SOTSIAALSUS.. ..ehk ühiskondlikkus on inimesele iseloomulik omadus kuuluda ühiskonda. Sotsiaalne sidusus : - Ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. - Kirjeldab sidemeid või ,,liimi" mis toob inimesi ühiskonnas kokku ja hoiab neid ühes. Seda eriti seoses kultuurilise mitmekesisusega. Sidususe saavutamiseks on kaks peamist eesmärki: - Ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine - Sotsiaalsete suhete sidemete ja suhtlemise tugevdamine Euroopa nõukogu näiteks aga kasutab järgnevat mõistet: ,,Sotsiaalse sidususe all mõistame ühiskonna võimekust tagada oma kõigi liikmete heaolu, vähendada erinevusi ja vältida polariseerumist." Ühiskonna uurimine Sotsiaalteaduste valdkonna eripära: - Uurib inimkäitumise sotsiaalseid ja kultuurilisi aspekte. - Sotsiaalteadused kasutavad nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid meetodeid. Kvalitatiivne meetod Eesmärgiks on kirjeldada, andmete k...
psühholoogide hulgas. On leitud, et on võimalik ette ennustada seda, kuidas üks või teine komitee liige hindab uuringu riske ja kasumit ning lõpuks otsustab kavandatava uuringu saatuse. Veel ühes eetikakomitee otsuste vastuvõtmist hindavas uurimuses 1985. aastal, leidsid Ceci et al., et isiklikud väärtused võivad mängida kriitilist rolli otsuste tegemisel. Uuringu tulemused näitasid, et sotsiaalselt tundlikumad kavandatavad uuringud (näiteks vähemuste diskrimineerimise uuringud, AIDSi uuringud) lükati kaks korda enam tagasi kui need uurimused, mis sotsiaalselt tundlikke teemasid ei puudutatud. Seega, võib arvata, et ka lihtsalt vedamine võib olla seotud kavandatava uuringu ja eetikakomitee poolse heakskiiduga. Soodne otsus võib olla seotud ka sellega, kus uurija parasjagu töötas kui oma uurimisprojekti nõusoleku saamiseks eetikakomiteele esitas (Ceci et al., 1985)
Lähte Ühisgümnaasium LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPILASTE ETV, TV3 JA KANAL 2 TARBIMISE HARJUMUSED Uurimistöö Autor: Kristiina Anton Juhendaja: Gerli Lokk Lähte 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................2 1. TELEMEEDIA OLEMUS.............................................................................................4 1.1. Telejaamade jagunemine......................................................................5 1.2. ETV, Kanal 2 ja TV3 üldiseloomustus....................................................7 2. TELEMEEDIA AJALUGU EESTIS.............................................................................8 3. EESTI TELEVAATAJATE TÜPOLOOGIA.................................................................9 ...
Täielik liberaalne demokraatia peab lisaks vabadele valimistele evima järgmisi tunnuseid. • Kodanikuvabaduste tunnustamine • Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees • Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus • Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite (keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll) poliitiline sõltumatus • Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks • Vähemuste õigustega arvestamine • Tsiviilkontroll relvajõudude üle Nende tunnuste ellurakendumine eeldab omakorda põhiseaduse ja mitmesuguste valitsemisinstitutsioonide olemasolu. Põhiseaduslikke norme ja demokraatlikke väärtusi peavad pooldama nii poliitiline eliit, ametnikkond kui ka rahvas. Alles siis, kui kõik 13 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned
Kvalitatiivsete meetodite üldkursus 1.Sissejuhatus Miks uurida ühiskonda teaduslikult? (Babbie 2004) Argielu tunnetamine ja selle puudused: Piiratud kogemus, puudub maht ja sügavus Teoreetiliste teadmiste puudumine Süstemaatilisuse ja järjepidevuse puudumine Analüütilisuse puudumine Emotsioonid segavad Teadusliku käsitluse üldised nõuded Teaduslik tunnetamine toimub teaduslikus kontekstis ja on dialoogiline Teaduslik tegevus on süstemaatiline ja järjepidev tegevus Teaduslik tunnetamine toimub selleks spetsiaalselt välja arendatud meetodite alusel Teadusliku tunnetamisprotsessi tulemuseks on tõendatav teadmine uuritavast objektist Teaduslik teadmine on objektiivne, s.t vastab antud hetkel juhtiva teadlaskonna poolt objektiivseks tunnistatud nõuetele, s.t objektiivsus on kokkuleppe küsimus Teadusliku uurimise eesmärgiks on saada usaldusväärset teadmist uuritava tegelikkuse objekti kohta Traditsioonilised teadusliku uurimise eesmärgid M...
ÜHISKONNAÕPETUS Eksami küsimused 1. Nüüdisühiskond a) Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? Mida tähendab üleilmastumine? Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Demokraatlik valitsemine, kapitalism, võimude lahusus. Globaliseerumine (üleilmastumine) kogu maailma haarav majandusliku, kultuurilise ja rahandusliku integreerumise protsessist, , mille tulemusel suureneb maailma eri piirkondade vastastikune seotus. Globaliseerumise käigus suureneb ühiskondade vastastikune sõltuvus. b) Infoühiskond, teadmusühiskond, postindustriaalühiskond, näited. Infoühiskond- ühiskond, kus on oluline info kättesaadavus ja otstarbeline töötamine. Tööhõive: infotegnoloogia ja kõrgtehnoloogia. Väärtused: infotehnoloog, it-spetsialist, teadmised, tehnoloogia. Perekond: mittetäielik p...
nõudmisi toetusesaajate loomingule. Samal aastal võttis Riigikogu vastu teisegi tähtsa õigusakti, rahvusvahelises mastaabis unikaalse rahvusvähemuste kultuurautonoomia seaduse, mis korrastas rahvussuhted õiguslikult ja andis Eestis elavatele vähemalt 3000 inimesega esindatud rahvusvähemustele kultuuriomavalitsuse loomise õiguse. Õigust kasutasid saksa ja juudi kogukond. Omavalitsuse taotlemisest loobumine ei takistanud teiste vähemuste kultuurilist iseolemist: riik toetas kõigi vähegi organiseerunud rahvusvähemuste omakeelset algkooliõpet ning ei teinud takistusi seltsitegevusele ega emakeelse kirjanduse avaldamisele ja levitamisele. 1920. aastate lõpul ilmusid Eestis ajalehed ja ajakirjad peale riigikeele ka saksa, vene, rootsi, soome, jidisi ja inglise keeles. [http://www.estonica.org/et/Kultuurielu_kahe_maailmas %C3%B5ja_vahelisel_ajal/] 3. EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL 3.1 Baaside aeg 8.september 1939 . a
1.Majanduspoliitika teooria ja koht sotsiaalteaduste süsteemis MP kuulub majandusteaduste hulka ja on sarnaselt teiste valdkondadega tihedalt seotud ühiskonnateadustega. MP teooria uurimisobjektiks on praktiline MP st. suure hulga institutsioonide (valitsus, keskpank, parlament, rahvusvah. org ja huvigrupid) tegevus, et mõjutada majanduslikke protsesse ühiskonnas. MP teooria põhieesmärgiks on kirjeldada nende institutsioonide tegevust, hinnata nende ajendeid ja ka tegevuse tagajärgi. MP hõlmab MP eesmärkide, abinõude ja strateegiate uurimist, samuti ka maj. arengu prognoosi. Eesmärgiks on praktilise MP tõhustamine, tehes eesmärgid selgepiirilisemaks, parandades otsustusprotsessi, konfliktsituatsioonide lahendamist jne. 2.Majanduspoliitika teooria ja praktika seosed MP teooria ülesandeks on maj. teoreetiliste teadmiste alusel püstitada vajalikke rakenduslikke probleeme ja ülesandeid ning töötada välja abinõusid nende lahendamiseks. Milli...
omavalitsused seaduses sätestatud ulatuses ja korras kasutada sisemise asjaajamiskeelena selle paikkonna püsielanike enamiku keelt. Võõrkeelte, sealhulgas vähemusrahvuste keelte kasutamise riigiasutuses ning kohtu- ja kohtueelses menetluses sätestab seadus“. (Eesti Vabariigi põhiseadus 2011) Vaadeldav paragrahv (52) täpsustab üle PS § 6 väljatoodut, et kuna riigikeel on eesti keel, siis ka asjaajamiskeel on eesti keel. Teiselt poolt aga kaitseb vähemuste huve ning annab õiguse teatud kohalikele omavalitsustele valida ise oma sisemise asjaajamiskeele. Asjaajamise all mõistetakse igasugust ametlikku suhtlust ning ametlike dokumentidega seonduvat tegevust. Asjaajamiskeel on reguleeritud seadusega või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalike ülesannete täitmisel teabe edastamisel kasutatav keel. (Annus 2012: 484-486) 2.2 Nõuded keeleseaduses Keeleseadus on põhiline õigusakt, mis reguleerib keeleküsimusi. Käsitletav seadus
● oluline oli inimestesse suhtumine (ekperiment konveieritöölistega); ● vabas vormis vestlused on efetiivsemad (eksperiment intervjuudega). 1940-1950: Personalijuhtimise kui iseseisva valdkonna kujunemine (juhtimisstiilide uurimused). Personali testimine ja inseneripsühholoogia suurte sõdade ajal: Army A & Army B (töötajate värbamise ja valiku programmid). 1960-1970: Diskrimineerimine problemaatika. Inimõigused, vähemuste diskrimineerimine (1964). Süstemaatiline personalijuhtimine. Konkurentsi suurenemine, töötajate ootused ja enesehinnang (motivatsioon ja rahulolu). Läbirääkimised AÜ-ga (← ametiühingutega). Süsteemide koolkond - organisatsiooni võib vaadelda kui süsteemi, mida iseloomustavad entroopia, sünergia ja allsüsteemide olemasolu; lisaks saab see süsteem oma sisendid keskkonnast ning muudab need sisendid väljundiks keskkonda. Süsteem on koos toimivatest osadest tervik. 1980:
Kaasaegses ühiskonnas on noorukiiga rollilõtku perioodiks, mille jooksul nooruki võimed on alanõutud. 11) Rassilised, religioossed ja rahvusvähemused - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 11 11.1. Mis vahe on kultuuriliselt homogeensetel ja heterogeensetel ühiskondadel? Kultuuriline homogeensus - ühiskonna liikmed räägivad sama keelt ja on sarnased religioossete tavade ja päritolumaa poolest. Pole probleemi vähemuste absormeerimisega ühiskonda. Kultuuriline heterogeensus - ühiskonna kodanikud erinevad suuresti nahavärvilt ja välimuselt, keelelt ja kultuurilt. Sotsiaalne kord sõltub sellest, kuidas on korraldatud eri gruppide vahelised suhted ja kuidas jaotatakse nende vahel ühiskonna nappe ressursse. 11.2. Kuidas defineerida järgnevaid kontseptsioone: rahvus, religioon, rass? Rahvus - rahvuslik tagapõhi, kultuurilised erinevused. Inimesed ja grupid erinevad üksteisest
Esindusdemokraatia ebapiisavuse tunnustamine Sallivus Teisel arvamusel olijate, erinevate sotsiaalsete jt rühmade (noored, vanad, töötajad, ettevõtjad, pensionärid jt) kõikvõimalike vähemuste (rahvus-, seksuaal-, allkultuuri-, stiili- jne), välistoimijate jt aktsepteerimine Usaldus ja legitiimsus Üldistatud usaldus, usaldus teiste oluliste toimijate suhtes, riigi (poliitilise süsteemi), avalike institutsioonide,
Rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate kaudu Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele Rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega, nad tegutsevad oma ametiala iseseisvalt Demokraatia tähendab huvide, vaadete, seisukohtade paljustust 2 Vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda; vähemuste õigustega arvestamine Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond (ehk tsiviilühiskond avaliku elu valdkond, mille moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised) ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite (keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll) poliitiline
