Millised olid Itaalia Fasistliku Partei võimuletuleku majanduslikud ja poliitilised põhjused?

Vastus leiad õppematerjalist: Demokraatia ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel

Demokraatia ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel (0)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millised Euroopa riigid läksid 1920-30aa üle diktatuurile millistes säilis demokraatia?
Millised olid Itaalia Fasistliku Partei võimuletuleku majanduslikud ja poliitilised põhjused?
Millised olid selle peaeesmärgid kuidas tuli võimule?
Kuidas valmistuti sõjaks?

Demokraatlikud ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel (pt 11-13, 18 47-50, 54-66, 68,-74, 91)

Millised Euroopa riigid läksid 1920.-30.aa üle diktatuurile, millistes säilis demokraatia? Mis põhjustel? Millised on demokraatliku, autoritaarse ja totalitaarse valitsemise tunnused.
Demokraatia:

Iirimaa
Suurbritannia
Prantsusmaa
Holland
Taani
Norra
Rootsi
Soome
Austria
Sveits
Tsehhoslovakkia

Põhjused/eeldused

Paljud I maailmasõja võitjariigid v neutraalsed. Pikk demokraatia traditsioon, majanduskriisist saadi kergemini üle jm

Tunnused

Sõna- ja trükivabadus, vabad valimised, parlament, mitme partei konkurents , juhtide vahetumine .

Diktatuur:

1917 Venemaa - Lenin
1922 Itaalia – Mussolini
1926 Poola, Leedu, Portugal
1933 Saksamaa - Hitler
1934, Eesti, Läti
1939 Hispaania - Franco

Põhjused

Tugevate äärmusparteide teke ( kommunistid , natsionalistid)
Tugevad juhid, rahvuse idee
Demokraatia nõrkus, uued riigid
Majandusraskused
Mitmed riigid I ms kaotajate hulgas

Tunnused

Ühe partei/juhi ainuvõim
Parlamendi tegevus peatatud v formaalne
Demokraatlike vabaduste piiramine
Avalik/varjatud vägivald opositsiooni suhtes

Autoritaarne diktatuur

Autoritaarsed diktatuurid piirduvad võimu koondamisega liidri või kitsa oligarhia kätte ning puudutavad muid eluvaldkondi vähe. Võrreldes totalitaarsete diktatuuridega on autoritaarsed lähedasemad antiiksele diktatuurile, kuna neis enamasti sisaldub ajutisuse ja normaalse olukorra taastamise idee. Autoritaarne diktatuur ei sea eesmärgiks uue ühiskonna rajamist ja uue inimese kasvatamist, vaid tugineb rahvuslikule ühtsusele ja konservatiivsetele väärtustele. Inimõiguste piirangud ja sekkumine erasfääri lähtuvad diktatuuri püsimise vajadusest, mitte mingist kandvast ideoloogiast.
Totalitaarne diktatuur
Diktaatorlikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm , millega kaasneb range kontroll kodanike mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle ning sageli toimub inimõiguste rikkumine . Totalitaarne diktatuur on ideoloogiakeskne ja põhjendab end mingisuguse missiooniga (näiteks kommunismi ehitamine, aaria rassi valitsemine). Diktatuur ei ole mitte vahend pöördumiseks normaalse olukorra juurde, vaid tegemist ongi ainuõige ühiskonnakorraldusega. Kandvat ideoloogiat tõlgendab võimuladvik ja ennekõike selle juht. Totalitaarsed režiimid on olnud eranditult agressiivsed ja territoriaalsele laienemisele suunatud.

Millised olid suure majanduskriisi põhjused, tunnused, mõju. Miks tabas majanduskriis tugevamini USAd ja Saksamaad. Milliseid meetmeid rakendas president Roosevelt USA majanduse kriisist väljaviimiseks. Mõisted inflatsioon , hüperinflatsioon, tööpuudus, pankrot , Dawesi plaan. 1929, 1932
Kriisi teke: Põllumajanduses ületootmine hinnad hakkasid langema  ebakindlus USA aktsiaturul 29.oktoobril 1929 New Yorgi börsil paanika  väärtpaberite hinnad langesid  inimesed kaotasid oma varanduse  ei suutnud enam pankadele tagasi maksta pangandus varises kokku pankrotid tööstuses inimesed tööta ostujõud langes tootmine vähenes tollimaksud ja laenud Euroopalt tagasi kriis Euroopasse kriis teistesse maailmajagudesse.
Põhjused: ületootmine, vale majandamine (laenud, mida ei suudetud tagasi maksta), valitsuste vead(nt. loobumine vabakaubanduse põhimõtetest, kõrged tollimaksud)
Tunnused: tööpuudus, tootmise vähenemine, inimestel laenud
Mõju: Riik hakkas senisest rohkem sekkuma majanduse korraldamisse. Paljud hakkasid pooldama diktatuuri(kindla käega valitseja teeb kõik korda).
Saksamaad tabas tugevamini majanduskriis, sest Saksamaa pidi lisaks maksma ka reparatsioone Antandi riikidele. Kui Saksamaa neid maksta ei suutnud, okupeeris Prantsusmaa Saksa suurima tööstuspiirkonna Ruhri. Algas hüperinflatsioon.
USAd tabas majanduskriis tugevamini, sest seal kiire elatustaseme tõus oli tuginenud heldele tarbimislaenude jagamisele nind aktsiaspekulatsioonidele. Inimesed kaotasid oma kodud ja varanduse, tööd ei leidnud, algas vaesumine . Elatustaseme langus vähendas kaupade nõudlust, see põhjustas tootmise languse ning tööpuuduse uue kasvu.
USA president Franklin Delano Roosevelt(1932) lubas maa riiklikku sekkumist suurendades kriisist välja tuua. New Deal(Uus kurss )- reformikava, mis tugines arusaamale, et majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu(s.t. tuleb elanike sissetulekuid tõsta). Tõstis makse. Lõi hädaabitöid, uusi töökohti. Kehtestati miinimumtöötasu, tööpäeva max pikkus. Riik hakkas maksma töötutele abiraha, vanuritele pensioneid, vaesematele peredele toetusi. Riik hakkas reguleerima põllumajandust, kehtestades tootmispiirangud. Kehtestati riigi kontroll panganduse üle, taastati inimeste hoiuseid.
Mõisted:
Inflatsioon- kaupade või teenuste hinnataseme tõus. Hinnataseme tõus vähendab olemasolevate varade väärtust, seega on väga kõrge inflatsioon negatiivne, kuna vähendab tarbijate käes olevate varade väärtust ning ei soodusta ka säästmist.
Hüperinflatsioon- Raha kaotab väärtust kiiremini, kui seda trükkida jõutakse.
Tööpuudus- Olukord, kus töötegijaid oleks, kuid töökohti neile pakkuda ei ole.
Pankrot- Võlgniku maksejõuetus.
Dawesi plaan- Ameerika Ühendriikide rahandustegelase ja poliitiku Charles Dawesi juhitud komisjoni koostatud plaan Saksamaalt Esimese maailmasõja sõjavõlgade kättesaamiseks. Nägi ette reparatsioonimaksete tunduvat vähendamist ning Saksamaale laenuandmise ja investeeringute võimaldamist maa majanduse taastamiseks. Dawesi plaan soodustas poliitilise olukorra stabiliseerumist Saksamaal ning võimaldas sakslastel alustada reparatsioonide regulaarset väljamaksmist.
1929 New Yorgi börsikrahh 29. oktoobril- sai alguse majanduskriis.
1932 Roosevelt sai presidendiks

Millised olid Itaalia Fašistliku Partei võimuletuleku majanduslikud ja poliitilised põhjused? Millal ja kus see partei tekkis, millised olid selle peaeesmärgid, kuidas tuli võimule?
Poliitilised: Pettunud Pariisi rahukonverentsi tulemustes, mis ei tunnustanud Itaalia panust sõjas.
Majanduslikud raskused, tööpuudus- seda kasutasid ära kommunistid, kes paiskasid Itaalia streikide ja väljaastumistega veelgi suuremasse kaosesse.
Kommunistide vastu astus välja endisi sõdureid ja töötuid ühendanud fašistide liikumine, mida juhtis Benito Mussolini. Tekkis 1919 Itaalias. Peaeesmärgid: taastada riigis kord, muuta Itaalia sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerium . Tähtsaimal kohal rahvuse kui terviku heaolu. Võimule nii, et Mussolini korraldas oma mustades särkides toetajatega marsi Rooma ja see mõjus. 1922 määrati ta peaministriks.

Kuidas sai Mussolini partei täieliku kontrolli valitsuse, parlamendi ja itaalia rahva üle 1922 – 25. Milliseid samme ta astus riigi majanduse stabiliseerimiseks?
Peale seda, kui sai peaministriks(1922), likvideeris mõne aastaga demokraatliku riigikorralduse. 1925 kehtestati Itaalias üheparteisüsteem, Mussolinile anti piiramatu võim, poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ning rajati koonduslaagrid . Majandus võeti riigi kontrolli alla.
Majanduse stabiliseerimiseks:

Streikide, ametiühingute keelustamine – sunnitud töörahu
Riigi poolt rahastatavate ehitiste rajamine: sillad , teed (autostrada), haiglad, koolid, raudteejaamad – tööpuuduse vähendamine
Rooma linna ehitusprogramm.
Soode kuivatamine , metsatööd.
Tööandjate ja töövõtjate korporatsioonid.
Kampaaniad : võitlus vilja eest, Itaalia liiri väärtuse eest.
Riiklik tugi suurettevõtetele, pankadele majanduskriisi ajal.

Millised olid Mussolini välispoliitika peaeesmärgid ja mida ta tegi nende realiseerimiseks 1935-39 (Abessiinia sõda, Kominterni -vastane pakt, Teraspakt )
Peaeesmärgid: Benito Mussolini ja fašistlik partei lubasid tuua Itaalia tagasi Euroopa suurriigiks, tehes sellest "uue Rooma impeeriumi". Mussolini lubas, et Itaalia saab võimu Vahemere üle.
Mida tegi: Etioopia vallutamine 1935 – 36. U 300 tuh meest Somaaliast+ Eritreast Etioopiasse, Lennuvägi, mürkgaas, 7 kuud sõjategevust, Rahvasteliidu majandussanktsioonid vähetõhusad, Itaalia astus Rahvasteliidust välja
Saksamaa võimule tulnud saksa fašistide liidri Adolf Hitleri toetusega ja Prantsusmaa heasoovliku neutraliteega vallutas Mussolini poolt juhitav Itaalia 1935.- 1936.aastal toimunud sõjakäigu ajal Abessiinia.
Kominterni-vastane pakt oli Saksamaa ja Jaapani 25. novembril 1936 esitatud ühisdeklaratsioon, milles lepiti kokku ühises võitluses Kominterni vastu. Järgmisel aastal liitus paktiga ka Itaalia.
Teraspakt tuntud ka kui Itaalia ja Saksamaa-vaheline sõpruse ja liitlusepakt ja Berliini-Rooma telg, oli Itaalia ja Saksamaa vahel 22. mail 1939 sõlmitud leping.

Nimed, mõisted, aastaarvud : Vittorio -Emmanuele III, Marss Rooma, korporatsioon , fašism, 1919, 1922, 1925, 1935-36, 1936, 1939
Vittorio Emanuele III oli Itaalia kuningas (29. juuli 1900 – 9. mai 1946), Etioopia keiser (9. mai 1936 – 3. september 1943) ja Albaania kuningas (16. aprill 1939 – 3. september 1943). Ta ei hoidnud ära Benito Mussolini diktatuuri kehtestamist. Alles Teise maailmasõja lõpul julges ta Mussolinile vastu hakata.
Marss Rooma- Mussolini korraldatud marss Rooma koos oma mustades särkides toetajatega, mille tagajärjel sai ta 1922 peaministriks.
Korporatsioon- Ajalooliselt tähendab ühiste kutse- või seisusehuvidega isikute koondist.
Fašism- poliitiline ideoloogia, mis taotleb rahvuslikele, kultuurilistele ja rassilistele tunnustele tugineva, ühe isiku juhtimise all olevat sõjaliselt tugeva riigi loomist.
1919 Benito Mussolini asutas fašistliku liikumise.
1922 Mussolini peaministriks
1925 Itaalias üheparteisüsteem, Mussolinile piiramatu võim
1935-36 Etioopia vallutamine, Abessiinia vallutamine
1936 Komiterni vastane pakt (Saksamaa, Jaapan, Itaalia)
1939 Teraspakt (Itaalia + Saksamaa)

