Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Uus ajastu HCV ravis – mis on muutunud (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


Referaat
Uus ajastu HCV ravis – mis on muutunud
Nimi
Sõnade arv: 1759
2018
Lühikokkuvõte
Käesoleva referaadi eesmärk on anda ülevaade arengutest hepatiit C ravis ja selle käsitluses. Jagada infot eelnevates hepatiit C raviskeemides kasutatud ravimite kohta. Kirjutis sisaldab infot pegüleeritud interferoonravi, ribaviriin ravi, esimeste direct acting antiviral agents ´ide (DAA) telaprevir-i ja bockoprevir-i kohta. Järgnevalt infot DAA ründepunktidest ja toimetest, samuti ravimi nimedest . Käsitletud on ka HCV sõeluuringute ja ennetuse teemat, mis on seotud HCV ravitulemuslikkusega. Puudutatud on ka HCV uudset rakult rakule kandumise tõkestamise võimalust – niinimetatud lipoquad-e. Kõige enamkasutatavad ravimid on HCV ravis DAA-d. Kasutusel on kombinatsiooniravid koosnedes mitmest (eri)ründepunktiga DAA-st, kuna monoteraapia korral suureneb ravimresistentsuse tekke oht. HCV käsitlus nagu paljude teiste haiguste puhul liigub rohkem ennetuse ja sõelumise suunas – eriti kuna väga head ravimid (DAA) on leitud ja HCV on välja ravitav haigus tänapäeval.
Sissejuhatus
Hepatiit C viirus (HCV) on positiivse RNA-ga üheahelaline viirus.(1) Genoom kodeerib 3-me struktuur (core, E1, E2), ioonkanali (p7) ja 6-t mittestruktuurset valku (NS2, NS3, NS4A, NS4B, NS5A ja NS5B). Neil valkudel on roll HCV sisenemise/replikatsiooni/väljumise osas rakus
Vasakule Paremale
Uus ajastu HCV ravis – mis on muutunud #1 Uus ajastu HCV ravis – mis on muutunud #2 Uus ajastu HCV ravis – mis on muutunud #3 Uus ajastu HCV ravis – mis on muutunud #4 Uus ajastu HCV ravis – mis on muutunud #5 Uus ajastu HCV ravis – mis on muutunud #6 Uus ajastu HCV ravis – mis on muutunud #7 Uus ajastu HCV ravis – mis on muutunud #8 Uus ajastu HCV ravis – mis on muutunud #9 Uus ajastu HCV ravis – mis on muutunud #10 Uus ajastu HCV ravis – mis on muutunud #11 Uus ajastu HCV ravis – mis on muutunud #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-05-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lkristel Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
58
pdf

Viirused

Tavalisem lastel kui täiskasvanutel, aga sagedus suguliselt aktiivsete seas on tõusuteel. Kolded kaovad 2-12 kuuga, ilmselt immuunvastuse tulemusena. Diagnostika. Lehmade ja muude rõuged: kultuur, elektromikroskoopia, kuigi tavaliselt sümptomite alusel. Molluscum – histoloogiliselt (suured eosinofiilsete tsütoplasmaatiliste inklusioonidega epiteelirakud). Kultuuris ei kasva, loommudelitel ka mitte. Ravi ja profülaktika. Poksviiruste ravis võib kasutada Cidofoviri, nukleotiidianaloogi, mis inhibeerib viiruse DNA polümeraasi. Viirused mõmm :) 05/06 Parvoviirused Struktuur. Väikseimad DNA-viirused. Väike suurus, limiteeritud geneetiline repertuaar muudab teiste DNA-viirustega võrreldes rohkem peremehest või abiviirusest sõltuvaks. 18…26 nm, ümbriseta, ikosaeedrilise kapsiidiga. DNA lineaarne, üheahelaline (+ või -)

Bioloogia
thumbnail
39
docx

Mikrobioloogia

ei ole suunatud otseselt mitte patogeenide, vaid mittespetsiifliselt kõikide "võõraste", sealhulgas organismi enda nakatunud rakkude vastu. Naturaalsed Killerid (NK-rakud) NK rakud ­ loomuliku immuunsuse rakud. n Funktsioonilt ja morfoloogialt sarnased tsütotoksilistele T-lümfotsüütidele. Suudavad lüüsida ilma spetsiifilise Ag aktivatsioonita. Tunnevad ära "muutunud" membraaniga keharakke > viirusega infitseerunud, kasvajaliselt muutunud rakud. Hävitavad sihtmärk raku kiiresti, eritades bioloogiliselt väga aktiivseid aineid. Oluline roll viiruste ja tuumorite vastases kaitses. Neutrofiilid Granulaarsed leukotsüüdid, nimetatakse ka polümorfonukleaarsed leukotsüüdid (PMNL) n Kõige rohkem valgete vereliblede hulgasl 2-6 x 103 rakku/µL n 40 ­75 % leukotsüütidest. Väga lühike eluiga t1/2 = 6 tundi. 55 % of luuüdi kaalust tagab netrofiilide produktsiooni. Lisaks fagotsüteerivatele

Mikrobioloogia
thumbnail
97
pdf

Farma eksami TABEL - kursusele

hingamise ja vereringe alalhoidmine, kopsuturse vältimine Kasutus: glaukoomi ravis (mioos, siserõhu langus), hüposalivatsioon (Sjörgen) KT: pisaravool, lühinägelikkus,

Meditsiin
thumbnail
127
docx

Kordamisküsimused immunoloogia

sidekoelise kihnuga, millest elundi sisse ulatuvad vaheseinad ning jaotavad ta sagarikkudeks. Sagarikud koosnevad omakorda koorest ja säsist. Koores on väga palju väikesi lümfotsüüte, säsis on neid märksa vähem. Lümfotsüüdid pärinevad luuüdist, kust nad liiguvad veretee kaudu tüümusesse. Tüümuses lümfotsüüdid paljunevad ja “õpivad” olema tolerantsed keha rakkude suhtes ning vaenulikud võõra vastu. Vereteedesse lahkumisel on lümfotsüüdid muutunud immunoloogiliselt küpseteks e immunokompetentseteks. Tüümuses tekivad looteeas rakud, mis kanduvad lümfoidsetesse organitesse ja panevad alguse antikehasid tootvate plasmarakkude tekkele. Peyeri naastud. Peensoole limaskesta päriskiht koosneb põhiliselt kohevast sidekoest, milles leidub plasmarakke, eosinofiile ja lümfisõlmi. Peensoole algusosas on lümfisõlmi vähe, niudesooles suureneb nende arv märgatavalt. Paiguti moodustavad nad seal suuri

immunoloogia
thumbnail
170
pdf

Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum

Tartu Ülikool Mikrobioloogia instituut Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum II osa Tatjana Brilene, Kai Truusalu, Tõnis Karki 2014/2015 1 Sisukord 1. Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem. Stafülokokknakkuste diagnostika. Streptokokknakkuste diagnostika..................................3 2. Enterobakterite nakkuste diagnostika uroinfektsioonide näitel............................................12 3. Enterobakterite nakkuste diagnostika sooleinfektsioonide näitel.........................................16 4. Bordetella ja Corynebacterium’i nakkuste diagnostika..........................................................21 5. Mycobacterium spp. infektsioonide diagnostika....................................................................26 6. Anaeroobsete infektsioonide mikrobioloogiline diagnostika.................................................32 7. Spiroheetid

Bioloogia
thumbnail
102
docx

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia

vaheseinad ning jaotavad ta sagarikkudeks. Sagarikud koosnevad omakorda koorest ja säsist. Koores on väga palju väikesi lümfotsüüte, säsis on neid märksa vähem. Lümfotsüüdid pärinevad luuüdist, kust nad liiguvad veretee kaudu tüümusesse. Tüümuses lümfotsüüdid paljunevad ja “õpivad” olema tolerantsed keha rakkude suhtes ning vaenulikud võõra vastu. Vereteedesse lahkumisel on lümfotsüüdid muutunud immunoloogiliselt küpseteks e immunokompetentseteks. Tüümuses tekivad looteeas rakud, mis kanduvad lümfoidsetesse organitesse ja panevad alguse antikehasid tootvate plasmarakkude tekkele. Peyeri naastud. Peensoole limaskesta päriskiht koosneb põhiliselt kohevast sidekoest, milles leidub plasmarakke, eosinofiile ja lümfisõlmi. Peensoole algusosas on lümfisõlmi vähe, niudesooles suureneb nende arv märgatavalt. Paiguti moodustavad nad seal suuri kogumeid – Peyeri naaste

immunoloogia
thumbnail
69
pdf

Geneetika eksam

Geneetika 2 kordamisküsimused Lisaks tekstile ja õpikule vaadake kindlasti ka materjali slaididelt. 1. Võrrelge lüütilq aaise ja mõõduka bakteriofaagi paljunemistsüklit VIRULENTSED FAAGID – põhjustavad peremeesraku surma MÕÕDUKAD FAAGID – võivad püsida rakus ilma seda hävitamata o Lüütiline ja lüsogeenne fvgvb89htsükkel. Lüsogeenne tsükkel võib keskkonnatingimuste muutudes üle minna lüütiliseks tsükliks Lüütiline​: kinnitub peremeesrakule antiretseptori vahendusel; genoom sisestatakse rakku, tehakse palju DNA/RNA koopiaid, viiruspartiklid pannakse kokku, rakk lüüsitakse Lüsogeenne​: kinnitub peremeesrakule antiretseptori vahendusel; genoom sisestatakse rakku, genoom integreerub peremehe genoomi ja kandub kromosoomi koostisosana tütarrakkudesse. Keskkonnatingimuste muutudes võib lüsogeenne faag minna üle lüütilisse tsüklisse, mille käigus sünteesitakse viiruse partikleid ning pannakse need kokku. Lõpuks rakk lü

Kategoriseerimata
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun