Curling (0)

Tallinna Pedagoogiline Seminar
Noorsootöö osakond
NT-1
Referaat
Curling
Juhendaja : Marika Veigel
Koostaja : Birgit Albert
Tallinn 2008

Sisukord

Sissejuhatus

Curling on jääspordiala, mida nii tervise- kui profispordina harrastab maailmas mitu miljonit inimest. See on harrastus , mida saavad võrdselt nautida nii mehed kui naised, noored kui vanad.  Curling on mäng, mida paljud on võibolla ainult televiisorist näinud ning seeläbi jäänud eesti rahvale natukene arusaamatuks, millega õieti tegemist on.  Eestis on tänaseks curling suurt populaarsust kogumas. Puhastusimpordi meeskonna eesmärk on tuua see spordiala  lähemale sõpradele ja koostööpartnerite kollektiividele olenemata vanusest.
Curlingut mängitakse tavaliselt ca 45-meetri pikkusel curlingurajal spetsiaalsete graniidist kividega kahe võistkonna vahel. Mängu põhimõte on iseenesest väga lihtne. Vastamisi on kaks neljaliikmelist võistkonda. Eesmärk on heita oma võistkonna kivid ”Kodu” (House) keskpunktile lähemale kui vastase omad. Pärast igat ” Geimi ” (End) saab punkte vaid üks võistkond. Võistkond saab nii mitu punkti, kui palju on tal ”Kodu” keskpunktile lähemal olevaid kive vastase kõige täpsemini heidetud kivist. Mäng üldjuhul kestab eelneva kokkuleppe alusel 6-10 Geimi. Viigilise tulemuse korral mängitakse lisa Geim (id).
Curlingu atraktiivsuse üks põhjuseid on emotsioonide variatsioonid, mida mängijad kogevad mängu jooksul: tabava viske viskamise rõõm, joovastus sellest, et teele saadetud kivi seiskus täpselt planeeritud kohas. Meeleheide sellest, et see peatus vaid sentimeetrite kaugusel sihtmärgist või põnevus püüdes vastaste kivi välja lüüa. Endaga rahulolu, kui oled mänginud hästi osava vastase vastu. Samuti toob mäng kaasa huvipakkuvaid intellektuaalseid väljakutseid. Iga mänguga on seotud kompleksed strateegiad, mis olenevad väga erinevatest asjaoludest. See selgitab ka, miks curlingu hüüdnimeks on saanud “male jääl”. 
Erinevalt paljudest teistest spordialadest jääb Curling meeskonnamäguks, kus olulisim ei ole parimad mängijad vaid parim meeskonnatöö. Traditsiooniliselt saab õiguse oma maad esindada parim võistkond. Põhjalik üksteise tundmine võimaldab erinevates võistlusolukordades kasutada erinevaid mägustrateegijaid arvestades olukorda ja iga liikme parimatest omadustest.
See on mäng, mida saavad mängida igas eas ning füüsilises seisus inimesed,» kiidab Eesti Curlinguliidu juhatuse ning Eesti körlingumeeskonna liige Leo Jakobson .

Ajalugu

Kurling ehk jääkeegel on tõonäoliselt pärit šotimaalt. Seda seetõttu, et sealt on pärit tänaseni säilinud 16.sajandist pärit keeglikivid. Selle ala esimene klubi asutati 1838. aastal Edinburgh'is. Enne 1842. aastat kandis klubi nimetust Grand Caledonian Curling Club, seejärel Royal Caledonian Curling Club.
Šotlased tegid mängu tuntuks kogu maailmas. Kanadas asutati esimene jääkeegli klubi 1807. aastal. Kanada meistrivõistlusi peetakse alates 1927. aastast ja need on tänapäevani maailma hinnatuim selle ala jõuproov. USA-s loodi esimene klubi 1832. aastal Detroidis. Esimene rahvusvaheline matš peeti 1884. aastal USA ja Kanada vahel. Sajandivahetusel levis mäng ka Š veitsi ja mujale Lääne-Euroopasse. Praegu on selle spordiala klubisid paljudes Euroopa riikides.
Olümpiajaloo esimesed medaliomanikud jääkeeglis selgitati küll alles Naganos , kuid tegelikult on jääkeegel juba vana olümpiaala. Näidisalana on see talimängude kavas olnud koguni seitsmel korral (1924, 32, 36, 64, 88, 92 ja 94).
Rahvusvaheline Jääkeegliföderatsioon (ICF) asutati 1966. aastal, kuid MM-võistlusi hakati pidama juba seitse aastat varem. 1959 -67 kandsid need Šoti Viski Karika nimetust, 1968-1985 oli neil võistlustel Silver Broomi (Hõbehari) nimi, aastast 1986 tuntakse neid võistlusi aga Rahvusvahelise Olümpiakomitee presidendi karikavõistluste nime all.
MM-il on pidevalt domineerinud kanadalased. Viimastel aegadel on neile tugevaimat konkurentsi pakkunud šveitslased, sakslased ja skandinaavlased (Rootsi ja Norra). 1992. aastal oli ICF-il 30 liikmesriiki.

Curling tänapäeval 

Tänapäeval mängitakse maailma tähtsamad võistlused kõik sisetingimustes. 
Maailmameistrivõistlustel, mida korraldab Rahvusvaheline Curlingu Föderatsioon (WCF), võisteldakse nii meeste, naiste, juuniorite meeste, juuniorite naiste, seeniorite meeste, seeniorite naiste kui ka ratastoolisportlaste klassides.
Kanadas elab enim curlingu harrastajatest (1 miljon), ning seal asub ka kõige rohkem spetsiaalseid curlingu areene (1200).

Curlingu tulevik

Huvi curlingu vastu on oluliselt suurenenud sellest ajast kui see sai Naganos 1998. a olümpiamängude spordialaks. Eriti tähelepanuväärne on curlingu mängimise entusiasm, mida näeb Kaug-Idas ja Vaikse ookeani piirkonnas, USA-s ja Lõuna- ning Ida-Euroopas. 2003. aastast alates on kokku 48 WCF liikmesföderatsiooni, ning paljud uued avaldused ootavad juba oma järge.
WCF taotleb samas laiendada curlingu profiili kaasates ala mitme spordialaga võistlustele. Mängu populaarsuse jätkuvat kasvu kinnitab ka selle lisamine Aasia talimängude, paraolümpiamängude ( ratastooli curling) ning Talve Universiaadi alade hulka.

Elemendid

Väljak

Jääkeegli väljak on 45,5 meetrit pikk ja 4,75 meetrit lai. Väljaku otstes on 3,7 meetrise läbimõõduga "märklauad", kontsentrilised ringid . Ringide keskpunkt on 4,9 meetri kaugusel väljaku tagaseinast.
Jää peab olema:
"väga sile
"“õrna jääkristallidest kattega pinnas” – väiksed jäätunud veepiisad , mis vähendavad hõõrdumist jää ja kivi vahel sobiva temperatuuriga
"häid jäätingimusi on kergem tagada väljakutel ja areenidel, mida kasutatakse eksklusiivselt curlingu jaoks.

Varustus

"Peamised mänguvahendid ehk ivid pakub tavaliselt jäähallis tegutsev curlingu klubi või areeni haldaja (pildil kivid Jeti jäähallist).
"Igal mängijal on soovitav curlingu mängimiseks omada oma harja ning erivarustusega jalanõusid. Need, kes tulevad curlingut esmakordselt mängima saavad kasutada halli poolt pakutavat (pildil harjad ja kivi äratõukamiseks mõeldud slaiderid)
“Keere” ( sang )
“Keere” on manööver, mida kasutatakse heite lõpus, sangale survet osutades. Keere paneb kivi keerlema kellaosuti suunas või vastassuunas , eesmärgiga suuna muutmiseks kui kivi hoog pidurdub. Kivi heitmine Kõige soovitatavam heiteasend on kivi heitmine libisemise pealt pidades ühte jalga täistallaga vastu maad, kuna see asend võimaldab paigutada kehakaalu libisevale jalale optimaalselt. Täistallal heide võimaldab samas ka jääl libisevale põlvele vähem rõhku asetada.

Harjamine (Sweeping)

Pühkimise mõju:  Pühkimine vähendab jää ja kivi vahelist hõõrdumist võimaldades kivil liikuda kauem. 
Tasandab jääpinnast ning eemaldab lahtised jääkristallid ning nn prügi kivi liikumisteel.
Sulatab hetkeks jääpinnase pealmise katte, mille tulemusel tekib õrn niiskusekiht, mis toimib nagu kivi ja jää vaheline määrdeaine.
Pühkimise tulemusel saab korrigeerida kivi liikumise kiirust ja sellega muuta sihtkohta .

Võistkond

·Võistkond koosneb neljast mängijast (pluss võistluste jaoks viies asendusmängija).
· Kummalgi võistkonnal on kaheksa kivi, seega igal mängijal kaks kivi.
·Kivid heidetakse vaheldumisi vastasvõistkonnaga.
·Igaühel neljast mängijast on oma kindel positsioon.
· Keskpunkti -joonte (T-line) vahelisel alal libisevat kivi või kivi, mida libisev kivi liikuma on lükanud, võib pühkida ( Sweep ) üks või mitu selle võistkonna liiget, kellele kivi kuulub.
·Keskupunkti-joonte vahel ei tohi ükski mängija pühkida vastasmeeskonna kivi.
·Keskupunkti-joone taga võib korraga pühkida ainult üks mängija kummastki võistkonnast. Nendeks on tavaliselt võistkonna Kapten või Abikapten. Ainult sellel mängijal, kes vastutab Kodu eest, on lubatud pühkida keskpunkti-joone taga ja ta ei tohi hakata vastasvõistkonna kivi enne pühkima, kui see on jõudnud jooneni.
Igaühel neljast mängijast on oma kindel positsioon
·Esimene positsioon (mängib enamuses heiteid sihtmärgile, seetõttu peaks ta olema tugev harjaga käsitleja) saadab võistkonna eest teele kaks esimest kivi heites vaheldumisi vastasvõistkonna 1. positsiooni mängijaga.
·Teine positsioon (peab olema suuteline heitma vastase kivide vastu põrkuvaid ”tabamus”-i, seega peaks olema tugev harjaga käsitleja) saadab teele võistkonna teise ja kolmanda kivi.
·Kolmas või ka abikapten (peab olema suuteline heitma kõiksuguseid viskeid) saadab teele viienda ja kuuenda kivi ning on abikapteniks sel ajal kui kapten mängib.
Kapten (peab suutma heita kõiki viskeid) saadab tavaliselt teele kaks viimast kivi (seitsmes ja kaheksas) ning viib ellu võistkonnale sobiva strateegia. Samas ei pea Kapten alati heitma teele võistkonna kahte viimast kivi, reeglite kohaselt võib ta otsustada mängu alguses, et ta mängib ükskõik, millist positsiooni võistkonnaliikmete üldises järjestuses.

Võistlus

ahelistel võistlustel mängitakse läbi 10 Geimi (End) (Geim – kui kumbki võistkond on heitnud 8 kivi ning punktid on kokku loetud). 10-Geimiline mäng võtab aega ca 2,5 tundi. Rahvusvahelistel võistlustel (maailma- ja Euroopa meistrivõistlustel) mängitakse tavaliselt umbes 10 päeva, samal ajal kui klubide poolt korraldatavad turniirid kestavad 3-4 päevaPildil võistlustabloo

Eesmärk

"Eesmärk on lõpetada iga Geim nii, et Sinu võistkonna kivid on Kodu keskpunktile lähemal kui vastase omad.
"Pärast igat Geimi saab punkte vaid üks võistkond ja Geimide punktid liidetakse kokku.
"Pärast kõigi 16 kivi mängimist, saab võistkond, kelle kivi on Kodu keskpunktile lähemal ühe punkti, ning seejärel saab lisapunkti iga kivi eest, mis on lähemal keskpunktile kui vastase lähim kivi.
"Kivid peavad olema Kodu sees või neid puudutama, et nende eest punkti saaks.
"Võistkonnal, kellel on mängu lõppedes kõige rohkem punkte on võitja.
"Juhul kui mängu lõpuks on tulemus viigis mängitakse lisa Geim(id), et selgitada välja võitja.

Strateegia

"Kõrgetasemelise curlingu mängu puhul on strateegia olemasolu kriitiline.
"Nagu malemängu juures peab curlingus Kapten suutma ennustada vastase käitumist. Nii tehes loob ta võimalusi oma võistkonnale ning takistab vastast punkti saamisel.
"Võistkond, kes alustab on halvemas positsioonis põhjusel, et tal ei ole võimalik heita kõige viimast kivi. Mängu alustaja otsustatakse liisu heitmisega enne mängu algust. Võistkond, kes heidab viimase kivi mängib ründava strateegiaga (tabamusvisked) ning püüab elimineerida vastaselt vähemalt kaks punkti.
"Võistkond, kes ei viska viimast viset , mängib kaitsvat positsiooni (sihtmärgi visked ) ning püüab vähendada vastase skoori punkti võrra või saada ise punkti juurde (punktisaamisel arvestatakse ka viimase kivi viskeõiguse puudumist).
"Juhul kui viimase kivi viskeõigust omav võistkond saab vähemalt ühe punkti või rohkem, läheb viimase kivi viskeõigus automaatselt üle teisele võistkonnale.
"Võistkondade ründav ja kaitsev strateegia muutub koguaeg sõltuvalt: 
1. Viimase kivi viskeõigusest
2. Tulemustest ja mängu lõpust
3. Jäätingimustest
4. Vastase oskustest
5. Väga tihti sõltub mängu tulemus viimasest kivist.

Curlingu idee

Curling on oskuste ja traditsioonide mäng. Hästi heidetud vise pakub mänguilu ja seetõttu on meeldiv näha aastakümnete jooksul säilinud curlingu traditsioone kasutusel ka tänasel päeval. Curlingut mängitakse küll võidu peale, kuid mitte vastase alandamise pärast. Curlingu tõsine austaja eelistaks pigem kaotada kui võita ebaausalt.
Hea curler ei ürita kunagi oma vastast häirida visete tegemisel või muul viisil takistada teda parima tulemuse saavutamisel. Curlerid ei riku kunagi tahtlikult reegleid ega traditsioone. Samas kui nad juhtuvad reegleid rikkuma, oleks curler kindlasti ise esimene, kes oma rikkumist tunnistab .
Kuigi curlingu peamine eesmärk on välja selgitada mängijate oskused, nõuab mänguidee heasportlikku käitumist, lahket meelt ja lugupidamist. Selline idee peaks abiks olema ka mängureeglite tõlgendamisel ning rakendamisel, ja kõigi osavõtjate käitumisel nii jääpeal olles kui ka väljaspool seda.
Curlingu üks põhjuseid on emotsioonide variatsioonid, mida mängijad kogevad mängu jooksul: tabava viske viskamise rõõm, joovastus sellest, et teele saadetud kivi seiskus täpselt planeeritud kohas, või meeleheide sellest, et see peatus vaid sentimeetrite kaugusel sihtmärgist, või põnevus kivi trajektooril raja pühkimisel, ning endaga rahulolu kui oled mänginud hästi osava vastase vastu.
Samuti toob mäng kaasa huvipakkuvaid intellektuaalseid väljakutseid, kuna iga mänguga on seotud kompleksed strateegiad, mis olenevad väga erinevatest asjaoludest, mis selgitab ka, miks curlingu hüüdnimeks on saanud “male jääl”.
Kõigile neile, kes curlingut veel proovinud ei ole, soovitame seda proovida eelkõige emotsioonide, väljakutsete ja lõbu pärast, mida curling pakub.

Curling Eestis

Eestis on curlingut mängitud alates 2001. a. Proovitud on mängimist ka looduslikul jääl. Ainus kunstjääl mängimise võimalus on hetkel Tallinnas Jeti Jäähallis, kus on kuus komplekti curlingu kive ning mahamärgitud rajad. Hetkeseisuga on curlingu mängimist Eestis proovinud ca 15 000 inimese ringis .
Curlingu harrastamise eestvedajaks on 23. oktoobril 2002. a loodud Eesti Curlingu Liit (ECL). Alates 2004. a on ECL Eesti Olümpiakomitee (EOK), Maailma Curlingu Föderatsiooni (WCF) ja Euroopa Curlingu Föderatsiooni (ECF) liige. 
2004. aasta kevadel toimusid esimesed Eesti meistrivõistlused curlingus ning esimest korda osales Eesti võistkond Euroopa meistrivõistlustel Bulgaarias 2004. a detsembris.

Meistrivõistlused

Olümpiamängude esimesed medaliomanikud jääkeeglis selgusid alles HYPERLINK " http://et.wikipedia.org/wiki/1998._aasta_taliolümpiamängud " 1998. aastal Naganos, kuid tegelikult on kurling juba vana olümpiaala. Näidisalana on jääkeegel taliolümpiamängude kavas olnud koguni seitsmel korral (1924, 1932, 1936, 1964, 1988, 1992 ja 1994). 2006. aasta veebruaris tunnistas Rahvusvaheline Olümpiakomitee aga 1924. aasta olümpiaturniiri ametlikuks olümpiaturniiriks ja medalialaks.
Esimesed maailmameistrivõistlused toimusid 1959. aastal ja kandsid Šoti Viski Karika nimetust, 1968-1985 oli neil võistlustel Silver Broomi (Hõbehari) nimi, 1986. aastast tuntakse neid võistlusi aga Rahvusvahelise Olümpiakomitee presidendi karikavõistluste nime all.
MM-il on pidevalt domineerinud kanadalased. Viimastel aastatel on neile tugevaimat konkurentsi pakkunud šveitslased, sakslased ja skandinaavlased: (Rootsi ja Norra).
Rahvusvaheline Curlingu Föderatsioon (ICF) asutati 1966. aastal. 1991. aastast kannab föderatsioon nime Maailma Curlingu Föderatsioon World Curling Federation (WCF).
Eesti Curlingu Liit (ECL) loodi HYPERLINK " http://et.wikipedia.org/wiki/2002 " 2002. aastal. Esimeste Eesti meistrivõistlusteni jõuti 2004. aastal ning maailmaföderatsiooni täisliikmeks sama aasta detsembris.
Huvitavat curlingust
*  Vanim leitud curlingukivi pärineb 1511. aastast.
* 18. sajandist on pärit raskeim curlingukivi, tõeline rahn - 58,5 kilo. 
* 1541. aastal pidasid jäälahingut kaks mungasuguvõsa ning sellest ajast pärineb vanim kirjapandud curlingureportaaž.
* Kaheksa korda on curling kuulunud olümpiakavva, Naganos võisteldi esimest korda ka medali pärast.
"Vaiksete hullude mänguks peetakse curlingut sellest ajast, kui 1924. aasta olümpial panid härrasmehed piibud tossama ja asusid jääd nühkima ning publik naeris kõht kõveras.
Curlingu mängimiseks on olemas spetsiaalsed jalatsid, üks libeda, teine kareda tallaga, kuid edukalt saab hakkama ka tavaliste spordijalatsitega. "Tavaliselt alustatakse mängu jopes ja pikas dressis, lõpetatakse aga paljaste käsivartega," räägib Leo. Põnevus läheb lihtsalt nii suureks ja lihased on libedal jääl pinges.
Tavaliselt on curlinguvõistkonnas neli liiget, kuid saab mängida ka kolm kolme vastu või kaks kahe vastu. Võistkondade eesmärk on heita umbes 18-19kiloseid kive kordamööda "kodu" keskpunktile kõige lähemale.
Kõigepealt tuleb hoogu võtta: paremakäelised lükkavad kivi liikuma parema jala pealt, vasakukäelised vasakult. Alguses tundub, et ligi 20kilose kivi paigast lükkamine nõuab suurt rammu, kuid proovides selgub , et jõudu läheb tarvis vaid hetkeks - edasi libiseb kivi jääl justkui iseenesest. "Esmapilgul ei tunneta, et mäng on nii kerge ja jõudu pole peaaegu üldse tarvis,"

Kasutatud kirjandus

http://www.sportnet.ee/slc/alad.php3?spylevaade=4
http://en.wikipedia.org/wiki/Curling
http://www.jeti.ee/index.php?lang=est&main_id=5
http://www.curling.ee/

Lisa

Curlingu mäng 20.sajandi esimsel poolel
(kivid Jeti jäähallist)
(harjad ja kivi äratõukamiseks mõeldud slaiderid)
harjamise stiilinäide
Curlingurajad ning kogu väljak