Kus ja millal tekkis NSDAP, millised olid natside eesmärgid ja tegevus võimulepürgimisel. Millised olid A. Hitleri tõusu ja languse tähtsamad momendid
Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei oli partei, mis tuli Saksamaal demokraatlike valimiste tulemusena võimule 1933. aastal.
Eesmärgid:
Riigis tuleb kehtestada kord, lõpetada kommunistide ja sotsialistide (nn reeturid) võimutsemine – natsionaal-sotsialistlik revolutsioon . Üks riik, üks rahvas, üks partei.
2. Juudid kõrvaldada Saksamaa ühiskonnaelust ja valitsemisest
3. Taastada Saksamaa suurriigi staatus: tühistada Versailles ’i rahuleping (tagastada ära võetud alad, tühistada piirangud). Laiendada sakslaste eluruumi (Lebensraum)

Rassiteooria . Rahvused kuuluvad erinevatesse rassidesse – valge aaria rass ( germaanlased kõrgeim kiht) peab valitsema teisi rahvaid.
Alaväärtuslikud rahvad/ rassid – peavad neid teenima ( slaavlased ).
Hävitamisele kuuluvad hälbinud rassid (juudid, mustlased ) ja inimesed (homoseksuaalid)

Tegevus võimulepürgimisel:

Plaan tulla võimule läbi parlamendivalimiste – legaalne tee
Partei organisatsiooni ja propaganda väljatöötamine Goebbels
Relvaüksused Mussolini eeskujul : SA – pruunsärklased E. Röhm. SS – H. Himmler
Osalemine Reichstagi valimistel – üha enam kohti
1930 – murrang: majanduskriis, tööpuudus, pankrotid.
1932. a u 8 mln töötut. Saksamaa peatas reparatsioonimaksed.
Lagunevad valitsused, erakorralised dekreedid.
Rahva rahulolematus . Natsidel 107 kohta parlamendis
Seega riigis majanduskriis ja poliitiline kriis.

1932. Riigipäeva valimised natsidel 230 saadikukohta sotsialistidel 133, kommunistidel 89
1932. a presidendivalimised

Hitler kandideeris presidendiks – jäi Hindenburgile alla

30. jaan 1933 president Hindenburg nimetas Hitleri riigikantsleriks

Hitleri tõusu ja languse tähtsamad momendid:

30. jaan 1933 president Hindenburg nimetas Hitleri riigikantsleriks
1934 Hindenburgi surm, Hitler ühitas kantsleri ja presidendi ametid – Füürer
Lepingu rikkumine: Kohustuslik sõjaväeteenistus, Austria liitmine

Millised olid Hitleri võimuletuleku majanduslikud ja poliitilised põhjused. Kuidas kehtestas Hitler natside diktatuuri Saksamaal 1933-34. Milliseid majanduslikke meetmeid rakendati tööpuuduse likvideerimiseks ja kuidas valmistuti sõjaks?
Ülemaailmne majanduskriis. Kommunistid üritasid võimu võtta agressiivselt, seda ei tahetud, nende vastased, Hitleri löögirühmad, said populaarsust. Suurendasid 1930 valimistel oma saadikute hulka mitu korda, 1932 valimistel sai neist Riigipäeva suurim saadikurühm.
1933 - 34

Tulekahju Riigipäevahoones – kompartei keelustamine. Arestid.
Valitsusele erakorralised volitused: jõustada seadusi, ratifitseerida välislepinguid – Riigipäev kaotas iseseisva rolli. Valitsuses ainult natsipartei liikmed
Juudivastased rassiseadused – kodakondsuse äravõtmine. Juutidega abiellumise keelustamine.
Ametnikkonnas puhastus – vallandati juudid ja kõik ebalojaalsed isikud.
Liidumaade, linnade juhtide ametisse määramine, mitte valimine
Haakristiga lipu kuulutamine riigilipuks.
1934 Hindenburgi surm, Hitler ühitas kantsleri ja presidendi ametid – Füürer

Tööpuuduse likvideerimiseks: Hädaabitööd. Metsatööd, ehitustööd, põllutööd. Üldine töökohustus.
Valmistumine sõjaks:

Teedeehitus – strateegilised maanteed (autobahn)
Majanduse arendamise 4 aasta plaan 1936
Armee taastamine andis paljudele tööd.
Relvatööstuse arendamine. Riiklikud tellimused.
Tulemus: 1939. aastaks oli Saksamaa sõjaks valmis.

Hitleri välispoliitiline tegevus 1933- 1939 ja lääneriikide lepituspoliitika. Mis toimus ja milles seisnes järgmiste sammude tähendus: Wehrmachti loomine 1935, Inglise-Saksa mereväeleping 1935, Reini demilitariseeritud tsooni hõivamine 1936, Austria anšluss 1938 märts, Müncheni konverents 1938 sept, Tšehhi okupeerimine 1939märts, mittekallaletungipakt/ja salaprotokoll NSV Liiduga 1939, 23. aug.
Wehrmachti loomine 1935- kehtestati üldine sõjaväekohustus
Inglise-Saksa mereväeleping 1935- tühistas Saksa laevastikku piiranud piirangud ja Saksamaa sai laevastiku luua. Saksamaa sõjamerevägi võis olla 1/3 inglise laevastiku suurusest , allveelaevu 45%
Reini demilitariseeritud tsooni hõivamine 1936- Hitler viis 30 tuh sõdurit Reini demilitariseeritud tsooni – Prantsusmaa ei julgenud üksi vastuaktsioone ette võtta
Austria anšluss 1938 märts- Saksamaa nõudis Austria ühinemist, Muudatused valitsuses. Saksa vägede sissesõit Austriasse 14. 03.38, Apr 1938 liitumisreferendum – 99% poolthääled, Austria muudeti üheks III Reichi liidumaaks – Ostmark.
Müncheni konverents 1938 sept- Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa. Nõuti, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale Sudeedimaa (3mln sakslast), Tagajärg: 1. okt 1938 Saksa armee marssis Sudeedimaale., Tsehhi okupeerimine 1939. a märtsis.
Mittekallaletungipakt/ja salaprotokoll NSV Liiduga 1939, 23. aug.- Inglise-Prantsuse-NSV Liidu läbirääkimised liidulepingu osas Moskvas. Kevad, 1939. Kokkulepet ei saavutatud.
Nimed, mõisted, aastaarvud: Riigikantsler, Riigipäev, tulekahju Riigipäevahoones, haakrist , SA, SS, Geatapo, rassiseadused, propagandaministeerium, koonduslaagrid, 4-aasta plaan, autobahn Sudeedimaa. 1921, 1923, 1925, 1933, 1934, 1939, 1945 Nimed: Hitler, Himmler, Goebbels, Chamberlain , Daladier.
Riigikantsler- Saksa Riigi valitsusjuhi nimetus aastatel 1871–1945.
Riigipäev- Põhiseaduse kohaselt oli Saksamaa presidentaalne vabariik, kus kõrgeimaks seadusandlikuks võimuorganiks oli Riigipäev (Reichstag). Riigipäev oli kahekojaline . Ülemkoja moodustas liidumaade esindajaist koosnev 68-liikmeline Riiginõukogu (Reichsrat). Alamkoja moodustas Riigipäev, mis valiti proportsionaalse valimissüsteemi alusel. Riigipäev arutas jooksvaid poliitilisi probleeme, võttis vastu seadusi, kinnitas riigieelarve , kinnitas ametisse valitsusjuhi – riigikantsleri – ning valitsuse liikmed.
Tulekahju Riigipäevahoones- Riigipäevahoone sai kannatada 1933. aasta tulekahjus ja kummalisel kombel tulekahju tõelist põhjust ei saadudki kunagi teada. Põlengut kasutasid ettekäändena ära natsid , kes süüdistasid selles oma poliitilisi oponente.
Haakrist- Ligemale 6000 aasta vanune aaria rahvaste sümbol. Adolf Hitler ütleb oma teoses „Mein Kampf “: "Haakrist sümboliseerib aaraia inimkonna võidu missiooni ja sellega loova töö idee võitu, mis ise on alati olnud antisemiitlik ja jääb antisemiitlikuks."
SA- Sturmabteilung (rünnakrühm, lühend SA) oli 1921. aastal asutatud NSDAP liikmetest vabatahtlikkuse alusel moodustatud paramilitaarne organisatsioon , mis mängis olulist osa Adolf Hitleri võimuletulekus. SA liikmete kantud pruuni vormiriietuse tõttu nimetatatakse neid ka pruunsärklasteks.
SS- sõjaväeline organisatsioon rahvussotsialistlikul Saksamaal. SS moodustati 4. aprillil 1925 NSDAP kaitseüksusena. Alates 4. juulist 1926 oli see Sturmabteilung (SA) allorganisatioon. Alates 14. juuliist 1934 kuni 8. maini 1945 oli SS iseseisev, paramilitaarne organisatsioon väljaspool NSDAP-d. SS allorganisatsioonid olid kaasosalised Holokaustis .
Gestapo- Suursaksa Riigi Julgeoleku Peaameti riigisisene poliitiline politsei aastatel 1933–1945.
Rassiseadused- 1935 kehtestati Nürnbergi rassiseadused, millega algas juutide laushävitamine.
Propagandaministeerium- Hitleri seisukohtade levitamiseks, Saksamaa propagandaminister Joseph Goebbels.
Koonduslaagrid- kinnipeetud isikute ajutine kompaktne kinnipidamiskoht, mille eesmärk on suure hulga isikute (eriti sõjaliste vastaste ) massiline isoleerimine ja/või hävitamine juhul, kui neid ei ole võimalik mahutada tavapärastesse vangilaagritesse.
4-aasta plaan- majanduse arendamiseks , 1936
Autobahn- strateegilised maanteed
Sudeedimaa- ajalooline piirkond Loode-Tšehhis, nime saanud Sudeedi mägede järgi. Teise maailmasõja eel oli piirkond asustatud sakslastega (umbes 25% elanikkonnast), kes olid sinna jäänud pärast Esimese maailmasõjale järgenud Austria-Ungari ja Saksa keisririigi lagunemist ja rahvusriikide tekkimist. Aastal 1938 anti Sudeedimaa Müncheni kokkuleppega Saksamaale.
1923 valimisseaduse muutmine- 2/3 parlamendi saadikukohtadest enim hääli saanud parteile
1925 opositsiooniparteide laialisaatmine
1933 tulekahju Riigipäevahoones, I vangilaager Dachaus
1934 Hitler füürer. Ühitas kantsleri ja presidendi ametid
1939 23. august – Saksamaa sõlmis Nõukogude Liiduga mittekallaletungilepingu (Molotovi-Ribbentropi pakt salajase lisaprotokolliga). Saksamaa maharahustamise poliitika lõpp – Inglismaa garanteeris Poola iseseisvuse, märts 1939. Inglise-Prantsuse-NSV Liidu läbirääkimised liidulepingu osas Moskvas. Kevad, 1939. Kokkulepet ei saavutatud. Teraspakt Itaaliaga, Mittekallaletungipaktid Eesti, Läti, Taaniga, Toorainega varustamise lepingud Rootsi, Norra, Rumeeniaga
1945 Hitler sooritas enesetapu Riigikantselei hoone all olevas punkris Berliinis
Hitler- Austriast pärit Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (1921–1945). Aastatel 1934–1945 oli ta Saksamaa diktaator ametliku tiitliga Saksamaa kantsler (1933–1945) ning tiitliga riigipea ("füürer ja riigikantsler"; 1934–1945).
Himmler- oli Saksamaa poliitik, ja Schutzstaffeli juht. Talle kui Reichsführer-SS-ile allusid Saksamaa politsei- ja julgeolekujõud.
Goebbels- Saksamaa poliitik, üks Adolf Hitleri lähimaid kaastöölisi, üks natsionaalsotsialismi aja mõjukamaid ja tuntumaid poliitikuid . NSDAP riigipropagandajuhataja.
Chamberlain- Müncheni konverentsil , Suurbritannia riigimees
Daladier- Müncheni konverentsil, Prantususe poliitik

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 87 allalaadimist

Demokraatia ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel #1

Demokraatia ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel #2

Demokraatia ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel #3

Demokraatia ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel #4

Demokraatia ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel #5

Demokraatia ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel #6

Demokraatia ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel #7

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-10-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

87 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Eret123 Õppematerjali autor

diktatuuririigid Demokraatia hitler partei diktatuur rass kantsler majanduskriis kommunistid riigikantsler inflatsioon konverents

Sarnased õppematerjalid

doc

Demokraatlikud ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel

Demokraatlikud ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel 1. Millised Euroopa riigid läksid 1920.-30.aa üle diktatuurile, millistes säilis demokraatia? Mis põhjustel? Millised on demokraatliku, autoritaarse ja totalitaarse valitsemise tunnused. Diktatuur: 1917 Venemaa, 1922 Itaalia, 1926 Poola, Leedu, Portugal, 1933 Saksamaa, 1939 Hispaania. Põhjused- tugevate äärmusparteide teke (kommunistid, natsionalistid); tugevad juhid, rahvuse idee; demokraatia nõrkus, uued riigid; majandusraskused; mitmed riigid olid I ms kaotajate hulgas. Demokraatia: Iirimaa, Suurbritannia, prantsusmaa, Madalmaad, Taani, Norra, Rootsi, Soome, austria, Shveits, Tshehhoslovakkia. Põhjused- vanad riigid, inimesed harjunud demokraatiaga. I ms võitjariigid või neutraalsed; pikk demokraatia traditsioon, majanduskriisist saadi kiiremini üle. Tunnused: demokraatia- sõna- ja trükivabadus, vabad valimised, parlamen, mitmepartei

Ajalugu

doc

Saksamaa kahe maailmasõja vahel

Saksamaa kahe maailmasõja vahel. Eelnevast ajaloost: 962 – 1806 Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi aeg ( esimene keiser Otto I ) 1806 – 1871 Saksa Liit 1871 – 1918 Saksa keisririik. Viimane keiser Wilhelm I. Bismarck – kantsler. Enne Esimest maailmasõda kujuneb sõjaline liit: KOLMIKLIIT (KESKRIIGID), sõja ajal NELIKLIIT. Saksamaa kaotused sõjas. 9.nov. 1918 – revolutsiooni puhkemine. Keiser põgeneb Hollandisse, valitsusjuhiks saab Friedrich Ebert. 28

Ajalugu

doc

Saksamaa 1920.-1930. aastatel

II Hitler teel võimule Adolf Hitler (18891945) Sündis Braunau linnas, tol ajal Austria-Ungari keisririigi koosseisus. Isa tolliametnik. Isa isa oli tõenäoliselt juut. Hitleri ema ja isa olid lähisugulased. Nooruses tahtis Hitler saada kunstnikuks, kuid ei saanud Viini Kunstiakadeemiasse sisse. Elas Viinis, elatus vanemate pärandusest ja joonistuste müügist. 1913 läks Saksamaale ja maailmasõja algul astus vaimustusega Saksa sõjaväkke. Sai kapraliks.Sõja lõpul sai gaasimürgituse, sattus haiglasse, vabanes alles peale sõja lõppu. Jäi edasi sõjaväeteenistusse. Sai ülesandeks kõneleda rindelt tagasipöörduvaile sõdureile (et need ei muutuks "punaseks"). Ilmnes Hitleri sõnaosavus. Peale 1918. aasta revolutsiooni tekkis Saksamaal palju uusi parteisid, teiste seas ka NSDAP. Sümbolvärv pruun. 1919 sattus Hitler juhuslikult ühele selle partei

Ajalugu

doc

Diktatuurid: Nõukogude Venemaa/NSV Liit, Saksamaa, Itaalia. Rahvasteliit. Rahvusvahelised suhted maailmasõdade vahelisel perioodil

Antifašistidel keelati riigist lahkuda, nende üle mõisteti kohut, paljud hukati. Fašism ei usu igavese rahu võimalusse ega selle kasusse ja hülgab patsifismi, mis tähendab loobumist võitlusest ja eelistab seega argust ohvrimeelsusele. Poliitiliste sümbolite (lippude, marsikolonnide ja mundrite) sage kasutamine. Poliitika rõhutatud ilustamine ja tahte tähtsuse rõhutamine majanduses. Võimule tuldi läbi valimiste. ( Diktatuur kehtestati osaliselt demokraatlike meetmete abil) 2. Suure Depressiooni mõju Saksamaale USA kapitali väljatõmbamine Saksamaalt. Kriisi tingimustes tuli edasi maksta reparatsioone (1932 lõpetas Saksamaa reparatsioonide maksmise) ja algas uus hüperinflatsiooni laine. Saksa valitsuse vale majanduspoliitika kriisi tingimustes (teostati deflatsioonipoliitikat- inflatsiooni pidurdamiseks korjati ringlusest ära raha; vähenenud raha aga mõjus pärssivalt

Ajalugu

docx

12.klassi esimese kursuse ajalugu

I MAAILMASÕDA 1914 -1918 Põhifaktid 28. juuni 1914 atentaat Franz Ferdinandile Sarajevos 28. juuli 1914 Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale August 1914, Euroopa suurriigid sõjaseisukorras. Üldmobilisatsioonid. Läänerinne: august 1914 Saksamaa tungis Belgiasse ja Prantsusmaale. Positsioonisõda Prantsusmaal läänerindel. 1916 Somme'i, Verduni, Jüüti lahingud.11. nov. 1918 Compegne'i vaherahu. Saksamaa kapitulatsioon. I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine. Idarinne: august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni. Venemaa taganemine. 3.03.1918 Bresti rahuleping Venemaa ja Saksamaa vahel. Venemaa lõpetas sõjategevuse. 1919 Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 28. juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel. Sõja põhjused 1.Suurriikide vahelised tülid valduste pärast

Ajalugu

doc

Ajalugu §11-14

Ajaloo kordamine - §11-14 Maailm kahe maailmasõja vahel 1. Poliitiline kaart pärast I maailmasõda (uued riigid) Austria-Ungari laguneb Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia ja Tsernogooria piirkonnad liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveeni (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome. Uued riigid veel Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. 2. Rahvusvahelised suhted 1920ndatel: Pariisi rahukonverents, Versailles'i rahu tingimused, reparatsioonide küsimused,

Ajalugu

odt

Ajaloo mõisted

rahvusvahelistes suhetes Locarno konverents-1925- saksamaa saab enda õigused tagasi. Pannakse paika saksamaa läänepiir Kominterni-vastane pakt-1936 Jaapani ja Saksamaa vaheline pakt, milles lepiti kokku võitluses kominterni vastu Müncheni sobing-1938 suurbritannia, saksamaa, prantsusmaa nõudsid et Tsehhoslovakkia loovutaks sudeedimaa saksamaale, loodeti sõda ära hoida MRP-23.08.1939 mittekallaletungi leping saksamaa ja venemaa vahel, salajases lisaprotokollis jagati euroopa Venemaa ja saksamaa vahel ära Wannsee konverents-1942 15 saksa riigi vahel, juutide evakueerimise täpsustamine ja ametkondade koostöö korraldamine selle täideviimiseks Atlandi harta-1941 Chruchill ja Roosevelt. Tuleb taastada euroopas riigid, nagu nad olid peale esimest MS, USA ja GB hakkavad koostööd tegema Teherani konverents- 1943 USA,GB,NSVL-usa ja gb järeleandlikkumad, tunnistavad nsvl-i piire 1941.aasta seisuga

Ajalugu

doc

Diktatuurid kahe maailmasõja vahel

DIKTATUURID KAHE ILMASÕJA VAHEL Esimese maailmasõja järgset aastakümmet iseloomustab patsifism. ITAALIA SÕDADEVAHELISEL AJAJÄRGUL Olukord Itaalias pärast Esimest maailmasõda · Itaalia oli sõdivatest riikidest kõige enam kurnatud kuna Itaalia majandus oli väga nõrk. · Itaalias polnud ühtset sisturgu veel kujunenud. · Hariduselt, tööstuslikult ja majanduslikult oli Itaalia väga ebaühtlane. · Pettumus Pariisi rahukonverenstl: loodetud piirkonnad sai endale Jugoslaavia kuningriik.

Ajalugu

Rohkem sarnaseid