KT II maailmasõda 1. Millised olid II maailmasõja põhjused, miks ei suudetud ohjeldada Saksamaad, Itaaliat ja Jaapanit? · Saksamaa Luua Suur-Saksamaa ja saada aaria rahvale rohkem eluruumi. · Nõuk. Liit (Venemaa) Soovis levitada kommunismi üle maailma ja saada tagasi pärast tsaaririigi lagunemist kaotatud piirkonnad (Eesti, Läti, Leedu, Soome). · Itaalia Soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia antiikse võimsuse. · Jaapan Soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. 2. Sõda Poola vastu: põhjused ja tulemused. Saksa välksõda, ,,kummaline sõda". NSVL agressioon. · Eesmärgid Preisi alade tagasisaamine/ühendamine:põllumaa, kaevandused, sadamad · 1. sept 1939 ründas Saksamaa Poolat läänest/17. sept NSVL idast · Poola vägede relvastus oli vananenud, lennuvägi h...
tapjatega; surma eel jõudnud Caesar hüüda: Ka sina, mu Brutus! Rooma vabariigi lõpp Caesarit tappes soovisid vandenõulased säilitada vabariiklikku korda Caesarist oli saamas ainuvalitseja, ehkki täidesaatev võim allus endiselt senatile (mis oli roomlaste parlament). Vandenõulased uskusid, et Caesari kõrvaldamisega jääb vabariik alles. Paraku läks hoopis teisiti ... Algas kodusõda Caesari pooldajate (Octavianus, Antonius) ja vastaste (Brutus, Cassius) vahel. Peale jäid esimesed. See tähendas vabariigi peatset hukku ja ainuvalitsuse (keisririigi) algust. Kleopatra Antiikne münt Kleopatra kujutisega Bareljeef kujutab Kleopatrat Egiptuse valitsjana Octavianus ja Marcus Antonius Rooma kodusõja võitsid Caesari pooldajad Octavianus ja Marcus Antonius. Pärast kättemaksu Caesari tapjatele sai noorest Octavianusest aastal 42 eKr
Eelkõige sai komisjon nõukogult volituse pidada Euroopa Ühenduse nimel ühenduse pädevuse osas läbirääkimisi Euroopa Nõukogu konventsiooni eelnõu üle, milles käsitletakse inimkaubanduse vastu kasutusele võetavaid meetmeid. Lisaks on Euroopa Ühendus ja kõik EL-i liikmesriigid allkirjastanud ÜRO riikidevahelist organiseeritud kuritegevust käsitleva konventsiooni ning selle inimkaubandust käsitleva lisaprotokolli. Komisjon on samuti teinud jõupingutusi inimkaubanduse vastaste meetmete väljatöötamiseks, eelkõige programmide TACIS ja CARDS kaudu. Muuhulgas on läbi viidud teadlikkuse suurendamise kampaaniaid sellistes peamistes päritolu- ja transiitriikides nagu Valgevene, Moldova, Vene Föderatsioon ja Ukraina, samuti Balkani piirkonnas. Inimkaubandus on olnud pidevalt arutlusel ka laienemise kontekstis. Inimkaubanduse vastase Inimkaubandus maailmas on kasvamas 30.08.2005 16:38
Miks nimetati Aristotelese õpilasi peripateetikuteks? V: Lykeioniks; kuna õppetegevus toimus pargis jalutades (kr peripatetikos 'jalutav') 4.Kelle õpetaja oli Aristoteles? V: Makedoonia kuninga Aleksander Suure 5.Miks läks Aristoteles Makedoonia kuninga Aleksander Suurega tülli? V: Aleksander Suurt hakati austatama jumalikult - silmili maha, aga Aristotelesele see ei meeldinud 6.Miks lahkus Aristoteles 322 eKr Ateenast Chalkisesse? V: poliitiliste vastaste laimu eest, keda häiris Aristotelese liigne Makedoonia-sõbralikkus Aristotelese filosoofia tuum 7.Mis on Aristotelese filosoofia tuum? V: igal asjal on lõppeesmärk ja liikumapanev jõud Metafüüsika ehk see, mis tuleb pärast füüsikat (kõneleb oleva esimestest põhjustest) 8.Keda pidas Aristotelese igasuguse liikumise algpõhjuseks? V: liikumatut jumalat 9.Kelle arvates eksisteerib mateeria olemusest eraldi? V: Platon 10.Kelle arvates on aine ja vorm läbipõimunud?
[---] Kui sinu isa tuleks nendega seal, sa ei kõhkleks talle käsigranaati rindu viskamast!" (Remarque 1983: 71) Viisakatest ülikonnas koolipoistest, kes vabal ajal linnas jalutasid ja välikohvikus istusid, oli nüüd saanud väljapääsmatus olukorras vaevlevate noormeeste kamp. Sellesse keerisesse sattununa polnud kellelgi lihtsat väljapääsu. Nad olid kurnatud ja tülpinud ning ainus, mis neid tegutsemas hoidis, oli tahe elada. Nad teadsid, et nende võiduvõimalused on kehvad, sest vastaste varustus ja tehnika olid ilmselgelt on paremad. Ülekoormatud suurtükitorud tulistasid nii suure hajuvusega, et sageli sadas mürske oma kaevikutessegi (Remarque 1983: 63). Siiski ei karda keegi ka surma, sest surm valitseb rindel igal pool ja sellega oldi juba harjunud, kuid vaatamata sellele vajutas järjekordse langenud kamraadi surm südamele pitseri, mis jäi sinna alatiseks. Noorukid harjusid nii surma kui haavatutega, kuid ei mõistnud, kuidas selline koledus võimalik on
et kui saabub viimne kohtupäev, siis mõistetakse teiste tagakiusajad igaveseks ajaks hukka. Kuigi Muhammad oli ka ise olnud edukas kaupmees, kuid hakates kritiseerima kuraiside moraalset hoiakut, sattus ta kaupmeeste hulgas ebasoosingusse. Ta saatis oma mõttekaaslased Mediinasse ning 622 põgenes ka ise viimasel hetkel, sest kaupmehed olid otsustanud ta tappa. Muhammadist sai Mediina valitseja, kes rakendas oma vastaste vastu ka relvajõudu. 624-630 peetud võitlusega alistas ta Meka ning muutis selle islami usukeskuseks. Seejärel allutas ta enamiku beduiini hõime pannes aluse Kalifaadile (Araabia riik). Muhammadi järglaseks sai 4 tema ustav järgija, endine kaupmees Ab Bakr, kellest sai esimene kaliif (Araabia riigi valitseja). ÕPETUSE PÕHIMÕTTED Islam põhineb viiel sambal või tegevusel. Moslemi elu raamistvad:
Lõpuks anti linnus saarlastele nign saarlased lõhkusid linnuse maatasa. Tartu lahing, mis toimus 15. augustil 1224 orduvägede ja eestlaste ning venelaste vahel. Tharbatu piiramine oli viimane lahing muistses vabadusvõitluses Eesti mandril. 1223. aastal piirati Tarbatu linnust viie päeva jooksul, kuid suutmata tugevat linnust vallutada rööviti peale piiramist ümbruskonda ja lahkuti peale seda röövsaagiga Liivimaale 27.Eestlaste allajäämise põhjused Sõjaline ülekaal oli vastaste poolel. Ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega. Ned said kasutada paremat relvastust ning võisid täiendada väge uute meestega. Vallutajad kasutasid head strateegiat vallutades liivlased, latalgid ja eestlased ükshaaval. Eestlaste sõjaväe korraldus oli orienteerunud üksikute sõjakäikude jaoks. Eestlastel polnud veel riik välja kujunenud ja sidemed üksikute maakondade vahel olid närgad
SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................... 3 1. Miinimumpalk maailmas........................................................................... 3 2. Miinimumpalk ja vaesus............................................................................. 5 3. Euroopa Liidu miinimumpalkade edetabel....................................................................... 6 4. Miinimumpalga poolt ja vastu........................................................................................... 7 5. Alampalga määra muutused Eestis.................................................................................... 8 6. Miinimumbrutotöötasu ja sellest väiksema brutotöötasu saanud täistööajaga töötajate jaotus 2006....................................................................................................................................... 9 KOKKUVÕTE.....................
Demokraatlikud ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel (pt 11-13, 18 47-50, 54-66, 68,-74, 91) 1. Millised Euroopa riigid läksid 1920.-30.aa üle diktatuurile, millistes säilis demokraatia? Mis põhjustel? Millised on demokraatliku, autoritaarse ja totalitaarse valitsemise tunnused. Demokraatia: · Iirimaa · Suurbritannia · Prantsusmaa · Holland · Taani · Norra · Rootsi · Soome · Austria · Sveits · Tsehhoslovakkia Põhjused/eeldused · Paljud I maailmasõja võitjariigid v neutraalsed. Pikk demokraatia traditsioon, majanduskriisist saadi kergemini üle jm Tunnused · Sõna- ja trükivabadus, vabad valimised, parlament, mitme partei konkurents, juhtide vahetumine. Diktatuur: · 1917 Venemaa - Lenin · 1922 Itaalia Mussolini · 1926 Poola, Leedu, Portugal · 1933 Saksamaa - Hitler · 1934, Eesti, Läti · 1939 Hispaania- Franco Põhjused · Tugevate äärmusparteide teke (kommun...
Aristotelesele süüdistus jumalateotuses, nagu enne teda ka Anaxagorasele ja Sokratesele. Aristoteles lahkus Ateenast, öeldes, et ei taha anda ateenlastele võimalust kolmandat korda filosoofia vastu patustada. Ta asus elama oma maamajja Chalkises Euboial. Seal ta suri varsti, 322 eKr. Surma põhjuseks oli pikaajaline haigus. Aristoteles oli keskmisest väiksemat kasvu. Ta oli õilis ja heasüdamlik mees, kes armastas oma perekonda ja sõpru, kohtles oma orje hästi, oli oma vastaste suhtes aus ja õiglane ning oli tänulik oma heategijatele. http://et.wikipedia.org/wiki/Aristoteles Ülevaade Aristotelese õpetusest Mateeria ja vorm Üldjuhul vaatleb Aristoteles erinevalt Platonist vormi (eidost) füüsilises maailmas eneses kätkevana. Igal füüsilisel asjal on vorm (ehitus) ja mateeria, mis on vastavuses aktuaalsuse (tegelikkuse) ja potentsiaalsuse (võimalikkusega). Mateerial on potents võtta vorme. Mateeria ei saa eksisteerida ilma elementide vormideta
paljudel sküütide vaasidel ja pronksesemetel. Homerose kangelaseeposed "Ilias" Põhiliselt toimub tegevus "Iliase" eeposes Troojas. Trooja on Hellespontose idakaldal asuv kindluslinn. Tänu oma strateegilisele asupaigale on ta alati tähtis olnud. Juba vanast ajast oli see residentsiks kuningakojale. "Ilias" on lugu sellest, kuidas kreeklased pea kümme aastat Trooja linna vallutada püüavad. Tegevusse on segatud ka mitmed jumalad, kes kutsutakse nii kreeklaste kui ka nende vastaste poolt kohale. Apollon lööb korra majja, kui kreeklaste väepealik Agamemnon Alpolloni preestri tütre röövib, Zeus teeb teene Achilleuse emale ning maksab kätte Agamemnonile pannes pealiku suhu sõnad, mis sõjamehed Trooja alt minema viiks. Seejärel tuleb mängu Athena, kes sugugi sellega nõus ei ole ning mehed tagasi juhatab ning nende liitlasi meelitab. Ka Ares ja Aphrodite sekkuvad sõjategevusse. Iga jumal ja jumalanna on valinud oma poole, keda kaitsta
Mäng üldjuhul kestab eelneva kokkuleppe alusel 6-10 Geimi. Viigilise tulemuse korral mängitakse lisa Geim(id). Curlingu atraktiivsuse üks põhjuseid on emotsioonide variatsioonid, mida mängijad kogevad mängu jooksul: tabava viske viskamise rõõm, joovastus sellest, et teele saadetud kivi seiskus täpselt planeeritud kohas. Meeleheide sellest, et see peatus vaid sentimeetrite kaugusel sihtmärgist või põnevus püüdes vastaste kivi välja lüüa. Endaga rahulolu, kui oled mänginud hästi osava vastase vastu. Samuti toob mäng kaasa huvipakkuvaid intellektuaalseid väljakutseid. Iga mänguga on seotud kompleksed strateegiad, mis olenevad väga erinevatest asjaoludest. See selgitab ka, miks curlingu hüüdnimeks on saanud "male jääl". Erinevalt paljudest teistest spordialadest jääb Curling meeskonnamäguks, kus olulisim ei ole parimad mängijad vaid parim meeskonnatöö. Traditsiooniliselt saab õiguse oma maad
iiveldus, peavalu, oksendamine, äge kõhulahtisus, väike palavik. Tavaliselt paranetakse 2- 3 päevaga ilma ravita. Väljaheitest võib aga baktereid leida isegi mitmeid nädalaid peale sümptomite kadumist. Imikutel, raukadel ja raske immuunpuudulikkusega AIDS-i haigetel võib aga salmonella- enteriit väga raskelt kulgedaja isegi surmaga lõppeda. Diagnoosimine: Salmonelloosi kindlaks tegemiseks otsitakse baktereid väljaheitest. Kasutatakse ka salmonella vastaste antikehade määramist verest. Toidumürgituse kahtlusel püütakse bakterit leida ka toidujääkidest ning oksemassidest. 17 Ravi: Salmonellaenteriidi puhul on oluline jälgida, et eriti imikutel ja eakatel inimestel ei tekiks organismis vedelikupuudust. Kui varem arvati, et kergematel juhtudel antibiootikumidega
Küllalt suur osa karakteri kujunemisel on ka kollektiivil (kooskõlastatud tegevusega ühist eesmärki taotlev grupp) (Kivistik 1999). 7 Vastavalt suunale (kas täiesti otsejoones või kõrvalepõigetega), mille laps valib oma hingelises arengus, kujunevad ka ta iseloomujooned. Esimesel juhul (täiesti otsejoones) taotleb laps otsejoones oma eesmärki ja arendab seega agressiivsust ja julget iseloomu. Teatavasti seisvad vastaste suured vastupanujõud vahel ka teepeal ees ja seega ei saa laps otsejoones jõuda oma eesmärgini. Katsudes neist raskustest mööda hiilida omandab laps kõrvalteel teatud iseloomujooni. Samal viisil mõjutavad iseloomu arengut ka teised, juba tundmaõpitud raskused (Adler 1995). Oma iseloomu pole aga täiskasvanueas kerge muuta, selles eas ollakse tõrksad uusi suundi/põhimõtteid omaks võtma leitakse, et siiamaani olen nii saanud küll ja on olnud "hea", miks peaks nüüd midagi muutma
II MAAILMASÕDA Sõja eel olid esile kerkinud suurriigid. USA oli ennast isoleerinud. Saksamaa oli kaotusest kiiresti toibunud. Paljud riigid olid üle läinud autoritaalsele valitsemisviisile. Demokraatia nõrgenemine või diktatuur teravdas rahvusvahelisi suhteid. Katkes Versailles' süsteem. 1935 Saksamaa tühistas lepingu, kehtestades üldise sõjaväekohustuse ja hakkas uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku.1936 siseneb Reini vasakkaldale. Sõlmib Inglismaaga mereväekokkuleppe. 1935 otsustas Saarimaa liituda uuesti Saksamaaga. 1936 astus Saksamaa välja Rahvasteliidust ning loobus Locarno lepingu täitmisest. Saksamaa edust sai innustust Itaalia, kes 1935 ründas Etoopiat. Ägeda vastupanu järel vallutas Itaalia Etoopia. Lääneriigid lootsid, et edu saavutamisel diktaatorid rahunevad rahunemispoliitika. 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Komiterni-vastase pakti. See oli suunatud Nõukogude Venemaa vastu. 1937 ühines sellega Itaalia, hiljem tei...
Sinu vastus oli: "Kahekordseks" nimetatakse söötu iseendale. Liikumise pealt palli saanuna võib mängija teha põrgatuseta kaks sammu ja peab seejärel pallist vabanema. Samas võib liikumise pealt palli saanuna ka seda põrgatama asuda. Põrgatus peab toimuma nimetatud kahe sammu sees. Kui mängija vastavaid põrgatusi ei tee, nimetatakse seda "jooksuks". 11.Selgita mõistet "3-sekundiala". Sinu vastus oli: Ründav mängija ei tohi viibida rohkem kui kolm sekundit järjest vastaste kolmesekundi alas. Reegli rikkumisel antakse pall vastasele. Mängija võib kolme sekundi alasse naasta olles sealt 3 sekundi jooksul lahkunud. Erandina ei loeta määruste rikkumiseks olukorda kus ründav mängija küll püüab alast lahkuda, kuid ei saa seda teha. Ta on näiteks kaitsemängijate vahele surutud vmt. 12.Nimeta erinevaid sööduviise Sinu vastus oli: Korvpallis jagatakse söödud kahte suurde rühma: kahe- ja ühekäesöötudeks
Manifestis kuuluati Eestimaa Iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks ja see kanti ette 23.veebruaril Pärnus "Endlas". 24.veebruaril 1918 kuulutati Tallinnas välja Eesti Vabariik. Moodustati Ajutine Valitsus eesotsas K.Pätsiga. Järgmisel päeval hõivasid sakslased Tallinna. IV Saksa okupatsioon veebruar - november 1918 1) kehtestati Saksa sõjaväeline diktatuur, kohalik võim läks jälle baltisakslaste kätte 2) keelustati igasugune poliitiline tegvus, kehtestati tsensuur 3) poliitiliste vastaste vangistamine (N: Päts koonduslaagrisse Sxm, Soomes lasti maha J.Vilms) 4) majanduse allutamine Saksamaale > vilja väljavedu >näljaoht, kaardisüsteem, tööpuuduse kasv 5) kultuuripoliitikas saksastamine - saksa keel asjaajamis- ja õppekeeleks koolides 6) baltisakslaste kava luua vaid keisri isiku kaudu Saksamaaga seotud Balti Hertsogiriik - Berliinis ei toetatud, kuid novembris keiser siiski allkirjastas selle, kuid Sxm-l puhkes revolutsioon ja kava ei saanudki teostada VABADUSSÕDA 28
Tädi suri märtsis 1911, kuid tõenäoliselt jäi Hitlerile mingi pärandus. Samal ajal lõppes tal toitja kaotanud orvu pension, kuid Hitler vihkas püsivat tööd ning ta ei teinud katsetki omandada mingit elukutset. Ta oli laisk ja tujukas noormees, kel oli vähe tuttavaid ja veel vähem sõpru. Oma päritolust ja oma elust enne poliitikasse tulekut pärast Esimest maailmasõda tegi Hitler alati saladuse. "Nad ei tohi teada," ütles ta 1930 oma poliitiliste vastaste kohta, "kust ma tulen ja millisest perekonnast ma pärit olen". Oma vanemate ja vanavanemate kodukülad Austria Metsaveerandikus (Waldviertel) laskis ta suvel 1938, kohe pärast anšlussi evakueerida ja hävitada, et rajada sinna sõjaväepolügoon. Nähtavasti häbenes Hitler oma väikekodanlikku ja pealegi hämarat päritolu. Peale selle ei olnud Hitler enne sõtta minekut oma eluga midagi peale hakanud. See, mida ta raamatus
eestlaste vabadusvõitluse algus 1210.a. Ümera lahing 1217.a. Madisepäeva lahing 1219.a. taanlased vallutavad Lindanise linnuse 1220.a. Rootslaste sissetung Läänemaale, Lihula linnuse rajamine 1222-1223.a. eestlaste ülestõus 1224.a. Tartu langemine 1227.a. Muhu ja Valjala linnuse alistumine, muistse vabadusvõitluse lõpp Eestlaste allajäämise põhjused muistses vabadusvõitluses Sõjaline ülekaal vastaste poolel. Ordurüütlid olid elukutselised, väljaõppinud sõjamehed. Rüütlite relvastusse kuulusid ammud, kaheteralised mõõgad, kiviheitemasinad, neil oli korralik turvis rõngassärgid, metallist kilbid ja mõõgad. Puudusid liitlased. Võidelda tuli sakslastega, Taani ja Rootsi vägedega, lisaks veel Vene vürstide retked. Vallutajate selja taga seisis Lääne-Euroopa mõjukaim jõud - Rooma katoliku kirik eesotsas paavstidega.
MÄNGUVÄLJAK. Mänguväljak on 40 X 20 m ristkülik, mis koosneb kahest väravaalast (vt. väljaku joonis) ning mängualast ja mida peab ümbritsema külgjoonte taga vähemalt meetrilaiune ja väravajoonte taga 2 m laiune ohuala turvatsoon/ohutustsoon. Väravate sisekõrgus on 2 m ja siselaius 3 m. Vabaviskejoon (9 m joon) on katkendjoon, mille jooneosad ja joonevahed on 15 cm pikkused. Vabaviskejoon tõmmatakse paralleelselt väravaalajoonega sellest 3 m kaugusele. Seitsme meetri karistusviske joon on 1 m pikkune. MÄNGUAEG. Nii mehed kui ka naised mängivad kaks 30-minutilist poolaega. Mängu vaheaeg kestab kümme minutit. Viimasel ajal on tehtud rohkesti muu¬datusi, et kiirendada mängu käiku. Väravavaht peab (väravavaht ei tohi viivitada palli keskele mängimisega kuid ei ole reeglit, mis määrab aja kui kiiresti ta selle sinna toimetama peab)pärast talle visatud väravat andma palli kiiresti keskjoonele. Kui mängu normaalaeg lõpeb viigiga, aga võitja...
Ühtegi uustulnukat nende punti küll ei võetud, kuid vähesel määral toimus kogu filmis sotsialiseerumist siiski. Palgasõdurite seltskonnas oli üks tugev ning üsna suure kondiga mees, kees võis vastased väikese vaevaga põrmustada. Kuid teda ei hinnatud nii väga kui teisi, sest näiteks filmi alguseks tahtid ta üles puua piraate ning seda lihtsalt enda lõbuks. Teised mehed ei lubanud tal seda teha, kuna see oleks vaid rüvetamine. Seepeale ta solvus ning otsustas asuda vastaste poole. Toimus resotsialieerumine. Ta loobus kõigist palgasõdurite hüvedest ning oma sõpruskonnast ning elukohast. Ta läks Vilena saarele ning hakkas koostööd tegema sealse diktaatoriga, reetes neile palgasõdurite asukoha ning erinevaid tegevusi ja nippe. Tänu temale oleks palgasõdurite seltskond peaaegu hukkasaanud, kuna nende maja ees korraldati varitsus ning neid taheti tappa. Teine resotsialiseerumine toimus olukorras kui sama reetur võitles ise oma vanade sõpradega
täiendavate väeüksuste sisse toomiseks ja uute valitsuste moodustamiseks. 15. juunil okupeeriti Leedu, 17. juunil Eesti ja Läti. Moodustati uued valitsused, mis palusid Balti riikide vastu võtmist NSVL koosseisu. 1940. aastal okupeeris NSVL Bessaraabia. Läänerindel üritas Saksamaa 1940. aastal vallutada Inglismaad, aga see ebaõnnestus. VAIKSEL OOKEANIL Midway merelahing, kus USA võidab jaapanlased. Jaapan kasutab kamikadzesid - jaapanlastest surmalendurid, kes rammisid vastaste laevu AAFRIKAS El - Alameini lahing - briti üksused surusid Saksa-Itaalia väed välja Egiptusest ja Liibüast 1943. aastal sõjategevus IDARINDEL Kurski kaare lahing - Sakslaste viimane suurpealetung. Initsiatiiv lõplikult Punaarmee käes. LÄÄNERINDEL Liitlaste edukas dessant Sitsiiliasse ja Lõuna-Itaaliasse Mussiolini kõrvaldatakse võimult Sõjategevus 1944 IDARINDEL Punaarmee suurpealetung kogu rindel - Leningradi blokaad murtakse, sakslased
kodusõjaga, kus Venemaa abistab Eesti Töörahva Kommuuni kodanliku valitsuse vastu. ETK asukohaks oli Narva ja selle juhiks oli Jaan Anvelt. Millest oli tingitud Eesti Vabariigi algne ebaedu? Punaarmee tungis 1918 kahel suunal edasi: üks läbi Narva Tallinna poole, teine oli Petseri-Võru, kus tungiti Tartusse, teisel suunal aga läbi Valga Viljandisse ja Pärnusse (nende suunal). Nii läks pool Eesti aladest kiirelt Venemaa kätte. Üks põhjus oli vastaste ülekaal Eestil oli sõja alguses 2200 meest, ründas 12 000 meest. Teine põhjus on sõjatüdimus I maailmasõda oli äsja lõppenud. Kolmas põhjus oli vähene usk enda edusse. 7. jaanuar algas Eesti vägede pealetung. Mis asjaolud tõid pöörde? Esiteks tulid vabatahtlikud üksused, kellest kõige tuntum on vast Kuperjanovi partisanid. Teine põhjus on välisabi, mitmel moel. Esiteks Inglise laevastik ehk 13 laeva, mis saabus Tallinna alla ja hoidis ära Venemaa meredessandi
Ta moodustas kiirelt uue suure armee ja pidas oma uute vaenlastega 1813. ja 1814. aastal mitu suurt lahingut. Kuid nüüd nõudsid kaotustega vaheldumisi tulevad võidud suuri kaotusi ja jõupingutusi, mida pidevatest revolutsioonilisitest ja vallutussõdadest kurnatud Prantsusmaa enam korvata ei suutnud. 16-19. oktoobril 1813 Leipzigi all toimunud nn rahvastelahingus sai keisri 185 000 mehest ja 600 suurtükist koosnev armee hävitava kaotuse osaliseks. Vastane oli suures ülekaalus. Vastaste vägi koosnes 160 000 venelasest ja 60 000 mehelisest preisi armeest. Lahingu vältel said mõlemad väed täiendavat lisajõude. 17. oktoobri hommikuks oli Bonaparte käsutuses 150 000 tääki ja liitlaväed olid oma arvukust suurendanud 300 000 meheni. Liitlasvägedesse kuulusid rootsi väed, keda juhtis endine Napoleoni marssal ja nüüdne Rootsi kuninglik troonipärija Jean-Bapiste Bernadotte. Keiser Napoleon I kaotas Leipzigi all üle 70 000 mehe ja liitlased 50 000 meest.
Lähis-ida rinne -> ingl vastu ja Kaukaasia vene vastu. LÄÄNERINNE Algas 2.augustil, kui saksa väed hõivasid Luksemburgi, mõne päeva pärast sisenes Belgiasse. Belglased hakkasid hullult vastu, ärritas sakslasi; sakslased hakkasid belgias korda saatma sõjakuritegusid. Külade kaupa lasti belglasi maha. USA sai sellest šoki. Prantslased langesid suurte saksa rünnakute alla. Rinne jõudis üsna Pariisi lähedale, saksa väed jõudsid peaaegu Pariisi juurde, kuid vastaste jõud säilis. Sakslased otsustasid oma sõjaplaane muuta. Schlieffeni plaan – saksa väed pandi otse Pariisi peale; sp kõik metsa läks Sept 1914 Marne’I lahing (35km enne Pariisi); Prantsuse valitsus põgenes juba Pariisist ära. Sakslastel rasked kaotused; pr panid kõik väed mängu, et Pariisi kaitsta; mõlemal pool suured kaotused. Prantslased brittidega koos panid sakslaste tungile Pariisi punkti. Hakkas tulema pettumus sõjas. Vastaspooled kaevuvad maadesse; algab
Kui anda inimestele, keda on 50 aastat maha surutud, võimalus sõnavabaduseks ja kõige südamelt ära rääkimiseks, väljub see kontrolli alt ja nad mõtlevad ,,AHHA! Meie suur võimalus midagi muuta! Teemegi siis seda, aga teeme seda meie moodi!" ja see ei olnud ilmselgelt see, mida Gorbatsov oli saavutada tahtnud. 1987. aastal hakkasid aktiivsemad tegelased oma uusi võimalusi katsetama kui kaugele võib minna, ilma et midagi ette võetaks? Alustati fosforiidikaevanduste vastaste meeleavalduste organiseerimisega, sest see oli küllalt turvaline teema. Lõppude lõpuks võis isegi Nõukogude Liidus rääkida loodusest ja keskkonnast ning glasnosti-poliitika valguses oleks olnud protestide mahasurumine olnud Gorbatsovile hiiglaslik häbiplekk. Protest õnnestus ning nn fosforiidisõda lõppes seisuga 1:0 eestlaste kasuks. Seejärel otsustati uudse vabaduse piire veelgi avardada ning 23. augustil 1987,
väegrupp Süd pidi vallutama Ukraina. Leningradi blokaad Leningradi blokaad (vene ) oli Leningradi linna (praegu Peterburi) piiramine Saksa sõjaväe poolt. Piiramine sai alguse 8. septembril 1941 ning kestis 27. jaanuarini 1944. See oli Teise maailmasõja üks kõige ohvriterohkemaid aktsioone. Blokaadi kestel suri nälga üle 640 000 inimese. kamikadze Enesetapupiloodid, kes oma lennukeid vastaste laevadesse lennutasid. Kuramaa kott 1944.1945. aastal sai kuulsaks Kuramaa kott ehk katel, kus suurearvulised Saksa armee väeüksused pidasid ümberpiiratuna vastu kuni Saksamaa kapituleerumiseni 8. mail 1945. Seal anti välja ka oma postmarke. Samuti plaaniti seal taastada Läti iseseisvust, kuid plaan nurjus Saksa vägede vastuseisu ning sõja lõppemise tõttu. II rinne 10. Töö kaartidega. Milliseid II maailmasõja lahinguid on kaartidel kujutatud?
hiljem värske peaminister Clement Attlee), Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi, määrasid kindlaks poliitilised ja majanduslikud põhimõtted Saksamaa sõjaaegsete liitlaste kontrollimiseks, saavutasid kokkuleppe anda sõjaroimarid rahvusvahelise kohtu alla ning esitasid Jaapanile ultimaatiumi tingimusteta kapituleerumise nõudega. 11. Kuidas toimus Jaapani sõjaline purustamine? Pärast Saksamaa alistumist muutus peamiseks sõjatandriks KaugIda. USA jätkas vastaste hõivatud alade tagasivallutamist. Ehkki Jaapani olukord oli lootusetu, ei nõustunud ta kapituleerumisega. Seepeale otsustas USA kasutada tuumapommi, mis heideti kahele Jaapani linnale Hiroshimale ja Nagasakile. 260 000 inimest sai surma ning jaapanlaste vastupanu oli murtud. Nõukogude väed tungisid Mandzuuriasse ja Koreasse, purustades Jaapani miljonilise armee. Pärast seda olid juhid nõus tingimusteta alla andma ning 2. septembril 1945
termineerivad ahela sünteesi ehk replikatsioon katkeb.(6) Eellugu Iga aste HCV replikatsioonis on potentsiaalne ravimiründepunkt. Raskused HCV rakukultuuri loomisel olid probleemiks ravimite katsetamisel. Seega oli algselt peamiseks ravimite väljatöötamise suunaks proteaasi NS3/S4A inhibiitorite välja töötamine, mille nn eeskujuks oli HIV infektsiooni proteaasi inhibiitorite varasem avastamine. Kui rakukultuuri probleem lahendati, keskenduti rohkem RdRp vastaste ravimite uuringutele. (10) Aastal 2013 oli möödunud esimesest HCV genoomi kloonimisest 25 ja esimese koekultuuri loomisest 15 aastat. Samas artiklis pandi lootusi ka katsetustes olevatele DAA-dele, mis pidid olema vähesemate kõrvalefektide, genotüüpidest sõltumatumad ja tulemuslikumad. (10) IFN-st vaba(ma)ks 2013.a lõpus kiideti heaks nukleotiidi polümeraasi inhibiitor sofosbuvir ja proteaasi inhibiitor simeprevir
lühikest aega ka Egiptus. Seega kujunes Assüüriast esimene tõeliselt suur paljurahvuseline impeerium, mis hõlmas peaaegu kogu antiikaegse Lähis-Ida maailma (toonase oikumeeni). Assüüria valitsejad ajasid seejuures rahavaste segamise poliitikat – küüditamised ja ümberasustamised, et murda rahvaste vastupanu: nad arvasid, et inimesed ammutavad väge kodumaa mullast. Assüürlaste võimsuse aluseks oli tugev armee (eriti efektiivne ratsavägi) ning osav manipuleerimine vastaste omavaheliste vastuoludega – assüürlased lõid arvestatava spionaaźi-võrgu, mis tegi kindlaks vastaste nõrkused ja nendevahelised vastuolud. Vaatamata tugevale sõjaväele allutati paljud piirkonnad pigem osava diplomaatia ja ähvarduste varal. Babülon allutati aga personaaluniooni abil. Paljud allutatud vürstid ja linnad toetasid Asüüria impeeriumi, kuna see tagas neile võimu oma alamate üle ning kaitses teiste väiksemate
Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. Komitee etteotsa asus Jaan Anvelt. Demokraatlikult valitud omavalitsused asendati töörahva saadikute nõukogudega. Miilitsa asemel alustas tegevust enamlik Punakaart. Eesti rahvusväeosi püüti asendada Punaarmee üksustega. Seinste kohtute asemele loodi revolutsioonilised tribunalid, eirati kõiki seadusi. Kujunes välja ühe partei diktatuur. Enamlased keelustasid oma vastaste koosolekuid, sulgesid ajalehti, vangistasid juhte. Eesti Asutava Kogu valimised katkestati 1918. aasta lõpul. Algas baltisakslaste ja eesti rahvuslaste ulatuslik arreteerimine. Majandusreformid algasid pankade riigistamisega. Riigistati ka tööstusettevõtteid, suurärisid, hotelle, restorane. Elamud natsionaliseeriti. Kogu maa kuulutati riigi omandiks, mõisnike maavaldused konfiskeeriti. ISESEISVUMINE Venemaast lahkulöömine
Kuid paar aastat hiljem, nimelt 1919. aastal kuulutati saadikute poolt Dublinis välja Iiri Vabariik, presidendiks sai vasakpoolne sinnfein E. De Valera. 6 detsembril 1921. aastal sõlmisid A. Griffithi juhitavad parempoolsed sinnfeinid Briti võimudega kokkuleppe, millega Iirimaa sai dominiooni staatuse. Iirimaast lahutati tööstuslikult arenenum Ulsteri piirkond, mis oli asustatud põhiliselt protestantidest sotlaste ja inglastega. Kokkuleppe pooldajate ja vastaste kodusõja (1922-23) võitsid pooldajad. 1922-32 oli võimul Inglisesõbralik W.T. Grosgave'i valitsus. 1932 sai valitsema pahempoolsete sinnfeinide suunda jätkav Fianna Fail. Sõltuvus Suurbritanniast vähenes, Iirimaal paiknevad sõjaväebaasid likvideeriti. 1932-38 pidasid Iirimaa ja Suurbritannia tollisõda . 29. detsembril 1937. aastal kuulutati Iirimaa sõltumatuks vabariigiks. Iirimaa oli ka Rahvaste Ühenduse liikmesriik kuni aastani 1949. II maailmasõja ajal oli Iirimaa
majordoomused; kuningavõim nõrgenes. 687. aastast oli see amet Austraasia Pippiniidide ülikusuguvõsa käes. Sellesse suguvõssa kuuluv Karl Martell (714-74) loobus majordoomuse nimetusest ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Ta tugevdas sõjaväereformiga ratsaväge ja benefiitside süsteemi loomisega aadliseisust. 751 võttis Karl Martelli poeg Pippin Lühike endale kuningatiitli; tiitlit kinnitas paavst tänuks Pippini abile langobardide vastaste sõjakäikude järel tekkinud Paavstiriigi loomisel. Pippinist sai alguse Karolingide dünastia. Pippini poja Karl Suure (768-814) ajal saavutas Frangi riik suurima võimsuse: vallutati langobardide riik Põhja-Itaalias, Saksimaa ning Baieri. Karolingide valitsemise all olevat Frangi riiki tuntakse ka kui Karolingide impeeriumit. Karli järglase Ludwig I Vaga (814-840) ajal hakkas Frangi riik lagunema. Verduni lepinguga (843) jagati Frangi riik kolmeks osaks,
Revolutsioon oli murdnud vana feodaalkorra, kaotati aadli ja vaimulike eesõigused, kukutati monarhia ja loodi vabariik. Kaotati seisused, inimesed olid seaduse ees võrdsed ning ausse tõsteti eraomanduse puutumatus. Revolutsiooni ajal kasutusele võetud meetersüsteem kehtib tänaseni. Üheks kaugeleulatuvaks tagajärjeks oli rahvustunde võimas tõus. Revolutsioon Aitas kaasa valgusideede levikule ja elluviimisele paljudes riikides. Kuid ta tõi kaasa endaga ka vägivalla ja poliitilise vastaste massilise hävitamise. Selleaegne terror on hiljem olnud eeskujuks mitmetele 20. saj. diktaatoritele. §17 Lk. 90 Vähenes omavalitsuse võim ja tugevnes keskvõim. Tegelik võim koondus esimese konsuli Napoléon Bonaparte´i kätte. 1804 kuulutas Senat ta Prantsuse keisriks e. Imperaatoriks. Prantsusmaast sai taas monarhiariik ja vabariiklikku korda hakati järk-järgult lammutama. Sõna "vabariik" kadus aja jooksul käibelt. 1804 võeti vastu Napoleoni "Tsiviilkoodeks", mis sätestas
kritiseerima HKP-d lähenemises kapitalistlikule süsteemile ning soosis seetõttu sõjaväe osatähtsuse tõstmist ühiskonnas, et leida sealt oma edasisele tegevusele toetajaid. · 1965.a. algatas Mao Zedong nn.suure proletaarse kultuurirevolutsiooni, mille eesmärgiks oli: ametlikult "linna ja maa, vaimse ja füüsilise töö, tööliste ja talupoegade vaheliste vastuolude kaotamine" tõeliseks eesmärgiks oli aga Mao poliitiliste vastaste kõrvaldamine võimult (loosungiks "tuld staapide pihta") ja oma isikuvõimu suurendamine · Kultuurirevolutsiooni aastatel: suleti kesk- ja kõrgkoolid ning sunniti nende õpilasi osalema kultuurirevolutsiooni teostamisel vangistati või hukati massiliselt partei-, haridus- ja kultuuritegelasi loodi spetsiaalsed kasvatustöölaagrid, mille asukad töö kõrvalt pidid pähe õppima Mao "Punast raamatut" vohas MAO Zedongi isikukultus
,et ,,pööre on täitsa korda läinud". 27.okt võttis enamlane V.Kingsepp võimu kubermangukomissar Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks võimuks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. Maakonna-, linna- ja vallaomavalitused asendati töörahva saadikute nõukogudega. Miilitsa asemele tuli enamlik Punakaart. Kohtute asemele loodi tribunalid, mis eriasid kõiki seadusi. Kujunes välja ühe partei diktatuur. Enamlased piirasid poliitiliste vastaste tegevusvabadust, keelustasid nende koosolekuid, sulgesid ajalehti, vangistasid juhte. Majandusreformid algasid pankade riigistamisega. Kogu maa kuulutati riigi omandiks. Iseseisvumine Jaan Poska leidis, et ,,nüüd ei jää muud üle, kui Eesti iseseisvaks kuulutada." Maanõukogu 15.nov otsuses öeldi järgmist: 1. Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu 2. kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni on ainus kõrgema võimu kandja Eestis Maanõukogu 3
Ordu juht: Ordumeister Ordu tunnus: Valgel mantel punane mõõk Ordurüütli · Pühendas elu jumala teenimisele. sarnasus · Ei tohtinud abielluda. mungaga c. Liivlaste ja latgalite alistamine: · Peale Kaupo ületulekut ristisõdijate poolele rauges ka ülejäänud liivlaste vastupanu 1206-1207 a. · 1208.a alistusid vastupanuta ristimisele latgalid idalätlased, kes lootsid sakslaste abile oma vanade vastaste eestlaste vastu. 4. Henriku Liivimaa kroonika a. Arvatavalt Saksamaalt pärit, sõitis misjonärina Liivimaale, kus pühitseti preestriks. b. Osales ka tähtsamatel sõjakäikudel eestlaste vastu. c. Kroonika kirjutas ladina keeles, käsitledes ristisõda õiglase sõjana paganate vastu. d. Ülistas ristisõdijaid ja tegi maha kohalikke rahvaid. e. Kroonika kui tähtis ajalooallikas eestlaste kombed, keel ja uskumused ning võitlusstseenid. 5
Seal kooskõlastati, kuidas saksa lõplikult purustada ning milline on sõjajärgne maailmakorraldus. Määrati ka kidlaks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni austamiskonverentsi aeg ja koht. See konverents toimus 1945a. aprillis-juunis San Franciscos. Viimasel päeval kirjutasid osavõtjad alla ÜRO põhikirjale. See jõustus 24.okt 1945 ( ÜRO sünna ) 1945.a kevadtalvel alustati saksa relvajõududse lõplikku purustamist. Selleks ajaks oli Saksamaa jäänud Liitlaseta, vastaste võimsad õhurünnakud purustasid Saksa linnu. Aprillis sunniti alistuma viimased Itaalias asunud saksa üksused. Samal kuul kohtusid ka Nõukogude ning lääneliitlaste väed Jalta konverentsil määratud joonel- Elbe jõel. Natsi- saksa lõppu tähistas Berliini vallutamine. 7-8 mail 1945a. kirjutasid saksa ülemjuhatuse esindajad ( hitler oli ennast selleks ajaks tapnud) alla saksa tingmusteta kapituleerumise aktidele. pärast seda purustas Punaarmee Tsehhis viimased saksa üksused
1. Üldiseloomustus Ookean on maailmamere suurem osa. Ookeanid moodustavad maakera pinnast üle 70%. Kuigi tegelikult on see üks suur veekogu, lahutavad ookeane tinglikult mandrid. Et nad katavad proportsionaalselt suurema osa lõunapoolkerast (81%) võrreldes põhjapoolkeraga (61%), siis esineb märkimisväärseid erinevusi poolkerade ilmastikus. Tavaliselt eristatakse nelja ookeani: Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean ja Põhja-Jäämeri. Viiendaks ookeaniks võib lugeda Lõuna- Jäämerd ehk Lõunaookeani - Atlandi, India ja Vaikse ookeani Antarktise-lähiseid osi. Vaikse ja Atlandi ookeani põhja- ning lõunaosa ei ole eraldi ookeanid. Asukoht: 1) Vaikne ookean eraldab Aasiat ja Ameerikat ning on suurim ookean Maal. Asub Ameerikast läänes ja Aasiast ning Austraaliast idas. Vaikse ookeani alla kuuluvad kõik kliimavöötmed va. polaarne kliimavööde ning ka ekvatoriaalset kliimavöödet on ainult väike osake. 2)Atlandi ookean e...
Langes Lembitu ja tapeti mitmed teised vanemad.Lahingus sai ka surmavalt haavata Kaupo.Eestlasi oli 6000 ning ordulasi 3000 meest,saksalalased said lüüa.Pärast lahingut asusid vaenuväed Lembitu külasse ja rüüstasid kolm päeva ümbruskonda.Ellujäänud Sakala vanemad sõlmisid uuesti rahu ja andsid pantvange.Madisepäev oli eestlastele raskeks kaotuseks,aga see ei tähendanud vastupanu raugemist. 2.Muistse vabadusvõitluse allajäämise põhjused : *Sõjaline ülekaal oli vastaste poolel. *Ordurüütlid olid eluktselised sõjamehed,hea väljaõppe ja kogemustega. *Nad said kasutada tolle aja kõige paremat ja täiuslikumat relvastust. *Nad võisid täiendada väge pidevalt uute meestega. *Vallutajad olid head diplomaadid. *Eestlaste ühistegevus,sõjaväe korralus ja relvastus olid orienteeritud üksikute sõjakäikude jaoks. *Eestlastel polnud veel riik välja kujunenud ja sidemed üksikute maakondade vahel olid nõrgad,see halvas ühist vastupanu.
· 1936 a uus konstitutsioon kaotati kodanikuõigused klassikuuluvuse alusel. · Valimised muutusid üldisteks, otsesteks koos salajase hääletamisega · Talurahvale ei antud passe · Isikupuutumatus, kirjasaladus, kohtuvälise karistamise võimatus välistatud 16. Inimsusevastased kuriteod ja terror Saksamaal · Piirati erikorralduseni kodanike isikuvabadust · Natsismi aktiivsete vastaste kommunistide, sotside ja katoliiklaste massilised arreteerimised. Neid hoiti vangistuses ilma kohtuotsuseta · Juudid eemaldati riigi-, teadus- ja õppeasutustest, piirati nende tegeust majanduse ja kultuuri vallas. · Juutidelt võeti kodakondsus ja sellega kaasnevad õigused nad võisid olla riigi alamad ehk siis pidid endiselt makse maksma. · Abielud aarialaste ja juutide vahel olid kehtetud, abieluvälised vahekorrad karistatavad
võimu ehk diktatuuri kehtestamist. 1793. aasta juulis tapeti revolutsiooni üks populaarsemaid juhte Jean Paul Marat. Tema mõrva kasutasid jakobiinid ära, kutsudes oma poolehoidjaid üles kätte maksma. Revolutsioonilise valitsuse kohuseid hakkas täitma Rahvapäästekomitee, mille juhiks sai kõigi vastu sallimatu M. Robespierre. Tema koondas enda kätte koos paari lähima abilisega piiramatu võimu. Algas poliitiliste vastaste sihikindel karistamine ning hävitamine. Rahvuskonvendis võeti vastu ka eraldi otsus, millega kuulutati kahtlaseks kõik, kes ei ole tõestanud oma ustavust revolutsioonile. Jakobiinide diktatuuri ajal hukati üle 40 000 inimese. Enamik terrori ohvritest pärines aga lihtrahva hulgast. 1793. aasta oktoobris hukati ka kuninganna Marie Antoniette.Terrori poliitika teostamisel ilmnesid peagi jakobiinide endi seas vastuolud.Robespierre tembeldas temaga
- Mängust visatud korvi eest tuleb anda kaks (2) punkti; - Mängust 3-punkti alast visatud korvi eest tuleb anda kolm (3) punkti; - Kui viimane või ainus vabavise on puudutanud rõngast ja seda reeglitepäraselt puudutab ründe- või kaitsemängija enne, kui pall langeb korvi, siis selle korvi eest tuleb anda kaks (2) punkti. - Kui mängija kogemata saadab mängust palli oma korvi, siis selline korv loeb ja saavutatud kaks (2) punkti tuleb kanda vastaste väljakul oleva kapteni arvele. - Kui mängija meelega viskab mängust palli oma korvi, siis on see rikkumine ja korvi ei loeta. - Kui mängija saadab palli korvi altpoolt, siis on see rikkumine. LOOBUMISKAOTUS Võistkond kaotab mängu loobumiskaotusega, kui: - Viisteist (15) minutit peale mängu ametlikku algust pole võistkonda kohal või ta pole suuteline viit 12
Audi sissevise tuleb sooritada 5 sekundi jooksul. Mängija, kes hoiab palli kauem kui 5 sekundit rikub määruseid ja pall antakse vastasele. Palli oma valdusesse saanud mängija peab palliga põrgatades liikuma, selle edasi söötma või peale viskama 5 sekundi jooksul. Hoides palli kauem kui 5 sekundit rikub mängija määruseid ja pall antakse vastasele. 3 sekundi reegel Ründav mängija ei tohi viibida rohkem kui kolm sekundit järjest vastaste kolmesekundi alas. Reegli rikkumisel antakse pall vastasele. Mängija võib kolme sekundi alasse naasta olles sealt 3 sekundi jooksul lahkunud. Erandina ei loeta määruste rikkumiseks olukorda kus ründav mängija küll püüab alast lahkuda, kuid ei saa seda teha. Ta on näiteks kaitsemängijate vahele surutud vmt. Täiendavalt on reeglites ka soovitusliku iseloomuga ajapiirangud. Nende rikkumine otseseid sanktsioone ette ei näe ja need on mõeldud mängu sujuva kulgemise soodustamiseks
kehtiv põhiseadus ei ole kohane. Nimelt ei olnud põhiseaduses riigipea ametikohta määratud, kuid leiti siiski, et riigi toimimiseks peaks olema. Leiti, et on vaja põhiseadust muuta. Alguses hakkas sellega tegelema riigikogu, kes töötas välja uue põhiseaduse projekti. Esimene projekt pandi rahvahääletusele augustis 1932, kuid see kukkus napilt läbi. Hakati välja töötama uut projekti, mille üle hääletati juunis 1933, kuid selle vastu oli 2/3 inimestest – vastaste hulk oli tunduvalt kasvanud. See, et oli palju vastaseid, oli sellise liikumise nagu Vabadussõjalased propaganda töö. Oli tekkinud organisatsioon Eesti Vabadussõjalaste Keskliit. Esialgu oli see puhtalt mittepoliitiline, ühendades esialgu vabadussõjast osavõtnuid ja tegeledes nende majandusliku ja sotsiaalse olukorra parandamisega. Mõne aja pärast hakati vastu võtma ka neid, kes ei olnud vabadussõjast osa võtnud.
vastupanu võõrvallutajatele siiski päriselt ei raugenud. Saaremaa vabastas end veel mitmel korral võõrvõimust (esimest korda juba 1236. aastal). Ülestõusud jätkusid ka hiljem (1260, 1320) ning muistse vabadusvõitluse lõppakordiks sai alles Jüriöö ülestõus 1343. aastal. 7. KAOTUS JA SELLE PÕHJUSED Rääkides eestlaste muistsest vabadusvõitlusest, peame meeles pidama, et see ei olnud pidev kaotuste rida - eestlaste edukas vastupanu suure hulga vastaste järjekindlatele vallutamiskatsetele kestis kokku umbes kakskümmend aastat. Eestlaste vastu võitlesid Riia piiskop, Mõõgavendade ordu, latgalid, liivlased, taanlased, rootslased, venelased ja isegi leedulased (1213, 1219). Ettevõtmist toetas Rooma paavst isiklikult. Sealjuures ei olnud võit, mille sissetungijad lõpuks ühisel jõul saavutasid, kaugeltki ülekaalukas, vaid pigem ülinapp. Rootslastest saadi koguni võitu ning tõrjuti nad maalt välja.
tootmisele erilist tähelepanu ei pööratud, siis oli NEP-i lõpetamisest alates riigis terav puudus igapäevaeluks tarvilikest asjadest, nii et tavainimesel polnud riigi tööstusvõimsusest suurt abi). Poliitika: 1930. aastatel, pärast kõikvõimalike konkurentide tapmist või muul moel kõrvaldamist, kindlustus veelgi Stalini ainuvõim. Sel ajal võttis stalinlik terror ennenägematu ulatuse (30ndaid nimetatakse hiilgava terrori ajajärguks). Poliitiliste vastaste paikapanemiseks peeti mitu näidisprotsessi, mis olid Stalini lavastatud farsid. 1930ndate lõpus tabas “puhastus” lisaks kommunistliku partei juhtidele ka sõjaväge. Keegi ei võinud olla kindel oma julgeolekus, NKVD töötas täistuuridel ja täitis sunnitöölaagreid (GULAG-i laagrid) üha uue “materjaliga”. Nõukogude majandus hakkas suurel määral sõltuma GULAG-i laagrites tehtavast orjatööst. Represseeritute arvu ei tea keegi, kuid neid oli kümneid miljoneid (võib-
NSVL-us mitte K.Tšernenko- Nõukogude Liidu riigijuht . 1950 kommunistlik mõtlemine, tegutsemine Gorbatšov- Nõukogude Liidu viimane Koostati “40 kiri”- 1980 Metsavendlus- Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist riigipea. Algas uus ärkamisaeg- 1987 toetavate ja NSVL repretsioonide eest ennast varjavate A.Jakovlev- Glasnosti eestvedaja kevad nõukogude võimu vastaste relvastatud võitlus. 1944- B.Jeltsin- Venemaa Föderatsiooni esimene Toimus laulev revolutsioon- 1953 aastal oli see Eesti peamiseks vastupanuvormiks president. 1988 sept uuele võimule L.Walesa- Poola sõltumatute ametiühingute Võeti vastu
4.7. Ypres'i lahing Antandi riikide väed proovisid läbi murda läänerinnet, see ei läinud neil korda. Sakslased piirdusid läänerindel kaitsega. 22.aprill 1915 kasutasid sakslased lahingus mürkgaasi, mille tulemusena sai gaasimürgituse 15 000 sõdrut, kellest 5000 suri. 9 4.8. Verduni lahing Saksa majanduslik olukord oli kehv, taheti anda pealeläk läänerindel, kus Prantsuse ja Briti armee oli oluliselt kasvanud. Saksamaa tahtis anda läägi vastaste peatoele Verduni kindlusele. 21. veebruaril 1916 alustas 270 000 sakslast pealetungi, kokku langes ligi miljon meest, aga Prantsusmaa pidas vastu. 4.9. Somme lahing Prantsusmaa suurendas Verduni rindelõigul oma kaitseväge ja tõkestas sakslaste edasiliikumise. 1. juulil 1916 alustasid Prantsuse ja Briti väed vastupealetungi. Novembri lõpuni kestnud lahingus vallutati suurte kaotuste hinnaga vaid väike ala. Surma sai kokku 1,3 miljonit sõdurit. 4.10. USA astumine sõtta
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on turundus? Turundus on kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst. Pärineb inglise keelsest sõnast: MARKET ehk eesti keeles TURUL TEGUTSEMA Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu. Kõik turundustegevused on vajalikud selleks, et õppida tundma tarbijate vajadusi, neid rahuldada ning samaaegselt realiseerida organisatsiooni eesmärke HINNAPOLIITIKA, LOGISTIKA, MÜÜK, REKLAAM, TURUUURINGUD, TOOTE/TEENUSE KUJUNDAMINE, TURUSTUSKANALITE VALIK - Kõik need tegevused on vajalikud tarbija vajadustetundmaõppimiseks, nende rahuldamiseksning samal ajal ka ettevõtte eesmärkide saavutamiseks. Võrdlus: Vana ja uus turundus 2. Turunduse funktsioonid Ruumilõhe (Tootja ja tarbija on sageli geograafiliselt eraldatud. Turundustegevus peab tagama kauba p...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
