KORVPALLI REEGLID (0)

Kris Killing
KORVPALLI REEGLID
REFERAAT
Terviseteaduste ja Spordi Instituut
Kehakultuur (TK1-KÕ)
Pärnu 2012
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
AJALUGU 4
MÄNGUVÄLJAK 4
KORVID 5
KORVILAUAD 5
PALL 5
RIIETUS 5
MEESKONNAD 6
MÄNGU EESMÄRK JA KORRALDUS 6
MÄNGIJATE POSITSJOONID 6
VÕISTLUSRIIETUS 7
MUU VARUSTUS 7
MÄNGIJAD - VIGASTUS 8
KAPTENI – KOHUSTUSED JA ÕIGUSED 9
TREENERID – KOHUSTUSED JA ÕIGUSED 9
MÄNGUAEG, VIIGILINE SEIS JA LISAAEG 10
PALLI STAATUS 11
PALLI VALDAMINE 12
KORV – VISATUD KORV JA SELLE VÄÄRTUS 12
LOOBUMISKAOTUS 12
KOKKUVÕTE 14
KASUTATUD MATERJALID: 15

SISSEJUHATUS

Korvpall on spordiala , mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala.
Ülemaailmset korvpallialast tegevust juhib alates 1932. aastast Rahvusvaheline Korvpalliföderatsioon FIBA (prantsuse keeles Fédération Internationale de Basketball Amateur), millel on üle 150 liikmesmaa . Liikmesmaade kokkuleppe järgi kehtestab see organisatsioon rahvusvahelised korvpallireeglid, mille järgi peetakse rahvusvahelisi võistlusi. Iga liikmesriigi korvpallielu korraldust juhtiv organisatsioon (Eestis vastavalt Eesti Korvpalliliit) võib kehtestada esindatava riigi piires täiendavaid reegleid või teha neis mööndusi. FIBA pädevusse kuulub ka kohtunikele rahvusvahelise (kõrgeima) kategooria andmine.
USAs juhib korvpalli peamiselt Rahvuslik Korvpalliliit (National Basketball Association ehk NBA). Eestis on selleks Eesti Korvpalliliit.

AJALUGU

Korvpalli leiutas 1891 Springfieldis (USA) kohaliku ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja James Naismith . Aastal 1892 peeti seal ka esimene ametlik võistlus mis lõppes 1-0. Ainukese korvi viskas William R. Chase.
USAst levis korvpall sportmänguna Aasiasse , hiljem Euroopasse, Lõuna-Ameerikasse ja mujale. 19. sajandi lõpus sai alguse elukutseliste korvpall.

MÄNGUVÄLJAK

Korvpalli mängitakse tasasel kindlate mõõtmetega väljakul. Rohuga käetud väljakud ei ole lubatud. Korvpalliväljaku standardmõõtmed on: pikkus 28 m ja laius 15 m (lubatud on varieerumine 4 m pikkuses ja 2 m laiuses). Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega.

KORVID

Korvid, mis paiknevad üks ühel pool ning teine teisel pool väljakut, koosnevad rõngast ja võrgust. Oranž rõngas, mille diameeter on 45 cm, on tugevast rauast. Kõige parem on, kui võrk on tehtud valgest köiest ning ripub rõnga küljes nii, et oleks võimalik momentaanselt selgeks teha, kas pall läbis võrku. Rõngas on kinnitatud laua külge horisontaalselt . Kõrgus maapinnast on 3,05 m.

KORVILAUAD

Korvilauad olid algselt paigaldatud selleks, et takistada palli mängust välja minemist ja pealtvaatajate sekkumist visetesse. Nüüdseks on lauad reeglitega kinnitatud varustuse kohustuslik osa. Korvilauad on mõõtmetega 1,8 m x 1,05 m ja need on tavaliselt tehtud silutud tugevast puidust või muust sobivast 3 cm paksusest asendusmaterjalist.

PALL

Kerakujuline pall on valmistatud kummist ning käetud naha, kummi või sünteetilise materjaliga . Palli ümbermõõt peab jääma vahemikku 74,9 cm - 78 cm ning kaal 567 g kuni 650 g. Kui põrgatada täis-pumbatud palli 1,8 m kõrguselt puupõrandale, siis peab see tagasi põrkama 1,2 m - 1,4 m kõrgusele (mõõdetakse palli pealt). Kodu-mängu ajal peab võistkond mänguks andma vähemalt ühe heas korras käsutatud palli. Kumbki meeskond ei tohi soojendusel seda palli käsutada.

