Eesti Taasiseseisvumine (1)

Q: Midagi ette võetaks?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti Taasiseseisvumine

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Midagi ette võetaks?

KOLGA KESKKOOL
Luise Tiks
TAASISESEISVUMINE
Referaat
Kolgaküla 2010
SISUKORD
SISSEJUHATUS...............................................................................................................3

ENNE SUURT REVOLUTSIOONI.........................................................4

LÕPU ALGUS..........................................................................................5

LAULEV REVOLUTSIOON ...................................................................6

TAASISESEISVUMINE...........................................................................9
KASUTATUD MATERJALID........................................................................................11
SISSEJUHATUS
Laulval revolutsioonil, Balti ketil ja üleüldse taasiseseisvumisel on suur tähtsus tänapäeva eestlaste rahvustunnetuses, need on sündmused, mis panevad eestlaste südamed kiiremini põksuma, millest jutustatakse lugusid, kirjutatakse raamatuid ja tehakse filme. Täiskasvanud meenutavad pisarsilmil öölaulupidusid, Balti ketti ja miitinguid ning noored soovivad, et oleksid neist osa saanud. Laulvast revolutsioonist on saanud sümbol ajast, mil kogu rahvas püüdles ühtse eesmärgi poole, mil inimesed seisid ja laulsid käsikäes võhivõõrastega ning hoolimata erimeelsustest hoiti kokku.
Sellest hoolimata jääb isegi paljudele osasaanuile, rääkimata noortest , selgusetuks, mis tol ajal täpselt toimus ja kuidas see siis ikkagi juhtus, et Eesti end vabaks laulis. Käesoleva töö eesmärk ongi anda ülevaade taasiseseisvumise tähtsamatest sündmustest ning rahva üldisest meeleolust, läbipõimituna kahe väga erineva taustaga inimese meenutustega.
1. ENNE SUURT REVOLUTSIOONI
Teine maailmasõda lõppes eestlaste jaoks kaotusega ning sellele järgnes 50-aastane Nõukogude okupatsiooniperiood, mil kõik Nõukogude vastane oli keelatud. Rahvas oli sõjakoleduste, küüditamise ja muude repressioonidega niivõrd ärahirmutatud, et kardeti mõeldagi keelatud mõtteid, rääkimata nende avalikustamisest. Tasapisi aga hakkasid ajad muutuma – kasvas peale uus põlvkond, kelle jaoks küüditamine ja sõda olid pigem vanemate meenutused kui reaalne oht. Nõukogude mõjuvõim järjest vähenes, hakkas selguma, et NSV Liit ei suuda ei majanduslikult ega sõjaliselt külmasõda võita ning järgnes nn „sulaperiood“.
Lõpuks vähenes ka vanemate hirm ja kodudes hakati meenutama ka esimest Eesti Vabariigi aega. Lastele jutustati sellest lugusid, süstides nii neisse väikeste annuste kaupa patriotismi ja niigi mässumeelsed noored olid iseseisvusmõtetele ideaalseks kasvupinnaseks. Loomulikult oli kodust väljaspool oma meelsuse väljendamine keelatud, kuid väikeseid suures plaanis tähelepandamatuid žeste tehti ikka. Seda iseloomustavad hästi tolleaegse noore Merike Saarepera meenutused:
„Meie kodus ei olnud see mingi saladus , ainult ema vahepeal hoiatas, et kodust väljaspool midagi ei poetaks. Vanaema rääkis ikka, kuidas Vabariigi ajal elu oli olnud ja rahvustunne tuli juskui iseenesest. See hõõgus koguaeg kuskil ja vahel paiskus välja, siis tuli hästi kiiresti tegu ära teha, sest viis sekundit hiljem enam poleks julenud. Näiteks viisin ajaloo tunnis jutu sõnavabadusele, kord küsisin, et mis siis juhtuks, kui keegi tahaks Liidust välja astuda. Veidral kombel sellest mingit jama ei tulnud, vaikiti maha. Paar korda helistati koju ja uuriti, kuidas meelsusega lood on. Komsomoli ka ei astunud , istusin direktori kabinetis õhtust õhtusse, isegi sellele ei reageerinud , kui õpetaja ütles: „ Kuule , Sa oled ju arukas tüdruk, Sa saad ju aru, küllap Sa tahad ühel päeval ülikooli ka minna.“ Isa soovitusel ütlesin, et „Ma ei tunne, et ma seda väärt oleksin, komsomol on ju ainult parimatele!“ Õpetaja oli eestlane, ta sai aru küll irooniast, aga mis ta teha sai. Ema istus omal ajal samamoodi, ei astunud komsomoli... Siiani imestan vahel, et midagi tõsist ei juhtunud, risk oli tegelikult päris suur.“
2. LÕPU ALGUS
Mihhail Gorbatšovi võimuletulekuks 1985. aastal oli selge, et vanamoodi edasi minna ei saa. Nõukogude Liit oli pankrotis ning lagunemise äärel ja Gorbatšov alustas uue suunaga, mille märksõnadeks on perestroika ja glasnost ehk algas uuenduste ja avalikustamiste periood. Sellest haarasid kahe käega kinni ärksamad tegelased kõigis ammu vabadust ihkavates liiduriikides. Üks aktivistidest, Trivimi Velliste on tabavalt märkinud: Gorbatšov tegi ühe väga suure ja põhimõttelise vea. Kui anda inimestele, keda on 50 aastat maha surutud, võimalus sõnavabaduseks ja kõige südamelt ära rääkimiseks, väljub see kontrolli alt ja nad mõtlevad „AHHA! Meie suur võimalus midagi muuta! Teemegi siis seda, aga teeme seda meie moodi!“ ja see ei olnud ilmselgelt see, mida Gorbatšov oli saavutada tahtnud.
1987. aastal hakkasid aktiivsemad tegelased oma uusi võimalusi katsetama – kui kaugele võib minna, ilma et midagi ette võetaks? Alustati fosforiidikaevanduste vastaste meeleavalduste organiseerimisega, sest see oli küllalt turvaline teema. Lõppude lõpuks võis isegi Nõukogude Liidus rääkida loodusest ja keskkonnast ning glasnosti -poliitika valguses oleks olnud protestide mahasurumine olnud Gorbatšovile hiiglaslik häbiplekk. Protest õnnestus ning nn fosforiidisõda lõppes seisuga 1:0 eestlaste kasuks.
Seejärel otsustati uudse vabaduse piire veelgi avardada ning 23. augustil 1987, Molotovi-Ribbentropi pakti (MRP) aastapäeval korraldati Lagle Pareki, Tiit Madissoni ja Heiki Ahoneni eestvedamisel Tallinna Hirvepargis miiting , milles nõuti MRP salaprotokollide hukkamõistmist. Kohale ilmus mitutuhat inimest, juhid kasutasid pabertorudest megafone, et end rahvale kuuldavaks teha. Mart Laar kirjeldab filmis Singing Revolution olukorda nõnda: „Algul lihtsalt hakati rääkima. Siis mõisteti, et ohoo, me polegi veel arreteeritud!, ja räägiti veel. Ohhoo! Ikka veel pole keegi arreteeritud! Ja nii üha räägiti ja räägiti!“ See oli 50 aasta jooksul esimene kord, kui keegi oli avalikult väljendanud Nõukogude-vastasust ja karistuseta pääsenud. 2:0 Eesti kasuks!
Muinsuskaitseseltsid taastasid vabadussõjamonumente, Isemajandava Eesti (IME) probleemnõukogu töötas välja vabariigi isemajandamisele üleviimise teoreetilisi aluseid. Ajakirjanduses, loomeliitude raadiotunnis ja kiiresti ülipopulaarseks saanud telesaates „Mõtleme veel” peeti järjest avameelsemad ja teravamaid arutelusid Eesti probleemide ja tuleviku üle. Lumepall oli veerema hakanud, rahvas kogus üha julgust ...
3. LAULEV REVOLUTSIOON
„Kevad tuli sel aastal teisiti. Ja mitte ainult värske Teater. Muusika . Kino . peatoimetaja perekonnas. Esimest korda minu kolmekümne viie eluaasta jooksul hakkas sündima tõepoolest suuri asju. Uue ja vana vahel käis juba avalik võitlus. Tutvustati kodanlikuaegset ja Välis-Eesti kultuuri. Täie hoo said sisse ajaloolise tõe väljaselgitamine ja Eesti Wabariigi rehabiliteerimine. Meedia paistis olevat tsensuuri küüsist lõplikult vabanenud. Kogu sellele enneolematult kirevale melule pani aga krooni pähe populaarne rahvajuht Edgar Savisaar , kes ühes aprillikuises saates „Mõtleme veel” kuulutas üle terve Eesti, et käes on aeg asutada rahvarinne . Mitte küll Nõukogude Liidust lahkulöömiseks, vaid just vastupidi, perestroika toetuseks. Ja enam pikemalt mõtlemata asutatigi kohe pärast saate lõppu sealsamas telemajas rahvarinde algatuskeskus. Üleüldine