiivse tendentsina; mittepooldajad naeruvääristasid neljal korral, ignoreerisid vastaspoolt kahel korral, ’’pikkisid’’ oma sõnavõttu faktidega kahel korral ning tegid sohki kahel korral.
Rühmi võrreldes võib öelda, et kuigi pooltel juhtudel olid rühmade poolt kasutatud võtted sarnased, minnes võrdlemisi subjektiivse ning enda mõtet sundiva taktika suunas, siis erines ka mõningaid erinevusi: pooldajate puhul saab rääkida üldsustavast jutust, kus enda mõtteid esitatakse nii enda kui ka ’’meie’’ vormis, täites tühimikke tihtipeale ka tühja sõnamulinaga; mittepooldajate näol on tegemist subjektiivse ja naeruvääristava leeriga, kus mindi pooldajaid ignoreerivat rada pidi.
Hinnates kahe rühma sõnumit ning kuivõrd veenev see oli, siis pigem kipuksin kalduma pooldajate poolele. Pooldajate tekstid kippusid olema sisukamad ning paremini põhjendatud, kui mittepooldajate tekstid, mille puhul jäi vajaka ratsionaalsest selgitusoskusest (s.t ei suudetud ratsionaalselt ära selgitada, miks nad ei poolda ETV+ telekanalit). Demagoogiavõtted mõjusid pooldajate artiklites jõulisemalt, kui mittepooldajate omad.
Hinnang kummagi rühma veenvuse kohta puudus, kuna puudus konkreetne arvamus ning samuti ka varasem käsitlus teema kohta, mistõttu ei olnud võimalik öelda, et hinnang muutus analüüsi käigus.
Kasutatud kirjandus
Alla, H. (2015). ETV+ hakkab Eesti ühiskonda ühendama. Postimees, 24. september. Kasutatud 22.11.2015. http://kultuur.postimees.ee/3339803/etv-hakkab-eesti-uhiskonda-uhendama
Alla, H. (2015). ETV+ hakkab näitama kultuuriteateid. Postimees, 24. september. Kasutatud 22.11.2015. http://kultuur.postimees.ee/3321997/etv-hakkab-naitama-kultuuriteateid
DEBATT: Kas meelelahutuslik või mitte, kuid ETV+ peab olema loomulik ja siiras. (2015). Kasutatud 22.11.2015. http://www.ohtuleht.ee/689692/debatt-kas-meelelahutuslik-voi-mitte-kuid-etv-peab-olema-loomulik-ja-siiras
ETV+ propagandakanaliks nimetamine kütab Facebookis kirgi. Sõna on võtnud Ligi, Ruussaar kui ka Aunaste. (2015). Kasutatud 22.11.2015. http://www.ohtuleht.ee/687804/etv-propagandakanaliks-nimetamine-kutab-facebookis-kirgi-sona-on-votnud-ligi-ruussaar-kui-ka-aunaste
Homme jõuab esimest korda eetrisse venekeelne telekanal ETV+ Vaata, mis programmis on! (2015). Kasutatud 22.11.2015. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/homme-jouab-esimest-korda-eetrisse-venekeelne-telekanal-etv-vaata-mis-programmis-on?id=72553463
Ivanov, P. (2015). Me venemeelne meedia pole enam kivistunud. Eesti Päevaleht, 31. august. Kasutatud 22.11.2015. http://epl.delfi.ee/news/arvamus/me-venekeelne-meedia-pole-enam-kivistunud?id=72321143
Jõesaar, T. (2015). ETV Plussil kulub ligi 400 000 eurot tõlkimisele. Eesti Päevaleht, 10. september. Kasutatud 22.11.2015. http://epl.delfi.ee/news/eesti/etv-plussil-kulub-ligi-400-000-eurot-tolkimisele?id=72412221
Kopti, V. (2015). Darja Saar: venekeelse kanali eesmärk on panna vaatajaid tundma end ühiskonna täisväärtuslike liikmetena. Postimees, 16. märts. 22.11.2015. http://www.postimees.ee/3124785/darja-saar-venekeelse-kanali-eesmark-on-panna-vaatajaid-tundma-end-uhiskonna-taisvaartuslike-liikmetena
