Esimene maailmasõda (1)

Pärnu Koidula Gümnaasium
Esimene Maailmasõda
Referaat
Koostas: Kristin
Klass:
Juhendaja :
Pärnu 2011
1.Esimese Maailmasõja põhjused
Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20. sajandi alguseks teravnenud
vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslased olid veendunud, et selleks tuleb kõigepealt purustada Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga Austria- Ungari ja Venemaa taotlused. Samas poleks need vastuolud pruukinud sõtta paisata tervet maailma. Majanduselu oli muutunud rahvusvaheliseks, sõda oli kõigile kahjulik ning seetõttu polnud riiki, kes oleks teadlikult üritanud valla päästa maailmasõda. Et see ikkagi puhkes, sellele aitasid kaasa järgmised asjaolud :
-Alahinnati ohtu. Suurriikide valitsused ei uskunus maailmasõja võimalikkusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks piisavalt. Paljudele riigimeestele tundus, et Euroopas võivad puhkeda vaid piirkondlikud sõjalised konfliktid ning et sellised lokaalsed sõjas kestavad lühikest aega ega kujune eriti laastavateks.
-Sõda romantiseeriti. 20.sajandi alguses oli veel kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav . Seetõttu leidus kogu Euroopa lihtrahva hulgas palju neid, kes sõda lausa soovisid ja hirmuseguse põnevusega ootasid.
- Rahvusvaheliste kriise reguleerivate institutsioonide puudumine. Maailmas polnud 1914. aastal organisatsioone, mis oleks suutnud kiirelt korraldada näiteks suurriikide liidrite kohtumisi.
- Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia . Riikide valitsuses justkui ei märgatud sõjatehnika kiiret arengut ega uuendatud sellele vastavalt oma julgeolekupoliitikat, tihti ei tundnud valitsused isegi oma kindralstaapides koostatud sõjaplaane. Kuid sõjaplaanid muutusid väga keerukaks, täpseks ja jäigaks. Võtmeküsimuseks oli muutunud see, kui kiirelt suudab keegi oma väed mobiliseerida ja rindele paigutada. See tähendas, et mobilisatsioon tuli välja kuulutada võimalikult varakult, ja kui see tehtud, ei saanud ega tohtinud enam anda mingit tagasikäiku. Valitsused olid muutunud varem välja töötatud sõjaplaanide pantvangiks.
3
2. Esimese Maailmasõja ajend
Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria- Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Satajevos 28. juunil 1914. Sarajevo asus Austria- Ungarile kuuluvas Bosnias, kuid atentaadi sooritas Serbia koolitusega terrorist. Austria-Ungaris ja mujalgi Euroopas vallandas tapmine pahameeletromi, kuid atentaat polnud siiski sündmus, mis pidanuks viima maailmasõjani. Lääne- Euroopa suurriikidel Balkanil otseseid huve polnud. Ometi väljus olukord kontrolli alt.
Venemaa asus toetama Austria. Ungari surve alla sattunud Serbiat. Saksamaa õhutusel kuulutas Austria- Ungari Serbiale sõja, vastuseks kuulutas Venemaa välja mobilisatsiooni. Saksamaa võttis seda sõjakuulutusena, esitades Venemaale ja selle liitlasele Prantsusmaale ultimaatumi, mis nõudis mobilisatsioonikäsu tühistamist. Kuna seda ei tehtud, kuulutas Saksamaa 1. augustil 1914 algul Venemaale sõja, seejärel Prantsusmaale sõja, tungides ühtlasi kallale Belgiale. Belgia erapooletuse rikkumine sundis sõtta astuma Inglismaad.
Sõja algus tekitas kõigis sõtta astunud riikides ulatusliku vaimustuspuhangu. Sõjavaimustus haaras kaasa ka seda seni vastustanud vasakpoolsed poliitikud. Sõdurid läksid sõtta innustunult, oodates kuulsust ja au ning olles veendunud, et hiljemalt aastavahetuseks ollakse kosud tagasi. Puhkenud sõda laienes kiirelt Euroopa piiridest väljapoole sest kaasa haarati ka Euroopa riikide asumaas ja liitlased teistes maailmajagused. Peagi oli üksteisega sõdivate riikide koguaerv 34.
Euroopas üksteisega liitlaslepingutega seotud riikidest jäi esialgu kõrvale vaid Itaalia. Seevastu liitusid sõjategevusega mitmed seni liitudest väljaspool seisnud riigid. 23.augustil 1914 astus Antandi poolel sõtta Jaapan, kes vallutas Saksamaale kuulunud saared Vaiksel ookeanil ja tugipunktides Hiinas. Veel suurem mõju maailmasõja käigule oli Türgi sõttaastumisel Saksamaa ja Austria- Ungari poolel 1914. aasta novembris. See avas maailmasõjas uued rinded: Inglismaal tuli hakata sõdima ka Mesopotaamias ja Egiptuses ning Venemaal tekkis rinne Kaukaasias .
4
3. Riikide sõjaplaanid
Euroopa suurriigid olid sõjaks juba mõnda aega valmistunud, olid neil välja töötatud põhjalikud strateegilised plaanid.
3.1. Saksa sõjaplaan
Saksa sõjaplaani nimetati selle peamise koostaja , Saksa kindralstaabi ülema krahv Alfred von Schlieffeni järgi Schlieffeni plaaniks. See nägi ette esiteks Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustustest mööda marssima, mööduma kaares Pariisi põhja poolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama. See pidi toimuma 39 päevaga, kogu sõda tuli aga võita 3-4 kuuga . Itta jäid esialgu vaid väiksemad katteüksused, mis pidid piiridelt vajaduse korral Ida- Preisimaa sisemusse taanduma.
3.2. Prantsuse sõjaplaan
Prantsuse sõjaplaan seadis eesmärgiks vältida 1870.- 1971 . aasta Prantsuse- Preisi sõjas kogetud katastroofi, kui prantslased said hävitavalt lüüa. Prantsuse- Saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Prantslased ei uskunud, et sakslased Belgia neutraliteeti rikuvad ja neid sealtkaudu ründavad. Prantsuse sõjaplaani nimetati plaaniks 17. Mis nägi ette lõuna pool asuvate Lotrini ja Elsassi- mida prantslased lugesid Prantsusmaa ajaloolisteks osadeks- hõivamise ning seejärel sissetungi Saksamaale. Kogu sõjaplaani kandvaks ideeks oli hoogne pealetung .
3.3. Inglise sõjaplaan
Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Valmis oldi vaid koostööks Prantsuse vägedega, toetamaks nende vasakut tiiba. Prantsusmaale saadetava Inglise ekspeditsioonikorpuse suuruseks oli ette nähtud 70000 meest, seda oli hiljem võimalik suurendada.
5
3.4. Venemaa sõjaplaan
Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida- Preisimaa ning Austria- Ungari vahel. Prantsusmaa palvel võttis Venemaa kohustuse rünnata mobilisatsiooni 14. päeval Ida- Preisimaad, kuigi talle olnuks kasulikum anda löök esiteks Austria- Ungarile. Teiste Euroopa riikidega võrreldes oli Venemaa sõjaks suhteliselt nõrgalt ette valmistatud. Armee oli küll tunduvalt suurem, kuid viletsalt varustatud ja selle kogunemine ning rindele saatmine võttis suurte vahemaade tõttu aega.
3.5. Austria- Ungari sõjaplaan
Sõjaplaan oli koostatud arusaamaga, et Austria- Ungaril tuleb võidelda mitmel rindel: lõunas Serbia ning idas Venemaa vastu. Austria- Ungari sõjajõud tuli koondada kahte ossa , millest väiksem osa suunataks Serbia ja suurem Venemaa vastu, arvestades seejuures ühtlasi Saksa toetusega.
6
4. Sõjategevus 1914- 1918
4.1. Sõjategevus läänerindel
Sõjategevus läänerindel algas 2. augustil 1914. aastal, mil Saksa väed hõivasid suurema vastupanuta Luksemburgi. 4 augustil 1914 alustas Saksamaa sissetungi Belgiasse ja kohtas seal tugevat vastupanu, mis ärritas sakslasi. Kättemaksusk Saksa sõdurite tulistamise eest Belgia partisanide poolt lasid sakslased mitmel pool belglasi lausa külade viisi maha. Teated sellest levisid üle maailma, pöörates avaliku arvamuse Saksamaa vastu ka sevi sõjast kõrvale jäänud riikides.
Prantsuse väed alustasid vastavalt oma sõjaplaanile lahingutegevust rinde lõunalõigus, jättes oma vasaku tiiva suhteliselt nõrgaks. Prantslastele ootamatult langes aga just see augusti keskel suurte Saksa üksuste rünnaku alla, sakslastele oli seevastu ootamatu kokkupõrge Prantsuse vasakule tiivale ilmunud Briti üksukstega.
1915. aasta alguseks olid mõlemad võitlevad pooled läänerindel välja ehitanud tugevad kaitseliinid. Algas ängistav, staatiline, kuid samas ohvriterohke positsioonisõda. Positsioonisõja põhjustas sõjanduses selleks ajaks välja kujunenud olukord,kus kaitserelvas ja -vahendid olid ründerelvadest tõhusamas. Seetõttu oli hästi kindlustatud kaevikuliinidest peaaegu võimatu läbi murda. Pikaajalise postisioonisõja pidamiseks oli vaja suurt armeed , et rindejoont pidevalt mehitada. Sellise armee varustamine relvade, laskemoona ja toiduainetega oli võimalik vaid arenenud industriaalühiskonnas. Lääneriikidel olid need võimalused olemas.
Lääneliitlasi painas aina tungivam vajadus Saksamaa võimalikult kiiresti purustada. Venemaa kokkuvarisemist oodates hoidis Saksamaa oma peamised jõud läänerindel, kuid ei tunginud ka seal peale, vaid lasi seda teha lääneliitlastel, lootes, et nende jõud raugeb. Sakslased lasid rajada eesliini taha varuliine, kuhu bastase suurtükitule eest võis tõmbuda, lastes vastasel nii tühje kaevikuid pommitada. 1917. aprillis lõid sakslased just seda taktikat kasutades tagasi liitlaste rünnaku Reimsi ja Soissons'i vahel , see lahing läks ajalukku Prantsuse armee ülemjuhataja kindral Nivelle 'i nime järgi. Edukam polnud ka inglaste rünnak 1917. aasta novembris-detsembris Cambria all. Inglased jätsid ära suurtükitule ettevalmistuse ning tungisid varasemast rohkem tanke kasutades sakslaste kaitseliinist läbi, suunates suurtükitule sakslaste kaugemate positsioonide pihta.
7
4.2. Sõjategevus idarindel
1914. aastal oli Vene väejuhatuse eesmärk Ida- Preisimaa vallutamine ja seal tegutseva 8. armee purustamine. Vene väed saavutasidki algul edu, kuid augusti lõpul toimunud Tannenbergi lahingus purustati üks kahest Ida- Prisimaal tegutsevast Vene armeest.
Edukamalt tegutses Vene armee Austria- Ungari vastu. Pealetungi käigus Galiitsias vallutasid Vene väed Lvovi. Austria- Ungari väed sunniti taanduma Karpaatidesse. Idarindel jätkusid ägedad lahingud ka 1914. aasta lõpul. Siin ei kujunenud välja positsioonisõda nagu läänerindel Seda arvestades otsustasid Saksa väejuhatus anda 1915. aastal pealelöögi just idarindel, et Venemaa lõplikult purustada. Saksa vägede ülekaal ja esialgne edu ei toonud siiski kaasa läbimurres. 1915. aasta lõpul stabiliseerus rinne Riia- Daugavpilsi- Pinski - Tsernovtsõ joonel .
1916. aastal võtsid idarindel suurpealetungi ette Vene väed, keda juhtis kindral A. Brussilov. Ent ka Brussilovi läbimurre ei toonud venelastele otsustavat edu ning vastasseis idarindel jäi püsima.
1917. aasta Veebruarirevolutsiooniga kukutati Venemaal isevalitsus. Võimule tulnud Ajutine Valitsus jätkas küll tsaaririigi liitlaskohustuste täitmist, kuid edutult. 1917. aasta suvel eetevõetud Venemaa pealetung nurjus. Saksa väed alustasid vastupealetungi ja vallutasid 1917. aasta septembris Riia. Järgmisel kuul okupeerisid Saksa väed ka Saaremaa, Muhumaa ning Hiiumaa.
4.3.Sõda merel
Mida kauem sõda kestis, seda rohkem muutus see kurnamissõjaks. Inglismaa oli Saksamaa merelt blokeerinud, Saksamaa üritas omakorda läbi lõigata sisseveetavatest kaupadest sõltuva Inglismaa varustusteed. Järjest rohkem kasutati allveelaevu. 1915. veebruaris alustas Saksamaa allveesõda. Meri Inglismaa ja Iirimaa ümber kuulutati sõjatsooniks, kus Saksa allveelaevad lasid põhja kõik alused. 7. mail 1915 uputas Saksa allveelaev suure Inglise reisilaeva Lusitania, mille pardal hukkus ka arvukalt ameeriklasi. 1916. aasta sügisel Saksa laevastik Taani ranniku lähedal Inglise laevastiku varitsusele sattus, tundus paras aeg käes Saksa laevastik sisse piirata ja hävitada. Öises lahingus suutis Saksa laevastik inglaste haardest siiski läbi murda ning oma baasi naasta. Mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi, inglased isegi mõnevõrra suuremaid . Kuigi sakslased kuulutasid Jüüti merelhingu oma võiduks, jäi tegelik võit pigem inglastele.
8
4.4. Piirilahing
Prantsuse väed alustasid vastavalt oma sõjaplaanile lahingutegevust läänerinde lõunalõigus, jättes oma vasaku tiiva suhteliselt nõrgaks. Prantslastele ootamatult langes aga just see augusti keskel suurte Saksa üksuste rünnaku alla, sakslastele oli seevastu ootamatu kokkupõrge Prantsuse vasakule tiivale ilmunud Briti üksustega. 21.-25. augustil 1914 toimunud nn piirilahingus said Prantsuse- Inglise väed lüüa ning paisati tagasi. Rinne liikus mitusada kilomeetrit tagasi, kuni jõudis üsna Pariisi lähedale. Prantslased kaotasid koos sakslastele loovutatud aladega olulise osa oma tööstusest ja majanduslikust potensiaalist.
4.5. Marne 'i lahing
Teisel septembril 1914 olid sakslased jõudnud Pariisist 35 kilomeetri kaugusele. Prantsuse valitsus lahkus pealinnast. Sakslaste üksused olid selleks ajaks aga kandnud raskeid kaotusi ning pikkadest päevamarssidest välja kurnatud . Prantslased koondasid Pariisi alla oma viimased reservid. Ägedates lahingutes pani inglaste poolt toetatud Prantsuse armee septembri algul Marne'i lahingus sakslaste edasiliikumise seisma. Korra tuli sakslaste läbimurde ärahoidmiseks mehi lahingusse viia koguni Pariisi taksodega. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma, Schlieffeni plaan oli läbi kukkunud.
4.6. Tannembergi lahing
Lahing toimus 26.-30. august 1914. Venemaa esialgne plaan oli anda lääk Austria- Ungarile. Prantsusmaa aga nõusid, et alustataks pealelööki Ida- Preisimaal . Venemaa ei jõudnud pealetungi piisavalt ette valmistada ning saksa armee, eesotsas Hindemburg'iga lõi pealetungi tagasi, purustades Vene armee ning sundides neid Ida- Preisimaalt lahkuma .
4.7. Ypres 'i lahing
Antandi riikide väed proovisid läbi murda läänerinnet, see ei läinud neil korda. Sakslased piirdusid läänerindel kaitsega . 22.aprill 1915 kasutasid sakslased lahingus mürkgaasi, mille tulemusena sai gaasimürgituse 15 000 sõdrut, kellest 5000 suri.

9
4.8. Verduni lahing
Saksa majanduslik olukord oli kehv , taheti anda pealeläk läänerindel, kus Prantsuse ja Briti armee oli oluliselt kasvanud. Saksamaa tahtis anda läägi vastaste peatoele Verduni kindlusele. 21. veebruaril 1916 alustas 270 000 sakslast pealetungi, kokku langes ligi miljon meest, aga Prantsusmaa pidas vastu.
4.9. Somme lahing
Prantsusmaa suurendas Verduni rindelõigul oma kaitseväge ja tõkestas sakslaste edasiliikumise. 1. juulil 1916 alustasid Prantsuse ja Briti väed vastupealetungi. Novembri lõpuni kestnud lahingus vallutati suurte kaotuste hinnaga vaid väike ala. Surma sai kokku 1,3 miljonit sõdurit.
4.10. USA astumine sõtta
USA oli Antanti sõja algusest peale toetanud suurte laenudega ning selle armeedele varustust tarninud. Antandiga liitumist soodustasid ka Ühendriikides levivad saksavastased meeleolud, kuuldused Saksa üksuste metsikustest Belgias ning Lusitania uputamine, eriti aga sakslaste alustatud allveesõda tervikuna , mis röövis Ühendriikidelt nii inimelusid kui ka kaubanduslikke kasumeis. 6. aprillil 1917 kuulutasid Ühendriigid Saksamaale sõja. USA sõttaastumine ei tähendanud kohest ega otsest pööret. Ameeriklaste maaväed olid väikesed ja väljaõpetamata ning üksuste saatmine Euroopasse võttis aega. Saksamaa mõistis, et enam ei saa oodata passivselt Antandi kokkuvarisemist, vaid Saksamaa peab oma vaenlased purustama enne kui nende uus liitlane täies võimsuses vaenuväljale ilmub.
8. jaanuaril 1918 tegi Ühendriikide president Thomas Woodrow Wilson sõdivatele riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahu. Saksamaa lükkas ettepaneku tagasi, olles veendunud, et suudab sõjategevuse enda kasuks pöörata. 15.juulil 1918 alanud teises Marne'i lahingus läks algatus lõplikult üle Antandile. Antandi vägedega oli liitunud 1,2 miljonid USA sõjaväelast. Saksa väed purustati.
10
5. Sõja lõpp
11. novembril kirjutati lõpuks alla vaherahulepingule, mile tingimuste arutelu oli kestnud terve kuu. Selle aja jooksul hukkus veel tuhandeid noormehi. Tolleks hetkeks oli Antandi väed jõudnud okupeerida Saksa territooriumi kuni Reini jõe kaldani ning Saksamaal seisis ees maa- aladest loobumine ja mitmesuguste varade üle-andmine. Sõjalaevastik, mille üle sakslased nii suurt uhkust tundsid, juhiti Šotimaa Scapa Flow sadamasse. Nelja kohutava aasta järel valitses Läänerindel lõpuks ometi vaikus . Kahe vastaspoole väed olid täielikult välja kurnatud. Ent Saksamaa alanduse-aastad alles algasid. Surmad lahingutandril lõppesid- vähemasti mõneks ajaks. Kuid üle Euroopa roomas hoopis teistsugune surmaoht. Tol ajal mil antibiootikume veel ei tuntud, tähendas gripi levik paljudele kindlat surma. Puhkenud epideemia , Euroopa ajaloos üks rängemaid, puistas surma vasakule ja paremale. Ainuüksi Suurbritannias suri 1919. aastal grippi 150 000 inimest, nende hulgas paljud mehed, kes olid võidelnud rindel ning üle elanud igasugused sõjaõudused.
Pole teada, kui palju inimesi Esimeses maailmasõjas surma sai. Suurbritanniast pärit sõjateenistujate seal oli hukkunud ligi miljon inimest.Venemaal võis olla hukkunuid ligi kolme miljoni inimese jagu. Tapetuid prantslasi loeti kokku poolteist miljonit. Surma sai ligi kaks miljonit sakslast, üle miljoni Austria- Ungari vägede teenistuja ning kaks miljonit türklast. Itaalia kaotused olid vähemalt pool miljonit.
Lisaks sõjaväljal langenutele olid ka paljud haavata saanud, kes polnud enam võimelised tavapärast elu elama. Tohutul hulgal oli võetud vange. Sõja hinnaks oli olnud peaaegu terve inimpõlve hukk .
