Miinimum palgad (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

10

docx

Kollektiivlepingute laiendamine (tööõigus)

Tööandjate organiseerituse määra kohta puudub usaldusväärne statistika, ent see on ilmselgelt madal. Selle tulemusena toimuvad kollektiivläbirääkimised äriühingu tasandil. ÕIGUSAKTID Valitsuse algatusel laiendamist seadusse ei lisatud, ent 2000. aastal tegi parlament seda ise. Selle kohta esitati väga lühidalt kolm selgitust: • et enamik kollektiivlepingute teemalisi läbirääkimisi toimub äriühingu tasandil, siis annab laiendamine võimaluse kohaldada lepinguid ka ametiühingutesse mittekuuluvate töötajate suhtes; • kollektiivlepingute laiendamine aitab tagada võrdsed töötingimused ja kaitsta töötajaid kõlvatu konkurentsi eest; • laiendamine pakub paremaid töötingimusi kõigile ametiühingutesse mittekuuluvatele töötajatele. Asjaomaseks sätteks on kollektiivlepingu seaduse artikli 4 lõige 4, milles on öeldud järgmist: „Tööandjate ühingu või liidu ja töötajate ühingu või liidu ning tööandjate keskliidu ja töötajate keskliidu vahel

Tööõigus

13

docx

Palga kasv versus töö tootlikkus

väikesed. Palga kasvutempo kiirenemise perioodidele on üldiselt iseloomulikud suuremad erinevused tegevusalade lõikes, kuna majanduse elavnemine ei toimu kõigis valdkondades samaaegselt. Seda oli näha nii 2005­2006 tõusu ajal kui ka kriisi algul, kui osadel tegevusaladel pöördusid palgad juba langusesse, teistel kasv veel jätkus. Palgakasvu erinevused venisid suuremaks ka 2010­2011, kui kaubanduses, kinnisvaras ja eksportivas tööstuses palgad kiirelt kasvasid, mitmes valdkonnas aga langus jätkus. Viimase paari aasta kiire palgakasv on aga tegevusalati jaotunud taas küllaltki ühtlaselt. Majanduskriis on korrigeerinud ka avaliku ja erasektori tegevusalade vahelisi palgasuhteid. Erasektori palga tõus ja langus on ajalooliselt käinud avalikust sektorist ees, nii taastus palgakasv kõigepealt erasektori tegevusaladel. Avalikus halduses, hariduses ja tervishoius jõudis palga kasvutempo erasektori tasemele alles eelmise aasta lõpus

Majandus alused

6

doc

Töötus ja tööpuudus

Kuna tööjõud on suhteliselt kallis, töö nõudmine väheneb, kuna palgad on suhteliselt head, töö pakkumine kasvab. Vahe ongi tööpuudus. Üldiselt arvatakse, et moodsas majanduses on miinimumpalgaga seotud tööpuuduse tähtsus väike, sest enamike majandussektorite palk ületab miinimumpalga tunduvalt. Keynsistlik tööpuudus Palkade langetamine on praktikas ettevõttele väga keeruline ja mõjub väga halvasti töötajate tööviljakusele ning motivatsioonile. Selle tulemusena palgad üldiselt ei lange ja turg ei tasakaalustu. Efektiivse palga teooria Töötaja motivatsioon sõltub palgast. Et tagada töömotivatsioon, on vaja et inimesel oleks kasulikum töötada kui olla töötu. Selleks tuleb töötajale maksta tasakaalupalgast kõrgemat palka. Sellega aga kaob tasakaal turul ja tekib tööpuudus. Tööpuuduse leevendamine Enamasti soovivad valitsused tööpuudust vähendada. Selleks on mitu põhimõtteliselt erinevat teed.

Majandus

12

docx

Kreeka uue valitsuse toimingud

Kreeka uue valitsuse toimingud Kreeka on parlamentaarne vabariik, ning kapitalistliku majandusega Euroopa riik. Alates 1950 kuni 2008 aasta majanduskriisini, edestas Kreeka oma majanduskasvuga enamikke Euroopa riike. Seda välja arvatud 1980 aasta majandusseisaku ajal. Samal ajal, 1981 aasta 1. jaanuaril, astus Kreeka Euroopa Liidu liikmesriigiks. Kreeka edu põhjuseks 2000 aastatel peetakse soodsate laenude kättesaadavust, mis omakorda soodustas kasvavat tarbimist. Ka sel korral, 2001 aasta 1. jaanuarist, otsustas Kreeka astuda euroalasse. Kuid 2009 aasta majanduslanguse ja ülemaailmse finantskriisi tõttu karmistusid laenutingimused, ning selleks ajaks olles võtnud endale laenukohustusi, sai üha suuremaks probleemiks kasvav eelarvepuudujääk. Kuni 2006 aastani oli Kreeka võlg püsinud stabiilsena võrreldes Euroopa Liidu keskmise riigivõlaga. Siis pärast seda on võlg järsult kasvanud kuni 2010 aastani. 2011 aasta juunis oli Kreekas esimene p

Ühiskond

6

docx

Ümbrikupalgad: kasu ja kahju korraga

Jaanuaris kontrollis maksuamet Ida-Virumaal kolme majutus- ja toitlustusettevõtet, kus kokku neli inimest töötasid väidetavalt miinimumpalga või sellest väiksema töötasu eest. Maksuhaldur tuvastas kontrollidel 12 töötajat ehk kolm korda rohkem töötajaid kui varasematel tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonidel märgitud. Peamiselt põhjendati tegevuskohas viibimist abistamise, töö õppimise ja praktikaga. Ameti hinnangul viitavad deklareerimata palgad ja preemiad, et ka abistavate või praktikal viibivate inimeste töösuhte osas ei ole antud tõeseid seletusi. Juhul, kui ettevõte ise kontrolli käigus tuvastatud puudusi deklaratsioonidel ei paranda, koostab maksuhaldur maksuotsuse, millega määrab ettevõttele tasumiseks varem riigile saamata jäänud maksusumma. Kui kontrolli käigus tuvastatakse valeütluste andmine, kus töösuhte tegelikku algust või saadud palgaandmeid varjatakse, siis

Majandus

8

doc

Töö ja palk

TÖÖ JA PALK Tööga puutub inimene tavaliselt kokku juba õige varakult. Kes aitab koduaias vanemaid, kes teenib koolivaheajal elamis- või taskuraha. Töö tulemusena valmistatakse mingi ese või osutatakse teenus. Näiteks põllumees toodab vilja, liha, piima, õpetaja õpetab lapsi, näitleja annab vaatajale emotsionaalse naudingu. Kõigepealt peame küsima: miks inimesed teevad tööd? Peamine põhjus on inimeste vajadus elatusvahendite järele. 1. TÖÖTASU - Majanduslik sund töötasu näol on see, mis inimese tööle paneb. Kuidas ta töötegemisse suhtub, sõltub ka inimese elulaadist. Kas teen tööd selleks, et elada või elan selleks, et tööd teha. Tasu töö eest ei pea alati olema raha. Võib maksta ka naturaalvormis (loonuspalgana) lõunasöök (Nycomed Sefa, Tartu jalatsikombinaat). 2. SUND ­ Maast madalast harjutatakse last tuba koristama, töötama koduaias. Algul rakendatakse sundi, millest hiljem kujuneb harjumus.

Majandus

24

docx

Tööpoliitikast Venemaa, Kreeka ja Rootsi näitel

mis keelustab osalise tööajaga töötavate ja tähtajalise töölepinguga töötavate töövõtjate diskrimineerimise. Kokkuvõte Kui võrrelda Eesti Vabariigi tööõigust ning Rootsi Kuningriigi tööõigust, siis võib tuua välja kardinaalseid erinevusi: 1. Rootsi Kuningriigis on tähtajatu töölepingu lõpetamine praktiliselt võimatu! 2. Töötajate ahistamine on absoluutselt lubamatu ükspuha mis viisil! 3. Diskrimineerimine on rangelt karistatav! 4. Palgad on inimväärsed! 5. Riiklik järelevalve kontrollib pidevalt tööohutust ja töötajatesse suhtumist. Seda nimekirja võiks jätkata veel pikalt, kokkuvõtvalt võiks öelda, et Rootsi Kuningriigi seadusandlus kohustab tööandjaid muutma töötamise töötaja jaoks igakülgselt meeldivaks, et töötaja saabuks tööle ja lahkuks seal ilma negatiivsete emotsioonideta. Võrreldes Eesti tööseadusandlusega ning reaalse praktikaga on tegu võrreldamatute seisukordadega. NB

Sotsiaalpoliitika

12

docx

MAJANDUS eksami küsimused

P2PC.00.288 MAJANDUSTEOORIA ALUSED kordamine eksamiks RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMINE: SKP & HINNATASE 1) Majanduse põhinäitajad ja üldine eesmärk SKP ehk kogutoodang (tähis Y) hinnatase (tähis P; inflatsioon ) tööpuuduse määr (tähis u) Eesmärk: soovime kiiret ja jätkusuutlikku majanduskasvu madala tööpuuduse ja liigse inflatsioonita 2) SKP ja RKP definitsioon ,,Rahvamajanduse arvepidamise süsteemi peamine eesmärk on hinnata majanduse arengut riigi majandusterritooriumil. Arvestuse põhiline näitaja on sisemajanduse koguprodukt (SKP, ingliskeelne lühend GDP)." SKP (sisemajanduse koguprodukt) ­ antud riigi geograafilisel territooriumil teatud perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses. RKP* (rahvamajanduse koguprodukt) ­ antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade kogusumma rahalises v

Majanduse alused

Meedia

Kommentaarid (0)