Miinimum palgad (0)

SISUKORD
SISSEJUHATUS…………………………………………………………………………... 3
1. Miinimumpalk maailmas………………………………………………………………... 3
2. Miinimumpalk ja vaesus ……………………………………………………………........ 5
3. Euroopa Liidu miinimumpalkade edetabel ....................................................................... 6
4. Miinimumpalga poolt ja vastu........................................................................................... 7
5. Alampalga määra muutused Eestis.................................................................................... 8
6. Miinimumbrutotöötasu ja sellest väiksema brutotöötasu saanud täistööajaga töötajate jaotus 2006....................................................................................................................................... 9
KOKKUVÕTE...................................................................................................................... 10
KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................ 11
SISSEJUHATUS
Valisin teema miinimumpalgad kuna majandus languse ajal on töö ja palgad aktuaalne teema. Miinimumpalka peetakse tänapäeval progressiivseks poliitikas, millele leidub rohkem toetajaid poliitmaastiku vasakult poolt. Peamiseks argumendiks miinimumpalga kehtestamisel ja tõstmisel on “inimlikus” ja “inimväärikus”. Antud töös arutlen miinimumpalga plusside ja miinuste üle.
Töö pikkus on 11 lehekülge, olen kasutanud 5 viidatud allikat. Enamus allikaid on pärit internetist. Töös on paremaks mõistmiseks näidatud 3 tabelit ja 2 graafikut.
1. Miinimumpalk maailmas
Miinimumpalga seadus koostati Austraalias ja Uus- Meremaal , seaduse eesmärk oli tagada minimaalne elatustase lihttöölisele. Eelkõige onMost noneconomists believe that minimum wage laws protect workers from exploitation by employers and reduce poverty. miinimumpalga seaduse eesmärk kaitsta töötajaid ekspluateerimise eest ning vähendada vaesust. Most economists believe that minimum wage laws cause unnecessary hardship for the very people they are supposed to help. Enamik majandusteadlasi aga usuvad, et miinimumpalga seadus põhjustab ka tarbetuid raskusi.
The reason is simple : although minimum wage laws can set wages , they cannot guarantee jobs .Praktikas on sageli minimumpalga saajateks madala kvalifikatsiooniga töötajad. Employers typically are not willing to pay a worker more than the value of the additional product that he produces. Tööandjad ei ole nõus maksma töötajale rohkem kui selle väärtuse ulatuses mida ta toodab. See tähendab, et madala kvalifikatsiooniga töötaja, kes toodab näiteks 4,00 $ väärtuses kaupa tunnis, siis on talle väga raske maksta 5,15 $ tunnis, mida seadus ette näeb. As Princeton economist David F. Bradford wrote, “The minimum wage law can be described as saying to the potential worker: 'Unless you can find a job paying at least the minimum wage, you may not accept employment.'” 2
Several decades of studies using aggregate time-series data from a variety of countries have found that minimum wage laws reduce employment.Mitu aastakümmet kestnud uuringud erinevates riikides on näidanud, et miinimumpalga õigus vähendab tööhõivet. At current US wage levels, estimates of job losses suggest that a 10 percent in crease in the minimum wage would decrease employment of low-skilled workers by 1 or 2 percent. Töökohtade kaotust suurendab asjaolu, et töötaja kellel on vähe oskusi, ning tööandja ei ole nõus talle minimum palka maksma, siis ametikoht jääbki täitmata. Kui palkade määr, mille alusel on määratud kohustuslik miinimumpalk, on liiga kõrge, võib sellel olla kahjulik mõju tööhõivele, eriti noorte hulgas. Seetõttu on majandusteadlased tõdenud, et miinimumpalk tõstab töötust madala kvalifikatsiooniga töötajate seas.
Minimum wage increases make unskilled workers more expensive relative to all other factors of production .Miinimumpalga tõus teeb lihttöölise palkamise kalliks igas sfääris. If skilled workers make fifteen dollars an hour and unskilled workers make three dollars an hour, skilled workers are five times as expensive as the unskilled. Kui oskustööline teenib näiteks viisteist dollarit tunnis ja lihttööline kolm dollarit tunnis, siis oskustööline on viis korda kallim kui lihttööline. Imposing a minimum wage of five dollars an hour makes skilled workers relatively more attractive by making them only three times as expensive as unskilled workers. Kui aga kehtestatakse miinimumpalk viis dollarit tunnis, teeb see kvalifitseeritud töötaja suhteliselt atraktiivseks, muutes nad ainult kolm korda kallimaks kui lihttöölised. This explains why unions, whose members have historically been highly skilled and seldom hold minimum wage jobs, invariably support legislation increasing minimum wages.
Many employers in the US construction industry have found it less expensive to hire unskilled workers at low wages and train them on the job.Paljud tööandjad USA ehitussektoris arvavad , et odavam on palgata lihttööline madalale palgale ja koolitada teda töö käigus. By accepting lower wages in return for training, unskilled workers increase their expected future income. Nõustudes madalama palgaga, saades selle eest koolitust, suurendab lihttööline tööandja eeldatavat tulu. With high minimum wages like those specified for government construction by the Davis - Bacon Act, the cost of wages and training for the unskilled may rise enough to make employers prefer more productive union members. Tegelikult jätab kõrge miinimumpalk lihttöölised töötuks, kuna tööandja ei taha maksta tema eeldatavast tulust rohkem. Of course , employers may also respond to minimum wage laws by decreasing overall employment, substituting machines for people, moving production abroad, or shutting down labor-intensive businesses. Tööandjad küll peavad järgima miinimumpalga seadust, kuid võivad vähendada nii ka üldist tööhõivet, asendades inimesed masinatega, liigutades toodangu välismaale või lausa sulgeda liiga tööjõumahuka ettevõtte.
Additional evidence on the distributional effect of minimum wages comes from David Neumark, Mark Schweitzer , and William Wascher.Täiendavalt on miinimumpalga mõju uurinud majandusteadlased David Neumark, Mark Schweitzer ja William Wascher. Raising the minimum wage increases both the probability that a poor family will escape poverty through higher wages and the probability that another nonpoor family will become poor as minimum wage increases price it out of the labor market . Miinimumpalga tõstmisel on suur tõenäosus, et vaene pere pääseb vaesusest kuna hakkab saama kõrgemat palka, ja on olemas ka tõenäosus, et teine pere jääb vaeseks kuna miinimumpalga tõus tõrjub tema tööturult välja. They found that the unemployment caused by minimum wage increases is concentrated among low-income families . Majandusteadlased leidsid , et tööpuudus on põhjustatud alampalga tõusust just väikese sissetulekuga perede seas. This suggests that minimum wage increases generally redistribute income among low-income families rather than moving it from those with high incomes to those with low incomes. Nad avastasid , et kuigi kõik pered ei saa kasu alampalga tõusust, siis üldiselt suurendab see osa vaesete perede tõenäosust elada paremat elu.Minimum wage increases also decrease the proportion of families with incomes between one and a half and three times the poverty level, suggesting that they make it more difficult to escape poverty. 1
It is also easy to overlook the fact that raising the minimum wage applicable to a relatively small proportion of occupations will not necessarily increase measured unemployment.Ei Ei EiSome people will lose their jobs in covered occupations and withdraw from the labor market entirely.Mõned inimesed kaotavad oma töökohad ja võivad kaduda tööturult täielikult. They will not be included in the unemployment statistics. Mõned aga lähevad võtavad end töötutena arvele. Kuigi tööjõu sissevool vähendab palkasid vabades töökohtades, on inimestel siiski töö, kui nad on nõus väiksema palga eest töötama. Miinimum palga seadus hõlmab küll üha enam töökohti, kuid kahanev tööturg ei ole võimeline hõlmamaks kõiki inimesi, kes on töö kaotanud. The 1989 US minimum wage legislation brought us one step closer to this possibility by extending coverage to all workers engaged in interstate commerce, regardless of employer size.
Majandusteadlase The fact that gross unemployment statistics do not necessarily reflect the harm done by minimum wage laws with limited coverage probably explains the popularity of the living -wage ordinances now in vogue in American cities with strong union ties.MajNeumarki Initial empirical studies by Neumark suggest that the trade-off between wages and employment is the same for living wages as for minimum wages. 16 esialgsed uuringud näitasid, et kompromiss palga ja tööhõive vahel puudutab ka elatustasu ja alampalka. Elatustasu määrad kehtestavad miinimumpalga nõuded ettevõtetele ja mittetulundusühingutele, kes saavad lepinguid või toetusi kohalikelt omavalitsustelt. To arrive at the appropriate minimum living wage, advocates calculate the amount required to pay for a basket of goods containing “decent” housing , child care, food, transportation, health insurance , clothing, and taxes for various family sizes. Et jõuda sobiva minimaalse elatustasuni, arvestatakse summasid, mis kuluvad erinevatel “normaalsetel” peredel majapidamisele, lastehoiule, toidukorvile, transpordile, tervishoiule, riietele ja maksudeks . Seejärel määratakse miinimum arvestusega nagu töötaks inimene aasta jooksul nelikümmend tundi nädalas.
Et paremini mõista miinimumpalga muutumist aja jookusl, siis võib näitena tuua In San Francisco in 2001, passage of a living-wage law raised the compensation of airport skycaps from $4.75 an hour to $10.00 an hour plus health insurance. 17 By the end of 2002, the Economic Policy Institute, an advocacy group supported by labor unions and liberal foundations, reported that living-wage ordinances had set minimum wages ranging from $6.25 an hour in Milwaukee to $12.00 an hour in Santa Cruz, California. 18 In September 2003, the California Assembly passed a $10 minimum-wage requirement for contractors doing business with the state.2001 aastal San Franciscos vastu võetud elatustasu seaduse, mis tõstis lennujaama lihttööliste hüvitise 4,75 dollarilt tunnis 10,00 dollarini tunnis, lisaks veel tervisekindlustus. 2002 aasta lõpus teatas Ökonoomse Poliitika Instituut, koostöös ametiühingute ja liberaalsete sihtasutuste loodud uurimisrühmaga, et elatustasu määrad on pannud paika miinimumpalga, ulatudes alates 6,25 dollarist tunnis Milwaukees kuni 12,00 dollarini tunnis Santa Cruzis, Californias. Septembris 2003 võttis California assamblee vastu otsuse seada avaliku sektori töötajate minimaalpalgaks 10 dollarit tunnis.
Siiski By one reckoning, the total cost of the typical basket of worker necessities used to arrive at living-wage minimums exceeds the incomes of almost a third of all families in the United States . 19 It will not be surprising, therefore , as the number of cities with “living-wage” laws expands, to see unskilled workers harmed by falling employment, fewer entry-level jobs, and a reduction in job- related training and educational opportunities.ühe arvutuse kohaselt, ületasid töötaja kulud elatustaseme miinimumi pea kolmandikus Ameerika peredes . Seega ei ole üllatav näha mittekvalifitseeritud töötajate tööpuudust, kuna lihttööline läheb tööandjale aina kallimaks. (2)
2. Miinimumpalk ja vaesus
Näitamaks sidet minimum palga ja vaesuse vahel, peab hindama , kas miinimumpalk täidab piisavalt oma eesmärki? Kui miinimumpalga tõstmine vähendab tööhõivet, nagu eelnevalt selgus, siis kuidas saab see aitada vaeseid ja väikese sissetulekuga peresid? Kui miinimumpalka tõstetakse, siis madala palgalised töötajad saavad kõrgemat tulu. Töötuks jäämise tõenäosust arvestades, siis üldjuhul osasid töötajaid aitab miinimumpalga kasv, samal ajal kui teistele mõjub see halvasti, kuna võib kaotada töö sootuks. Siiski on palju tõenäolisem, et alampalga suurendamine aitab vaeseid peresid rohkem kui kogu madalapalgaliste töötasu tõuseb ning töötus on paratamatu osa ühiskonnas.
Kui madalapalgalised töötajad saavad üldjuhul kasu miinimumpalga tõusust, siis kuidas mõjutab see erinevaid leibkondi? Näiteks kui töökoha kaotab miinimumpalga tõusu pärast vähe kvalifitseeritud teismeline , kes on pärit suhtliselt jõukast perekonnast, ei ole see kaotus väga valus . Teisalt kui töö kaotab alampalga tõusu pärast üksikvanem, siis on see tunduvalt tõenäolisem, et miinimumpalga kasv ei aita vaeseid ja madalapalgalsi peresid vaid võib viia veel sügavamasse vaesusesse. Majandusteadlased võivad ikka veel arutleda, et kas madala sissetulekuga peredel võiks hoopis rohkem kasu olla alampalga alternatiividest (näiteks maksuvaba tulu suurenemisest), kuid poliitikud on veendunud, et miinimumpalga tõstmine on vähemalt kindlam alus, arvestades miinimumpalga eesmärki.
On seadusandjaid, kes toetavad miinimumpalga suurendamist arvates, et nende poliitika toob kasu vaestele peredele, mis sellest, et uurimused on näidanud, et näiteks USAs on miinimumpalga tõus tõstnud ka töötust, just nende perede seas, kes rohkem abi vajavad. Miinimumpalga tõus, kahtlemata , aitab mõnel perel pääseda vaesusest, kuid ka miinimumpalga tõusust põhjustatud töökaotused, näitavad, et miinimumpalga tõstmine ei too ainult kasu, vaid sellel on ka negatiivsed küljed. Seetõttu tuleb eelnevalt iga majanduslikku otsust väga hoolikalt kaaluda, arvestades kõikide kaasnevate aspektidega. (3)
3. Euroopa Liidu miinimumpalkade edetabel
Miinimumpalgad Euroopa Liidu riikides kõiguvad laias vahemikus. Madalaima ja kõrgeima miinimumpalga vahe on enam kui kümnekordne, näitab Eurostati ülevaade ELi miinimumpalkadest tänavu jaanuaris.
Euroliidu riikide seas jookseb jõuka Lääne ja vaese Ida vahel selge veelahe : Lääne-Euroopas jäävad miinimumpalgad enamasti üle 1000 euro (15 647 krooni), Idas aga alla 300 euro (4694 krooni).
Kogu Ida-Euroopast suudab vaid Sloveenia ületada Lääne-Euroopa madalaima miinimumpalgaga riigi Portugali taseme. Ka kandidaatriigis Türgis kehtib napilt kõrgem miinimumpalk kui endistes sotsialismimaades. Riikide jaotus kolme grupi vahel - kuni 400 eurot, 400-800 eurot ning üle 800 euro - ei ole 2008. aasta algusega võrreldes muutunud.
Miinimumpalgad Euroopa Liidus tänavu jaanuaris (eurodes ja kroonides)
Riik
EUR
EEK
Luksemburg
1642
25 692
Iirimaa
1462
22 875
Belgia
1387
21 702
Holland
1382
21 624
Prantsusmaa
1321
20 669
Ühendkuningriik
1010
15 803
Hispaania
728
11 390
Kreeka
681
10 655
Malta
630
9857
Sloveenia
589
9216
Portugal
525
8214
Tšehhi
360
5633
Türgi
319
4991
Slovakkia
296
4631
Poola
281
4397
Eesti
278
4350
Ungari
270
4225
Läti
254
3974
Leedu
232
3630
Rumeenia
153
2394
Bulgaaria
123
1925
Euroopa Liidu 27 riigist seitsmes ei ole kehtestatud üldist miinimumpalka, töötajate õigusi kaitstakse seal ametiühingute kokkulepetega kutsealade kaupa või muul moel. Miinimumpalgata liikmesriigid on Soome, Rootsi, Taani, Austria, Saksamaa, Itaalia ja Küpros. Kandidaatide seast ajavad miinimumpalgata läbi Makedoonia ja Horvaatia .
Kõige varem on miinimumpalk Euroopa Liidu riikidest kehtestatud 1969 Hollandis, millele järgnesid 1970 Prantsusmaa, 1973 Luksemburg, 1974 Malta ja Portugal ning 1975 Belgia. Viimati, 2000. aastal, kehtestati üldine miinimumpalk Iirimaal .
Seevastu muudeti Türgis miinimumpalk kohustuslikuks juba 1936, kaks aastat hiljem rakendati seda ka USAs. Kõige esimestena võtsid miinimumpalga seaduse vastu Austraalia ja Uus- Meremaa 19. sajandi lõpus, tänapäeval on miinimumpalk 90 protsendis maailma riikidest.(5)
4. Miinimumpalga poolt ja vastu
Miinimumpalga pooldajate arvates tõstab see töötajate elatustaset ning seab piiri vaesusele. Ühtlasi motiveerib miinimumpalk inimesi tööle ja aitab säilitada tööharjumust, erinevalt sotsiaaltoetustest. Samuti ei lisa miinimumpalka koormust riigieelarvele.
Vastaste väitel aga tõstab vähegi mõistlikus suuruses miinimumpalk tööpuudust, eriti puuetega ja kogenematute tööliste seas, kes on madala tootlikkusega. Seega parandab miinimumpalga kehtestamine oskustööliste elatustaset lihttööliste arvelt. Ka mõjutab miinimumpalk väikeettevõtteid tugevamini kui suurfirmasid ning soodustab pikemas perspektiivis töökohtade viimist madalama elatustasemega maadesse.
Miinimumpalga tõstmine võib anda lisapõntsu ka inflatsioonile, seega mida annaks miinimumpalga kaotamine?
Miinimumpalga kaotamine annaks inimestele selgemaid signaale sellest, mis tööga kaasneb kõrgem palk ja kuidas korreleeruvad haridus ja kogemus sissetulekuga. Positiivne surve inimestele täiendõppeks. Riigi ülesannete hulka ei kuulu miinimumpalga kehtestamine. Inimeste informeerimine läbi usaldusväärse statistika on riigile piisav roll. Palga alammäär lepitakse Eestis kokku kahepoolsetel läbirääkimistel (ametiühing ja Tööandjate Liit) ning kinnitatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. (5)
Alates
Tunnipalga alammäär
Kuupalga alammäär
täistööaja korral
Alus
01.07.2009
27,00 kr
4350,00 kr
Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määrus nr 90
01.01.2008
27,00 kr
4 350,00 kr
Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrus nr 254
01.01.2007
21,00 kr
3 600,00 kr
Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2006. a määrus nr 273
01.01.2006
17,80 kr
3 000,00 kr
Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005. a määrus nr 328
01.01.2005
15,90 kr
2 690,00 kr
Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2004. a määrus nr 374
01.01.2004
14,60 kr
2 480,00 kr
Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2003. a määrus nr 323
01.01.2003
12,90 kr
2 160,00 kr
Vabariigi Valitsuse 3. detsembri 2002. a määrus nr 366
01.01.2002
10,95 kr
1 850,00 kr
Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2001. a määrus nr 396
01.01.2001
9,40 kr
1 600,00 kr
Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2000. a määrus nr 428
01.01.2000
8,25 kr
1 400,00 kr
Vabariigi Valitsuse 23. novembri 1999. a määrus nr 360
01.01.1999
7,35 kr
1 250,00 kr
Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1998. a määrus nr 270
01.01.1998
6,50 kr
1 100,00 kr
Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 1997. a määrus nr 245
01.02.1997
5,00 kr
845,00 kr
Vabariigi Valitsuse 6. märtsi 1997. a määrus nr 52
01.01.1996
4,00 kr
680,00 kr
Vabariigi Valitsuse 16. jaanuari 1996. a määrus nr 14
5. Alampalga määra muutused Eestis (4)
Joonis 1: Autori koostatud
6. Miinimumbrutotöötasu ja sellest väiksema brutotöötasu saanud täistööajaga töötajate jaotus 2006
2006
Mehed
Naised
Põllumajandus ja jahindus
2,7%
1,2%
Metsamajandus
1,6%
Kalapüük
0,9%
Töötlev tööstus
12,4%
9,2%
Ehitus
8,8%
3,6%
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont
27%
24%
Hotellid ja restoranid
3,5%
9%
Veondus , laondus ja side
12,2%
4,2%
Kinnisvara, rentimine ja äritegevus
14,2%
10,8%
Avalik haldus ja riigikaitse ; kohustuslik sotsiaalkindlustus
1,6%
Haridus
7,3%
18,6%
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne
1,2%
6%
Eesti Statistika kodulehelt on kättesaadav ainult 2006 aasta minimumbrutotöötasu jaotus erinevates töövaldkondades. Tabelist on näha, et suurim hulk miinimum töötasu saajaid nii naiste kui ka meeste hulgas on hulgi- ja jaekaubanduses. Väikseim arv miinimum töötasu saajatest meeste hulgas on kalanduses ning sama näitaja naiste seas on põllumajanduse ja jahinduse alal. (1)
KOKKUVÕTE
Inimene, kellel puudub haridus või kes pole suuteline seda piisavas koguses omandama, on sisuliselt tööjõuturult välja tõrjutud kui tema poolt pakutava tööjõu väärtus jääb alla miinimumpalgale.
