Millised tegurid tagasid Suurbritannia edu?

Vastus leiad õppematerjalist: KT II maailmasõda

KT II maailmasõda (0)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mida kujutas endast sõjaplaan Merelõvi" ja miks see läbi kukkus?
Millised tegurid tagasid Suurbritannia edu?
Miks oli Suurbritannia võit tähtis teiste rahvaste jaoks?
Millised riigid olid Saksamaa liitlased II maailmasõjas?
Millal nad väljusid sõjast?
Millised lepingud panid aluse Saksamaa Itaalia ja Jaapani liitlassuhetele?
Milliste riikidealade vallutamisel tegid koostööd Itaalia ja Saksamaa?
Milliste sündmuste tulemusel kujunes välja Saksamaa-vastane koalitsioon?
Mis oli Lendleasi seadus?
Kuidas toimus Saksamaa ja tema liitlaste sõjaline purustamine 1944-45?
Milline oli Punaarmee panus ja liitlasvägede panus?
Kes osalesid Jalta ja Potsdami konverentsidel ning mida otsustati?
Kuidas toimus Jaapani sõjaline purustamine?
Millised olid II maailmasõja tagajärjed?
Kuidas muutus riigikord?

KT II maailmasõda 12bc

Millised olid II maailmasõja põhjused, miks ei suudetud ohjeldada Saksamaad, Itaaliat ja Jaapanit?
Poliitilised eeldused

Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Sõlmiti MRP.

Versailles ’ süsteem osutus ebapüsivaks.

Majanduslikud eeldused

Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin .
Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust)

Ideoloogilised eeldused

Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi.
Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände.

Sõda Poola vastu: põhjused ja tulemused. Saksa välksõda, „kummaline sõda”. NSVL agressioon .
Sõda Poola vastu
Eesmärgid: Preisi alade tagasisaamine/ühendamine; põllumaa, kaevandused , sadamad. Poola vägede relvastus oli vananenud, lennuvägi hävitati maapinnal. Varssavi piirati sisse ja alistati.
Kummaline sõda 1939-1940
Poola kiire purustamine vapustas lääneriike, kuid ei sundinud neid Saksamaaga rahu sõlmima. Saksamaa paiskas oma väed kiirelt läände, kus mõlemad pooled kindlustasid Prantsuse-Saksa piirile rajatud Maginot´ ja Siegfriedi kaitseliinil. Sõjategevus soikus, algas nn kummaline sõda, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud.
Mõnevõrra aktiivsem tegevus käis merel, kus Saksa laevastik üritas läbi lõigata Inglismaa varustusteid, kandes seejuures aga tõsiseid kaotusi. Et laevastikul oleks rohkem tegevusvabadust, andis Hitler käsu vallutada Norra. 9. aprillil 1940 hõivas Saksa armee vastupanuta Taani ning ründas Norrat. Kuigi ka Norrat tabas Saksa rünnak ootamatult, osutasid norrakad sakslastele ägedat vastupanu, mis võimaldas kuningaperekonnal Norrast lahkuda. Siiski õnnestus sakslastel küllalt kiiresti enamik Norrast enda kätte saada. Põhja-Norras maabus Inglise-Prantsuse dessant , mistõttu siin jätkusid ägedad lahingud 1940. aasta suveni, mis järele jäänud dessantlased evakueeriti ja Norra lõplikult alistati.
NSV L Saksa välksõja taktika blitzkrieg

Motoriseeritud jalavägi - Wehrmacht .
Tankidiviisid – läbimurre, rünne, sissepiiramine.
Lennuvägi/ Luftwaffe – sõjaliste ja strateegiliste objektide pommitamine. Maaväe toetamine . Luure .
Eriüksused (langevarjurid, mineerijad jm) – strateegiliste objektide vallutamine tagalas
Suurtükivägi.
Sõjalaevastik – kontroll merel, blokaad , dessant vm.

Nõukogude Liidu agressioon 1939. - 1940. a

MRP salaprotokolli realiseerimine . Endise Vene impeeriumi alade okupeerimine.
Poola idaosa vallutamine – sept 1939. Poola ohvitseride vangilangemine ja mõrvamine Katõnis 1940.
Baaside lepingud Eesti, Läti ja Leeduga – sept - okt 1939. 20-30 tuh punaarmeelast igasse riiki.
1939. nov - 1940, märts Talvesõda Soomega
Eesti, Läti ja Leedu okupeerimine ja inkorporeerimine NSV Liidu koosseisu juuni, 1940
Bessaraabia annekteerimine Rumeenialt 1940

NSVL-Soome talvesõda. Põhjused, tulemused. Miks õnnestus soomlastel sõda võita?
Moskva nõudis Karjala maakitsusel oleva Soome riigipiiri nihutamist tükk maad lääne poole, et viia Leningrad kahurite laskeulatusest välja. Piiri nihutamise tegelikuks põhjuseks oli vajadus - tagada ohutu varustustee lääneliitlaste abi vastuvõtuks Murmanski sadama kaudu sõja puhkemisel Saksamaaga. Soome lahes nõudis N. Liit Soomelt mõnede saarete loovutamist ning Kalastaja poolsaarel asuva Soome ainsa jäävaba sadama Petsamo rendile andmist. Nõudmiste krooniks oli Soome lahe suudmes asuva Hanko sadama loovutamine Vene mere- ja lennuväebaaside tarbeks.
Soome polnud nõudmistega nõus. Oldi aga valmis N. Liiduga arutama piiride õgvendamist ja territoriaalküsimusi. Alanud läbirääkimised katkesid 13. novembril.
Soome tuli sellest sõjast välja kangelasrahvana.
Sõlmitud rahulepingu kohaselt oli Soome sunnitud loovutama N. Liidule suure osa Karjalast, Viiburi, Käkisalmi ja Sortavala linna ning mereväebaasi Hankol. Pool miljonit elanikku olid sunnitud lahkuma oma kodudest ja asuma elama Soome. N. Liidule jäid ka Petsamo niklikaevandused Kirde-Soomes.

Saksamaa välksõda Lääne-Euroopas 1940. aastal: kuidas ja miks alistati Taani, Norra, Madalmaad ja Prantsusmaa nii kiiresti?
Välksõda läänes
Samal ajal Taani ja Norra vallutamisega oli Hitler viimas lõpule ettevalmistusi välksõjaks (Blitzkrieg) läänerindel. Väejuhatus oli välja töötanud plaani, mille kohaselt tuli Saksa vägedel anda esiteks löök Belgia ja Hollandi pihta, meelitades nii Prantsuse-Inglise põhijõud Belgiasse, et tõrjuda siit otsekui 1914. aasta Schlieffeni plaani matkivat pealööki. Tegelikult pidid Saksa armee põhijõud hõivama väikese Luksembrugi, tungima üle Ardennide, mööduma Maginot´ liinist ja jõudma lääneliitlaste põhijõudude selja taha, et need ühe hoobiga purustada.
10. mail 1940 ründasidki sakslased Belgiat ja Hollandit, kasutades selleks laialdaselt langevarjuüksusi, mis ootamatu löögiga vallutasid piirikindlused. Tõhusalt toetas Saksa soomusjõudude edasiliikumist lennuvägi, mis oli juba harjunud maavägedega ühiselt tegutsema.
Prantsuse ja Briti armee polnud 1940. aasta suvel veel sõjaks valmis. Soomusjõud olid nõrgad, sakslastele jäi selgelt alla ka lennuvägi. Oma ülesannete kõrgusel polnud ka liitlaste väejuhatus, kes uskus, et Hitler kordab 1914. aasta Saksa sõjaplaani, ning langes Hitleri ülesseatud lõksu.
12.-13. mail ületasid sakslased liitlasvägede selja taga mitmes lõigus Maasi jõe, avades tee märkamatult üle Ardennide liikunud tankidiviisidele, mis prantslaste kaitse läbi murdsid ning nende tagalasse tungisid. Soomusüksuste edasitungi toetas lennuvägi, eriti sööstpommitajad Stukad, mis iga vastupanukatse eos maha surusid. Enne kui vastased millestki aru said, olid nende põhijõud sisse piiratud. Suure vaevaga suutsid inglased juuni alguseks enamiku oma vägedest Dunkerque´i kaudu Prantsusmaalt evakueerida, kogu sõjavarustus langes aga sakslaste kätte. Sakslaste edu õhutas sõtta astuma ka Itaaliat, mille sõjaline panus jäi siiski väikeseks. Prantsusmaa segi paisatud sõjajõud üritasid sakslastele küll veel vastupanu osutada, kuid nende vaim oli murtud . 22. juunil 1940 sõlmiti taas Compiegne´i metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu . Kaks kolmandikku Prantsusmaad, sealhulgas Pariis, sattus Saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata lõunaosas moodustati saksameelne nn Vichy valitsus eesotsas marssal Petainiga. Alistumist mittetunnustav kindral Charles de Gaulle lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning jätkas võitlust Hitleri vastu.

Mida kujutas endast sõjaplaan „Merelõvi” ja miks see läbi kukkus?

Hitleri eesmärk - murda Britannia vastupanu õhust, seejärel vallutada maaväega. Sõjaplaan “Merelõvi”.
Mereblokaad, Briti lahingu- ja kaubalaevade ründamine.
Saksa lennuväe õhurünnakud Briti linnadele, lennuväljadele, sadamatele jm.
Hilissügis - Hitler loobus kavast paisata maavägi üle La Manche’i väina.
- Millised tegurid tagasid Suurbritannia edu?

Briti peaminister W. Churchill , lennukite tootmine täiskäigul, linnade pimendamine, õhutõrje, radarid , Kuninglik mere- ja lennuvägi.
Suurbritanniat toetas relvastusega ametlikult neutraalne USA.
Miks oli Suurbritannia võit tähtis teiste rahvaste jaoks? Pelgupaik põgenikele, BBC, luure.

Mida kujutas endast „ Barbarossa ” sõjaplaan, miks oli see esialgu edukas, siis aga kukkus läbi? Mis tähtsus oli Leningradi blokaadil, Moskva ja Stalingradi lahingutel?
Sõda NSVL vastu 1941. Operatsioon “Barbarossa”

Eesmärgid: toiduained, maavarad , slaavlaste orjastamine, juutide ja kommunismi hävitamine.
22. juuni, 1941 Saksamaa ründas Nõukogude Liitu.
Sõtta astusid ka Rumeenia , Itaalia, Slovakkia , Ungari; Soome alustas jätkusõda.
Pealetung kolmel peasuunal:
Armeegrupp Nord blokeeris sept Leningradi. Blokaad kestis 900 päeva. Elutee . 600 tuh hukkunut
Armeegrupp Mitte jõudis hilissügisel u 6o km Moskvast – Saksa armee tagasitõrjumine Moskva alt dets 1941. Välksõja lõpp.
Armeegrupp Süd vallutas Kiievi ja Ukraina

Millised riigid olid Saksamaa liitlased II maailmasõjas? Kuidas ja miks kujunesid nende liitlassuhted? Milliseid näiteid võib tuua nende koostöö kohta ja millal nad väljusid sõjast? ( Itaalia, Soome, Bulgaaria , Rumeenia, Ungari, Slovakkia, Jaapan)
Itaalia, Jaapan, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Slovakkia, Soome.
Millised lepingud panid aluse Saksamaa, Itaalia ja Jaapani liitlassuhetele?
- Kolmikpakt oli Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vaheline pakt, mis sõlmiti 27. septembril 1940. aastal Berliinis. Sellele kirjutasid alla Jaapani saadik Saksamaal Saburo Kurusu, Saksamaa juht Adolf Hitler ja Itaalia välisminister Galeazzo Ciano . 20. novembril 1940 liitus paktiga Ungari, 23. novembril 1941 Rumeenia ja 1. märtsil 1941 Bulgaaria. Lubati üksteist igati toetada.
Milliste riikide/alade vallutamisel tegid koostööd Itaalia ja Saksamaa? Mida nad saavutasid?
-Lahingud Põhja-Aafrikas Briti asumaade eest.
-1942. aasta sügisel alustasid Briti väed vastupealetungi Egiptuses ning koos neile appi tulnud ameeriklastega sunniti Saksa-Itaalia väed Põhja-Aafrikas alistuma.

Milliste sündmuste tulemusel kujunes välja Saksamaa-vastane koalitsioon? Lend- lease ’i seadus, Atlandi harta, sõjalised ühisoperatsioonid Põhja-Aafrikas ja Sitsiilias, Teherani konverents .
1943 Teheran/ Iraan
1943 lõpul toimus Iraani pealinnas Teheranis konverents, kus kohtusid esmakordselt Stalin, Roosevelt ja Churchill. Konverentsil otsustati Prantsusmaal teise rinde avamine ning pealetungi alustamine sakslaste vastu Normandias, Nõukogude sõjavägi pidi liitlasi toetama pealetungiga idast. NSV Liit võttis ka kohustuse kuulutada pärast Saksamaa purustamist Jaapanile sõda. Liidrid jõudsid kokkuleppele Saksamaa jaotamise ja Poola tulevaste piiride suhtes ning USA ja Suurbritannia tunnustasid NSV Liitu 1941. aasta piirides. Sellega sattusid Baltimaad taas nõukogude võimu alla.
Atlandi harta oli 14. augustil 1941. aastal sõjalaeva pardal Newfoundlandi lähedal Atlandi ookeanil USA presidendi Franklin D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri Winston Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted.
Atlandi hartas lubati mitte taotleda uusi territooriume ega nõustuda territooriumide muutmisega ning austada rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm
Mõned punktid (kokku atlandi hartast:
1. Nende poolt esindatud riigid ei taotle oma territooriumi ega mõjuvõimu laiendamist.
2. Nende soov on mitte näha territoriaalseid muudatusi, mis ei ole kooskõlas neil territooriumidel elavate rahvaste vaba tahtega.
3. Nad respekteerivad kõikide rahvaste õigust valida omale riigikord , mille all nad tahavad elada; nad soovivad et kõikidele rahvastele tagastatakse nende suveräänsus ja nende poolt valitud riigikord, kellelt see on jõuga ära võetud.
4. Nad püüavad, neile pandud kohustuste piires, edutada kõikide riikide, nii suurte kui väikeste ja võitjate kui ka kaotajate, võrdväärset juurdepääsu nende maade majanduse arenguks vajalikele toormaterjalidele ja kaubandusele .
5. Nende sooviks on majanduse alal eduka koostöö arendamine kõikide rahvaste vahel, eesmärgiga luua parandatud töötingimuste standardid ja edumeelset sotsiaalkindlustust kõikidele.
Mis oli Lend-leasi seadus?
1941. a. märtsis USA Kongressis vastu võetud seadus, mille kohaselt volitati presidenti osutama ainelist abi igale riigile, kelle abistamine näis talle oluline USA kaitsmise seisukohalt.
Saksamaa vastane koalitsioon
Nõukogude Liit sattus Hitleri-vastasesse leeri, kui Saksamaa tungis kallale NL-ile ning Briti peaminister Churchill hakkas Stalinis vaenlase asemel nägema liitlast. 1941. aasta juulis sõlmiti Nõukogude Liidu ja Suurbritannia vahel ühise sõjategevuse kokkulepe ning USA president Roosevelt pakkus Stalinile sõjavarustust.
Tihenes ka USA ja Suurbritannia vaheline koostöö ning 1941 augustis kirjutasid Roosevelt ja Churchill alla Atlandi hartale, milles sõnastati sõja eesmärgid ning sõjajärgne maailmakorraldus. Riigid teatasid, et ei otsi omakasu ning lubasid taastada kõigi sõjas sõltumatuse kaotanud riikide iseseisvuse. 1942 alguses kirjutasid 26 Kolmikpaktiga sõdivat riiki Washingtonis alla deklaratsioonile, millega kohustusid kasutama oma jõudu vaenlasriikide vastu. Neid riike ja ka deklaratsiooniga hiljem liitunuid hakati nimetama Ühinenud Rahvasteks.

Kuidas toimus Saksamaa ja tema liitlaste sõjaline purustamine 1944-45? Milline oli Punaarmee panus ja liitlasvägede panus? Berliini operatsioon, operatsioon „ Overlord “
Normandia dessant e D-Day

6. juuni 1944.
Sõjaline operatsioon “Overlord”.
Lõuna- Inglismaale koondati u 3mln meest. Kindral Eisenhower.
Petteoperatsioon Pas de Calais.
Liitlasväed Suurbritanniast Normandiasse.
4600 laeva meeste ja tehnikaga.
Õhurünnak u 1000 lennukiga.
Õhudessant sakslaste tagalasse u 20 tuh meest
Esimene päev otsustav . Maabus u

150 000 meest, nädala jooksul 500 tuh.

Atlandi valli kaitses Rommel - Saksa vägede ülemjuhataja Prantsusmaal
Juuli 1944. a ebaõnnestunud atentaadikatse Hitlerile – eesmärk füürer kõrvaldada, rahu lääneliitlastega. Stauffenberg.
Pariisi vabastamine aug 1944

Saksamaa purustamine
1945 veebruaris toimus Jaltas konverents, millest võtsid jällegi osa Stalin, Roosevelt ja Churchill. Seal kooskõlastati Saksamaa purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus. Määrati kindlaks ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni asutamiskonverentsi aeg ja koht, milleks sai 1945 aprillis San Francisco . Konverentsi viimasel päeval kirjutasid osalejad alla ÜRO põhikirjale, mis jõustus 24. oktoobril 1945.
ama aasta kevadtalvel alustati Saksamaa lõplikku purustamist. Selleks ajaks oli riik jäänud ilma liitlastest ning võimsad õhurünnakud purustasid Saksa linnu. Aprillis alistusid Itaalias viimased Saksa üksused. Samal kuul kohtusid Nõukogude Liidu ja lääneliitlaste väed Jalta konverentsil määratud joonel – Elbe jõel.
7. – 8. mail 1945 kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad (Hitler oli selleks ajaks enesetapu teinud) alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktile. Järgnevatel päevadel purustas Punaarmee viimased Saksa üksused Tšehhis. Sõda Euroopas oli lõppenud.
Saksamaa jagati Suurbritannia, Prantsusmaa, USA ja Nõukogude Liidu vahel okupatsioonitsoonideks ning Berliin neljaks sektoriks. 1945 juulis toimunud Potsdami konverentsil arutasid neli riiki Saksamaa sõjajärgse haldamise küsimusi.

Kes osalesid Jalta ja Potsdami konverentsidel ning mida otsustati?
1945 Jalta/NSV Liit
jalta - 1945 veebruaris toimus Jaltas konverents, millest võtsid jällegi osa Stalin, Roosevelt ja Churchill. Seal kooskõlastati Saksamaa purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus. Määrati kindlaks ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni asutamiskonverentsi aeg ja koht, milleks sai 1945 aprillis San Francisco. Konverentsi viimasel päeval kirjutasid osalejad alla ÜRO põhikirjale, mis jõustus 24. oktoobril 1945.
Potsdami konverents toimus 1945. aasta 16. juulist 2. augustini Cecilienhofis, Potsdamis. Konverentsil arutasid Teise maailmasõja kolm võitjariiki -- Ameerika Ühendriigid (mida esindas president Harry Truman ), Nõukogude Liit (Kommunistliku Partei peasekretär Jossif Stalin) ja Suurbritannia (peaminister Winston Churchill ning hiljem värske peaminister Clement Attlee), Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi, määrasid kindlaks poliitilised ja majanduslikud põhimõtted Saksamaa sõjaaegsete liitlaste kontrollimiseks, saavutasid kokkuleppe anda sõjaroimarid rahvusvahelise kohtu alla ning esitasid Jaapanile ultimaatiumi tingimusteta kapituleerumise nõudega.

Kuidas toimus Jaapani sõjaline purustamine?
Pärast Saksamaa alistumist muutus peamiseks sõjatandriks Kaug–Ida. USA jätkas vastaste hõivatud alade tagasivallutamist. Ehkki Jaapani olukord oli lootusetu, ei nõustunud ta kapituleerumisega. Seepeale otsustas USA kasutada tuumapommi, mis heideti kahele Jaapani linnale – Hiroshimale ja Nagasakile. 260 000 inimest sai surma ning jaapanlaste vastupanu oli murtud.
Nõukogude väed tungisid Mandžuuriasse ja Koreasse, purustades Jaapani miljonilise armee. Pärast seda olid juhid nõus tingimusteta alla andma ning 2. septembril 1945 allkirjastasid Jaapani ning USA esindajad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani kapitulatsiooniakti . Teine maailmasõda oli ametlikult lõppenud.

Millised olid II maailmasõja tagajärjed? Kuidas muutusid Euroopa riikide piirid pärast II maailmasõda? Kuidas muutus riigikord?
Territoriaalsed muutused

Pariisi rahulepingud teljeriikidega: Saksamaa, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Soomega 1947
Kaotajariigid maksavad reparatsioone rahas, toiduainetes , tööstuskaubana, tehaste sisseseadena
Kaotajariikide territooriumi kärpimine sõjaeelsele tasemele või veel rohkem.
Saksamaa kaotas ¼ territooriumist. Elsass -Lotring Prantsusmaale, Sudeedimaa Tšehhoslovakkiale, osa Ida-Preisimaast Poolale ja NSV Liidule.
Soome kaotas Karjala NSV Liidule
Saksamaa ja Berliini jagamine 4 okupatsioonitsooniks
Itaalialt kolooniate äravõtmine.
Jaapanilt vallutatud alade äravõtmine – 1897 . a piirid

Mõisted.
Partisanid ehk siss on korrapäratu sõjaväe liige, mis moodustati mingi maa-ala üle kontrolli saamaks välisvõimu või välisarmee käest.
Koonduslaagrid - Auschwitzi , Treblinka koonduslaagrid.
Holokaust on termin, mida üldiselt kasutatakse Teise maailmasõja ajal Saksamaa poolt juutide vastu toime pandud genotsiidi tähistamiseks.
Vatupanuliikumine - tähistamaks Saksa, Itaalia, Jaapani (harvem ka Nõukogude) okupantide ja nende käsilaste vastaseid liikumisi, mis tegutsesid ajavahemikul 1939–1945.
Kollaboratsioon on koostöö, kaastöötamine, partnerlus ; samuti vaenuliku võõrriigi, näiteks okupatsiooniga pealesurutud režiimi toetamine, abistamine ja/või sellega kaasaminek.

Nimed:
Mannerheim
Rommel oli Saksamaa sõjaväelane, kindralfeldmarssal.
Žukov oli Nõukogude riigitegelane ja väejuht, Nõukogude Liidu marssal, neljakordne Nõukogude Liidu kangelane, Mongoolia Rahvavabariigi kangelane.
Eisenhower oli USA sõjaväelane ja poliitik . Vabariiklaste kandidaadina valiti ta USA 34. presidendiks. Teise maailmasõja ajal tegutses ta liitlasvägede ülemjuhatajana Euroopas.
Montgomery –Briti vägede ülemjuhataja.
Keitel oli Saksa kindralfeldmarssal ning Relvajõudude ülemjuhatuse esimees. Mõisteti Nürnbergi tribunali poolt surma.
Churchill oli Suurbritannia poliitik, Suurbritannia peaminister.
De Gaulle oli Prantsuse sõjaväelane ja riigimees, moodustas Londonis Prantsusmaa valitsuse eksiilis.
Roosevelt – USA president.
Truman – USA president.
Stalin oli Nõukogude Liidu diktaator .
Hitler oli Austriast pärit Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (1921–1945). Aastatel 1934–1945 oli ta Saksamaa diktaator ametliku tiitliga Saksamaa kantsler (1933–1945) ning tiitliga riigipea ("füürer ja riigikantsler"; 1934–1945).
Mussolini oli Itaalia peaminister ja diktaator aastail 1922–1943 ja seejärel juhtis aastatel 1943–1945 Saksamaa marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki.

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 24 allalaadimist

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

24 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

vupiduuu Õppematerjali autor

(kordamisküsimused)

hitler konverents britannia suurbritannia stalin churchill roosevelt peaminister dessant

Sarnased õppematerjalid

doc

KT II maailmasõda

· Kamikazed. Jaapan keeldus kapituleerumast. · NSVL tungis Hiinasse ja lõi puruks Jaapani armee Mandzhuurias. · President Trumani otsustas säästa USA sõdureid ja lõpetada sõja kiiresti. · 6. ja 9. aug USA tuumapommid Hiroshimale ja Nagasakile · Hukkus u 300 tuh inimest (põletus, varingud, kiiritushaigus, verevähk) · Jaapan kapituleerus 15. aug 10. Millised olid II maailmasõja tagajärjed? Kuidas muutusid Euroopa riikide piirid pärast II maailmasõda? Kuidas muutus riigikord? Riigipiirid · Taastatakse Saksamaa 1937. a piirid · Saksamaa idapiir Poolaga läheb mööda Oderi ja Neisse jõge · Ida-Preisimaa läheb N Liidule · Sakslased deporteeritakse oma etnilisele kodumaale · N Liidu poolt 1940. a hõivatud alad jäävad talle (Eesti, Läti, Leedu, osa Karjalast, Ida-Poola, Bessaraabia) Territoriaalsed muutused · Pariisi rahulepingud teljeriikidega: Saksamaa, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia,

Ajalugu

docx

II maailmasõda

Punaarmee liigus edasi Poolasse, poola alustas vastupanuliikumise ülestõusu. Punaarmee purustas Mitte, siis tahtsid lüüa ka Nordi. Sakslased pidid Eestist, leedust ja Lätist kaduma. Siis rünnati Soomet murdes läbi Mannerheimi liini. Soome sõjajõud jäid purustamata ning 1944 sõlmiti Soome-NSV rahulepingu. Punaarmee okupeeris veel Rumeenia, Bulgaaria ja Jugoslaavia. Sõjast üritas väljuda ka Ungari kuid sakslased okupeerisid selle ning kukutasid valitususe. Totaalne sõda II maailmasõda kujunes juba algusest peale totaalseks sõjaks: selles olid pmst sunnitud osalema kõik sõtta haaratud riikide kodanikud. Eriti raskeks kujunes nende inimeste olukord, kelle kodumaa oli okupeeritud. Pärast maa vallutamist sai tavaliselt võimule valitsus mis koosnes võõra võimuga koostööd tegevatest inimestest (kollaborandid) Selliseid tegelasi leidus kõikides riikides. Tavaliselt põhjendati seda käitumist oma maa ja rahva huvide eest seista

Ajalugu

doc

II maailmasõda

ostmist Saksamaa poolt, mida oli vaja sõdimiseks Läänes 1939-1940) ja salajase poolega jagati mõjusfäärid Ida-Euroopas ning lepiti kokku septembris alustatava Poola riigi likvideerimise suhtes. Mida kujutas endast Saksamaa maharahustamise poliitika? Nõuti, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale Sudeedimaa (3mln sakslast) Tagajärg: 1. okt 1938 Saksa armee marssis Sudeedimaale Kas II maailmasõda oleks saanud ära hoida? Ilmselt oleks sõda toimunud nii või teisiti, kuna Versailles rahulepinguga oli tekitatud Saksamaale ülekohut, võttes ära tohutud maad Saksamaa elanikega. Kuigi ka Saksamaa on vastutav sõja alustamises, nt okupeerides Tšehhoslovakkia. 2. Kuidas likvideeriti Poola, Eesti, Läti ja Leedu omariiklus? *1939. 1. september ründas Saksamaa Poolat läänest. Poola vägede relvastus oli vananenud, lennuvägi hävitati maapinnal. Varssavi piirati

Ajalugu

docx

Teine maailmasõda konspekt

Teises maailmasõjas hukkus ligikaudu 55 miljonit inimest, haavata sai 35 miljonit ning ligikaudu 3 miljonit inimest jäi teadmata kadunuks. 2. Sõja ohvrite hulgas kasvas tsiviilelanike osakaal (põhjuseks massirepressioonid, holokaust, strateegiline pommitamine, aatomipommirünnakud jne). 3. Sõjakulusid on hinnatud 1500 miljardile dollarile. 4. Kiirenes teaduslik-tehniline areng. 5. Muutus Euroopa poliitiline kaart – likvideeriti enne Teist maailmasõda eksisteerinud riike (nt Eesti, Läti, Leedu) ning nihutati oluliselt riigipiire Euroopas ja teistel mandritel. 6. USA majanduslik ja poliitiline positsioon maailmas tugevnes. USA muutus demokraatliku läänemaailma liidriks. 7. Vastavalt 1945 San Franzisco konverentsi otsustele loodi ÜRO (Ühinenud Rahvaste Organisatsioon), mille ülesandeks sai rahu kindlustamine maailmas (vt ka õpik lk.36). 8

11.klassi ajalugu

docx

Teine maailmasõda konspekt 1

Kategoriseerimata

docx

Teine maailmasõda konspekt 1

Kategoriseerimata

docx

Teine maailmasõda konspekt 1

11.klassi ajalugu

docx

AJALOO KT II MS

1945 aprillini- Königsbergi granison oli sunnitud kapituleeruma. Ameerika vägedel tekkis võimalus tungida Berliini peale, kuid poliitiline olukord keelas selle ära. Berliin oli lubanud Stalinile. 16.aprill 1945 Punaarmee pealetung Oderil. 24.aprill jõuti Berliini. Hitler käskis Berliini viimse võimaluseni kaitsta. Hitler tegi enesetapu 1945 30 aprill. 2.aprillil Berliin kapituleerus. Saksamaa alistumine 7.mail 1945 kirjutati alla Saksamaa täielikule kapituleerumise aktile. II maailmasõda oli sellega Euroopas lõppenud. See 40 punk kirjeldab siis natuke ka 42. Punkti ( saksamaa lüüasaamine Teises maailmasõjas) 42. Saksamaa lüüasaamine II MS's 1942-1944 kaotasid Sakslased järjest lahinguid- Aafrikas alistuti Suurbritanniale ja USAle, Venemaal kanti Punaarmee ees järjest suuri kaotusi. Saksa sõdurid olid väsinud ja sõjast kurnatud ning ei suutnud enam ''välksõda'' jätkata. 6.juunil 1944 algas Normandia

Ajalugu

Rohkem sarnaseid