käärimine levis Tallinnast ja Tartust ka provintsidesse. Rajoonid , alevikud ja isegi külad ärkasid talveunest. Kohalikud ajalehed võtsid tagasi omad vanad nimed – „Saarte Hääl”, „Läänlane”, „Viru Sõna”, „Sakala”. Kingissepast sai uuesti Kuressaare. Haapsalu rajoon kuulutas jaanipäeva pühaks. Ning igal pool üle maa hakkas sündima rahvarinde tugirühmi nagu seeni pärast vihma. Rohelised ja muinsuskaitsjad, rahvusliku sõltumatuse partei ja rahvarinne asusid kordamööda kruvima vabadusliikumise tempot. Kõige tagatipuks ja otsekui julgustavaks märguandeks võttis aga Eesti NSV Ülemnõukogu vastu seaduse sinimustvalgest Eesti rahvusvärvide ja rahvuslipuna!“ Nii on kirjeldanud 1988. aasta kevadet Mihkel Tiks, tollane „Teater. Muusika . Kino.“ peatoimetaja ja aktiivne kodanik.
Rahvamassid oli võtnud tuld , pärast miitinguid või kontserte koguneti lauluväljakule ning lauldi seal varaste hommikutundideni. Mihkel Tiks on öölaulupidusid kirjeldanud nõnda: „Kōik olid elevil, üksteise vastu heasoovlikud ja viisakad. Lauluväljakul valitses ülev, pühalik ja lõbus meeleolu. Polnud näha ühtki purjus inimest. Ei toimunud ainsatki korrarikkumist, kui mitte arvestada EKP KK esimese sekretäri Sillari mahaplaksutamist. Lauludega vaheldumisi peeti sütitavaid isamaakōnesid, millele rahvas reageeris vaimustunud skandeerimisega, plaksutades Alo Mattiiseni trummide rütmis kaasa. Rahvarindega vennastunud ja Savisaare käest kinni hoidvale uuele ideoloogiasekretärile Indrek Toomele, kes oma täielikku eestimeelsust üles näitas, karjus vaimustunud rahvamass „Räägi Moskvas sedasama!”. Tundus, justkui oleks Gorbatšov ainuüksi selleks perestroika välja mõelnudki, et Baltikumile tehtud ülekohut korvata ja paljukannatanud eestlased ometi kord vabaks lasta.
Kord liikvele läinud vägi ei saanud aga enam pidama . Inimesed ei läbenud kauem kodus istuda, otsekui kartes vabaduse saabumist maha magada . Õhtu õhtu järel seati sammud iseenesest, ilma mingi korralduse või eelneva kokkuleppeta jälle lauluväljakule. Tulid kõik, nii vanad kui noored, lähedalt ja kaugemalt , üksikult, seltskonniti ja perekonniti, isegi imikud kõlkusid revolutsionääridest perekonnapeade kukil, viiekuune Lagle teiste tulevikubeebide hulgas. Kes siis oleks mallanud lapsega kodus kükitada ja vabaduse laulupidudest eemale jääda! Lavale ilmusid taas ka ansamblid ning ööd läbi kõlasid helendava suvetaeva all vanad rahvuslikud ja uued rahvalikud laulud. Nood, mis olid poolsada aastat keelatud olnud, ja need, mis viimase paari aastaga juurde olid loodud. Ja mida juba aasta pärast hakati kerge irooniaga kutsuma laelupjamise lauludeks, sest inimesed võtsid neid lauldes kätest kinni, tõstsid ühendatud käed üles pea kohale ning õõtsutasid ennast laulutaktis kaasa. Nõnda lainetas kogu rahvamass ühes rütmis nagu meri, lehvitades õnnelikult sinimustvalgeid lippe, mida nüüd enam keegi keelata ei saanud. Üks vabadusest hullunud mootorrattur , valgustatud sinimustvalge tsikli taga tuules lehvimas, kihutas mööda Lasnamäe nõlva üleval lauluväljaku servas rahva vaimustuse saatel öö otsa edasi ja tagasi. Kokkukuulumine jumala võõrastega tundus korraga täiesti loomulik ja enesestmõistetav asi. Me olime ju eestlased! Paistis, justnagu peaksid inimesed nüüd tasa tegema kõik selle, mis nii palju aastaid oli jäänud välja elamata.„
Uuenenud juhtkonnaga EKP püüdis tormiliselt kulgevate sündmustega sammu pidada, asudes toetama vabariigi isemajandamise ideed, rahvuslippu ja eesti keele kuulutamist riigikeeleks ning üritas Tallinna ja Moskva vahelisi pingeid leevendada, kuid areng oli juba nende kontrolli alt väljunud. EKP tegevus ja ühiskonnas laienev rahvuslik eneseteadvus põhjustasid omakorda impeeriumimeelsete jõudude koondumise - 1988. aasta suvel moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise (Interliikumine) ning sügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu. Terava kriitika alla võeti koostatavad keele- ja kodakondsusseadused.
1988. aasta lõpuks oli Eesti poliitilisel maastikul välja kujunenud kolm arvestatavat suunda. Rahvuslike jõudude (ERSP, EMS) kandvaks ideeks oli omariikluse taastamine, mida aga impeeriumimeelsed jõud täielikult välistasid – nende arvates pidi kõik jääma muutumatuks.
Kolmanda suuna moodustasid Rahvarinne ja rahvuskommunistlik osa EKP-st. Nemad pooldasid liidulepingut, millega loodeti saavutada Eestile suuremat iseotsustamisõigust ja konföderaadi staatust Nõukogude Liidu koosseisus. Moskvas aga ei tahetud liidulepingust tollal midagi kuulda. Esmatähtsaks peeti impeeriumi säilitamist ning püüti sel eesmärgil muuta ka kehtivat üleliidulist põhiseadust.
16. novembril 1988. aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. Nõukogud Liidu keskvõimu ja liiduvabariigi omavaheliste suhete aluseks pidi saama liiduleping. Nii oli esimest korda nõukogude võimu tingimustes tõstatatud Eesti riikluse küsimus.
Suhetes keskvõimuga muutus järjest olulisemaks Molotovi-Ribbentropi paktile õigusliku hinnangu andmine. Moskvale surve avaldamiseks korraldasid Baltikumi rahvarinded Molotovi-Ribbentropi pakti 50ndal aastapäeval 23. augustil 1989. aastal enneolematu protestiaktsiooni: moodustati katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni. Balti kett (660 km, 2 miljonit inimest) Originaalne meeleavaldus hämmastas kogu maailma, julgustas osavõtjaid ja andis aastateks meelespüsiva elamuse.
Merike meenutab Balti ketti nii: „See polnud üldse mingi küsimus, kas minna või ei! Sõbrannaga läksime kahekesi hääletades, polnud mingi probleem kohale jõuda – KÕIK sõitsid ju sinna! Isegi vanematega, kellega muidu erimeelsused just sõbralikes suhetes ei lasknud olla, sai sellistel üritustel ikka koos käidud – justkui kõik vaenlased oleksid vabaduse poole püüeldes sõbrunenud. See oli midagi sellist, mida ma juba ammu olin oodanud, võimalus tõesti midagi ära teha ning võõrvõimule vastu astuda.“
Suurejooneline Balti kett, laienev rahvusvahelise avalikkuse toetus ning süvenev ajaloolise tõe avalikustamine sundis NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi sama aasta detsembris tunnistama 1939. aasta salasobingud juriidiliselt alusetuks ja kehtetuks. Pakti hukkamõist suurendas jällegi võimalusi rahvusvahelise toetuse saamiseks, sest Eesti eraldumises NSV Liidust ei nähtud enam mitte eraldumispüüet, vaid eelkõige oma ajaloolise ja seadusliku koha taastamist Euroopa riikide peres.
4. TAASISESEISVUMINE
1990. aasta kevadel lõhenes EKP kaheks (rahvuskommunistid ja impeeriumimeelsed) ning kaotas lõplikult senise juhtrolli ühiskonnas. Märtsis toimusid ka esimesed demokraatlikud valimised Eesti NSV Ülemnõukogusse. Valimistel osalesid kõik olulisemad poliitilised jõud. Ülemnõukogu esimeheks valiti Arnold Rüütel, kes oli juba 1983. aastast olnud Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees, uueks valitsusjuhiks kinnitati Edgar Savisaar. 30. märtsil võttis Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest. Sellega kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Sama aasta mais taastati Eesti Vabariigi nimetus ja lõpetati Eesti NSV sümbolite (hümn, lipp, vapp ) kasutamine – Eesti Vabariigis pidid kehtima üksnes vabariigi enda seadused. Loodetud tegusat koostööd Eesti Komitee, Ülemnõukogu ja valitsuse vahel siiski ei kujunenud.
Samal ajal tugevnes impeeriumimeelsete jõudude surve. Moskvast vastati iseseisvustaotlusele majandusblokaadiga ning kohalik Interliikumine organiseeris poliitilisi miitinguid ja streike. Keskvalitsus püüdis kolmele Balti riigile iga hinna eest liidulepingut peale suruda. 1991. aasta jaanuaris kasutati omariikluspüüdluste mahasurumiseks Vilniuses ja Riias sõjaväge ning rünnati mitmeid tsiviilobjekte, oli ka inimohvreid. Eestis suudeti verevalamist vältida.
Mihkel Tiks: „ Tervet Baltikumi vallanud üldises vabadusetuhinas mõjusid sellised anakronistlikud mustasajalised projektid täiesti šokeerivalt. Oli selge, et Eesti peab kähku kuidagimoodi reageerima, enne kui Moskva oma käpa vabariikidele lõplikult peale paneb, isegi formaalse õiguse Liidust lahku lüüa ära nullib, oma suva järgi erakorralise seisukorra kehtestab ning mustad baretid kohale saadab korda majja lööma.“
Nagu arvata oligi, Moskva ei loobunud oma eesmärkidest ning püüdis impeeriumi kooshoidmiseks korraldada referendumi. 1991. aasta märtsis korraldasid kolme Balti riigi juhid ennetava referendumi iseseisvuse küsimuses. Rahvahääletusest võttis osa 948 000 inimest, kellest ~78% hääletas iseseisvuse poolt – sealhulgas ka paljud muulased. Referendumi tulemused välistasid liidulepingu, keskvõimuga läbirääkimiste eesmärgiks sai olla vaid iseseisvuse taastamine. Hääletustulemustest sai ka mõjus vahend Balti riikide iseseisvuse kaitseks ja Läänes tehtavaks selgitustööks.
Kremli juhtkonnale oli säärane olukord vastuvõetamatu ning 19. augustil 1991 püüdis Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee, rühm NLKP Keskkomitee juhtkonda ja Nõukogude Liidu valitsusse kuulunud vandenõulasi vägivaldselt kõrvaldada Mihhail Gorbatšovi Nõukogude Liidu presidendi ametikohalt ning teha lõpp tema perestroikapoliitikale. Komitee kuulutas välja kuueks kuuks erakorralise seisukorra, kohalik võim allutati komitee poolt määratud sõjaväekomandantidele, kehtestati massiteabevahendite tsensuur ning osa massiteabevahenditest suleti.
Paralleelselt võimuvõtmisega Moskvas loodeti allutada uuesti ka Baltimaad, Nõukogude väed ründasid strateegilisi punkte, näiteks teletorni. Need olid kõigi jaoks ärevad päevad – kas tõesti nullitakse nüüd kõik vabadusepüüded ära, kas tõesti läheb elu vana rada pidi edasi?
Mihkel kirjeldab oma tundeid tol hetkel nõnda: „Siin polnud tegemist enam poliitilise kliima ajutise jahenemisega, Moskvast ähvardas juba päris rahet kaela tulema hakata. Lootused IMEle, liidulepingule, õigusriigile, konstitutsioonilistele garantiidele lõhkesid üksteise järel nagu seebimullid. Üle terve Eesti vallanduski pahameele ja protestide torm. Kuid mis oli ühe kääbusriigi kääbusrahva kääbusrindeke terve suure impeeriumi kõrval? Millal on elevant enne hiire piuksumist kuulda võtnud ja suunda muutnud? Kas tõesti osutubki kõik vaid illusiooniks ja elu kulgeb edasi veelgi raudsema vene saapa all kui siiani? ...“
Merike: „Mina ei kahelnud hetkegi. Ma lihtsalt teadsin , et kõik läheb hästi. Vastasel juhul oleks kõik lihtsalt nii jube olnud, et seda EI OLEKS SAANUD juhtuda, mitte mingil juhul. Selliseid asju lihtsalt ei juhtu! Ma olin täiesti kindel, et kõik läheb täpselt nii, nagu vaja.“
20. augustil 1991 kuulutatigi Eesti Vabariik iseseisvaks, päev hiljem kukkus Moskvas riigipöördekatse läbi. Peagi tunnistasid Eesti iseseisvust teised riigid, Eesti Vabariik oli taas maailma poliitilisel kaardil kui iseseisev ja suveräänne riik.
KASUTATUD MATERJALID
Angelika Narise noortemagistritöö ”Eesti Taasiseseisvumine”
Berit Silvia Kondratjevi uurimistöö „Eesti taasiseseisvumine minu vanemate pilgu läbi“
James Tusty film „The Singing Revolution“
Mihkel Tiksi jutustus „Katkendid 1988. aastast...“
Kaire Maalma referaat „Eesti Vabariigi Taasiseseisvumine“
Toomas Kiviste referaat „Eesti Taasiseseisvumine“
Vikipeedia
http://www.et.wikipedia.org/wiki/Eesti_taasiseseisvumine
Õpimaterjal „Omariikluse Taastamine“
http://www.vkg.werro.ee/ajalugu/12eestitaas.ht m

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 49 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

49 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

l2bukast Õppematerjali autor

Referaat

laulev revolutsioon taasiseseisvumine perestroika

Sarnased õppematerjalid

docx

Uus ärkamisaeg ja taasiseseisvumine

8. IME MAJANDUSPROGRAMM…………………………………………………....10 9. ISESEISVUSE TAASTAMINE………………………………………………….…11 10. KASUTATUD KIRJANDUS………………………………………………………..12 2 UUE ÄRKAMISAJA ALGUS 1985. aastal Gorbatšovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul, kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga (nn. fosforiidikampaania) ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi- Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele

Ajalugu

doc

NSV Liidu lagunemine, Idabloki lagunemine, Eesti taasiseseisvumine

. Mitmes riigis (Rumeenia, Bulgaaria) õnnestus kommunistidel võimule jääda ning ümberkorraldusi takistada. Endise idaploki riikide baasil on tekkinud ka uued riigid. 1992. aasta lõpul toimus nn. sametlahutus, millega loodi senise Tsehhoslovakkia asemele kaks iseseisvat riiki: Tsehhi Vabariik ja Slovakkia. Aastatel 1991-1992 lagunes ka endine Jugoslaavia: iseseisvusid Sloveenia, Horvaatia, Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviina. Jugoslaavia koosseisu jäid üksnes Serbia ja Montenegro. Eesti taasiseseisvumine: 1. Kuidas mõjutas Eestit perestroika- ja glasnostipoliitika? (lk 108-109) Eestit mõjutas perestroika- ja glasnostipoliitka sellega, et toimus uue ärkamisaja algus, ühiskond politiseerus, toimus laulev revolutsioon, Eesti muutus üha enam iseseisvamaks. 2. Nimeta 1988.a. tähtsamad sündmused ja tegelased Eestis. (lk 108-110) 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939

Ajalugu

doc

Eesti Iseseisvumine ja taasiseseisvumine

ISESEISVUMINE 1985. aastal alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul. Põhjuseks oli avalikustatud Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas sundis aga fosforiidikampaaniaga ametkondi kaevamisest loobuma. Tekkisid sellised operatsioonid nagu MRP-AEG (Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, loodi 1987. aastal selleks, et tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sise ja selle tagajärjed Baltimaale), ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, loodi 1989. aastal, oli esimene poliitiline erakond), EMS (Eesti Muinsuskaitse Selts, loodi 1987. aasta lõpul, oli esimene demokraatlikele põhimõtetele põhinev massiorganisatsioon), Eesti RR (Eestimaa Rahvarinne, loodi 1988. aasta keskel). EMS ja ERSP pöörasid

Ajalugu

pptx

Eesti taasiseseisvumise kordamine

Grete Küppar 9.b klass Eesti taasiseseisvumine Uue ärkamisaja algus 1985.a.-Gorbatsovi ClickClick icon icon to add to picture add picture ümberkorraldused: *avalikustamine *demokratiseerimine *uutmine(turumajandus) *alkoholipoliitika Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986.aasta lõpul,kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus.Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. Pilt:Fosforiidisõda 1987.aasta augustis loodi Click icon to add picture esimene poliitiline ühendus:Molotovi-Ribbentropi Click icon to add picture Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua

Ajalugu

odt

Eesti taasiseseisvumine

Kool Eesti taasiseseisvumine Klass Nimi Õpetaja: Koht UUE ÄRKAMISAJA ALGUS 1985. aastal Gorbatšovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul, kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga (nn.fosforiidikampaania) ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele

Eesti ajalugu

docx

Uus ärkamisaeg Eestis

Uus ärkamisaeg Eestis. Sündmused 1987-1988. 1987- Fosforiidikampaania, mille tulemusel hakkas Eesti ärkama ja mil hakati Eestisse rajama fosforiidikaevandusi (Kabala-Toolse). 23. august 1987- Poliitiline meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis, kus esines Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga avalikustada 1939. aasta pakti tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Ajakirjandus püüdis maha vaikida. Loodi ka Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS), mis oli demokraatlike põhimõtetega ja hakkasid vabadussõja mälestusmärke taastama ja avalikustama küüditamisi jne. 1988- Loominguliste liitude ühispleenum Toompeal, millega loovintelligents ühines uuenemisprotsessi. Pöörati tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ja avaldati rahulolematust Eesti NSV juhtkonnale. Moodustati Rahvarinne, millega ühinesid isegi kommunistid, kohaliku võimu esindajad

Ajalugu

doc

Ajalugu 9. klass

1988 valiti gorbatsov nõukogude liidu ülemnõukogu presiidiumi esimeheks riigipeaks 1989 aasta märtsis valiti uus kõrgeim riigivõimuorgan nsv liidu rahvasaadikute kongress need olid esimesed mitme kandidaadiga valimised Vene föderatsioon eesotsaas boriss jeltsiniga Läbirääkimisi liidulepingu sõlmimiseks alustati juba 1990 aastal. 1991 aasta märtsis korraldati rahvahääletus, kus kolmveerand hääletanutest pooldas endise suurriigi sälimist. Eesti läti leedu armeenia gruusia ja moldova boikoteerisid seda rahvahääletust Päev enne liidulepingu allakirjutamist 19 aug 1991 aastal püüdis võimule tulla riiklik erakorralise seisukorra komitee (RESK) president gorbatsov suleti krimmis koduaresti teda pidi asendama Reski esimees Janajev Venemaa demokraatlikud jõud ees otsas jeltsiniga astusid aga otsustavalt riigipöördekatse augustiputsi vastu välja ja mõne päevaga poliitilien segadus riigis likvideeriti.

Ajalugu