RIIETUS

Korvpalluri riietus on suhteliselt lihtne - varrukateta särk ja lühikesed püksid. Riided antakse tavaliselt klubi poolt, et meeskond kannaks ühesugust varustust. Iga mängija peab kandma individuaalset numbrit. Number on rinnal 10 cm ning seljal 20 cm kõrgune. Rahvusvahelistel võistlustel käsutatakse numbreid 4 -15. Kohalikel võistlustel võib käsutada ka numbreid 20-25, 30-35, 40-45 ja 50-55. Jalanõud on väga tähtis varustuse osa. Korvpallibotased on vastavalt mängija soovile kas madala või kõrge lõikega. Jalanõud peaks olema parajad ning piisavalt paksu tallaga, et vähendada hüppamisel ja maandumisel tekitatud põrutust.

MEESKONNAD

Korvpalli mängitakse kahe meeskonna vahel. Iga võistkond võib koosneda kuni kümnest mängijast, kellest viis on platsil. Teised mehed on asenduseks; neid saab vajalikul hetkel vahetada. Igal meeskonnal on treener , kes vastutab:
1) Meeskonna taktika eest;
2) Vajalike andmete (mängijate nimed ja numbrid ) kohtunikule esitamise eest;
3) Vahetusest kohtunikule teatamise eest.

MÄNGU EESMÄRK JA KORRALDUS

Korvpalli mängitakse kahe võistkonna vahel. Võistkond koosneb kuni 10 mängijast (enam kui kolme mängulise turniiri korral 12), kellest 5 on korraga platsil. Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks. Vahetuste arv ei ole piiratud. Mängu alustatakse keskringist hüppepalliga mille järel võistkonnad püüavad erinevaid kombinatsioone ja isiklikke oskuseid kasutades visata palli vastase korvi. Palli hetkel mitte valdav võistkond aga püüab palliga võistkonda takistada.
Palliga liikuv mängija peab palli põrgatama. Palli võib üksteisele sööta ja veeretada, iga mängija võib visata korvile. Korvpalli käsitsetakse kätega. Võistkonda juhib treener, kes määrab võistkonna mängutaktika.

MÄNGIJATE POSITSJOONID

Tagamängija tegutseb tavaliselt oma võistkonna ründe ajal keskjoone ning kolmepunktijoone vahel. Ta on võistkonna üks lühemaid mängijaid ning vastutab palli üle platsi toomise eest. Kogenud ja osav tagamängija peab suutma tuua palli võimalikult korvi lähedale. Ta ei pruugi viset sooritada , meelitab aga enda peale kaitse ning söödab siis palli paremas positsioonis mängijale, kes sooritab viske.
Ääremängija mängib ründel paremal või vasakul pool korvi keelutsooni ja küljejoonte vahel.
Keskmängija kohale valitud mängija on tavaliselt võistkonna pikim liige ning ründel mängib ta korvi lähedal. Keskmängijal peavad olema järgmised oskused:
peab olema osav lähivisete sooritaja .
peab oskama end vabaks mängida, söötu kätte saada ning olema korvi läheduses.
peab resultatiivselt lauapalle võtma.

VÕISTLUSRIIETUS

Mängijate võistlusriietuses tuleb jälgida, et:
- See koosneks nii eest kui tagant ühte värvi särkidest;
- Kõik mängijad mängu jooksul kannaks särke pükstes.
- On lubatud “ühes tükis” mänguriietus;
- Mängijail ei oleks T-särke, sõltumata tegumoest, võistlussärgi all, välja arvatud juhtudel kui selleks on kirjalik arstipoolne soovitus.
- Kui selline soovitus esitatakse, siis peab T-särk olema võistlussärgiga ühte värvi;
- Lühikesed püksid oleksid eest ja tagant ühte värvi, kuid mitte tingimata särgiga sama värvi.
- Lühikeste pükste all võib kanda teisi pükstega ühevärvilisi aluspükse.
- Iga võistkonna liikme särgi esi- ja tagaküljel peab olema lihtne ühevärviline ja särgi suhtes kontrastvärvi number.
- Numbrid peavad olema hästi nähtavad ja seljal olevad numbrid vähemalt kakskümmend (20) cm kõrged;
- Rinnal olevad numbrid vähemalt kümme (10) cm kõrged;
- Numbri joone laius peab olema vähemalt kaks (2) cm;
- Võistkond peab kasutama numbreid neli (4) kuni viisteist (15). Siseriiklikel võistlustel võib
Rahvuslike Korvpalliliitude nõusolekul.
- Kasutada ükskõik milliseid maksimaalselt kahekohalisi numbreid;
- Ühe võistkonna mängijatel ei saa olla samu numbreid;
-Kõikvõimalik reklaamilogo särgil peab olema numbritest vähemalt viie (5) cm kaugusel.
- Võistkondadel peab olema vähemalt kaks särgikomplekti ja esimesena võistluste programmis märgitud võistkond (koduvõistkond) peab kandma heledaid (soovitatavalt valgeid ) võistlussärke;
- Teisena võistluste programmis märgitud võistkond (külalisvõistkond) peab kandma tumedaid võistlussärke;
- Juhul kui mängus osalevad võistkonnad omavahel kokku lepivad, siis võivad särkide värvid olla vahetatavad.

MUU VARUSTUS

- Mängijate poolt kasutatav varustus peab olema korvpallimängule kohane. Igasugune varustus, mis suurendab mängija pikkust või annab talle mõne muu ebaausa eelise, ei ole lubatud.
- Mängijal ei ole lubatud kanda varustust (esemeid), mis võivad tekitada vigastusi teistele mängijatele.
Alljärgnevad ei ole lubatud:
- Sõrme, käe, randme, küünarnuki või õla kaitsed , mis on tehtud
- Nahast, plastikust , vahtkummist, metallist või muust kõvast materjalist, isegi siis, kui nad on pealt - Kaetud pehme materjaliga;
- Esemed, mis võivad põhjustada kriimustusi (ka sõrmeküüned peavad olema lühikeseks lõigatud);
- Peakatted , juuksepandlad ja ehted .
Alljärgnev on lubatud:
- Õla, õlavarre ja sääre kaitsed, kui need on kaetud pehme materjaliga;
- Põlve toestused, kui need on hästi kaetud;
- Purunenud nina kaitse, isegi siis, kui see on valmistatud kõvast materjalist.
- Prillid, kui need ei ohusta teisi mängijaid;
- Kuni viie (5) cm laiused peapaelad, mis on valmistatud mittekriimustavast ühevärvilisest riidest , tehismaterjalist või kummist.

MÄNGIJAD - VIGASTUS

- Mängija(te) vigastuse korral võib kohtunik mängu peatada.
- Kui vigastus tekib hetkel, mil pall on “elus”, siis kohtunik ei vilista mängu peatamiseks enne, kui palli valdav võistkond viskas korvile,
- Kaotas kontrolli palli üle, viivitab palli mängimisega, või pall muutus “surnud” palliks. Siiski võivad kohtunikud vajaduse korral vigastatud mängija kaitseks mängu koheselt peatada.
- Kui vigastatud mängija ei saa koheselt (umbes 15 sekundit) mängu jätkata või ta saab abi, tuleb ta välja vahetada või võistkonnal tuleb jätkata
- vähem kui viie (5) mängijaga.
- Treenerid, teised treenerid, vahetusmängijad ja võistkonna saatjad võivad tulla väljakule ainult kohtuniku loal selleks, et abistada vigastatud mängijat enne tema väljavahetamist.
- Arst võib tulla väljakule kohtuniku loata juhul, kui ta leiab, et vigastatud mängija vajab kohest arstiabi .
- Kui mängus oleval mängijal tuleb verd või on lahtine haav , tuleb see mängija välja vahetada. Mängija võib uuesti väljakule tagasi tulla pärast seda, kui verejooks on peatatud ja haav täielikult seotud või ohutult kaetud.
- Kui vigastatud mängija oleks pidanud sooritama vabaviskeid, siis peab vabaviskeid viskama tema asemele vahetatud mängija, keda ei saa tagasi vahetada enne, kui ta on mänginud järgneva ajavahemiku, mil mängukell käis.
- Treeneri poolt algkoosseisu kantud mängijad võivad vigastuse korral saada vahetatud. Soovi korral on sellisel juhul ka vastasvõistkonnal õigus sama arvu mängijate vahetuseks.

KAPTENI – KOHUSTUSED JA ÕIGUSED

- Kapten on mängija, kes esindab oma võistkonda väljakul. Ta võib teabe saamiseks pöörduda kohtunike poole. See peab olema tehtud viisakas vormis ja siis, kui pall on “surnud” ja mängukell seisab.
- Kapten võib täita ka treeneri kohuseid.
- Juhul kui võistkond protesteerib mängu tulemuse üle, peab kapten sellest mängu lõppedes kohe informeerima vanemkohtunikku ja kirjutama alla mänguprotokolli lahtris : “Kapteni allkiri protesti korral”.

TREENERID – KOHUSTUSED JA ÕIGUSED

- Vähemalt kakskümmend (20) minutit enne mängu ettenähtud algust esitavad mõlemad treenerid või nende esindajad sekretärile oma võistkonna mänguluba omavate liikmete nimekirjad koos nende mängijanumbritega, samuti kapteni, treeneri ja teise treeneri nimed.
- Kõigil protokolli kantud mängijatel on mänguõigus ka siis, kui nad jäävad mängule hiljaks.
- Vähemalt 10 minutit enne mängu algust peavad treenerid oma allkirjaga mänguprotokollis kinnitama sinna kantud võistkonna liikmete nimed ja numbrid. Samaaegselt peavad nad ära märkima viis (5) mängijat, kes mängu alustavad.
- Esimesena teeb seda võistkonna “A” treener.
- Treenerid ja teised treenerid (ka vahetusmängijad ja võistkonda saatvad isikud) on ainsad, kellel on õigus olla mängu jooksul võistkonna pingialal, kui mitte antud reeglid ei sätesta teisiti.
- Mängu jooksul, siis kui pall on “surnud” ja mängukell seisab, võib treener või teine treener suhelda lauakohtunikega saamaks statistilist teavet mängu käigu kohta.
- Ainult treeneril on õigus seista mängu ajal. Ta võib verbaalselt suhelda oma mängijatega eeldusel , et ta jääb võistkonna pingiala piiresse.
- Kui on teine treener, siis peab tema nimi olema kantud protokolli
enne mängu algust (allkirja pole vaja). Igas olukorras, kus treener ei
saa jätkata, võib tema kohustused üle võtta teine treener.
- Kui kapten lahkub väljakult, peab treener kohtunikele teatama selle
mängija numbri, kes on kapteniks väljakul.
- Kui treener mingil põhjusel ei saa jätkata, võib treeneri kohustused üle võtta ka võistkonna kapten, seda juhul, kui protokolli pole märgitud teist treenerit (või viimane ei saa treeneri kohuseid täita).
- Kapten saab toimida treenerina igal juhul, kui ta reeglitepäraselt on lahkunud väljakult. Kui ta aga peab väljakult lahkuma diskvalifitseeriva vea tõttu või kui ta ei saa treenerina jätkata vigastuse tõttu, siis võib treenerina jätkata mängija, kes asub kapteni kohustesse.
- Treener peab määrama vabaviskaja kõigil neil juhtudel, kus vabaviskaja ei ole määratletud antud reeglitega.

MÄNGUAEG, VIIGILINE SEIS JA LISAAEG

- Mäng koosneb neljast (4) kümneminutilisest perioodist.
- Kahe (2) minutilised mänguvaheajad on esimese ja teise ning kolmanda ja neljanda perioodi vahel ning iga lisaaja ees.
- Poolajal on vaheaja kestuseks viisteist (15) minutit.
- Kahekümne (20) minutiline mänguvaheaeg peab olema enne mängu ametlikku algust. Mänguvaheaeg algab:
-Kakskümmend (20) minutit enne mängu ametlikku algust; siis kui kõlab perioodi lõppu tähistav signaal .
Mänguvaheaeg lõpeb:
- Esimese perioodi alguses siis, kui hüppepallis osalev mängija reeglipäraselt puudutab palli;
- Kõigi teiste perioodide alguses siis, kui audist sissevisatud pall puudutab mängijat või kui palli reeglipäraselt puudutab mängija väljakul.
- Kui neljanda perioodi lõppedes on mänguseis viigiline, siis mängu tuleb jätkata nii mitme viie (5) minutilise lisaajaga, kui on vaja võitja selgitamiseks.
- Juhul kui viga tehti lõpusignaaliga samaaegselt või vahetult enne mängu lõpusignaali, siis tulevad võimalikud vabavise (visked) sooritamisele pärast mänguaja lõppu.
- Juhul kui nende vabavisete tulemusena vajatakse võitja selgitamiseks lisaaega, siis kõik vead, mis tehti pärast mänguaja lõppu, loetakse tehtuiks mängu vaheajal ja vabavisked tuleb sooritada enne lisaaja algust. Kõigil lisaaegadel jätkavad võistkonnad rünnakut samadele korvidele kui kolmandal ja neljandal perioodil.

