Vene riigijuhid ja nende välispoliitika koos majandusega (0)

LENIN
Nimi: Vladimir Iljits Uljanov (1870-1924)
Päritolu: Simbirsk, Venemaa keisririik
Majandus: Venemaa majandus oli paljusektoriline. Põhiline oli sotsialislik sektor, millesse kuulusid riigistatud ettevõtted, põllumajanduslikus tootmises sovhoosid ja kolhoosid. Sotsialistliku majanduse loomise asemel tekkis nn. punakaartlik rünnak kapitalile, mis tähendas, et varakatelt (rikkatelt) kihtidelt püüti ära võtta nii palju kui võimalik, et tugevdada majandussektorit.
Sovhoos – riigimajandus ; Kolhoos – eramajandus
keelati viljaga kauplemine
Poliitika: proletaarlane vs kapitalist; tekkisid klassid (alamklass, kõrgklass, keskklass) ei olnud rahvust; Relvastatud võitlus vaheldus parteide rahulikuma poliitilise konkurentsiga; põhimõte – võimalikult kiirelt ja sügavalt kindlustada oma võimu proletariaadi diktatuuri abil.
NEP - Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu majanduspoliitika , mille pakkusid 1921. aastal välja Lenin ja Trotski. Et Venemaa kodusõda ja Esimene maailmasõda olid Venemaa majanduse hävitanud, pidi Nõukogude Venemaa tegema majanduspoliitikas reformi; otsustati minna üle NEP-ile. Uue poliitika eesmärk oli tugevdada töölisklassi ja talurahva liitu ning suurendada töötajate huvi majanduse edendamise vastu. Selle saavutamiseks asendati toiduainete loovutamise kohustus toitlusmaksuga ning lubati ajutiselt erakaubandust. NEP-i lõpetas 1929. aastal Jossif Stalin .
SURM: 1918. aasta 30. augustil tulistas Sotsialistide-Revolutsionääride Partei liige Fanny Kaplan Lenini pihta kolm lasku, haavates teda kahega. Ühe, suhteliselt ohutu haava sai ta kätte, teine lask tabas Leninit kaela ja õla üleminekule. Selle tulemusena sattus veri kopsu ja tema olukord ei olnud kiita. Leninit raviti kodus ja see ei saanud anda häid tulemusi.
1922. mais tabas Leninit halvatushoog. Tema parem külg oli osaliselt paralüseeritud ning ta ei osalenud enam valitsuse tegevuses. Sama aasta detsembris tabas teda teine halvatushoog, mille tagajärjel ta enam ei osalenud aktiivses poliitikas. Märtsis 1923 oli Leninil kolmas halvatushoog, mille tagajärjel ta kaotas kõnevõime. Sellest ta enam ei toibunud. Lenin suri 21. jaanuaril 1924.
STALIN
Nimi: Jossif Vissarionovitš Stalin (1924-1953) surmaga
Päritolu: Gori, Gruusia
Majandus: Sellel ametikohal oli tal võimalus võtta tööle endale sobivaid-ustavaid riigiametnikke ja nii kindlustada iseenda võim. Stalin asus Lenini surma järel kohe likvideerima oma peamisi konkurente, tähtsaimaks saavutuseks oli Trotski kui kõige kõvema vastase kõrvaldamine. 1928. aastaks oli kontroll riigi üle täielikult Stalini käes. Stalini võimuletulek tõi kaasa olulised muudatused riigi majanduspoliitikas. 1928.a.-ks oli NEP likvidee-ritud ning algas industrialiseerimine (tööstuse, eriti suurtööstuse eelisarendamine, rõhuga masinate ja relva-de tootmisel) ja kollektiviseerimine ehk massiline kolhoseerimine (sunduslik ja vägivaldne kolhooside loomine, millega kaasnes jõukamate talupoegade ehk nn kulakute represseerimine ja ulatuslik näljahäda 1930ndate algul, mis tõi kaasa kuni 7 mln hukkunut). Kõige selle eesmärk oli muuta NSV Liit lühikese ajaga võimsaks tööstusriigiks, tagada riigi sõjalise võimsuse kiire kasv ja võimaldada teostada maailma- revolutsioon (kommunismi levitamine üle maailma). Stalinliku majanduspoliitika lahutamatuks osaks oli plaanimajandus – majanduse arendamine tsentraliseeritult, riiklike plaanide alusel. Plaane tehti üldiselt 5 aasta peale (viisaastakuplaanid). Kõige selle tulemusena sai NSV Liidust võimas tööstusriik (samas – kuna tarbekaupade tootmisele erilist tähelepanu ei pööratud, siis oli NEP-i lõpetamisest alates riigis terav puudus igapäevaeluks tarvilikest asjadest, nii et tavainimesel polnud riigi tööstusvõimsusest suurt abi).
Poliitika: 1930. aastatel, pärast kõikvõimalike konkurentide tapmist või muul moel kõrvaldamist, kindlustus veelgi Stalini ainuvõim. Sel ajal võttis stalinlik terror ennenägematu ulatuse (30ndaid nimetatakse hiilgava terrori ajajärguks). Poliitiliste vastaste paikapanemiseks peeti mitu näidisprotsessi, mis olid Stalini lavastatud farsid. 1930ndate lõpus tabas “puhastus” lisaks kommunistliku partei juhtidele ka sõjaväge. Keegi ei võinud olla kindel oma julgeolekus, NKVD töötas täistuuridel ja täitis sunnitöölaagreid ( GULAG -i laagrid) üha uue “materjaliga”. Nõukogude majandus hakkas suurel määral sõltuma GULAG-i laagrites tehtavast orjatööst. Represseeritute arvu ei tea keegi, kuid neid oli kümneid miljoneid (võib-olla isegi kuni 40 mln surnut, rääkimata vangistatutest-sunnitöölistest). 1950.aastate alguseks oli Stalini poliitika viinud Eesti põllumajanduse täieliku krahhi äärele. Uus NSVL juhtkond pööras põllumajandusele rohkem tähelepanu, suurendas selle majandusvaldkonna finantseerimist ning tühistas varasemaid kolhoosidele üle-jõu käivaid kohustusi. Eesti NSV-s tõi see enesega kaasa:
A) Vähendati kolhooside kohustuslikke müüginorme.
B) Tõsteti riiklikke varumishindu.
C) Alates 1950.aastate lõpust hakati kogu palka maksma kolhoosnikele rahas.
D) Isiklikelt abimajapidamistelt kaotati järk-järgult kohustuslikud müüginormid.
E) Paranes ühismajandite masinapark.
F) Kasvas ühismajandite juhtivkaadri ametialane ettevalmistus.
G) 1960.aastatel alustati majandite spetsialiseerumist mingis kindlas valdkonnas (linnu-, sea- või loomakasvatus ) ning alustati suurfarmide rajamist.
SURM: Stalini tervis hakkas halvenema pärast teist maailmasõda. Tal oli tugevast suitsetamisest tingitud ateroskleroos. 1953. aasta 2. märtsil diagnoositi tal ajuverejooks, mille oli põhjustanud kõrge vererõhk ja kõhuverejooks. Stalin suri 3 päeva hiljem 74 aasta vanuselt.
HRUŠTŠOV
Nimi: NIKITA SERGEJEVITŠ HRUŠTŠOV ( 1953-1964)
Päritolu: Kurski kubermang , Ukraina
Majandus: Majanduselus pööras Hruštšov rohkem tähelepanu kergetööstuse ja põllumajanduse arengule, andes rohkem otsustamisvabadust tootjatele. See tõi kaasa olukorra, kus rahva elatustase paranes. Majandusnäitajad kasvasid sedavõrd kiiresti, et Hruštšovi arvates pidi Nõukogude Liit üsna varsti jõudma olukorda, kus oleks võimalik alustada kommunistliku ühiskonna ülesehitamist. Seetõttu võetigi NLKP XXII kongressil vastu NLKP programm, mille kohaselt 1980. aastate alguseks peab NSV Liit olema jõudnud kommunismi. Samas tegi Hruštšov aga suuri vigu. Tal puudus püsivus ning aeg ajalt oli ta meel väga heitlik, seetõttu viidi tema valitsusajal läbi mitmeid läbimõtlemata kampaaniaid, millistest tuntumad olid Kasahstani steppidesse uudismaade rajamine ja maisikasvatamise kampaania. Üldiselt algas 1960. aastate alguses majanduslangus, mis oli tingitud väärast majanduspoliitikast.
Poliitika: Hruštšovi välispoliitika oli heitlik ja mitmepalgeline. Ta loobus Stalini seisukohast , mille järgi sõjad on möödapääsmatud kuni maailmakommunismi kehtestamiseni ning asendas selle rahuliku kooseksisteerimise propageerimisega. Erinevalt senistest Nõukogude riigijuhtidest reisis ta palju ringi ning võitis südameid oma joviaalse ja avala käitumislaadiga. Tema populaarsust tõstsid NSV Liidu edusammud kosmoses ("Sputnik" 4. oktoobril 1957. a., Juri Gagarin kosmoses 12. aprillil 1962. a.). Samal ajal aga surus ta veriselt maha Ungari ülestõusu 1956. a. ning paigutas Kuubale Nõukogude tuumaraketid, tekitades sellega 1962. a. oktoobris olukorra, kus umbes nädala jooksul seisis maailm tuumasõja veerel.
SURM: 1964. a. oktoobris kukutasid vandenõulased eesotsas Leonid Brežneviga Hruštšovi võimult. Erandlik oli aga see, et Hruštšovi ei tapetud , vaid saadeti pensionile. Oma elu viimased aastad elas ta tagasitõmbunult oma Moskva korteris või Moskva-lähedases riiklikus suvilas
BREŽNEV
Nimi: Leonid Iljitš Brežnev (1964-1982)
Päritolu: Dnipropetrovski oblast Ukraina
Majandus: 1960. aastate teisel poolel NSV Liidu majanduse areng elavnes. Selleks andsid tõuke ümberkorraldused, mille keskmeks oli 1965. aasta majandusreform. Reformi põhisuunad esitas Kossõgin ja neis oli kavas suurendada ettevõtete iseseisvust eesmärgiga välja jõud sotsialistliku isemajandamiseni. Ettevõtete edukust taheti hakata hindama mitte valmistatud toodangu järgi, vaid realiseeritud lõpptoodangu alusel. 1967. aastal teostati hinnareform, millega püüti sisse viia majanduslikult põhjendatud hinnad. Reformi suhteliselt edukale algusele vaatamata ei rakendunud kavatsetud majandusuuendused ellu. 1970. aastate alguses minetas Kossõgin oma suhtelise iseseisvuse majanduselu juhtimisel ning ka teisejärgulisi majandusküsimusi hakati kinnitama eelnevalt Poliitbüroos. See tugevdas Brežnevi positisoone. Majandusreform sumbus tugevneva käsumajanduse rüppe. Majanduse areng jätkus ekstensiivselt, s.t loodi täiendavaid töökohti, ehitati juurde uusi tehaseid, laiendati loodusvarade kasutuselevõtmist. Majandusliku tõusu saavutamine intensiivsuse, näiteks tööviljakuse arvel jäi tagasihoidlikuks. 1970. aastate alguseks oli Nõukogude ekstensiivne majandussüsteem oma sisemised arenguvõimalused ammendanud. Ta toimis edasi eeskätt tänu soodsatele välistingimustele. Maailmaturul tõusid naftahinnad ja NSV Liidu sissetulekud suurenesid, mis võimaldas Moskval Läänest importida seda, mis hädavajalik, muu hulgas muide ka teravilja. Majanduse tsentraliseeritus süvenes, sellega kaasnes ametkondade mõju kasv ühiskonnas. Poliitiline ja majanduslik võim olid tihedalt kokku kasvanud, kusjuures nende ühise kontrolli alla jäid ka õiguskaitseorganid ja sunniaparaat. Parteiaparaadi ja ametkondade ringkäendus kujunes välja ühiskonna kõigil tasandeil, andes sellega enneolematud võimalused korruptsiooniks ja varimajanduseks.
Poliitika: Tegelikult püüdis Brežnev, nagu ka tema eelkäijad, allutada oma mõju alla võimalikult palju riike ja piirkondi. Seoses seniste lepingute tähtaja möödumisega koostati Brežnevi osavõtul uued kahepoolsed sõpruse, vastastikuse abistamise ja koostöö lepingud Nõukogude Liidu ja teiste Moskvale kuulekate riikide vahel ning kirjutati nendele alla. Saksa Demokraatliku Vabariigiga sõlmiti selline leping 1964. aasta juunis, Poolaga 1965. aasta aprillis, Mongooliaga 1966. aasta jaanuaris, Bulgaariaga 1967. aasta mais, Ungariga 1967. aasta septembris, Tšehhoslovakkiaga 1970. aasta mais ning Rumeeniaga 1970. aasta juulis. Nii jätkas nendes riikides nukuvalitsus ja jätkus Moskva karm kontroll.Brežnev tegi ametliku sõprusvisiidi Kuubasse 1974. aastal. Visiidi ajal kirjutati alla Nõukogude- Kuuba deklaratsioonile, mis üldistas NSV Liidu ja Kuuba internatsionaalse koostöö viieteistkümneaastasi kogemusi ning kavandas kahepoolsete sidemete edasiarendamise programmi. Külm sõda oli USA ja NSV Liidu vahel kestnud juba peaaegu 20 aastat(alates 1946.a) kui Brežnev peasekretäriks sai. Brežnev oli mõõdukas neostalinist ega kavatsenudki sõda lõpetada. Kuigi riigi majanduslik olukord ei olnud just hiilgav, jätkas Brežnev oma eelkäijate kombel sõjatööstuse eelisarendamist ja võidurelvastumist. Lisaks sellele püüti näida edukad kõikidel elualadel: spordis, teaduses, majanduses, kunstis jne.Brežnevi ajal oli külm sõda “külm” ainult Euroopas ja Ida-Aasias. Oli terve rida “kuumi” konflikte kolmandas maailmas.
Leonid Brežnevi peasekretäriks olemise ajal jätkus kosmosevõidujooks. Tema võimul oleku ajal tehti lende nii Kuule kui ka Veenusele ja Marsile. Oli mitmeid õnnestunud projekte, kuid ka palju ebaõnnestunuid. 1966. aastal tehti esimene (mehitamata) laskumine Kuule ja samuti ka Veenusele.
Leonid Iljitš Brežnev oli NLKP Keskkomitee peasekretäriks ja seega kogu Nõukogude Liidu juhiks 18 aastat. Tänu oma headele iseloomuomadustele, töökusele ja osavale poliitilisele mängule jõudis ta kõrgele ja hoidis oma positsiooni kindlalt kuni surmani. Tema valitsusajal tugevnesid aga tagurlikud jõud ja vastupanu režiimile. Kehtis range tsensuur ja kontroll kõige üle. Piirati ja valvati suhtlemist välismaailmaga, teisitimõtlejaid represseeriti ning lastele püüti juba maast madalast kommunistlikku ideoloogiat sisendada. Majanduslik olukord riigis üha halvenes, lokkas korruptsioon ja varimajandus . Sõjatööstuse eelisarendamise tõttu kannatas rahvas mitmete toiduainete ja tööstuskaupade nappuse käes. Välispoliitikas jätkus külm sõda ja võidurelvastumine. Võidurelvastumist siiski üritati lõpetada, kuid edutult. Oli pikk stagnatsiooni- ehk seisakuaeg. Pärast Brežnevi surma said üksteise järel peasekretäriks kaks raugastunud kommunisti- Andropov ja Tšernenko.
Surm: Suri 1982. aastal 10. novembril vanadusse. Ta suri une pealt.
ANDROPOV
Nimi: JURI VLADIMIROVITŠ ANDROPOV (1982-1984)
Päritolu: Stavropoli kubermang, Vene keisririik
KGB esimehena oli ta 1970. aastate lõpu-1980. aastate alguse NSV Liidus ainuke mees, kes teadis, millises seisus riik tegelikult on. Partei ja riigi juhtkonna järjest enam gerontofiilset seltskonda see ei huvitanudki. Seetõttu sai Andropov paratamatult aru muudatuste vajalikkusest, kuid saanud riigijuhiks polnud ta ise enam võimeline neid muudatusi tegelikult alustama. Mõningaid kampaaniamaigulisi samme võeti küll ette näiteks töödistsipliini tugevdamiseks ja kuritegevuse ohjeldamiseks , kuid olulist efekti need ei andnud. Ka alustas ta võitlust kuritegevuse vastu riigi tippjuhtkonnas. NSV Liidu reformimine jäi Andropovi protežee Mihhail Sergejevitš Gorbatšovi hooleks. Aastal 1982, pärast Brežnevi surma valiti Andropov uueks NLKP Keskkomitee peasekretäriks. Ta püüdis stagneeruvat Nõukogude Liitu karmide keeldude-käskudega tugevdada, kuid eriti edukaks tema poliitika ei osutunud. Andropov oli viletsa tervisega ning suri juba vähem kui poolteist aastat pärast võimule saamist. Sellega lõppes ka lühiajaline aktiivne periood pärast stagnatsiooni.
Surm: Andropov suri Sarajevo taliolümpiamängude ajal 9. veebruaril 1988. a.
TŠERNENKO
Nimi: Konstantin UstinovitŠ Tšernenko (1984-1985)
Päritolu: Siber
Tšernenko oli nn. vana kooli stalinist ning oma valitsemisajal kavandas ta Jossif Stalini taasaustamist, ta ennistas NLKP ridadesse Stalini inimsusevastaste kuritegude kaasosalised: Vjatšeslav Molotovi, Lev Kaganovitši, Georgi Malenkovi ning tegi ettevalmistusi Volgogradi linna taasnimetamiseks Stalingradiks. Ta veenis ka naasma NSV Liitu Stalini tütre Svetlana Allilujeva, kes lahkus pärast Tšernenko surma uuesti emigratsiooni. Moldaavias jäi Tšernenko silma Leonid Brežnevile, kes soosis Tšernenkot tema edasise karjääri jooksul. Brežnevi sabas jõudis ta NLKP kõrgeimasse ringi ning saavutas 1984. a. konservatiivide esindajana enda valimise NLKP peasekretäriks.
Surm: Kohe pärast valimisi tema tervis halvenes ning ta suri vanadusse 10 märts 1985
GORBATŠOV
Nimi: Mihhail Sergejevitš Gorbatšov (1985-1992)
Päritolu: Stavropol, NSV liit
Majandus: 1985. aasta märtsis sai uueks NLKP peasekretäriks Mihhail Gorbatšov. Ta tuli võimule Nõukogude Liidu jaoks keerulisel ajal: impeeriumi areng oli viinud riigi sise- ja välispoliitilisse ummikusse. Sellises olukorras mõistsid muudatuste vajadust ka kõige tagurlikumad jõud, kes samuti toetasid Gorbatšovi kandidatuuri. Temast pidi saama partei uus liider, kes riigi kriisist välja viib ja säilitab sotsialistliku ühiskonnakorra. Gorbatšovi esialgne uuendustekava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist. See pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel. Hakati uuendama ka riigi juhtkonda. Toimus alkoholipoliitika – hakati tootma vähem alkoholi ning selletõttu tekkis rohkem puskarit. Alkohol läks talongisüsteemi peale. Peale alkoholi ka viin, seep , kütus , suhkur, või, tangained jne. Majandusuuenduste kõrval tõusis alates 1986. aastast päevakorrale uus märksõna – glasnost. See tähendas salastatuse vähendamist ühiskonnas ja sõnavabaduse avardumist. Senised äärmiselt ranged tsensuurireeglid pehmenesid. Nõukogude inimestele hakati rääkima riigis toimunud õnnetustest, katastroofidest, kuritegevuse tõelisest ulatusest. Ajaloosündmusi hakati käsitlema senisest tõepärasemalt. Uutes oludes kasvas järsult massiteabevahendite (eriti ajakirjanduse ja televisiooni) mõju. Ühiskond muutus eriarvamuste suhtes sallivamaks. Avalikustamisega kaasnes ka nõukogude poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga . alustas ta võimule tõustes laiaulatuslikke ühiskondlikke ja majanduslikke reforme (perestroika, glasnost), mis tõid kaasa Nõukogude ühiskonna liberaliseerimise ja demokratiseerumise , majanduslikud ümberkorraldused, mis lõppkokkuvõttes tegid lõpu nõukogulikule plaanimajandusele ja taastasid eraomandil põhineva majandussüsteemi.
Poliitika: Välispoliitikas tunnistas NSV Liit oma allajäämist "külmas sõjas" ning alustas tõsiselt suhete parandamist lääneriikide ja USA-ga ja desarmeerimist ning tõi ära väed Afganistanist. Ida-Euroopa riikidele võimaldas Gorbatšov valida neile meelepärase poliitilise süsteemi, loobudes Brežnevi doktriinist. Pealegi ei kannatanud NSV Liidu majandus enam välja pikku aastaid kestnud võidurelvastumist. Seetõttu pakkuski Gorbatšov välja ulatusliku relvastuse vähendamise (desarmeerimise) kava, mida aga Lääs kohe heaks ei kiitnud. Nõukogude-Ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986. aastal Reykjavíkis toimunud Gorbatšovi ja president Reagani tippkohtumist. Nõukogude välispoliitika muutus paindlikumaks, see tõi kaasa olulisi muudatusi rahvusvahelistes suhetes. Senine Moskva terav vastasseis lääneriikidega kadus . 1987. aastal sõlmiti Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatšov lõpetas sõja Afganistanis ja viis sealt 1989. aastal Nõukogude väed välja. Moskva vähendas kontrolli ka Ida-Euroopas ning hakkas sealt vägesid välja viima. Niisugune vabade-käte-poliitika ja mittesekkumispoliitika viis aastatel 1989-1990 kommunistlike režiimide kokkuvarisemiseni idabloki maades. Oma tegevuse lõpetas Varssasi Lepingu Organisatsioon ning Moskva heakskiidul sai võimalikuks Saksamaa ühinemine. 1980. aastate lõpuks paranesid ka Nõukogude-Hiina suhted.
Elu pärast riigijuhtimist: Pärast NSV Liidu laialisaatmist jäi Gorbatšov pensionile, kuid jätkas aktiivset ühiskondlikku tegevust kirjutades raamatuid ning juhtides Moskva Ühiskondlike, Majanduslike ja Poliitiliste Uuringute Fondi. Olles välismaal väga populaarne , kaotas ta endise NSV Liidu territooriumil igasuguse poliitilise toetuse. 1996. a. presidendivalimistel suutis ta koguda isegi vähem kui 1% valijate toetuse.
Tšernobõli tuumakatastroof leidis aset 26. apr. 1986. , mille tulemusel toimus tuumaelektrijaamas energiaploki plahvatus .Põhjusteks olid reaktori viimine ebastabiilsesse olekusse reaktori turvasüsteemide katsetamisel ning reaktori konstruktsiooni iseärasused. Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal ning eriti Valgevenes . Laiali paisatud radioaktiivse aine hulk ületas nelisada korda Hiroshima pommitamisel tekkinut. Tšernobõli avarii tagajärgede likvideerimiseks kaeti aja jooksul lekkiv (kiiritav) energiaplokk betoonsarkofaagiga, mille ehitamisel osalesid ka Eestist "kordusõppustele" kutsutud sõjaväekohuslased. Esialgu üritati see suurõnnetus NLs maha vaikida ning elanikkonda ei informeeritud koheselt toimunust, kuid hiljem oldi sunnitud toimunut tunnistama.
AUGUSTIPUT Š
Poliitilise elu demokratiseerimine oli teravalt päevakorrale tõstatanud rahvuste enesemääramise küsimuse. Mitu liiduvabariiki eesotsas Eestiga võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni ja püüdles täielikult iseseisvuse poole. Keskvõim püüdis rahvaste iseseisvumispüüdlusi lämmatada. Mitmel pool kasvasid rahvuskonfliktid veristeks kokkupõrgeteks. Järjest mõjukamaks muutus NSV Liidu suurim liiduvabariik – Vene Föderatsioon – eesotsas Boriss Jeltsiniga. Ilmselgeks sai tõsiasi, et senine riiklik ühendus, Nõukogude Liit, oli oma aja ära elanud. Selle asemel hakkas kujunema uus liiduvabariikide majanduslik ja poliitiline ühendus, mis pidi tuginema kõigi liiduvabariikide poolt heakskiidetud liidulepingule. Gorbatšov nägi liidulepingus endise suurriigi kooshoidmise vahendit. Läbirääkimisi liidulepingu sõlmimiseks alustati juba 1990. aastal. 1991.aasta märtsis korraldati rahvahääletus, kus ¾ hääletanutest pooldas endise suurriigi säilimist. Eesti, Läti, Leedu, Armeenia , Gruusia ja Moldova boikoteerisid seda rahvahääletust. Gorbatšovi eestvedamisel hakati koostama uut liidulepingut. Vanameelsed aga püüdsid seda takistada. Päev enne liidulepingu allakirjutamist, 19. augustil 1991. aastal, püüdis võimule tulla Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK). President Gorbatšov suleti Krimmis koduaresti. Rahvale aga teatati, et ta on haigestunud ega suuda oma ametiülesandeid täita. Teda pidi asendama RESK-i esimees, senine Nõukogude Liidu asepresident Janajev. Venemaa demokraatlikud jõud eesotsas Jeltsiniga astusid aga otsustavalt riigipöördekatse – augustiputši – vastu välja ja mõne päevaga poliitiline segadus riigis likvideeriti.