Korvpalli põhjalik referaat (0)

KORVPALL
Kool

Sisukord

Lühidalt 3
Mänguväljak ja varustus 4
Mängureeglid 5
Ajareeglid ja aja kasutamine mängus 6
24 sekundi reegel 6
8 sekundi reegel 7
3 sekundi reegel 7
Vead 8
Mänguolukorrad 10
Aut 10
Mängu tehniline läbiviimine 11
Mängijate positsioonid 13

Lühidalt

Korvpall on spordiala , mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala.
Korvpalli leiutas 1891 Springfieldis (USA) kohaliku ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja James Naismith . Aastal 1892 peeti seal ka esimene ametlik võistlus mis lõppes 1-0. Ainukese korvi viskas William R. Chase. USAst levis korvpall sportmänguna Aasiasse, hiljem Euroopasse, Lõuna-Ameerikasse ja mujale. 19. sajandi lõpus sai alguse elukutseliste korvpall.
Korvpalli mängitakse kahe võistkonna vahel. Võistkond koosneb kuni 10 mängijast, kellest 5 on korraga platsil. Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks. Vahetuste arv ei ole piiratud. Mängu alustatakse keskringist hüppepalliga mille järel võistkonnad püüavad erinevaid kombinatsioone ja isiklikke oskuseid kasutades visata palli vastase korvi. Palli hetkel mitte valdav võistkond aga püüab palliga võistkonda takistada.
Palliga liikuv mängija peab palli põrgatama. Palli võib üksteisele sööta ja veeretada, iga mängija võib visata korvile. Korvpalli käsitsetakse kätega. Võistkonda juhib treener , kes määrab võistkonna mängutaktika

Mänguväljak ja varustus

Korvpalli mängitakse tasasel 28 x 15 m suurusel väljakul, millel ei tohi olla takistusi. Eesti Korvpalliliit lubab mängida ka väljakul mõõtmetega 26 x 14. Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on vertikaalne alt servast mõõdetuna 3,05 m kõrgusel asuv korvilaud suurusega 1,05 x 1,8 m. Laua küljes on 45 cm läbimõõduga korv , mis asub horisontaalselt korvilaua alumise serva keskel. Rõnga küljes on korvivõrk, mis ei tohi olla lühem kui 40 cm ja pikem kui 45 cm. Korvirõngas asub maast 3,05 m kõrgusel.
Kerakujuline pall on valmistatud kummist ning kaetud naha, kummi või sünteetilise materjaliga . Palli ümbermõõt peab olema 74,9–78 sentimeetrit ning kaaluma 567–650 grammi. Kui põrgatada täispuhutud palli 1,8 m kõrguselt puupõrandale, siis peab see tagasi põrkama 1,2–1,4 meetri kõrgusele (mõõdetakse palli pealt). Kodumängu ajaks peab võistkond mänguks andma vähemalt ühe heas korras kasutatud palli, mida kumbki võistkond ei tohi soojenduse ajal kasutada.
Korvpalluri riietus koosneb varrukateta särgist, lühikestest pükstest ja spordijalanõudest, milleks on tavaliselt ketsid. Aastast 2008 on keelatud kanda võistlusvormi all t-särki.
Iga mängija kannab särgil individuaalset numbrit. Number on rinnal 10 sentimeetri ja seljal 20 sentimeetri kõrgune. Rahvusvahelistel võistlustel kasutatakse numbreid 4 kuni 15. Kohalikel võistlustel võib kasutada numbreid 20–25, 30–35, 40–45 ja 50–55.
Korvpallitossud on vastavalt mängija soovile kas madala või kõrge lõikega. Jalanõud peaksid olema piisavalt paksu tallaga ja parajad, et vähendada hüppamisel ja maandumisel tekkivat põrutust.

Mängureeglid

Korvpalli reeglites on 8 reegli ehk peatüki vahel jaotatud 50 punkti. Lisaks on tähtedega A...E tähistatud 5 lisa. Punktidel on mitmeid alapunkte ja selgitusi, millest osa on nummerdatud ja osad on nummerdamata. Seega, täpne regulatsioonide arv on määratlematu, kuna sõltub sellest kuidas kellelegi meeldib alapunkte ja selgitusi jaotada.
Kesksemaid reegleid korvpallimängus on palli staatus. Pall saab olla kas elus või surnud. Kokkuvõtvalt tähendab elus pall mängu toimumist ja surnud pall mängu peatumist. Üldiselt peab surnud pall enne elus palliks muutumist käima läbi kohtuniku käest. Palli staatus määratletakse selleks, et oleks selge, millal mängija võib palli käsitseda ja millal mitte. Näiteks surnud palliga võib mängija platsil liikuda seda põrgatamata ja see ei ole reeglite rikkumine .
Oluline põhimõte on seotud kohtunike ja mängijate asukohaga. Mängija asukoht on see kus ta platsil asub või kust ta üles hüppas. Kui pall satub mängija kätte, siis loetakse, et pall puudutas seda kohta väljakul, kus mängija seisis . Samuti määratakse 2 või 3 punkti vise just selle koha järgi kust vise toimus. Kohtunikku puudutanud pall loetakse puutuvat samuti seda väljakupunkti, kus kohtunik seisab. Kolm punkti teenib mängija viske eest vaid siis kui tema mõlemad jalad on viskele minnes kolmepunkti joone taga. Näiteks võib mängija hoida palli väljaspool väljaku välispiiri mõttelist kõrgendust, kuid seistes ise määrustepäraselt väljakul ei ole see määruste rikkumine. Erandiks palli asukoha määramisel on palli väljaku piiridest väljumine. Eeldusel , et pall puudutab põrandat või muud objekti väljaspool väljakut loetakse pall audis olevaks.
Pallita mängija võib liikuda piiranguteta igas suunas. Reeglistik ei sea talle piiranguid liikuma hakkamiseks ja lõpetamiseks. Liikuma hakates peab pall puudutama maad ehk põrkest tõusma, enne kui liikumise suunast arvestatuna tagumine jalg platsilt tõuseb. Liikumise pealt palli saanuna võib mängija teha põrgatuseta kaks sammu ja peab seejärel pallist vabanema. Põrgatus peab toimuma nimetatud kahe sammu sees. Palliga liikudes seda põrgatatakse või veeretatakse. Põrgatatakse ühe käega, vajadusel käsi vahetades. Õigus uuesti palli põrgatada tekib peale kaasmängija palli valdamist. Peatumine saab toimuda kahel viisil. Teisel juhul kasutab mängija sammpeatust e õigust teha põrgatuse lõppemise järel kaks sammu. Mängija võib palli sööta mõlema võib ühe käega. Niisamuti võib ta visata korvile ühe või mõlema käega.

Ajareeglid ja aja kasutamine mängus

Korvpalli määrustik sisaldab endas mitmeid piiranguid võistkondade ajakasutusele mängu jooksul. Ajalised piirangud on reeglites osaliselt nimetatud eraldi punktidena, osaliselt aga välja toodud teiste punktide täiendusena. Eraldi punktidena on nimetatud 24 sekundi, 8 sekundi ja 3 sekundi reeglit, mistõttu järgnevas kannavad need oma pärisnime "reegel". Ülejäänuid on siinkohal nimetatud piiranguks.
Mängu normaalaeg koosneb neljast 10 minutilisest veerandajast. Neist kahe esimese vaheaeg on 2 minutit ning kolmanda ja neljanda veerandaja vaheaeg on samuti 2 minutit.Poolaegade vaheaeg on 15 minutit. Lisaaja pikkus on 5 minutit. Nii normaalajal kui ka lisajal peatatakse aja lugemine määruste rikkumise ja palli korvi langemise korral
20 ja 10 minuti piirang puudutab võistluse administratiivset poolt. Võistkonna peatreener esitab mängust osa võtvate mängijate ja treenerite nimed ja numbrid vähemalt 20 minutit enne mängu algust mängu sekretariaadile. Samas võib täiendava sanktsiooni kehtestada võistluse korraldaja.Võimalik on ka mängule mitte lubamine ehkki selline piirang eeldab tavaliselt turniirist osavõtjate kokkulepet. Punkti eesmärgiks on sekretariaadi töö lihtsustamine , sest kiirustades mängijate nimede protokolli kandmine põhjustab eksitusi. Viimast eriti võõrapäraste nimede puhul. 10 minuti piirang on seotud 20 minuti piiranguga. Andmed tuleb küll esitada 20 minutit enne mängu algust, kuid nende allkirjaga kinnitamine võib viibida kuni 10 minutini enne mängu algust.
15 minuti piirang. Võistkond kes ei ole peale mängu välja kuulutatud algust 15 minuti jooksul kohale jõudnud loetakse kaotanuks. Võistkonnale arvestatakse loobumiskaotus.

24 sekundi reegel

Rünnaku aeg ehk aeg mille kestel üks võistkond võib palli järjest vallata on 24 sekundit. Võistkond kes aja lõppedes ei soorita viset korvile peab palli loovutama vastasvõistkonnale. 24 sekundi arvestamiseks on mängu sekretariaadis 24 sekundi arvestusseadme operaator. Iga kord kui palli valdav võistkond vahetub lülitab ta seadme lugema uut 24 sekundi pikkust aega.

8 sekundi reegel

Saades oma väljakupoolel e tagaalas palli peab võistkond jõudma vastase väljakupoolele e eesalasse 8 sekundiga . Ees- ja tagaala lahutab keskjoon. Selle reegli puhul on levinud väärtõlgenduseks arusaam, et reegel kehtib vaid peale palli audist mängu panekut. 8 sekundi reegel kehtib sõltumata palli võistkonna valdusesse minemise viisist. Reegli rikkumisel antakse pall vastasele.
5 sekundi piirang. Viie sekundi piirang on seotud vabavisete, palli audist mängu paneku ja mängija paigal seismise ajalise piiramisega. Vabavise sooritatakse 5 sekundi jooksul. Aja lugemine algab palli mängijale ulatamisest ja lõpeb palli käest lahkumisega. Mängija, kes hoiab palli kauem kui 5 sekundit rikub määruseid ja pall antakse vastasele. Audi sissevise tuleb sooritada 5 sekundi jooksul. Mängija, kes hoiab palli kauem kui 5 sekundit rikub määruseid ja pall antakse vastasele. Palli oma valdusesse saanud mängija peab palliga põrgatades liikuma, selle edasi söötma või peale viskama 5 sekundi jooksul. Hoides palli kauem kui 5 sekundit rikub mängija määruseid ja pall antakse vastasele.

3 sekundi reegel

Ründav mängija ei tohi viibida rohkem kui kolm sekundit järjest vastaste kolmesekundi alas . Reegli rikkumisel antakse pall vastasele. Mängija võib kolme sekundi alasse naasta olles sealt 3 sekundi jooksul lahkunud. Erandina ei loeta määruste rikkumiseks olukorda kus ründav mängija küll püüab alast lahkuda, kuid ei saa seda teha. Ta on näiteks kaitsemängijate vahele surutud vmt.
Täiendavalt on reeglites ka soovitusliku iseloomuga ajapiirangud. Nende rikkumine otseseid sanktsioone ette ei näe ja need on mõeldud mängu sujuva kulgemise soodustamiseks . Soovituslik ühe mängija välja vahetamisele kulutatav aeg on 30 sekundit ning väljakul arstiabi andmise soovituslik aeg on 15 sekundit.

Vead

Korvpallis on mitmeid määrusterikkumisi mida tuntakse vea nime all. Seega, korvpallimängus ei nimetata kõiki määruste rikkumisi vigadeks , vaid ainult neid, mida korvpallireeglistik nii nimetab. Tuntakse isiklikku viga, kahepoolset viga, ebasportlikku viga, tehnilist viga ja diskvalifitseerivat viga. Vigadeks nimetatud rikkumised erinevad teistest rikkumistest selle poolest, et need seotakse mänguprotokollis iga mängijaga personaalselt. Iga mängija võib teha enimalt 5 viga, kusjuures isiklikud, ebasportlikud ja tehnilised vead liidetakse. Viienda vea saanud mängija peab mängust lahkuma ning ta ei saa kestvas mängus enam osaleda. Vigade arvuga on seotud ka võistkonna vigade lugemine. Võistkonna vigadeks on kõigi ühe võistkonna liikmete poolt tehtud vead. Kui võistkonna vigade arv ühel veerandajal ületab 4 vea piiri, määratakse iga järgmise isikliku vea eest karistuseks alati vabavisked.
Isiklikuks veaks loetakse mängija kehalist kontakti vastasega , mis annab talle ebaausa eelise. Iga kehakontakt ei ole viga. Nimetatud vea määramisel on keskseteks teguriteks silindri ja vertikaalsuse põhimõte kehakontakti põhjustaja määramisel ning loetelu korvpallis keelatud tegevustest. Isiklik viga määratakse ründavale ja kaitsvale mängijale erinevatel alustel, kus juures palliga ründavat mängijat vaadeldakse teatava erandina. Isiklik viga korvpallis kasutatavatest vigades kõige sagedamini määratav viga.
Mõistmaks isiklikku viga on vaja mõista korvpallis kasutatavat silindri ja vertikaalsuse põhimõtet. Silindri põhimõte tähendab, et kaitsval mängijal ja pallita ründajal on õigus teatud ruumiosale väljakul. Selle ruumiosa piiritlevad tagant mängija istmik , eest peopesad ja külgedel jalalabade välisküljed. Ühtlasi on vertikaalsuse põhimõtte alusel mängijal õigus selle mõttelise silindri sees üles ja alla hüpata ehk tal on õigus õhuruumile oma silindri kohal. Mängija, kelle kehaosa väljub nimetatud mõttelisest silindrist ning puudutab vastast loetakse kehakontakti põhjustajaks.
Kahepoolne viga e nn topeltviga vilistatakse siis kui mängijad teevad samaaegselt üksteisele isikliku vea. Kahepoolsed vead on harvad ja juhtuvad kõige sagedamini korvi aluses võitluses lauapõrkest langeva palli pärast.
Ebasportlik viga. Vananenud nimetusega sihilik viga. Ebasportlik viga määratakse kohtunike poolt siis kui mängija proovib saavutada edu läbi vastasmängija otsese füüsilise mõjutamise. Korvpallis on kehakontaktid küll tavalised , kuid edu saavutamine mängus ei põhine vastase otsesel survel mängija kehale. St eesmärgi saavutamine vastase tõukamise, löömise, kinni hoidmise ja muu sarnase tegevuse abil on keelatud. Olukorras kus mängija ilmselt loobub selle põhimõtte järgimisest vilistatakse ebasportlik viga. Näiteks lööb mängija vastast vastu käsi saamaks palli oma valdusesse tegemata seejuures katset lüüa ära palli ennast.
Tehniline viga määratakse karistuseks mängijale, treenerile või võistkonda saatvale isikule "vaimse vägivalla" eest ja teatud mõttes paariline ebasportlikule veale. Ebasportlik viga määratakse ebasportliku füüsilise tegevuse eest, siis tehniline viga määratakse ebasportliku "vaimse" tegevuse eest. Selleks võib olla sõimlemine ja ebaviisakas käitumine, solvavate žestide kasutamine. Samas karistatakse tehnilise veaga ka mängu tahtliku venitamise, vea teesklemise ja vabaviske ajal vastase ehmatamise jmt eest. Vea teesklemine toimub korvpallis reeglina stiilis, kus hetk enne eeldatavat tugevat kehakontakti vastasmängijaga visatakse ennast platsile selili ja nõutakse vea määramist vastasele.
Diskvalifitseeriv viga on korvpalli määrustes nimetatutest kõige karmim . Antud viga määratakse karistuseks kas iseseisvalt või seoses ebasportlike vigadega. Ühes mängus kaks ebasportlikku viga teeninud mängijale määratakse täiendavalt diskvalifitseeriv viga. Diskvalifitseeriv viga määratakse mängijale, treenerile või võistkonda saatvale isikule teo eest, mis on märkimisväärses vastuolus spordieetikaga ja tõuseb oma iseloomult esile kui eriti räige. Selliseks veaks on näiteks kellegi võistlusel viibija löömine vigastamise eesmärgil. Diskvalifitseeriva vea saanu peab lahkuma kohe mängust ja spordisaalist

Mänguolukorrad

Korvpallimängus võivad väljakult mitte viibivad mängijad vajadusel asendada väljakul viibijaid. Vahetusi tehakse surnud palli olukorras. Ainult vahetuse tarbeks mängu ei peatata. Kumbki võistkond võib mängijaid piiramatult vahetada. Korralduse selleks annab võistkonna treener. Treener saadab mänguks valmis mängija mängu sekretariaadi juurde, kes palub lauakohtunikult vahetust. Surnud palli olukorras signaliseerib lauakohtunik vahetuse soovi. Väljakule minekuks annab loa väljakukohtunik. Määruste rikkumise järgselt surnud palli olukorras võib mängijaid vahetada see võistkond kelle liikmed ei rikkunud reegleid.
Kumbki võistkond võib võtta ühe minutilise vaheaja igal veerandajal ning kaks minutilist vaheaega viimasel veerandajal. Lisaajal võib võtta ühe minutilise vaheaja. Minutiline vaheaeg on olukord, kus võistkonnad kogunevad peale vastavat kohtuniku korraldust oma treenerite juurde nõuannete saamiseks. Minutiline vaheaeg antakse peale treeneri vastavat palvet lauakohtunikule.

Aut

Pall on audis, kui

see puudutab mängijat, kes on audis, näiteks mängijat, kelle jalg on joonel või väljaspool joont audis.

see puudutab väljaspool mängu olevat isikut, põrandat või mingit muud objekti joonel või väljaspool joont, konstruktsioone või laua tagumist osa. Vastutab see, kes mängijatest viimasena palli puudutab.
Kui pall läheb auti
1) pärast mõlema mängija üheaegset palli puudutamist
2) ja kohtunik kahtleb, kumb mängija palli viimasena puudutas,
3) ning kohtunikud ei jõua ühisele otsusele,
Pooleks palli võib välja kuulutada,
1) kui vastasmängija(te)l on üks või kaks kätt tugevalt palli küljes ning ilma "vägivaldsete" võteteta ei saa seda kätte,
2) kui pall jääb korvi konstruktsioonidesse kinni.
Visatud korv ja selle väärtus. Mängu käigus võib teha kahe- ja kolmepunktiviskeid. Kaks punkti antakse tavalise viske eest, kuid viske eest, mis on tehtud väljaspool poolringi (6,25 m korvist), antakse kolm punkti. Üks punkt antakse vabavisetest.

Mängu tehniline läbiviimine

Kohtunikud. Mängu juhivad vanemkohtunik ja kohtunik, keda abistavad lauakohtunik ja sekretäride brigaad .
Kohtunik ja vanemkohtunik peavad kandma vormi, milleks on pikad hallid püksid, hall särk ning mustad spordijalatsid.
Kohtunik ja vanemkohtunik teevad mängu vältel koostööd. Nende kohustuste hulka kuulub:

palli mängupanek,

mängu peatamine, kui pall on "surnud",

minutilise vaheaja korralduste andmine,

viset sooritavale mängijale ettenähtud kohast palli viskamine ,

vaikne sekundite lugemine reeglitest kinnipidamiseks.

reeglite rikkumise või ebasportliku käitumise eest karistamine .
Mäng peatatakse ühe kohtuniku vile peale, kui on vaja teatada määruste rikkumist. Vanemkohtuniku ülesannete hulka kuulub:

varustuse kontroll ja heakskiit ,

palli lahtiviskamine väljaku keskelt,

lõpliku otsuse tegemine, kas korv loeb või ei,

ühe võistkonna loobumiskaotuse kinnitamine,

ajamõõtja ja kohtuniku vahel tekkinud lahkarvamuste lahendamine,

protokolli uurimine ning kinnitamine mängu lõpus,

reeglites mitteilmnevate olukordade lahendamine.
Vajalik on 24 sekundi ajamõõtmissüsteem. Kui sellist seadet ei ole, siis asendab seda stopperiga ajamõõtja.
Lauakohtunike varustuse hulka kuuluvad protokoll , signaal ( pasun või kell), viis nummerdatud (1–5) veaviita ning kaks võistkonna veaviita. Lauakohtunikud peavad:

üles kirjutama kõigi mängijate nimed ja numbrid ning teavitama kohtunikku, kui on rikutud reegleid numbrite muutmises ning mängijate vahetuses,

pidada kronoloogilist kokkuvõtet kummagi võistkonna teenitud punktidest,

üles märkima kõik vead ning otsekohe teatama kohtunikule, kui kellelgi on 5 viga täitunud või kui võistkond on teinud 4 viga.

teavitama, mitu viga on mängija teinud, tõstes vastava numbriga veaviida.

üles märkima minutilised vaheajad ning hoiatama võistkonda, kui see on võtnud teise minutilise vaheaja.

andma signaali, kui on tehtud vahetus või võetud minutiline vaheaeg.
Protokoll koosneb kolmest lehest:

valgel paberil originaal on mängu korraldajatele

kollasel paberil koopia võitjavõistkonnale

roosal paberil koopia kaotajatele.

Mängijate positsioonid

Tagamängija tegutseb tavaliselt oma võistkonna ründe ajal keskjoone ning kolmepunktijoone vahel. Ta on võistkonna üks lühemaid mängijaid ning vastutab palli üle platsi toomise eest. Kogenud ja osav tagamängija peab suutma tuua palli võimalikult korvi lähedale. Ta ei pruugi viset sooritada, meelitab aga enda peale kaitse ning söödab siis palli paremas positsioonis mängijale, kes sooritab viske.
Ääremängija mängib ründel paremal või vasakul pool korvi keelutsooni ja küljejoonte vahel.
Keskmängija kohale valitud mängija on tavaliselt võistkonna pikim liige ning ründel mängib ta korvi lähedal. Keskmängijal peavad olema järgmised oskused:

• peab olema osav lähivisete sooritaja .
  
• peab oskama end vabaks mängida, söötu kätte saada ning olema korvi läheduses.
  
• peab resultatiivselt lauapalle võtma.