Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Eesti ajalugu 1939-1941 (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Eesti ajalugu 1939-1941
Eesti Teises maailmasõjas.
MRP – Molotov -Ribbentropi pakt.
23.augustil 1939.a. kirjutasid Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar Vljatšeslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop Moskvas alla kahe riigi vahelisele mittekallaletungilepingule. Selle salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Poola, Soome, Eesti Läti ja Bessaraabia hilisemalt ka Leedu tunnistati NSV Liidu huvisfääri kuuluvaiks. Saksamaa ostis Baltimaade iseseisvuse hinnang endale võimaluse alustada sõda Poola vastu, kartmata NSV Liidu sekkumist.
1. septembril 1939. a. alanud Saksamaa kallaletung Poolale vallanda Teise maailmasõja. Eesti valitsus säilitas neutraliteedi, vältimaks riigi kaasamist relvakonflikti.
Baaside leping.

24. septembril esitas V. Molotov Eesti välisministrile Karl Selterile nõude sõlmida kahe riigi vahel vastastikuse abistamise pakt, mille kohaselt Eesti territooriumil loodaks Nõukogude sõjalaevastiku baasid. Mittenõustumisel ähvardati kasutada jõudu.
Eesti oli sattunud välispoliitilisse isolatsiooni ja võis arvestada ainult oma jõudude. Punaarmee aga tuli mitmekümnekordses ülekaalus ja Tallinna kohal tiirlesid juba sõjalennukid.Otsustati NSV Liidu nõudmised vastu võtta. V.Molotov teatas, et kuna vahepeal on Narva lahes uputatud Nõukogude kaubalaev „Metallist”, siis on valitsus sunnitud loodavate mereväebaaside kaitseks tooma Eestisse ka 35 000-meheline maaväe (Eesti sõjaväe suuruseks oli 15000).
28.september 1939. a. kirjutati vastastikuse abistamise paktile alla. Selle kohaselt tuli mõlemal riigil hoiduda teineteise vastu suunatud koalitsioonidest, anda vastastikust abi kallaletungi või kallaletungiohu korral, NSVL lubas müüa Eestile relvastust soodustingimustel, Eesti andis NSVL sõjaväebaasid Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski ümbruses. Suusõnal lubasid NSVL jhid , et Eesti jääb iseseisvaks ning NSVL ei sekku Eesti siseasjusse.
Punaarme sissemarss Eestisse. 2. oktoobril saabus Tallinnasse Nõukogude sõjaväelaste delegatsioon, et täpsustada baaside asukohtade ja baasivähede sissemarsiga seotud küsimusi. 18. oktoobril avanesid piiriväravad ning nii raud- kui maanteid kasutades tulvas 25000 punaväelast koos sõjatehnikaga Eesti territooriumile. Vägede saabumine, mis kestis neli päeva, tõi kaasa küll mõningaid piiranguid kohalikule elanikkonnale, kui ei põhjustanud tõsisemaid vahejuhtumeid. Tõsisemaid raskusi põhjustas Punaarmee saabumineneile inimestele, kelle elukoht jäi rajavate baaside maa- alale . Valitsuse korraldusel olid nad sunnitud oma kodud kiirkorras maha jätma. (Haapsalu lähistel).
Baaside ajastu sisepoliitika .
7. oktoobril sai teatavaks Saksa juhtkonna otsus kutsuda Baltimaadelt, NSVL ja Itaaliast kodumaale kõik rahvuskaaslased ning juba kümmekond päeva hiljem asus Tallinnast teele esimene laev ümberasujatega. (Baltisakslaste lahkumine ). Seitme kuuga lahkus Eestist umber 14 000 inimest. Jätkuv sõjategevus Euroopas süvendas Eestis majandusraskus. Suurenes talongide alusel müüdavate ainete loetelu , tõusid mitmete esmatarbekaupade hinnad, ekspordivõimaluste ahenemise tõttu vähenesid riigi sissetulekud, kasvas tööpuudus.
Baaside ajastu välispoliitika.
Pärast baaside lepingu allakirjutamist sattus Eesti välispoliitika sõltuvusse Nõukogude Liidust . Kuigi moskva kinnitas, et austab väikeriikide iseseisvust, oli selge, et Eesti Vabariigi püsimine oleneb otseselt idanaabrist. Sõda piiras suhtlusvõimalusi lääneriikide, lisaks puudus neil huvi ja soov Balti riikide saatuse üle kaasa rääkida. Tekkinud lõhet süvendas välismaailma vähene ja ebaadekvaatne informeerimine Eesti valitsuse pool. Eesti välispoliitilist olukorda komplitseeris novembri lõpus puhkenud Talvesõda Soome ja NSVL vahel.
Okupatsioon.
1940. a. kevadel saabus NSVL jaoks soodne aeg Baltimaade iseseivuse likvideerimiseks. Märtsis sõlmitud rahulepinguga loobus Soome sõjalisest vastupanust, mais alustas Saksamaa läänerindel otstustavat sõjategevust, vallutades Taani, Norra, Hollandi ja Belgia ning tungides Prantsusmaale. Juuni keskel langes Pariis ning 22. Juunil Prantsusmaa kapituleerus. Samal ajal algas Eesti-NSV Liidu suhete halvenemine. Baasivägede arv ületas tunduvalt lubatud piiri, Moskva esitas nõudmisi baaside territooriumi laiendamiseks (Paldiski linn anti täielikult Nõukogude mereväe kontrolli alla), nõukogude ajakirjandus süüdistas Baltimaid baaside lepingu rikkumises.
14. juunil 1940. a. Esitas Moskva Leedule ultimaatumi, nõudes Leedu valitsuse kohest väljavahetamist ja Punaarmee lubamist Leedu territooriumile. Samal päeval algas sõjaline agressioon Eesti vastu: Nõukogude õhujõud tulistasid alla Tallinnas startinud Soome reisilennuki, merevägi blokeeris Eesti sadamad, baasides olevad väed seati lahinguvalmis.
16. Juunil edastas NSV Liit Leedule esitatud ultimaatumi ka Eestile ja Lätile. Nõudmiste vastuvõtmiseks anti aega 8 tundi. Kuna sõjaline vastupanu oli lootusetu, otsustas valitsus järele anda.
17. juuni varahommikul ületas Punaarmee Eesti riigipiiri. 80000 punaväelast valgus laiali üle kogu maa, kõikidesse suurematesse asulatesse paigutati Nõukogude garnisonid, baasiväed võtsid oma kontrolli alla Tallinna. Okupatsioon oli juba sisuliselt teostunud, kui J.Laidoner kirjutas 17. Juunil Narva raudteejaamas alla „Narva diktaadile”. Selle kohaselt anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte, keelustati poliitilised meeleavaldused ja rahvakogunemised ning kästi eraisikuil loovutada kõik relvad. Viimane korraldus oli mõeldud eeskätt Kaitseliidu desarmeerimiseks. Eesti Vabariigi üürike iseseivusaeg oli asendunud Nõukogude okupatsiooniga.
Esimene nõukogude aasta.
Juunipööre.
Tallinnasse saabunud NSV Liidu eriesindaja Andrei Ždanov astus kontakti siinsete Nõukogude Liidu meelsetega, tegi ta neile ülesandeks korraldada 21. Juunil meeleavaldus NSV Liidu ultimaatumis väljendatud nõudmiste toetuseks .
21. juunil
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Eesti ajalugu-1939-1941 #1 Eesti ajalugu-1939-1941 #2 Eesti ajalugu-1939-1941 #3 Eesti ajalugu-1939-1941 #4 Eesti ajalugu-1939-1941 #5 Eesti ajalugu-1939-1941 #6 Eesti ajalugu-1939-1941 #7 Eesti ajalugu-1939-1941 #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 49 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Hkuuskla Õppematerjali autor

Mõisted


Kommentaarid (2)

Serdixzz profiilipilt
Serdixzz: Väga hea oli palju abi
20:28 23-01-2013
abi1000 profiilipilt
e p: v2ga p6hjalik
23:24 21-12-2012


Sarnased materjalid

83
doc
Eesti ajalugu
56
doc
Eesti ajalugu
18
doc
Eesti ajalugu
4
doc
Eesti Ajalugu 1939-1944
37
odt
Esiajalugu
10
pdf
Eesti ajalugu
27
docx
EESTI AJALUGU
18
odt
Eesti ajalugu





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun