Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KT II maailmasõda (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida kujutas endast sõjaplaan Merelõvi" ja miks see läbi kukkus?
  • Millised tegurid tagasid Suurbritannia edu?
  • Miks oli Suurbritannia võit tähtis teiste rahvaste jaoks?
  • Millised riigid olid Saksamaa liitlased II maailmasõjas?
  • Milliste sündmuste tulemusel kujunes välja Saksamaa-vastane koalitsioon?
  • Kuidas toimus Saksamaa ja tema liitlaste sõjaline purustamine 1944-45?
  • Kes osalesid Jalta ja Potsdami konverentsidel ning mida otsustati?
  • Kuidas toimus Jaapani sõjaline purustamine?
  • Millised olid II maailmasõja tagajärjed?
  • Kuidas muutus riigikord?
KT II maailmasõda
  • Millised olid II maailmasõja põhjused, miks ei suudetud ohjeldada Saksamaad, Itaaliat ja Jaapanit ?
    • Saksamaa – Luua Suur-Saksamaa ja saada aaria rahvale rohkem eluruumi.
    • Nõuk. Liit (Venemaa) – Soovis levitada kommunismi üle maailma ja saada tagasi pärast tsaaririigi lagunemist kaotatud piirkonnad (Eesti, Läti, Leedu, Soome).
    • Itaalia – Soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia antiikse võimsuse.
    • Jaapan – Soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust.

  • Sõda Poola vastu: põhjused ja tulemused. Saksa välksõda, „kummaline sõda”. NSVL agressioon .
    • Eesmärgid Preisi alade tagasisaamine/ühendamine:põllumaa, kaevandused , sadamad
    • 1. sept 1939 ründas Saksamaa Poolat läänest/17. sept NSVL idast
    • Poola vägede relvastus oli vananenud, lennuvägi hävitati maapinnal, Varssavi piirati sisse ja alistati
    • Saksa-NSVL sõpruse- ja piirilepinguga jagati Poola

    NSV Liidu agressioon
    • MRP salaprotokolli realiseerimine , endise Vene impeeriumi alade okupeerimine.
    • Poola idaosa vallutamine -sept 1939. Poola ohvitseride vangi langemine ja mõrvamine
    • Baaside lepingud Eesti, Läti ja Leeduga
    • 1939nov- 1940 märts Talvesõda Soomega
    • Eesti, Läti ja Leedu okupeerimine ja inkorporeerimine NSV Liidu koosseisu juuni 1940
    • 12.03 1940 rahuleping Soomega. NSVL liitis Karjala maakituse, rentis Hanko ps oma sõjaväe jaoks.

  • NSVL-Soome talvesõda. Põhjused, tulemused. Miks õnnestus soomlastel sõda võita?
    Kuna esialgselt kuulus Soome Venemaale, siis otsustas Venemaa seda tagasi vallutada. Nõuk. Liit esitas Soomele karmid nõudmised, aga Soome lükkas selle nõudmise tagasi.
    • Nov 1939 - märts 1940.
    • Mannerheimi liin Karjala maakitsusel.
    • Helsingi pommitamine.
    • NSVL väljaheitmine Rahvasteliidust.
    • 12.03.1940 rahuleping Soomega. NSVL liitis Karjala maakitsuse, rentis Hanko ps oma sõjaväe jaoks

  • Saksamaa välksõda Lääne-Euroopas 1940. aastal: kuidas ja miks alistati Taani, Norra, Madalmaad ja Prantsusmaa nii kiiresti?
    Taani ja Norra alistamine 1940
    • Tähtsad sadamad, kontroll Taani väinade üle, sõjaline kontroll Põhja- ja Balti mere üle. Vaba ligipääs Rootsi rauamaagile.
    • 9.aprill 1940 Taani alistus võitluseta. Saksa lahingulaevad Kopenhaageni sadamas + lennukid kontrollisid õhuruumi.
    • Norra. Oslot ründasid Saksa dessantüksused. Sõjavägi võitles Briti ja Prantsuse toel kaks kuud - juuni alguseni 1940.

    Madalmaade vallutamine 1940, mai. Operatsioon “Sirbilöök”
    • 10. mai 1940 algas pealetung Hollandile, Belgiale, Luxemburgile.
    • Õhudessandid Rotterdamile, sildade hõivamine.
    • Belgia kaitseliinide läbimurdmine.
    • Madalmaad pidasid vastu 4-5 päeva
    • Rommeli ja Guderiani tankidiviisid tungisid läbi Ardennide mäestiku Prantsusmaale, piirasid sisse Belgiale appi tulnud Briti ja Prantsuse väed, jõudsid La Manche´i äärde.
    • Prantsuse ja Briti vägede evakuatsioon Dunkerque ’ist mais-juunis. U 300 tuh meest. Relvastus jäi maha.

    Prantsusmaa langemine 1940, juuni
    • Mai lõpus-juuni alguses lahingud Prantsusmaal.
    • Saksamaa vallutas rannikulinnad ja suundus Pariisi peale.
    • Prantsuse valitsus jättis Pariisi maha.
    • 14. juunil sõitsid Saksa väed linna.
    • 22.juunil 1940 kirjutas Petaini valitsus alla vaherahule Saksamaaga.
    • 2/3 riigist läks Saksa sõjaväe kontrolli all.
    • Hitler lootis asjatult , et

    Briti valitsus loobub sõjapidamisest.
    Mida kujutas endast sõjaplaan „Merelõvi” ja miks see läbi kukkus?
    • Hitleri eesmärk - murda Britannia vastupanu õhust, seejärel vallutada maaväega. Sõjaplaan “Merelõvi”.
    • Mereblokaad, Briti lahingu- ja kaubalaevade ründamine.
    • Saksa lennuväe õhurünnakud Briti linnadele, lennuväljadele, sadamatele jm.
    • Hilissügis - Hitler loobus kavast paisata maavägi üle La Manche’i väina.

    Millised tegurid tagasid Suurbritannia edu?
    • Briti peaminister W. Churchill , lennukite tootmine täiskäigul, linnade pimendamine, õhutõrje, radarid , Kuninglik mere- ja lennuvägi.
    • Suurbritanniat toetas relvastusega ametlikult neutraalne USA.
    • Miks oli Suurbritannia võit tähtis teiste rahvaste jaoks? Pelgupaik põgenikele, BBC, luure .

  • Mida kujutas endast „ Barbarossa ” sõjaplaan, miks oli see esialgu edukas, siis aga kukkus läbi? Mis tähtsus oli Leningradi blokaadil, Moskva ja Stalingradi lahingutel?
    • Eesmärgid: toiduained, maavarad , slaavlaste orjastamine , juutid ja kommunismi hävitamine
    • Rünnata NSVL kolmest peasuunast- Leningrad , Moskva, Kiiev , lõpetada sõda 1941 aasta lõpuks
    • 22.juuni Saksamaa ründas NSVL

    • Sõtta astusid ka Rumeenia , Itaalia, Slovakkia , Ungari, Soome alustas Jätkusõda

    Pealetund kolmel peasuunal
      • Armeegrupp Nord blokeeris sept Leningradi. Kestis 900 päeva. 600 tuh hukkunut
      • Armeegrupp Mitte jõudis hilissügisel u 60 km Moskvast- Saksa armee tagasitõrjumine Moskva alt dets 1941 Välksõja lõpp
      • Armeegrupp Süd vallutas Kiievi ja Ukraina

    NSV Liidu ebaedu põhjused
    • Stalin ei uskunud kallaletungi (R. Sorge luureandmed)
    • Uus riigipiir kaitseta. 1937/38 a arestid sõjaväes.
    • Nõukogude lennuväe häving sõja esimestel nädalatel.

    Stalini strateegia
    • Käsk pidada vastu viimseni.
    • Punaarmee kaotused, taganemine, armeede ümberpiiramine Kiievi, Smolenski all, sajad tuhanded mehed sõjavangi.
    • Tööstuse evakueerimine, põletatud maa taktika .
    • Partisaniliikumine, poliitkomissarid.
    • Vägede äratoomine Kaug-Idast.
    • Sügis ja talv päästsid Venemaa. Teede lagunemine , külma -25 -30
    • Jõuluks ei suutnud Saksa armee sõda lõpetada – see oli kestnud 6 kuud

  • Millised riigid olid Saksamaa liitlased II maailmasõjas? Kuidas ja miks kujunesid nende liitlassuhted? Milliseid näiteid võib tuua nende koostöö kohta ja millal nad väljusid sõjast? ( Itaalia, Soome, Bulgaaria , Rumeenia, Ungari, Slovakkia, Jaapan)
    Saksamaa+ Itaalia, Jaapan, Ungari, Bulgaaria, Slovakkia, Rumeenia, Soome
    - 1936 Komiterni-vastane pakt, mis oli suunatud NSV Liidu vastu (algul Saksamaa ja Jaapan, hiljem Itaalia ning veel mõned riigid).
    - 1939 Saksamaa ja Itaalia sõlmisid Teraspakti ehk Berliini- Rooma telg .
    - 1940 27. sept Itaalia, Jaapani, Saksamaa Kolmikpakt , hiljem liitus teisigi riike.
    Koos Saksamaaga sõdisid Rumeenia (1944 sügisel okupeeris NSVL Rumeenia ning lõi sakslased sealt välja), Itaalia (Ameerika ja Briti väed korraldasid dessandi Sitsiiliasse ja maabusid seejärel 1943 sept Itaalias. Lüüasaamine kahandas Mussolini populaarsust ning ta kõrvaldati võimult. Uus valitsus palus liitlastelt vaherahu . Itaalia langes II MS välja), Soome (1944 sept sõlmis Soome NSVL-ga vaherahu ning väljus sõjas pärast tugevat kokkupõrget Nõukogude vägedega, kus purustati Mannerheimi liin ), Ungari (1944 soovis väljuda sõjast, kuis Saksa väed okupeerisid selle ja kukutasid seadusliku valitsuse), Slovakkia.
  • Milliste sündmuste tulemusel kujunes välja Saksamaa-vastane koalitsioon? Lend- lease ’i seadus, Atlandi harta, sõjalised ühisoperatsioonid Põhja-Aafrikas ja Sitsiilias, Teherani konverents.
    14. august 1941 Atlandi harta – USA ja Suurbritannia ühisdeklaratsioon eesmärkide kohta sõjas: ei taotle käimasolevas sõjas uusi territooriume, pärast sõda taastatakse riikide endised piirid.
    1941. a. märtsis USA Kongressis vastu võetud seadus, mille kohaselt volitati presidenti osutama ainelist abi igale riigile, kelle abistamine näis talle oluline USA kaitsmise seisukohalt.
    Sõda Aafrikas, Egiptus – Itaalia jäi järjekordselt hätta ning Hitler oli sunnitud saatma appi saksa väeüksuse nimega Aafrika korpus. Briti üksused sunniti taganema.
    1943 Teheran/ Iraan – Stalin, Churchill , Roosevelt – otsustasid avada II rinde Lääne-Euroopas (u 75% olid Idarindel), kordineerida sõjategevust, sõdida kuni vastase täieliku alistumiseni, NSVL astub sõtta Jaapani vastu, taastatakse riikide II MS eelnenud piirid.
    Liitlasvägede Sitsiilia -operatsioon, juuli 1943
    • Eesmärgid: Itaalia irrutamine Saksamaast, osa Saksa diviiside äratõmbamine idarindelt.
    • Operatsiooni juht kindral Eisenhower.
    • Briti-USA vägede õhu- ja meredessandid Tunisest Sitsiiliasse. Saare vallutamine. Õhurünnakud Roomale.
    • Mussolini tagasiastumine ja arest . Itaalia astus välja sõjast. Sept 1943

  • Kuidas toimus Saksamaa ja tema liitlaste sõjaline purustamine 1944-45? Milline oli Punaarmee panus ja liitlasvägede panus? Berliini operatsioon, operatsioon „ Overlord
    Saksamaa sissepiiramine
    - Põhja- Itaaliast suundusid liitlasväed Austriasse ja Lõuna-Saksamaale
    - Liitlased vabastasid Prantsusmaa + Madalmaad ja tungisid Saksamaa lääneossa
    - Nõukogude Liit ründas Saksamaad ja tema liitlasi Ungarit, Rumeeniat, Bulgaariat idast
    Normandia dessant e D-Day
    • 6. juuni 1944.
    • Sõjaline operatsioon “Overlord”.
    • Lõuna- Inglismaale koondati u 3mln meest. Kindral Eisenhower.
    • Petteoperatsioon Pas de Calais.
    • Liitlasväed Suurbritanniast Normandiasse.
    • 4600 laeva meeste ja tehnikaga.
    • Õhurünnak u 1000 lennukiga.
    • Õhudessant sakslaste tagalasse u 20 tuh meest
    • Esimene päev otsustav . Maabus u

    150 000 meest, nädala jooksul 500 tuh.
    • Atlandi valli kaitses Rommel - Saksa vägede ülemjuhataja Prantsusmaal
    • Juuli 1944. a ebaõnnestunud atentaadikatse Hitlerile – eesmärk füürer kõrvaldada, rahu lääneliitlastega. Stauffenberg.
    • Pariisi vabastamine aug 1944.

    Saksamaa olukord 1944. a sügisel-talvel
    • NSVL väed Poolas, sõjategevus Saksamaa liitlaste Rumeenia, Bulgaaria, Ungari vastu
    • Liitlasväed Kesk-Itaalias ja Prantsusmaal.
    • Liitlaste lennuvägi pommitas Saksa linnu ( Hannover , Hamburg, Düsseldorf, München, Dresden jt – paanika, kümned tuhanded hukkunud tsiviilelanikud.

    Saksamaa olukord 1945. a apr
    • Pärast Siegfriedi liini läbimurdmist tungisid liitlased Lääne-Saksamaale.
    • Liitlased olid vallutanud ka P-Itaalia.
    • NSVL oli vallutanud Ida-Saksamaa ning piiranud sisse Berliini.
    • NSVL ja lääneliitlaste väed kohtusid apr lõpus Elbe jõel.

    Hitleri viimased ponnistused 1944-45
    • Saksa inimressurss oli ammendumas. Armeesse kutsuti vanu mehi ja alaealisi poisse Hitlerjugendist.
    • Käsk pidada vastu viimseni.
    • Hitler lootis imerelva peale, mis pidi muutma sõja käiku ja sundima Briti ja USA sõlmima rahu.
    • 1944. a suvel-sügisel rünnati Londonit V-1 rakettidega Põhja-Prantsusmaalt ja ballistiliste rakettidega V-2 (14m, 1-tonnise lõhkepeaga) Madalmaadest.
    • Neid toodeti maa- alustes vabrikutes Harzi mägedes, aga mitte piisavalt, et muuta sõja käiku.

    Berliini vallutamine ja Saksamaa kapitulatsioon
    • Hitler ja Braun lõpetasid elu 30.IV enesetapuga.
    • Goebbels mürgitas oma kuus last, sooritas koos naisega enesetapu.
    • Himmler langes Briti vägede kätte vangi ja sooritas enesetapu (kaaliumtsüaniid).
    • Paanika Berliinis. Põgenemine linnast. Bormann.
    • 2 mail vallutasid Nõukogude väed Berliini, langes u 70 000 meest.
    • Linn varemetes. Vägivald tsiviilelanike kallal.
    • Maavägede ülemjuhataja Keitel kirjutas 8.V 1945 alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktile. VE-Day
    • Stalin tahtis kätte saada Saksa arhiive, tuumauuringute materjale, aga need said ameeriklastele

  • Kes osalesid Jalta ja Potsdami konverentsidel ning mida otsustati?
    1945 Jalta/NSV Liit – Churchill, Stalin, Roosevelt – otsustati, et sama aasta kevadel asutatakse San Franciscos ÜRO. Peale selle lubasid liitlased Kesk- ja Ida-Euroopa maad Moskva meelevalla alla jätta, paika pandi ka okupatsioonid Saksamaal.
    1945 Potsdam/Saksamaa - Churchill, Stalin, Roosevelt (suur kolmik) – kiideti lõplikult heaks Ida- Preisimaa põhjaosa loovutamine NSV Liidule ning saksa elanike sundevakueerimine võitjatele antud territooriumidelt. Saksamaa jaotati Briti, Prantsuse, USA ja NSV Liidu vahel neljaks okupatsioonitsooniks. Määrati kindlaks Saksamaale määratavad reparatsioonid . Arutati ka jätkuat sõda Kaug-Idas. Stalin kinnitas lubadust astuda kiiremas korras Jaapani vastu.
    Kuidas toimus Jaapani sõjaline purustamine?
    Jaapani kapitulatsioon 1945
    • USA vägesid juhtisid kindral MacArthur ja admiral Nimitz
    • Vabastati Filipiinid
    • Okinawa vallutamise järel algas Jaapani linnade pommitamine õhust, sadamate blokeerimine allveelaevadega merelt .
    • Kamikazed. Jaapan keeldus kapituleerumast.
    • NSVL tungis Hiinasse ja lõi puruks Jaapani armee Mandzhuurias.
    • President Trumani otsustas säästa USA sõdureid ja lõpetada sõja kiiresti.
    • 6. ja 9. aug USA tuumapommid Hiroshimale ja Nagasakile
    • Hukkus u 300 tuh inimest (põletus, varingud, kiiritushaigus, verevähk)
    • Jaapan kapituleerus 15. aug

  • Millised olid II maailmasõja tagajärjed? Kuidas muutusid Euroopa riikide piirid pärast II maailmasõda? Kuidas muutus riigikord ?
    Riigipiirid
    • Taastatakse Saksamaa 1937. a piirid
    • Saksamaa idapiir Poolaga läheb mööda Oderi ja Neisse jõge
    • Ida-Preisimaa läheb N Liidule
    • Sakslased deporteeritakse oma etnilisele kodumaale
    • N Liidu poolt 1940. a hõivatud alad jäävad talle (Eesti, Läti, Leedu, osa Karjalast, Ida-Poola, Bessaraabia)

    Territoriaalsed muutused
    • Pariisi rahulepingud teljeriikidega: Saksamaa, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Soomega 1947
    • Kaotajariigid maksavad reparatsioone rahas, toiduainetes , tööstuskaubana, tehaste sisseseadena
    • Kaotajariikide territooriumi kärpimine sõjaeelsele tasemele või veel rohkem.
    • Saksamaa kaotas ¼ territooriumist. Elsass- Lotring Prantsusmaale, Sudeedimaa Tšehhoslovakkiale, osa Ida-Preisimaast Poolale ja NSV Liidule.
    • Soome kaotas Karjala NSV Liidule
    • Saksamaa ja Berliini jagamine 4 okupatsioonitsooniks
    • Itaalialt kolooniate äravõtmine.
    • Jaapanilt vallutatud alade äravõtmine – 1897 . a piirid

    Riigikorralduse muutumine
    • Saksamaa ja It poolt okupeeritud riikide iseseisvuse ja seaduslike valitsuste võimu taastamine Norras, Taanis , Prantsusmaal jm. Kohtuprotsessid kollaborantide üle.
    • Austria, Albaania iseseisvuse taastamine
    • Kodusõda Kreekas: võimule sai läänemeelne valitsus.
    • Bulgaarias, Rumeenias, Ungaris jm kukutati võimult diktaatorid, võimule nõukogudemeelsed valitsused.
    • Poolas aitas NSVL võimule nõukogudemeelse valitsuse.
    • Austria, Albaania iseseisvuse taastamine
    • Tšehhoslovakkias moodustas valitsuse Londoni pagulasvalitsus.
    • Itaalia kuulutati vabariigiks. Kuningas Vittorio Emanuele III pagendati.
    • Eesti, Läti, Leedu iseseisvust ei taastatud.

  • Mõisted:
    Partisanid-ehk siss on korrapäratu sõjaväe liige, mis moodustati mingi maa-ala üle kontrolli saamaks välisvõimu või välisarmee käest.
    Koonduslaagrid - on kinnipeetud isikute ajutine kompaktne kinnipidamiskoht, mille eesmärk on suure hulga isikute (eriti sõjaliste vastaste) massiline isoleerimine ja/või hävitamine juhul, kui neid ei ole võimalik mahutada tavapärastesse vangilaagritesse.
    Holokaust-on termin, mida üldiselt kasutatakse Teise maailmasõja ajal Saksamaa poolt juutide vastu toime pandud genotsiidi tähistamiseks.
    Vastupanuliikumine- on riigi või muu suurema maa-ala elanike organiseeritud (ja sealhulgas enamasti ka relvastatud) vastupanu mõne teise riigi poolt selle maa-ala üle kehtestatud sõjalisele kontrollile .
    Kollaboratsioon -on koostöö, kaastöötamine, partnerlus; samuti vaenuliku võõrriigi, näiteks okupatsiooniga pealesurutud režiimi toetamine, abistamine ja/või sellega kaasaminek.
  • Nimed:
    Mannerheim -oli Soome sõjaväelane, riigihoidja ja president .
    Rommel-oli Saksamaa sõjaväelane, kindralfeldmarssal.
    Žukov-oli Nõukogude riigitegelane ja väejuht, Nõukogude Liidu marssal, neljakordne Nõukogude Liidu kangelane, Mongoolia Rahvavabariigi kangelane.
    Eisenhower-oli USA sõjaväelane ja poliitik . Vabariiklaste kandidaadina valiti ta USA 34. presidendiks. Teise maailmasõja ajal tegutses ta liitlasvägede ülemjuhatajana Euroopas. Detsembris 1950 sai temast NATO esimene ülemjuhataja.
    Montgomery
    Keitel-oli Saksa kindralfeldmarssal ning Relvajõudude ülemjuhatuse esimees. Mõisteti Nürnbergi tribunali poolt surma.
    Churchill de Gaulle-oli Suurbritannia poliitik. Ta oli Suurbritannia peaminister
    Roosevelt-oli Ameerika Ühendriikide 26. president.
    Truman-oli Ameerika Ühendriikide poliitik. Ta oli USA 34. asepresident (1945) ja 33. president (aastatel 1945–1953).
    Stalin-oli Nõukogude Liidu diktaator .
    Hitler-oli Austriast pärit Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (1921–1945). Aastatel 1934–1945 oli ta Saksamaa diktaator ametliku tiitliga Saksamaa kantsler (1933–1945) ning tiitliga riigipea ("füürer ja riigikantsler"; 1934–1945).
    Mussolini-oli Itaalia peaminister ja diktaator aastail 1922–1943 ja seejärel juhtis aastatel 1943–1945 Saksamaa marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki.
  • Vasakule Paremale
    KT II maailmasõda #1 KT II maailmasõda #2 KT II maailmasõda #3 KT II maailmasõda #4 KT II maailmasõda #5 KT II maailmasõda #6 KT II maailmasõda #7 KT II maailmasõda #8
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-12-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kibenalaura Õppematerjali autor
    Mõisted ning üleüldiselt teise maailmasõja kohta, konspekt on valmistatud kontrolltöö jaoks gümnaasiumis. Teise maailmasõja põhjused ning miks Saksamaad, Itaaliat ning Jaapanit ei suudetud ohjeldada. NSV liidu ebaedu põhjused, Stalini strateegia, Saksamaa alistamine, Hitleri viimased punnitused. Teise maailmasõja tagajärjed, kuidas muutus riigikord ja piirid

    Sarnased õppematerjalid

    KT II maailmasõda
    8
    doc

    KT II maailmasõda

    Seepeale otsustas USA kasutada tuumapommi, mis heideti kahele Jaapani linnale ­ Hiroshimale ja Nagasakile. 260 000 inimest sai surma ning jaapanlaste vastupanu oli murtud. Nõukogude väed tungisid Mandzuuriasse ja Koreasse, purustades Jaapani miljonilise armee. Pärast seda olid juhid nõus tingimusteta alla andma ning 2. septembril 1945 allkirjastasid Jaapani ning USA esindajad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani kapitulatsiooniakti. Teine maailmasõda oli ametlikult lõppenud. 12. Millised olid II maailmasõja tagajärjed? Kuidas muutusid Euroopa riikide piirid pärast II maailmasõda? Kuidas muutus riigikord? Territoriaalsed muutused · Pariisi rahulepingud teljeriikidega: Saksamaa, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Soomega 1947 · Kaotajariigid maksavad reparatsioone rahas, toiduainetes, tööstuskaubana, tehaste sisseseadena · Kaotajariikide territooriumi kärpimine sõjaeelsele tasemele või veel rohkem.

    Ajalugu
    12 klassi esimese kursuse ajalugu
    43
    docx

    12.klassi esimese kursuse ajalugu

    Euroopa riigid püüdsid kaasa aidata enamlaste kukutamisele kodusõjas, ei loonud 1920. aa alguses diplomaatilisi suhteid. USA tugevnes, paljud Euroopa riigid olid tema võlgnikeks. USA Kongress ei ratifitseerinud Versailles'i lepingut, riik loobus astumast Rahvasteliitu. Türgi territoorium vähenes, kaotas alad Lähis-Idas. Türgist sai ilmalik vabariik eesotsas kindral Mustafa Kemaliga. Lääne suurriigid pärast I maailmasõda Rahvusvahelised suhted 1920.a USA naasis isolatsionistliku välispoliitika juurde ja jäi kõrvale Rahvasteliidu tööst. Sksm rahulolematu Versailles'i rahulepingu tingimustega, aga täitis neid (peaminister Stresemann). Kommunistlikud riigipöördekatsed Bulgaarias, Poolas, Saksamaal, Eestis. Ükski Euroopa suurriik va Saksamaa ei tunnustanud kuni 1924. aastani NSV Liitu.

    Ajalugu
    II maailmasõda ja külm sõda
    26
    docx

    II maailmasõda ja külm sõda

    september 1939 3. Nõukogude Liit tungin Poolale kallale 17. september 1939 4. Viiakse läbi esimene küüditamine Eestis 14. juuni 1941 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD:  STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel.  HITLER- Saksamaa füürer, raamatu ''Mein Kampf'' autor.  CHAMBERLAIN-Briti poliitik, Müncheni kokkuleppe sõlmija.  KINDRAL FRANCO- Hispaania diktaator,vabariikliku valitsuse kukutaja.  MUSSOLINI- Itaalia diktaator, hukati partisanide poolt 1945.a.

    Ajalugu
    Põhjalik kokkuvõte 2-maailmasõjast
    4
    docx

    Põhjalik kokkuvõte 2. maailmasõjast

    2. Maailmasõda (1.sept 1939 – 2.sept 1945) Saksamaa liitlased 1936 Saksamaa + Itaalia, Berliin-Rooma telg. 1936 antikomiterni leping Saksamaa + Jaapan, 1937 liitub sellega Itaalia. 1939  Saksa tundis kallale poolale  NSVL tungis kallale poolale [MRP (mittekallaletungileping Saksa ja NSV Liidu vahel, 23. augustil 1939)] 17.sept  Suurbritannia ja Prantsusmaa tungisid kallale Saksamaale – kummaline sõda (3.sept 1939 – aprill 1940) Saatsid lendlehti, propaganda. Maginot; Siegfried.  28. Sept 1939 Eesis baaside leping; Leedu ostetakse NSVL-lt.  30.nov 1939 – 12.märts 1940 – talvesõda soome VS Venemaa (5mln vs 200mln)  Talvesõda Soomes 1939 – 1940, jätkusõda 1941 – 1944. 1944 Soomel oli vaja NSVL vastu relvi, pöördus Saksamaa poole.  1939 sõlmitakse teraspakt Saksamaa ja Itaalia vahel. 1940  Saksamaa ründab Taanit ja Norrat.  Norralane V. Quisling ra

    Ajalugu
    II maailmasõda
    11
    doc

    II maailmasõda

    Virtsu Põhikool Teine maailmasõda Referaat Koostas: Risto Kriik 9.klass Juhendaja: Lembit Tammsalu Virtsu 2007 Sisukord Virtsu Põhikool............................................................................................................ 1 Teine maailmasõda..............................................................................................................1 Referaat............................................................................................................................... 1 Sisukord......................................................................................................................2 ..........................................................................................................

    Ajalugu
    II Maailmasõda
    8
    doc

    II Maailmasõda

    1. II ms põhjused ja sündmused, mis viisid sõja puhkemiseni. Poliitilised eeldused: 9 rahvasteliit ei tule ülesannetega toime, sõjakaid suurriike ei suudeta ohjeldada 10 Versailles' süsteem osutub ebapüsivaks (Sx tühistab lepingu 1935) Majanduslikud eeldused: 11 Nii Hitler kui ka Stalin arendasid sõjatööstust 12 Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajab rakendust) Ideoloogilised eeldused: 13 Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi; diktaatorriikide vaenulikkus lääne demokraatia vastu 14 Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände *1935 Sx astub välja Rahvasteliidust, loobub Locarno lepingu täitmisest(kava revideerida Eur. riikide piire) *1936 Hitler viib väed Reini demilitariseeritud tsooni *Hispaania kodusõda (diktatuurid ignoreerivad mittevahelesegamispoliitikat + sisuliselt katsetavad uusi relvaliike ja sõjapidamisviise) >>Hisp-s kehtest. kindral Franco diktatuur. *Austria ansluss (Austria alist

    Ajalugu
    KT II maailmasõda ja külm sõda
    11
    doc

    KT II maailmasõda ja külm sõda

    . Külma sõja osapooled: · NSVL + marjonettriigid Ida-Euroopas (Poola, Saksa Demokraatlik Vabariik, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania), + (Põhja- Korea (KRDV), Hiina RV, Põhja-Vietnam (VRDV), Mongoolia ) vs. USA ja teised kapitalistlikud riigid (näiteks Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik jne.) 1. Miks alustas Saksamaa II maailmasõda, kes olid tema liitlased sõjas ning millised olid nende eesmärgid? PÕHJUSED: - Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. - Rahu tagamiseks loodud Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. - Natsireziimi sõjatööstuse väljaarendamine. - Hitleri arvates oli Saksa rahva eluruumi vaja laiendada. 2. Millised olid Saksa ja NSV Liidu agressiooni eesmärgid ja tulemused 1939-1940.

    Ajalugu
    II Maailmasõda
    6
    doc

    II Maailmasõda

    Elbe jõe ääres. Saksamaa pealinn Berliin alistus liitlasvägedele 2. mail (Hitler sooritas enesetapu 30. aprillil). NB! 8. mail 1945 Saksamaa kapituleerus (=andis tingimusteta alla). Sõda Jaapaniga aga jätkus. USA heitis aatompommid 6. augustil 1945 Hiroshima linnale ja 9. augustil Nagasakile. (9. augustil alustas ka Punaarmee sõjategevust Jaapani vastu). NB! Jaapani kapituleerumispalve liitlastele võeti vastu (=kirjutati alla) 2. septembril 1945. Sellega oli Teine maailmasõda lõppenud. · 28. novembrist 1. detsembrini 1943 toimus Iraani pealinnas Teheranis Teherani konverents. Osalesid W. Churchill (Inglismaa), F. D. Roosevelt (USA) ja J. Stalin (NSVL). Teherani konverentsil otsustati: 1) USA ja Inglismaa avavad teise rinde 2) NSVL kohustus pärast Saksamaa purustamist välja astuma Jaapani vastu 3) USA ja Inglismaa olid nõus tunnustama NSVLi 1941. aasta piirides (st. ka Baltikumi okupeerimist

    20. sajand maailmas




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun