Vene riigijuhid ja nende välispoliitika koos majandusega (0)

Sarnased õppematerjalid

50

pptx

Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei peasekretärid

NLKP (Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei) XIX kongressil 1952 valiti Leonid Keskkomitee liikmeks ja sealhulgas ka sekretäriks 1953 → Merejõudude Poliitilise Valitsuse ülem ning Nõukogude Armee ja Sõjalaevastiku Poliitilise Peavalitsuse asetäitja 1954 → NLKP Keskkomitee teine sekretär 1955 → NLKP Keskkomitee esimene sekretär NLKP XX kongressil valiti ta Keskkomitee liikmeks ja 1956 sekretäriks 1958 → NLKP Keskomitee Vene NFSV Büroo esimehe asetäitja 1960 → NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees 1964 → NLKP Keskkomitee peasekretär - algas stagnatsioon ehk seisak Oli võimul kuni surmani 10. novembril 1982 Brežnev riigijuhina Leonid oli neostalinist → ei kiitnud heaks Hruštšovi Stalini isiku kultuse paljastamist ja hakkas rahvast tagasi raamidesse suruma Välismaailmaga suhtlemise valvamine ja piiramine Teisitimõtlejate repressioon

Ajalugu

10

docx

Kommunistliku süsteemi kujunemine

Nõukogude vägivallapoliitika ja vastupanu kommunistlikule süsteemile Eesti NSV-s  Vägivallapoliitika o Eesmärk – ühiskonna allutamine Parteile ja selle liidritele; igasuguse vastupanu mahasurumine  o Suunaja – NLKP o Elluviijad – NKVD ja KGB  Vägivallapoliitika ohvriteks olid Saksa sõjaväes v Omakaitses teeninud mehed, sakslastega koostööd teinud poliitikud, metsavennad ja nende sugulased või kaasaaitajad, rikkamad talupojad.  Vastupanu Kommunistlikule süsteemile o Algusaastatel Metsavendlus (Sellele tõmmati piir peale 1949. aasta küüditamisega) o Aktiivne vastupanu – maapiirkondades parteiaktivistide tapmine o 1950. aastatel tekkisid noorte salaorganisatsioonid, kes levitasid Nõukogude vastaseid lendlehti („Eesti noorte malev“, „Eesti Rahvuslaste liit“, „Kotkad“) o 1960. a

Ajalugu

4

docx

NSVL Külma sõja ajal

Lääne riikide vahel 1973. aasta juulist 1975. aastani), milles oli arutluse all Euroopa julgeolek ja koostöö. Pärast Brežnevi surma sai NSVL-i juhiks 1982-1984 Juri Andropov, kes mõistis reformide vajadust, kuid lühikese valitsemisaja tõttu sisulisi muudatusi ei toimunud. 1984-1985 oli võimul brežnevimeelne Konstantin Tšernenko. Majanduse mahajäämus Läänest süvenes. NSVL oli kaotanud oma autoriteedi ja hinnanud üle oma võimed. Majandus oli sisuliselt pankrotis. Sisepoliitiline olukord pingestus. Tekkisid teisitimõtlejad ehk dissidendid, keda tagakiusati. Pärast Tšernenko surma valiti 1985. aastal uueks parteijuhiks Mihhail Gorbatšov. Ta mõistis, et riigi päästmiseks on vaja tõsiseid reforme, kuna eelmiste juhtide ajal oli riigi majandusareng pidurdunud ning korruptsioon süvenenud. Algas perestroika ehk uutmine. Reformide käigus toimus korruptsiooni- ja

Ajalugu

26

doc

MaailmPärastTeistMaailmas õda

KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ohvritest olid umbes pooled

10.klassi ajalugu

28

docx

Ajaloo arvestuse küsimused 24.11.2017

Ajaloo arvestuse küsimused 24.11.2017 1. NSV Liidu kujunemine (veebruarirevolutsioon 1917) Venemaa sõjajõud, majandus ja poliitiline süsteem polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa Esimene maailmasõda. Riiki tabas majanduslik kaos, sõjavägi revolutsioneerus, tsaarivalitsusega olid rahulolematud nii ala-, kui ka ülemkihid. Aktiviseerusid kodanlikud ja vasakpoolsed parteid, kes võtsid eesmärgiks senise valitsemissüsteemi kukutamise. Kasvasid ka vähemusrahvuste iseseisvumispüüded, kellele sõda andis võimaluse relvastumiseks ning rahvusväeosade moodustamiseks. Revolutsioon

Ajalugu

12

odt

Ajalugu peale II MS

-1949-Massiküüditamine -Karotami aeg on kolhooside rajamise tipp periood -1950 märts- vahetati Karotam välja saadeti Moskvasse riigitööle -1950-1978- EKP juht Ivan Käbin- Elas üle neli võimu: Stalin, Beria, Brežnev, Hruštšov). Täitis piisavalt Moskva käske, kuid arvestas ka võimalikult palju Eesti oludega. -Peale Käbinit Karl Vaino. -1978-1988 Karl Vaino EKP peasekretär.Kõige truum ja venemeelsem EKP juht. Vene keele pealetungi algus. -1988-1990- EKP peasekretär Vaino Väljas. Rahvusmeelne kommunist. -Territoriaalsed muudatused: Eesti ala vähenemine Jaanalinna ja Petserimaa arvelt. -Muutused haldusjaotuses: Maakonnad asendusid rajoonidega; lühikest aega olid ka oblastid; Valdade asemele tulid külanõukogud. -Majanduslikud muutused: Maareform 40ndate lõpus (maa võõrandamine okupantidelt ja muudelt musta nimekirja kuulunud isikutelt); Sovhoosid ja kolhoosid; Industrialiseemine (rasketööstus-

Ajalugu

8

docx

Nõukogude Liit Hruštšovi ajal referaat

määrati Malenkov, kellel oli Staliniga kõige parem läbisaamine, kuid keda Stalin ise poleks mantlipärijaks valinud. Peale Stalini surma olid Nikita Hruštšovi suurimad konkurendid Georgi Malenkov ja Laverenti Beria. 14. märtsiks oli võimu haaranud enda kätte Hruštšov. Beria üritas enda populaarsust tõsta kurjategijate (ja poliitvangide) vabastamisega vanglatest (GULAG-ist), kuid see süvendas pingeid. Hruštšov ja Malenkov otsustasid koostööd teha Beria kõrvaldamiseks ja koos valitseda edasi: Beria arreteeriti 1953 juulis ning mõisteti surma. Malenkov ja Hruštšovi omavaheline võimuvõitlus kestis septembrini. Partei Keskkomitee pleenumil 7. septembril 1953 valiti senine Keskkomitee sekretär Nikita Hruštšov Keskkomitee esimeseks sekretäriks. Malenkob jäi Ministrite Nõukogu esimeheks 1955. aastani kuni tema asemele määrati Bulganin. SULAAEG

12. klassi ajalugu

20

rtf

Nõukogude Liidu ja Idabloki lagunemine

1.Sissejuhatus 2.Nõukogude Liidu lagunemine 3.Idabloki lagunemine 4.Kokkuvõte  Sissejuhatus 1985. aastal alanud perestroikapoliitika eesmärk pidi olema nõukogude ühiskonna majanduslikust ja välispoliitilisest ummikust väljaviimine sotsialistlikku ühiskonnakorda säilitades. Seda loodeti saavutada majanduselu ajakohastamise, valitseva režiimi osalise ümberkorraldamise, sõnavabaduse suurendamise ja paindlikuma välispoliitika abil. Moskva välispoliitiline “uut moodi mõtlemine” tõi endaga kaasa külma sõja taandumise ning kommunismi kokkuvarisemise Ida-Euroopas. Siseriiklikult viis perestroika aga ühiskonna sügavasse vastasseisu, mis tipnes tagurlike poliitiliste jõudude võimuhaaramiskatsega 1991. aasta augustis. Riigipöörde läbikukkumine põhjustas omakorda Nõukogude Liidu lagunemise ning andis võimaluse paljudele liiduvabariikidele iseseisvumiseks.

Kategoriseerimata

Kommentaarid (0)