Langen, L. (2015). Vene telekanal ETV+ kohta: väga raske on võita kohalike venekeelsete usaldust Venemaad mustates. Kasutatud 22.11.2015. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/vene-telekanal-etv-kohta-vaga-raske-on-voita-kohalike-venekeelsete-usaldust-venemaad-mustates?id=72543945
Lobjakas, A. (2015). Ahto Lobjakas: ETV miinus . Postimees, 2. august. Kasutatud 22.11.2015. http://pluss.postimees.ee/3280837/ahto-lobjakas-etv-miinus
Loonet, T. (2011). «Vabariigi kodanikud»: venelastele on vaja saateid vene kogukonnast. Postimees, 15. märts. Kasutatud 22.11.2015. http://www.postimees.ee/403344/vabariigi-kodanikud-venelastele-on-vaja-saateid-vene-kogukonnast
Mihelson, H. (2014). Meediaekspert: venekeelse telekanali suurim vaenlane on meie poliitikute teadmatus . Postimees, 18. november. Kasutatud 22.11.2015. http://www.postimees.ee/2997037/meediaekspert-venekeelse-telekanali-suurim-vaenlane-on-meie-poliitikute-teadmatus
Mihelson, H. (2015). Osa idavirulastest ei pruugi uut venekeelset telekanalit nähagi. Postimees, 1. september. Kasutatud 22.11.2015. http://www.postimees.ee/3312435/osa-idavirulastest-ei-pruugi-uut-venekeelset-telekanalit-nahag i
Mäe, I. (2015). ETV+ tellib uudistekoolituse Moskva propagandakanalilt. Postimees, 28. august. Kasutatud 22.11.2015. http://www.postimees.ee/3309095/etv-tellib-uudistekoolituse-moskva-propagandakanalilt
Puuraid, P. (2015). ETV+ saateid ei pruugi oluline osa auditooriumi näha, sest idavirumaalasteni Eesti kanalid ei jõuagi. Eesti Päevaleht, 1. september. Kasutatud 22.11.2015. http://epl.delfi.ee/news/eesti/etv-saateid-ei-pruugi-oluline-osa-auditooriumi-naha-sest-idavirumaalasteni-eesti-kanalid-ei-jouagi?id=72329975
Põld, A. (2015). ETV+ on valmis ronima barrikaadidele, et ka venekeelne kriitika Eesti ühiskonna kohta eetrisse jõuaks. Kasutatud 22.11.2015. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/etv-on-valmis-ronima-barrikaadidele-et-ka-venekeelne-kriitika-eesti-uhiskonna-kohta-eetrisse-jouaks?id=72302301
Raag, I. (2015). Ilmar Raag: ETV+ ülesanne on anda veel üks instrument maailma mõtestamiseks. Postimees, 11. august. Kasutatud 22.11.2015. http://arvamus.postimees.ee/3289047/ilmar-raag-etv-ulesanne-on-anda-veel-uks-instrument-maailma-motestamiseks
Samorodni, O. (2014). Oleg Samorodni: vene telekanal kui vajalik alternatiiv. Postimees, 21. november. Kasutatud 22.11.2015. http://arvamus.postimees.ee/3000925/oleg-samorodni-vene-telekanal-kui-vajalik-alternatiiv
Seppel, A. (2015). Kus on peatoimetaja pea? Postimees, 31. juuli. Kasutatud 22.11.2015. http://pluss.postimees.ee/3279695/kus-on-peatoimetaja-pea
Ventsel, A. (2015). Aimar Ventsel: käed eemale Darjast! Postimees, 31. juuli. Kasutatud 22.11.2015. http://arvamus.postimees.ee/3292701/aimar-ventsel-kaed-eemale-darjast
Uudam, L. (2015). ETV+ kotti . Õhtuleht, 8. juuni. Kasutatud 22.11.2015. http://www.ohtuleht.ee/680962/seisukoht-etv-kott i