6. Uuendused sõjas
Selle sõja üheks märksõnaks oli kaeviku ehk positsioonisõda. Uued väe liigid olid: lennuvägi, tankivägi, õhukaitsevägi ja suurtükivägi. Tulid ka autod ning mootorrattad, tsepeliin ja ka kuulipilduja Maxim .
11
7. Rahulepingud
18. jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi USA presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi alles rahulepingute allakirjutamiseks.
Rahukonverentsi dokumentidest tähtsaim oli Saksamaaga sõlmitud Versailles 'i rahuleping , mis kirjutati alla Versailles'i lossi peeglisaalis 28. juunil 1919. Selle kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale, Taanile ning sõja järel tekkinud uutele riikidele, nagu Leedu, Poola ja Tšehhoslovakkia. Lisaks pidi Saksamaa vähendama oma sõjaväge 100 000 mehele, kellest vaid 4000 võisid olla ohvitserid . Saksamaa ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust, tal keelati omada lennuväge ja allveelaevu, piirangud kehtestati ka laevastiku suurusele. Lõpuks tuli hüvitada võitjariikide sõjakahjud ehk maksta raparatsioone, mille suuruses Pariisis siiski kokku ei suudetud leppida. Prantsusmaa nõudis ränki kahjutasusid, siis Inglismaa ja USA olid leebemad.
Analoogilised rahulepingud sõmiti Saksamaa liitlastega. 10. septembril 1919 sõlmisid liitlased Saint- Germainis Austriaga rahu. 27.septembril 1919 Neuilly rahu Bulgaariaga. 4.juunil 1920 Trianoni rahu Ungariga. 10. augustil 1920 Sevres'i rahu Türgiga. Põgusalt arutati Pariisi rahukonverentsil ka Balti riikide küsimust, kelles nähti siiski pigem tulevase mittebolsevistliku Venemaa autonoomseid osi.
Pariisi rahukonverentsil sõlmitud lepinguis leidus hulgaliselt ebaõiglust. Probleemide lahendamise asemel tekitasid lepingud uusi pingeid, mis paarikümne aasta pärast viisid uue maailmasõjani. Pariisi rahukonverentsi käigus sõlmitud rahulepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri. Rahvasteliit kuvandati maailma kõikide riikide ühisorganisatsioonina, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam sõjaks kasvada nind suudaks jõude ühendades taltsutada võimalikke agressoreid.
12
Sisukord
1. Esimese Maailmasõja põhjused.....................................................................3
2. Esimese Maailmasõja ajend...........................................................................4
3. Riikide sõjaplaanid.................................................................................................5
3.1. Saksa sõjaplaan................................................................................................5
3.2. Prantsuse sõjaplaan..........................................................................................5
3.3. Inglise sõjaplaan..............................................................................................5
3.4. Venemaa sõjaplaan..........................................................................................6
3.5. Austria- Ungari sõjaplaan................................................................................6
4. Sõjategevus 1914-1918..........................................................................................7
4.1. Sõjategevus läänerindel...................................................................................7
4.2. Sõjategevus idarindel.......................................................................................8
4.3. Sõda merel.......................................................................................................8
4.4. Piirilahing........................................................................................................9
4.5. Marne'i lahing..................................................................................................9
4.6. Tannembergi lahing.........................................................................................9
4.7. Ypres'i lahing...................................................................................................9
4.8. Verduni lahing................................................................................................10
4.9. Somme lahing.................................................................................................10
4.10. USA astumine sõtta.......................................................................................10
5. Sõja lõpp................................................................................................................11
6. Uuendused sõjas....................................................................................................11
7.Rahulepingud..........................................................................................................12
8.Kasutatud allikad....................................................................................................13
2
8. Kasutatud allikad
„Lähiajalugu gümnaasiumile I“ Mart Laar, Lauri Vahtre
„Esimene Maailmasõda“ Dennis Hamley
http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:nBhQ-79lAkEJ:www.slideshare.net/pkajalugu/9ajal8092010+Neuilly+rahu&cd=5&hl=et&ct=clnk&gl=ee
http://et.wikipedia.org/wiki/Esimene_maailmas%C3%B5da
13