Tööandja peamiseks eesmärgiks ei ole enda töötajaid koorida vaid neile maksta tasu tehtud töö eest, mis on tugevas korrelatsiooni nende poolt sooritatud tööga – produktiivsusega. Miinimumpalga kehtestamine või selle tõstmine ei võimalda tööandjal töötajatel kõrgemat palka maksta ilma teenuse/toote hinda tõstmata.
Eestis on töötud ligi 10% tööealisest elanikkonnast, kellest valdav enamus suudaks leida endale tööd, kus makstakse vähem kui miinimumpalk. Kuna tööjõukuludesse lisandub veel sotsiaalmaks ning tööjõuturu regulatsioonidega jäikusega kaasnev preemium, siis pole midagi imestada suure töötute protsendi üle. Inimesed, kelle produktiivsus on madal, kelle oskused ei vasta tööjõuturu vajadustele või kes pole suutelised tegema tööd (invaliidid, puudega inimesed) võiksid miinimumpalga puudumisel samuti leida rakendust mõnel tööl. Nad ei peaks elatuma ainult abirahadest ja saaksid tagasi osa inimväärikusest, mis kaasneb tehtud tööga.
Tavaline töötaja ei peaks kartma , et ta endale uut tööd ei leia. Ta ei pruugi mõnda aega leida sama tulusat tööd, kuid vähemalt leiab ta endale uue töö kiirest . Ja mitte ainult ühe vaid mitu, mida saab korraga pidada kui soovib kõrgemat sissetulekut. Hirmu kadumine tähendaks ka vabatahtlikumat suhet tööandja ja töövõtja vahel ning palgaläbirääkimistel isegi tugevamaid trumpe töövõtjale.
Kui majanduskasv aeglustub ja paralleelselt tõstetakse ka miinimumpalka, siis ei ole põhjust imestada, et ka ametliku palgata inimeste hulk tõuseb. Tööta jäänud inimestele tuleb selgitada, et tööandja maksaks talle meelsasti sama palka edasi, kuid tulenevalt seadusest ei ole tal õigust seda teha.
KASUTATUD KIRJANDUS
1. Eesti Statistika. Võrgulehel http://pub.stat.ee/px-web.2001/dialog/Saveshow.asp (20.10.2009)
2. Gorman, L. The Concise Encyclopedia of Economics : Minimum Wages. Võrgulehel http://www.econlib.org/library/Enc/MinimumWages.html (06.10.2009)
3. Neumark, D. Schweitzer, M. Wascher, W. , February 1, 1999 Federal Reserve Bank of Cleveland Economic Commentary . “Will Increasing the Minimum Wage Help the Poor?”
4. „Palga alammäär läbi aegade.“ Võrgulehel http://www.rpkonsult.ee/index.php/et/materjalid/palga-ala m (29.10.2009)
5. Veede, R. (2009). Euroopa Liidu miinimumpalkade edetabel. Võrgulehel http://www.ekspressjob.ee/est/uudised/viimased/1016-euroopa-liidu-miinimumpalkade-edetabel-ja-kaart (30.10.2009)
11