* Liitumisprotsess nõuab Euroopa Liidu siseselt väga ulatuslikke reforme ja ümberkorraldusi * Kandidaatriigid kuuluvad n-ö `teise' julgeolekutsooni 24.Kopenhaageni kriteeriumid (kellele, milleks, millised?) * Ülemkogu Kopenhaageni tippkohtumine (1993) * Ühinemine leiab aset niipea, kui vastav riik on majanduslikke ja poliitilisi tingimusi täites võimeline võtma endale liikmekohustused. Liikmelisus nõuab: - Et kandidaatriik on saavutanud demokraatia, õigusriigi, inimõigused ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide stabiilsuse. - Toimiva turumajanduse olemasolu, samuti suutlikkust toime tulla konkurentsisurve ja turujõududega liidu piires. -Võimet võtta endale liikmekohustused, kaasa arvatud kinnipidamine poliitilise, majandus- ja rahaliidu eesmärkidest. 25.Agenda 2000 * 26. aprill 1996 Komisjoni küsimustik kandidaatriikidele * Aega vastamiseks 3 kuud; Komisjonil õigus esitada täiendavaid küsimusi * 16. juuli 1997 Komisjoni arvamus ehk avis
ulatuslikke reforme ja ümberkorraldusi * Kandidaatriigid kuuluvad n-ö ‘teise’ julgeolekutsooni 24.Kopenhaageni kriteeriumid (kellele, milleks, millised?) * Ülemkogu Kopenhaageni tippkohtumine (1993) * Ühinemine leiab aset niipea, kui vastav riik on majanduslikke ja poliitilisi tingimusi täites võimeline võtma endale liikmekohustused. Liikmelisus nõuab: - Et kandidaatriik on saavutanud demokraatia, õigusriigi, inimõigused ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide stabiilsuse. - Toimiva turumajanduse olemasolu, samuti suutlikkust toime tulla konkurentsisurve ja turujõududega liidu piires. -Võimet võtta endale liikmekohustused, kaasa arvatud kinnipidamine poliitilise, majandus- ja rahaliidu eesmärkidest. 25.Agenda 2000 * 26. aprill 1996 Komisjoni küsimustik kandidaatriikidele * Aega vastamiseks 3 kuud; Komisjonil õigus esitada täiendavaid küsimusi * 16. juuli 1997 Komisjoni arvamus ehk avis
* Liitumisprotsess nõuab Euroopa Liidu siseselt väga ulatuslikke reforme ja ümberkorraldusi * Kandidaatriigid kuuluvad n-ö `teise' julgeolekutsooni 24.Kopenhaageni kriteeriumid (kellele, milleks, millised?) * Ülemkogu Kopenhaageni tippkohtumine (1993) * Ühinemine leiab aset niipea, kui vastav riik on majanduslikke ja poliitilisi tingimusi täites võimeline võtma endale liikmekohustused. Liikmelisus nõuab: - Et kandidaatriik on saavutanud demokraatia, õigusriigi, inimõigused ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide stabiilsuse. - Toimiva turumajanduse olemasolu, samuti suutlikkust toime tulla konkurentsisurve ja turujõududega liidu piires. -Võimet võtta endale liikmekohustused, kaasa arvatud kinnipidamine poliitilise, majandus- ja rahaliidu eesmärkidest. 25.Agenda 2000 * 26. aprill 1996 Komisjoni küsimustik kandidaatriikidele * Aega vastamiseks 3 kuud; Komisjonil õigus esitada täiendavaid küsimusi * 16. juuli 1997 Komisjoni arvamus ehk avis
* Liitumisprotsess nõuab Euroopa Liidu siseselt väga ulatuslikke reforme ja ümberkorraldusi * Kandidaatriigid kuuluvad n-ö `teise' julgeolekutsooni 24.Kopenhaageni kriteeriumid (kellele, milleks, millised?) * Ülemkogu Kopenhaageni tippkohtumine (1993) * Ühinemine leiab aset niipea, kui vastav riik on majanduslikke ja poliitilisi tingimusi täites võimeline võtma endale liikmekohustused. Liikmelisus nõuab: - Et kandidaatriik on saavutanud demokraatia, õigusriigi, inimõigused ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide stabiilsuse. - Toimiva turumajanduse olemasolu, samuti suutlikkust toime tulla konkurentsisurve ja turujõududega liidu piires. -Võimet võtta endale liikmekohustused, kaasa arvatud kinnipidamine poliitilise, majandus- ja rahaliidu eesmärkidest. 25.Agenda 2000 * 26. aprill 1996 Komisjoni küsimustik kandidaatriikidele * Aega vastamiseks 3 kuud; Komisjonil õigus esitada täiendavaid küsimusi * 16. juuli 1997 Komisjoni arvamus ehk avis
kuskil on seda märgatud. Ma arvan küll, et see on tõsi, vasakukäelisena justkui hakkad kella võibolla teistpidi vaatama. Meie maailm on justkui ehitatud paremakäelistele, kas poleks siis lihtsam, kui kõik oleks võrdsed ja ühtemoodi, kasutaksid sama kätt? Ma olen tähele pannud, et nüüd hakatakse ka nii öelda vasakukäeliste maailma üles ehitama. Väga laialt on hetkel ju levinud see eripedagoogika suund. Kõik selline erisuste ja vähemuste grupid, neile on rohkem tähelepanu hakatud pöörama. Samuti on ju igasugused erinevad tooted nüüd müügil nagu näiteks vasakukäeliste käärid, noad, lõikelauad ja pliiatsid, mis on teistsugused, et oleks parem käes hoida. Tegelikkuses ikkagi mõeldakse koguaeg, et kuidas nende elu lihtsamaks teha või toetada hakkama saamist. Seda hakatakse rohkem ja rohkem teadustama. See on küll erilisus, aga ei tee inimest kellekski teiseks. Vasakukäelised peaksid
Samuti peaks see kaitsma töötajat vallandamise eest, mis tähendab, et vallandamine on pigem ebatavaline. Avaliku sektori töötajatele on antud õigus ülemuste otsuseid edasi kaevata. Kaebuse arutamine võib võtta aastaid, mistõttu on rohkem kui üks agentuur asunud ebakompetentsust sallima. See tähendab omakorda seda, et ebakompetentsele töötajatele antakse tühiseid või olematu sisuga ülesandeid, mis on lihtsam, kui investeerida tema vallandamisesse. Naiste, vähemuste ja vanemate töötajate puhul on vallandamine veel ebatõenäolisem, sest edasikaebamine võib sel juhul põhineda diskrimineerimisel. ( G. C. Edwards et. al., 2014, p. 479) Erinevalt avaliku sektori töötajast ei ole valitsusametnikul vabadust ise otsustada oma tegevuste üle. Töö on määratud kindlaks seaduste, reeglite, rutiini ja mittekirjalike reeglitega teiste kaastöötajate poolt. Selleks, et teha kindlaks, milline kultuur valitseb
tunnustuse saamist on uus riik rahvusvahelise õiguse täieõiguslik subjekt ning saab olla kõigi rahvusvaheliste õiguste ja kohustuste kandjaks. Ennatlik tunnustamine riik ei vasta täielikult riikluse nõuetele. Kaudne tunnustamine seda võib lugeda välja teiste riikide käitumisest, nt diplomaatiliste suhete sisseseadmisest, rv lepingute sõlmimisest. Tingimuslik tunnustamine lisaks põhilistele nõuetele seotakse tunnustamine teatud tingimustega (inimõiguste kaitse, vähemuste kaitse jne.). kollektiivne tunnustamine see on rahvusvaheline otsus, vastuvõetud nt mõne rv organisatsiooni poolt. Tunnustuse tagasivõtmine (de facto asi). Mittetunnustamise doktriin õigused ei saa tuleneda õiguspäratust situatsioonist. Alaline elanikkond. Esimene riigi tnnus on alaline elanikkond, mille liikmed elavad riigi territooriumil ning alluvad selle riigi jurisdiktsioonile. Siinkohal on oluline, et riigis
kandidaatriigid peavad Euroopa Liiduga ühinemiseks täitma. Taustinfo: ühiste kriteeriumide määramise vajaduse tingis see, et NSVLi võimu alt vabanenud riigid saaksid kunagi ELiga liituda ja selleks, et nad sobiksid ja saaksid ELis hakkama oligi vaja neid kriteeriume määrata. 30 Esiteks peavad riigil olema stabiilsed institutsioonid, mis tagavad demokraatia, õigusriigi ning inim- ja vähemuste õiguste austamise. (Poliitilised kriteeriumid) Teiseks peab riigil olema toimiv turumajandus. (Majanduslikud kriteeriumid) Kolmandaks peab ta üle võtma ühenduse õigustiku ning järgima Euroopa Liidu eesmärke. (Õiguslikud kriteeriumid) Lisaks peavad kandidaatriigil olema vastavad haldusorganid, kes on võimelised rakendama ja haldama Euroopa Liidu õigustikku. Seega haldussuutlikkus on tihedalt nende
Täielik liberaalne demokraatia peab lisaks vabadele valimistele evima järgmisi tunnuseid. · Kodanikuvabaduste tunnustamine · Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees · Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite (keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll) poliitiline sõltumatus · Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks · Vähemuste õigustega arvestamine · Tsiviilkontroll relvajõudude üle Nende tunnuste ellurakendumine eeldab omakorda põhiseaduse ja mitmesuguste valitsemisinstitutsioonide olemasolu. Põhiseaduslikke norme ja demokraatlikke väärtusi peavad pooldama nii poliitiline eliit, ametnikkond kui ka rahvas. Alles siis, kui kõik tunnustavad demokraatiat, kui nad toimivad demokraatlike normide järgi ja usuvad, et ka nende partnerid ning
Nimekaid autoreid: Wolf, Vattel, Martens, Pufendorf, Austin. 1919-1945 (Rahvaste Liidu loomine kuni Teise maailmasõja lõpp) II Maailmaõja võitjad lõid 1919.a Rahvasteliidu, et vältida relvakonflikte, ent samas ei sätestanud Rahvasteliidu põhikiri üldist jõu kasutamise või jõuga ähvardamise keeldu. 1928. aastal lisandus sellele sõjast loobumise leping, Briand-Kellogg'i pakt. Hakati pöörama tähelepanu üksiku kaitsele (orjuse, orjakaubanduse keelustamine, vähemuste kaitse). Rahvusvaheline Alaline Kohus täpsustas rahv.-vah. õiguse prinsiipe ja norme. 1945-1989 (ÜRO põhikirjast külma sõja lõpuni) ÜRO 1945.a loodi Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. Selleks, et mõiste ÜRO-d peame mõistma rahvaste liitu. Need probleemid olid poliitilist laadi. Poliitiliseks probleemiks oli et ei suudetud saavutada RL universaalsust. Ei õnnestunud saada USA senati nõusolekut statuudi realiseerimiseks
pildi. -Mussolini ja marss Rooma 1922.a okt Napolis toimunud kongressil nõudis Mussolini ultimatiivselt fasistidele viit ministrikohta, ähvardades muidu marssida Rooma... Marss Rooma lõppes sellega, et kuningas Vittorio Emanuele III tegi Mussolinile ülesandeks moodustada valitsus. Võeti kinni 43.a lääneliitlaste poolt, sakslased vabastasid, püüti uuesti kinni, riputati Milano keskväljakule -Franco Hispaania POLIITIKA diktatuur, vähemuste mahasurumine, puudus demokraatia, tsensuur, hakkab suhtlema lääneriikidega. Peale tema surma lõppes diktatuur, rohkem demokraatlikumaks läks. ETA oli tema ajal terroriorganisatsioon mille ülesandeks oli pommitada poliitikuid -Hitler (õllekeldriputs, holokaust) Hitler sai võimule peale Hindenburgi surma kui ta võttis tema kohustused üle ja ta tegi head nägu ja meelitas. Ta oli partei juht ja kõrgeima riigivõimu kandja. Tsensuur. Ei toimunud kollektiviseerimist. Eemaldati
· Kandidaatriigid kuuluvad n-ö `teise' julgeolekutsooni 24. Kopenhaageni kriteeriumid (kellele, milleks, millised?) - TÄHTIS · Kellele: Riikidele, kes tahavad EL'iga liituda · Milleks: Ühinemine leiab aset niipea, kui vastav riik on majanduslikke ja poliitilisi tingimusi täites võimeline võtma endale liikmekohustused. · Millised: Kolmikgrupp o 1)Kandidaatriik on saavutanud demokraatia, õigusriigi, inimõigused ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide stabiilsuse; = poliitiline kategooria/ poliitiliste kriteeriumite grupp o 2)Toimiva turumajanduse olemasolu, samuti suutlikkust toime tulla konkurentsisurve ja turujõududega liidu piires; = majanduslikud kriteeriumid o 3)Võimet võtta endale liikmekohustused, kaasa arvatud kinnipidamine poliitilise, majandus- ja rahaliidu eesmärkidest = üldise EL seadusandluse ülevõtmine 25
Enamiku lahenduste sound on siiski lihtsate, odavate ja soovitavalt taastuvate materjalide kasutamisele (puit,õled jne). Energiaallikaiks on võimaluse korral päikesepatareid või tuul. 30) UUED MEEDIAD KUNSTIS 20. sajandi lõppedes oli Läänemaailma kunst väga mitmekesine. Praktiliselt kõik kunstivoolud ja laadid, levivad tänapäeval. Paljud kunstnikud püüavad panna oma töödesse ühiskondlikku sõnumit, käsitleda näiteks feminismi, kõikvõimalike vähemuste või multikultuursuse probleeme. Kunst on alati pakkunud uut moodi kogemusi ja eriti on seda teinud 20. sajandi avangardistlik kunst. Mitmekesise kunstiga harjunud publikut on aga üha raskem üllatada. Mõned kunstnikud on jätkanud teravate elamuste otsimist, käsitledes sünni, seksuaalsuse ja surma teemasid ning rünnates harjumuspäraseid norme ja tabusid. Siiski ootas sajandi lõpus ees uus revolutsioon-tehnoloogiline revolutsioon, mis on muutnud kogu meie planeeti