PALLI STAATUS

- Pall võib olla kas “elus” või “surnud”.
Pall saab “elus” palliks, kui:
Hüppepalli mängimisel puudutab hüppepallis osalev mängija reeglipäraselt palli;
- Vabaviske ajal pall on vabaviskaja valduses;
- Audi sisseviskamisel on pall auti sisse viskava mängija valduses.
Pall muutub “surnud” palliks, kui:
- Visati korv mängust või tabav vabavise;
- Kõlas kohtuniku vile siis, kui pall oli “elus”;
- On ilmne, et vabavise ei taba korvi ja sellele järgneb:
1) Teine vabavise (visked);
2) Järgnev karistus (vabavise (ked) ja/või audi sissevise).
- Kõlas perioodi või lisaaja lõppu tähistav signaal ;
- Kõlas 24-sekundi seadme signaal siis, kui võistkond valdas palli;
- Pealeviskest õhus olevat palli puudutab ükskõik kumma võistkonna mängija pärast seda kui:
1) Kohtunik vilistab;
2) Kõlab perioodi või lisaaja lõppu tähistav mängukella signaal;
3) Kõlab 24-sekundi seadme signaal.
Pall ei muutu “surnud “ palliks ja visatud korvi loetakse, kui:
- Pall on õhus pealeviskest ja:
1) Kohtunik vilistab;
2) Kõlab perioodi lõppu tähistav mängukella signaal;
3) Kõlab 24-sekundi seadme signaal.
- Pall on õhus vabaviskest ja kohtunik vilistab rikkumise mitte vabaviskajale.
- Vastane teeb ükskõik millisele mängijale vea hetkel, mil pall on pealeviskel oleva mängija valduses ja viimane lõpetab pideva liikumisega, enne vea tegemist alustatud viskeliigutuse.
- See tingimus ei kehti ja korvi ei loeta siis, kui kohtunik vilistab kuna:
1) Kõlas perioodi lõppu tähistav mängukella signaal
2) Kõlas 24-sekundi seadme signaal
3) Mängija alustas täiesti uut viskeliigutust.

PALLI VALDAMINE

- Võistkonna palli valdamine algab hetkest, mil selle võistkonna mängija valdab “elus” palli, hoides seda käes või põrgatades, või kui “elus“ pall on tema valduses.
- Võistkonna palli valdamine kestab, kui:

Selle võistkonna mängija valdab “elus” palli;

Palli söödetakse võistkonnakaaslaste vahel.
- Võistkonna palli valdamine lõpeb, kui:
1) Vastane saab palli oma valdusse;
2) Pall on muutunud “surnud” palliks;
3) Pall on lahkunud pealeviset mängust või vabaviset sooritava mängija käest (kätest).

KORV – VISATUD KORV JA SELLE VÄÄRTUS

Korvi loetakse, kui “elus” pall langeb korvirõngasse ülalt, jääb võrku pidama või läbib selle.
Pall loetakse korvis olevaks siis, kui väike osa palli mahust on seespool rõngast ja allpool rõnga tasapinda.
Visatud korvi eest tuleb anda punktid korvi rünnanud võistkonnale alljärgnevalt:
- Vabaviskest visatud korvi eest tuleb anda üks (1) punkt;
- Mängust visatud korvi eest tuleb anda kaks (2) punkti;
- Mängust 3-punkti alast visatud korvi eest tuleb anda kolm (3) punkti;
- Kui viimane või ainus vabavise on puudutanud rõngast ja seda reeglitepäraselt puudutab ründe- või kaitsemängija enne, kui pall langeb korvi, siis selle korvi eest tuleb anda kaks (2) punkti.
- Kui mängija kogemata saadab mängust palli oma korvi, siis selline korv loeb ja saavutatud kaks (2) punkti tuleb kanda vastaste väljakul oleva kapteni arvele.
- Kui mängija meelega viskab mängust palli oma korvi, siis on see rikkumine ja korvi ei loeta.
- Kui mängija saadab palli korvi altpoolt, siis on see rikkumine.

LOOBUMISKAOTUS

Võistkond kaotab mängu loobumiskaotusega, kui:
- Viisteist (15) minutit peale mängu ametlikku algust pole võistkonda kohal või ta pole suuteline viit (5) mängijat väljakule saatma ;
- Oma tegevusega takistab mängu läbiviimist;
- Keeldub mängimast pärast seda, kui vanemkohtunik on mängu alustamiseks kutse esitanud .
Karistus:
- Vastasvõistkonnale tuleb anda mängu eest võit tulemusega kakskümmend (20) - null (0).
- Turniiritabelisse saab võistkond loobumiskaotuse eest null (0) punkti.
- Kahemängulises (kodus ja võõrsil) summeeritavate punktidega seerias ja “Play-Off” (parem kolmest) kaotab võistkond, milline saab loobumiskaotuse esimeses, teises või kolmandas mängus, kogu seeria “Loobumiskaotusega”. See ei kehti (parem viiest) ”Play-Off” mängudel

KOKKUVÕTE

KASUTATUD MATERJALID:

http://www.basket.ee/uploads/docs/korvpalli_reeglid.pdf
http://www.basket.ee/uploads/docs/XXsaj.pdf
http://basket.ee/?mid=246
15