elule, vabadusele, võrdsusele, õnne taoltusele. Rahval iseseisev õigus kehtestada valitsus, et kaitsta oma loomulikke õigusi. Välja jäeti orjuse punkt. Prants.dekl. riigi eesmärk kaitsta inimese loomulikke õigusi. Loomulikud, sünnipärased õigused ei saa olla ainult konstitutsioonilised seadused. Inimõiguste teema tõusis teravalt päevakorrale pärast II maailmasõda. Mis on inimõigused? 5060 a. Ameerikas mustanahaliste õigused (ka Aafrikas). Sealt edasi naise ja vähemuste õigused. Igal inimesel on võrdne õigus olla koheldud inimisiksusena, sõltumata rassilisest, sotsiaalsest, religioossest, soolisest, poliitilisest v majanduslikust kuuluvusest. inimõiguste doktriin. Kui arvestada nende erinevustega diskrimineerimine. Võib ka positiivset diskrimineerimist esineda. Inimõigustes tuleb eristada loomulikke ja eriõigusi. On üldinimlikud õigused. Ei ole universaalsed. Ei
o võimuinstitutsioonide lahusus ja o vähemuse õiguste austamine; tasakaalustatus o põhiseadusel rajanev riigivõim; o kohtusüsteemi poliitiline sõltumatus o kontroll võimude tegevuse üle; o pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba o valitsusväliste kodanikualgatuslike ajakirjandus eraorganisatsioonide loomise ja o vähemuste õigustega arvestamine tegutsemise võimalikkus. o tsiviilkontroll relvajõudude üle Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Miinimumnõue vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Demokraatia eeldab põhiseaduslikku valitsemist. Alles siis kui kogu rahvas, k.a. poliitiline eliit ja ametnikkond neid põhimõtteid tunnustavad, võib rääkida demokraatliku ühiskonna
21/10/2010 17:48:00 2NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE 17.saj: Inglismaa TÖÖSTUSREVOLUTSIOON minnakse üle masintootmisele, kujuneb masstootmine - Linnastumine urbaniseerumine(ladinak) - Kõige arvukamaks kihiks saab tööliste kiht - Väikeperede teke(ema,isa ja lapsed) Tööstusühiskonna teke(industraalühiskon) 19.saj. põhiideoloogiate teke (arusaam ühiskonna korraldusest) POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ehk tööstusjärgne TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool - põhi rõhk teenindsektoril - masstarbimine - heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud) - kõige olulisemaks saab keskklass TEADMUSÜHISKOND teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks I infoühiskond- kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast Adam Smith Karl Marx Max ...
tõstmisele;keskendutakse enda probleemidele ja majanduskasvule. Peetakse Lääne-Euroopa hedonismi perioodiks. Neilt võetakse ära suur valitsemiskoorem ja eksistentsiaalsuse koorem. Negatiivne šokk- demograafiline plahvatus, ja positiivne hedonistlik šokk. o Postmodernism sotsialismi asendamas: - 20. saj. lõpukümnenditel, alates 1960aa. hakkab diskussioon vabadusest nihkuma täiesti uutele teemadele: * vähemuste õigused, * inimõigused, * naiste õigused, * keskkonnakaitse, * multikultuursus, tolerantsus, piirideta maailm, - Vabaduse teema rõhuasetus nihkub avalikust sfäärist privaatsfääri. Marksism o Kõiges, mis tema kohta on väidetud, saab kahelda. Side ja sugulus sotsialismi vahel (kaheldav). Marx oli ise kahtleval seisukohal sotsialismile. Poliitiliselton sotsialistlikud ja kommunistlikud
Riik ei pea suurt midagi tegema seega. - Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused -> II põlvkond. Peaksid edendama indiviidi arengut ja elu (nautida kultuuriväärtusi, saada parema elu peale, parandada elujärge jne). Riik peab reaalselt panustama päris palju. Sõltuvad kohast, nt Rootsi suudab paremini tagada kui Zimbabwe. - Solidaarsusõigused -> III põlvkond. Vähemusrahvaste õigused, keskkonnaõigused, vähemuste (nt homoseksuaalid) õigused. [Inimõigus tuleb inimeseks olemisest. Saab ära kaotada vaid siis, kui kaotada inimeseks olemine.] Kas vähemus on inimene? Kuidas saab panna mingisuguse inimõiguste sildi inimestele, miks peaks olema grupil? Kõige segasem põlvkond. ● “International Bill of Rights” - Inimõiguste Ülddeklaratsioon - Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt, 1966
Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Täieliku liberaalse demokraatia tunnused: · kodanikuvabaduste tunnustamine · õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees · võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · kohtusüsteemi jt kontrollorganite (riigikontroll, keskpank) poliitiline sõltumatus · vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus · vähemuste õiguste arvestamine · tsiviilkontroll relvajõudude üle Nende tunnuste eelduseks on põhiseadus, valitsemisinstitutsioonid, vabad valimised. o Pluralismi olemus ja tähtsus Pluralism MITMEKESISUS, PALJUSUS, MIS VÕIB ISELOOMUSTADA ÜHISKONNA SOTSIAALSET EHITUST, PARTEISTUMIST, VAIMUKULTUURI, DEOMKRAATLIKU ÜHISKONNA ISELOOMULIK TUNNUS. Nüüdiaegse deomkraatia oluliseks tunnuseks on poliitiliste organisatsioonide, erakondade, huvigruppide suur arv
· Võim pole koondunud ühe isiku või organisatsiooni kätte; · Võim on avalik tema tegevust on võimalik järgida massimeedia vahendusel ning kontrollida selleks loodud asutuste ja reeglite abil ; · Eraelus on inimene vaba ja seadustega kaitstud omavoli ning tagakiusamise eest; · Poliitika on humaanne , see tähendab , et seab esikohale inimese huvid ning tagab ühiskonnaliikmete inimväärse elu · Poliitika ajamisel arvestakse ka vähemuste huve. Mittedemokraatia peamiseks tunnuseks on võimulolijate hoolimatu suhtumine rahvasse ja seadustesse. Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on ühe isiku käes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne riik ehk totalitarism valitsemisvorm, mille puhul kogu võim kuulub ainupartei või sõjaväe juhtkonnale, kes püüab ellu viia täielikku kontrolli ühiskonna ja selle liikmete suhtes
Selles põhiseaduses on esile tõstetud õigusriigi idee. Esiteks realiseeris põhiseadus võimude lahususe idee (§-d 35, 57 ja 68); teiseks sätestas isikute põhiõiguste süsteemi (II ptk ,,Eesti kodanikkude põhiõigustest"). Põhiseadus kehtestas üle paarikümne põhiõiguse. Väärib märkimist, et peale isiku- (§ 8), eluaseme- (§ 10) ja omandiõiguse (§ 24) ning kõigi isikute võrdsuse seaduse ees (§ 6) oli sätestatud ka vähemuste kaitse. Eraldi väärib rõhutamist riigi rahva käsitus. Nimelt käsitati riigi rahvast riigiorganina, rõhutades sellega rahva kui avaliku võimu alge tähtsust. Riigivõimu kõrgeimaks teostajaks luges põhiseadus rahvast, kes teostas riigivõimu hääleõiguslike kodanike kaudu rahvahääletuse, rahvaalgatuse ja Riigikogu valimise teel. Seadusandlikku võimu omavaks rahvaesinduseks oli Riigikogu, mis valiti
* EL missioon ja pädevus poliitilisi tingimusi täites võimeline võtma endale * Õigus- ja siseküsimused liikmekohustused. Liikmelisus nõuab: * Välissuhted - Et kandidaatriik on saavutanud demokraatia, õigusriigi, * Subsidiaarsus inimõigused ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate * Rahvusparlamendid institutsioonide stabiilsuse. Konvendi töö lõpptulemus: - Toimiva turumajanduse olemasolu, samuti suutlikkust toime tulla * EL põhiseadusliku lepingu projekt konkurentsisurve ja turujõududega liidu piires. 21
Tegutseb avaliku huvi teenimise otstarbel, rahuldades ühiskonna ja kodanike olulisi kommunikatsioonivajadusi, nii nagu demokraatlik poliitiline süsteem on need määratlenud. Avalik-õigusliku ringhäälingu peamised eesmärgid: · Universaalne geograafiline katvus · Mitmekesine programm lähtuvalt kõigist peamistest maitsetest, huvidest ja vajadustest; kogu arvamuste ja veendumuste spektri kajastamine · Saated vähemuste jaoks · Huvitumine rahvuslikust kultuurist, keelest ja identiteedist · Poliitilise süsteemi vajaduste arvestamine; põhimõtteline tasakaalukus ja erapooletus konfliktiküsimustes · Erineval viisil defineeritud kvaliteedi hoolikas jälgimine 28. Normatiivsed paradigmad kaasaegsetes meediateooriates. Liberaal-pluralistlik paradigma. Põhineb vanale liberaalsele teooriale, rõhutades üksikisiku huvi ja
Ta nimetab ebatõenäoliseks, et näiteks 4. Mis on praktiline eetika? Praktiline eetika tähendab eetika (printsiipide, ideaalide, väärtuste) rakendamist praktiliste probleemide käsitlemisel. Praktilise eetika probleemid võivad olla, näiteks, ebaõiglaselt toimiv inimene ei taha olla ebaõiglane. Toimingud muudavad inimesi — igaühe võimuses on midagi teha või tegemata jätta. Just tegutsemine näitab, missugune inimene ollakse. Seega etniliste vähemuste kohtlemine, naiste võrdsuse küsimus, küsimused abordi ja eutanaasia teemadel ja muud. Praktiline eetika jaguneb: rakenduseetika ja kutse-eetika. Rakenduseetika on eetika vaatab Aristoteles uutmoodi ka vastutuse küsimust, seostades selle inimese endaga. rakendamine aktuaalsetele praktilistele probleemidele eesmärgiga leida neile lahendusi. Kompetents rakenduseetikas tähendab olla võimeline tegutsema vastutustundlikult, asjakohaselt ja tõhusalt 19
teised huvid kui neile nõu andvatel majandusteadlastel. Poliitikute mureks on ju esmajoones tagasivalimine (häälte arvu maksimeerimine valimistel), teatud valijarühmadega arvestamine, valimiseelsete lubaduste täitmine, teatud mõjusfääride kindlustamine või lihtsalt oma valimiskampaania rahastajate soovide täitmine. Poliitikute eesmärk on erinevate vähemuste majanduspoliitilise tegevuse soosimine, kusjuures sellega seotud kulu püütakse jagada võimalikult märkamatult valijate enamiku vahel. Selleks on poliitikutel tarvis kas vajalike meetmete ärajätmist või hoopis liigset sekkumist. Selline tegutsemine pole mõistagi kooskõlas läbimõeldud ja majanduspoliitika teooriaga põhjendatud majanduspoliitiliste strateegiatega ega ühiskonna kui terviku eesmärkidega. Majanduspraktikas kujunevad perioodiliselt
17-22) Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Miinimumnõue vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Täieliku, liberaalse demokraatia tunnused: - kodanikuvabadused - õigusriik ja võrdsus seaduste ees - võimude lahusus ja tasakaalustatus - kohtu sõltumatus 3 - pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus - vähemuste õigustega arvestamine - tsiviilkontroll relvajõudude üle Eeldab põhiseaduslikku valitsemist. Alles siis kui kogu rahvas, k.a. poliitiline eliit ja ametnikkond neid põhimõtteid tunnustavad, võib rääkida demokraatliku ühiskonna juurdumisest 5. Seadused ja õigusnormid Õigus on mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogum. Seadus on kirjapandud õigusnorm. Õiguskorrast kinnipidamise tagamine on riigivõimu üks tähtsamaid ülesandeid
1. nov 1993 see alles jõustus (sünnipäev). EL (EU) : majandusalane koostöö, julgeolek ja välispoliitika, koostöö sisepoliitika ja õiguspoliitika 1995 Soome, Rootsi, Austria. 2004. 1. mai Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Ungari, Sloveenia, Küpros, Malta. 2007. jaanuar Rumeenia, Bulgaaria 27 liikmesmaad! Kopenhaageni kriteeriumid 1993. aasta nõuded, mis esitatakse EL-i kandidaatriigile. Stabiilne turumajandus, stabiilne demokraatia ja vähemuste austamine ning riigi võimelisus oma territooriumil rakendada EL-i seadusandlust (acquis). Euroopa liidu juhtorganid. EL Ülemkogu koosneb liikmesmaade tippjuhtidest.Presidendid, peaministrid. Kõige tähtsam tööorgan, mis paneb paika liidu üldise tegevusstrateegia. Kogunevad vähemalt 2 korda aastas, aga sageli tihedamini(kohustuslikud on juunis ja detsember). Ülemkogu tööd ja kogu EL tegevust kontrollib juhtriik(juhtriik vahetub iga kuu kuu tagant).
vastavalt kogutud häältele. suletud nimekirjad. Suletud nimekirja puhul parast valimisi uut pingerida ei tehta. Nimekiri saab nii mitu kohta, kui mitu protsenti valijaid nimekirja poolt hääletasid. Valituks saavad need, kes on nimekirja eesotsas. Proportsionaalne, demokraatiates levinuim valimissüsteem rõhutab seevastu järgmist: valijate antud häälte enam-vähem täpset peegeldumist valitava kogu kohtade jagamisel; vähemuste esindatust. Proportsionaalset süsteemi kasutatakse rohkem kui majoritaarset, sest seda peetakse õiglasemaks ja see ei takista väikeparteide tegevust. Proportsionaalne süsteem jagab saadikukohad parteide või valimisliitude vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt kogutud häälte arvuga (näiteks saab 100-kohalise parlamendi puhul partei, kes kogus 7% häältest, parlamendis 7 kohta). Kandidaadid seatakse üles parteide või
ja Sotimaal, Põhja-Baltikumis) ning Põhja-Saksamaa, Hollandi ja Sveitsi aladel. Segapiirkonnaks kujuneb Ungari piirkond. 17. saj domineerib protest Põhja- Ameerika idaranniku kolooniates. Valitsejate eesmärgiks on 16.-17. saj-l usulise ühtsuse saavutamine oma riigis (cuius regio, eius religio). Kohalik valitseja määrab alamate konfessiooni. Riigipoolne vähemuste tõrjumine/tagakiusamine (kuni valgustusajastuni). Religioon ei ole eraasi, vaid seostub pol lojaalsusega. Uusaja alguses "rahvusriigi" alamaid ühendab riigireligioon ja ühine rahvusmonarh, mitte ühine emakeel. Teatud usuvabadus kehtis vaid Saksamaa, Sveitsi ja Hollandi "linnriikides" (mis olid maj sõltumatud). Protestantlikud konfessioonid soodustavad: 1) rahvahariduse tõusu (rahvas
Nimekaid autoreid: Wolf, Vattel, Martens, Pufendorf, Austin. 1919-1945 (Rahvaste Liidu loomine kuni Teise maailmasõja lõpp) II Maailmaõja võitjad lõid 1919.a Rahvasteliidu, et vältida relvakonflikte, ent samas ei sätestanud Rahvasteliidu põhikiri üldist jõu kasutamise või jõuga ähvardamise keeldu. 1928. aastal lisandus sellele sõjast loobumise leping, Briand-Kellogg’i pakt. Hakati pöörama tähelepanu üksiku kaitsele (orjuse, orjakaubanduse keelustamine, vähemuste kaitse). Rahvusvaheline Alaline Kohus täpsustas rahv.-vah. õiguse printsiipe ja norme. 1945-1989 (ÜRO põhikirjast külma sõja lõpuni) ÜRO 1945.a loodi Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. Selleks, et mõista ÜRO-d peame mõistma rahvaste liitu. Need probleemid olid poliitilist laadi. Poliitiliseks probleemiks oli, et ei suudetud saavutada RL universaalsust. Ei õnnestunud saada USA senati nõusolekut statuudi realiseerimiseks. Teiseks
) ja selle eristamine õigusriigi põhimõttest (kuidas võimu teostatakse) Demokraatlik legitimatsioon tähendab seda, et kogu riigivõim peab lähtuma rahvast, st. toimuma rahva otsesel või kaudsel 10 heakskiidul. Toimub otseste või kaudsete vahendite abil, rahvahääletuse või valimiste teel. Õigusriigi printsiibi põhielement- riigivõimu teostamine toimub ainult põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. 56. enamusreegli ja vähemuste kaitse vastandlikkus VI RIIGIKOGU 57. Parlamentaarse ja presidentaalse riigi vahetegu Presidentaalne: Demokraatliku riigi valitsemisvorm, milles seadusandluse ja täidesaatva võimu teostamine on jaotatud riigi eriorganite vahel ja nende organite tegevus on tasakaalustatud. Täidesaatva võimu teostamine on rahva poolt kas otse või kaudselt ja tähtajaliselt valitud riigipeal-presidendil, kes on parlamendist sõltumatu, kuid kellel puudub võimalus aktiivselt osa võtta seadusandlusest
Humanitaarõigused kehtivad ka rahu ajal, nt õpetatakse, kuidas tuleb sõjategevuses isikuid kohelda. · Võitlus orjuse vastu ja orjuse keeld on elementaarseid inimõigusi. Juba 18 sajandi lõpus hakati selle vastu võitlema. 1815 Viini Kongressil jõuti poliitilise konsensuseni, kus lepiti kokku, et orjakaubandus tuleb likvideerida. Pikka aega sellega ei ühinenud USA. Pärast I MS tegeles orjandusega pikka aega Rahvaste Liiga. · Vähemuste kaitse. 19 sajandil hakkab välja kujunema iide, ,,kui riigis hakkab välja kujunema mingi vähemus, siis tuleb kaitsta tema õigust kasutada oma religiooni". Taas Viini Kongressil leppisid Venemaa, Austria ja Preisimaa kokku, et poolakatel on teatud õigused. See kokkulepe jäi deklaratsiooni tasandile. Hiljem surusid Euroopa riigid lepinguid Otomanile seoses viimase religiooni praktiseerimisega. Vähemustega tegeles pärast I MS väga palju Rahvaste Liiga
herrnhuti vennad. See on esimene kristlik traditsioon, mis Eesti tollaseid põliseid elanikke puudutas, sest seal võisid lugejavendadeks saada eestlased ise. 1739. ilmus põhjaeesti keelne piibel. 1743. aastast piirati vennastekoguduse tegevust. Vennastekogudustes hakati palveraamatuid käsitsi ümber kirjutama kirjaoskus muutus väga tähtsaks. Eestis on kaks traditsiooni luteriusk ja õigeusk. Kuni 19.saj keskpaigani jäi õigeusk vähemuste traditsiooniks. 1845-1848. toimus usu-/kirikuvahetusliikumine Pärnumaal ja Lõuna-Eestis; 1883-1887.aastal Läänemaal. Sellega kaasnes õigeusu kirikute ehitamine. 1861 Prohvet Maltsvet Vilde kirjutas tema ülekuulamiseprotokollidest raamatu; sel aastal peeti Tartus laulupidu; tema ootas inimestega (ca 500) valget laeva Lasnamäe veerel, mis pidi neid ära viima. 1873. aastat ja sealt edasi iseloomustab usuärkamine Vormsis ja Noarootsis
Mitme-dimensionaalsed kontseptid Kontsept: demokraatia Muutuja: demokraatia indeks (Freedom House) Indikaatorid/mõõdikud: (1) valitsus - stabiilsus, efektiivsus (2) valimised - võrdsed ja vabad (3) kodanikeük - sõltumatus, (4) meedia - meediavabadus, (5) kohalik dem valitsemise läbipaistvus ja efektiivsus, detsentraliseeritus; (6) kohtusüsteem sõltumatus, inim- ja vähemuste õigused; (7) korruptsioon keskvõim, KOV, Instrument: ekspertküsitlus Mõõduühik: skoorid 1-7. Vt. http://www.freedomhouse.org/report/na tions-transit-2011/methodology Kontsept: sotsiaalne kapital Muutujad: (1) sildava sotsiaalne kapitali indeks; (2) ühendava sotsiaalse kapitali indeks Indikaatorid/mõõdikud: (1) ühendav sots kapital - suhtevõrgustike intensiivsus ja kontaktide arv oma
Uudised, mis oli Teatajast veel radikaalsem ja toetas sotsiaaldemokraatiat. 20. sajandi alguses kujunesidki välja esimesed eestlaste poliitilised rühmitused, lisaks sotsialistidele oli oluline roll Tõnissoni mõõdukatel ja Pätsi ümber koondunud radikaalsetel liberaalidel. Venestusaeg (ka venestamisaeg) oli 19. sajandi teisel poolel riiklikult toetatud Venemaa Keisririigi sisepoliitline suund, mille eesmärk oli Venemaa Keisririigi etniliste vähemuste (kes moodustasid üle poole elanikkonnast) enesemääramisõiguste nõudmiste mahasurumine. 19. sajandi teisel poolel oli vene suurrahvusluse esindajate ja valitseva eliidi soov luua moodne unitaarne rahvusriik. Riigi lääneosa ääremaade järjekindel venestamine algas Poolas ja Leedus 19. sajandi esimesel poolel ja hoogustus 1860. aastail pärast järjekordset Poola ülestõusu. Eestis ja Lätis langes venestamise raskuspunkt 1880.–1890. aastaile, Soome autonoomiat hakati kitsendama 19
Saksakeelsed koolid on Transilvaanias olnud juba 400 aastat ja need on praegugi väga hinnatud, sest annavad korraliku hariduse ja hea keeltebaasi. Loomulikult on ka kohaliku võimu esindajad huvitatud oma võsukeste panemisest saksa kooli. Suurim saksakeelne ajaleht Allgemeine Deutsche Zeitung on märksa informatiivsem kui kättesattunud rumeeniakeelsed ajalehed, mis jätkavad Ceausescu-aegse tühiloba-stiili viljelemist. Ceausescul olevat olnud Transilvaania vähemuste väljasuretamiseks salajane 50-aasta plaan. Sakslased müüdi tagasi Saksamaale 5000 DEM näo pealt, juutidel lubati emigreerida Israeli, türklased said rumeenia nimed, mustlased läksid ise parematele maadele. Ainsaks probleemiks jäid ungarlased, kelle põline kodumaa Transilvaania on. Nende elu tehti siis võimalikult väljakannatamatuks. Alles pärast 1989. aasta "revolutsiooni" on ungarlastel võimalik sõita välismaale ja võtta vastu väliskülalisi; üle
Põhiõiguste mõistet seostatakse konstitutsiooniga, need on konstitutsioonilised õigused. Inimõigused on universaalsed ja ei ole otseselt sõltuvad mingist konstitutsioonist, vaid inimloomusest. Eestis on eriline reservatsioon seoses omandireformiga. Põhiõiguste harta sisaldab uuemaid põhiõigusi, nt eutanaasia, kloonimine jne kohta. See on Euroopa Põhiseaduse II osa, mis ise on toppama jäänud. Euroopa Sõltumatute Ekspertide Põhiõiguste võrgustik. Sotsiaalharta , Vähemuste kaitse raamkonventsioon. Inimõiguste osas on tähtsaks see, kuidas tagada nendest kinnipidamine ja rikkumiste tuvastamine. Ameerikas on olemas Ameerika Inimõiguste konventsioon. Aasias puudub regionaalne inimõiguste kaitse kohus. Aafrikas on see olemas, kuid ebaefektiivne. XII loeng Rahvusvaheline kriminaalõigus, mereõigus, keskkonnaõigus Rahvusvaheline kriminaalõigus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
