Islam (0)

Audentese Spordikool Otepää filiaal
ISLAM
Selin Valk
Adeele Arnek
Kalev Ermits
10.klass
Otepää 2008
SISUKORD
LK. 3 – Sissejuhatus
LK. 4 - Islami tekkimine
LK. 4 – Jumal ja Muhammad
LK. 5 – Õpetuse põhimõtted
LK. 5 – Usukombed
LK. 6 – Pühad tekstid
LK. 8 – Moslemite käitumisõpetus
LK. 9 – Levik
LK. 10 – Pildid
LK. 11 – Kaart
LK. 12 – Kasutatud kirjandus

SISSEJUHATUS

Islam ( araabia keeles الإسلام (islām) 'alistumine [ Allahi tahtele]' sõnast aslama 'allutab end') on üks maailmareligioonidest. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse.
Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat (muslimit ehk moslemit) ja see arv kasvab jõudsalt: islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsioonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süsteem.

ISLAMI TEKKIMINE

Islam ehk islamiusk on aabrahamlik (pärit Piibli patriarhi Aabrahami religioossest traditsioonist) monoteistlik (usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse Jumalasse) religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstis. Selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks.

JUMAL JA MUHAMMAD

" Allah " on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi – Jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat . Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Allah on inimestele oma tahet kuulutanud prohvetite (jumala sõnumi edastajad) suu läbi, keda ta on maailma läkitanud kokku 124 000. Viimane neist oli Muhamed (Muhammad).
Muhammad sündis 570 Mekas ja suri 8. juuni 632 Mediinas. Kõik Muhammadi elu kohta on saadud araabia autoritelt, kes on selle kirja pannud sajandeid peale Muhammadi surma. Seetõttu pole need andmed kuigi usaldusväärsed, eriti seetõttu, et varasemates teadetes pole prohveti elu kuigi täpselt fikseeritud, kuid mida aeg edasi, seda täpsemaks ja kanoonilisemaks tema elulookirjeldused muutusid. Muhammad kuulus Kuraiši hõimu Hašimi linnaaraablaste sugukonda. Ta isa suri kohe peale poisi sündi, ema 10 aasta pärast. Muhammadi kasvatas üles tema onu Abu Talib. Temast sai onu eeskujul kaupmees . 595. aastal abiellus ta jõuka lese Hadidžaga, kes oli mehest tunduvalt vanem. 610. aastal, kui Muhammad Meka ümbruse mägedes ringi uitas, sai ta oma esimese ilmutuse (siis oli ta 40 aastat vana). Talle ilmus nägemus - hirmuäratav kuju, kelles Muhammad tundis ära peaingel Gabrieli. Ingel kostis :" Loe Isanda nimel, kes on loonud - loonud inimese veretombust. Loe, sest sinu Isand on helde, ta on õpetanud kirjasulega inimestele tarkust, mida nad ei tea." Veel ütles ingel, et temale, Muhammedile, on määratud saada "Allahi saadikuks", andes nii mõista, et see oli alles jumalike kontaktide algus. Muhammadi lohutas kodus tema naine Hadidža, kes alguses ei osanud selles näha muud kui päikesest tingitud hallutsinatsiooni kuid nagu lubatud, hakkasid Allahilt saabuma aina uued sõnumid. Kui Meka kaupmehed tahtsid Mekast teha võimsamat linna, sai Muhhamad aru, et araablastel on vaja ühteliitvat usku, millele alluda. Muhammadi õpetuste peamine iva oli vaeste ja väetite kaitsmine - eesmärk, mis põhineb Allahi hoiatusel, et kui saabub viimne kohtupäev, siis mõistetakse teiste tagakiusajad igaveseks ajaks hukka. Kuigi Muhammad oli ka ise olnud edukas kaupmees, kuid hakates kritiseerima kuraišide moraalset hoiakut, sattus ta kaupmeeste hulgas ebasoosingusse. Ta saatis oma mõttekaaslased Mediinasse ning 622 põgenes ka ise viimasel hetkel, sest kaupmehed olid otsustanud ta tappa. Muhammadist sai Mediina valitseja, kes rakendas oma vastaste vastu ka relvajõudu. 624-630 peetud võitlusega alistas ta Meka ning muutis selle islami usukeskuseks. Seejärel allutas ta enamiku beduiini hõime pannes aluse Kalifaadile (Araabia riik). Muhammadi järglaseks sai tema ustav järgija, endine kaupmees Abū Bakr, kellest sai esimene kaliif (Araabia riigi valitseja).

ÕPETUSE PÕHIMÕTTED

Islam põhineb viiel sambal või tegevusel. Moslemi elu raamistvad:

• usk ainujumalasse - usutunnistus ehk šahada
  
• palvetamine viis korda päevas – palvus ehk salat
  
• vaeste toetamine – annetamine ehk zakat
  
• paastumine ramadanikuu ajal – paast ehk zaum
  
• vähemalt üks kord elus palverännak Mekasse – palverännak ehk hadž
  

Neid viit sammast võib kujutada kui lauda, mille pealmiseks osaks on usutunnistus, et ei ole teisi jumalusi Jumala kõrval ja Mohammed on tema saadik. Ülejäänud neli sammast on kui lauajalad, mis usutunnistust toetavad või kannavad. Kui üks neist jalgadest on katki, ehk kui üht neist ei järgita, siis ei seisa laud sirgelt. Näiteks kui inimene ei palveta, ei ole tema usk tugev. Et usku tugevana hoida, tuleb praktiseerida kõiki sambaid.
5 samba tähendus:
• need kujundavad moslemi eluviisi;
• loovad pinna usklikkusele ja headusele;
• tugevdavad armastust Jumala ja tema saadiku vastu;
• tugevdavad usklikku vastupidamisvõimet ka halbades oludes;
• julgustavad olema kaastundlikud vaeste ja orbude vastu;
• ei tunnista hinge ja keha, vaimsuse ja mateeria , religiooni ja elu eraldamist, sest Jumal on loonud inimese tervikuks, koosnedes ühel ja samal ajal kehast ja hingest – neid ei ole võimalik eraldada;
• loovad tasakaalu vaimse elu ja füüsiliste vajaduste vahel – kõrgendades vaimset elu ja distsiplineerides oma füüsilisi vajadusi.
Sel moel ulatub islam kõigi elu aspektideni – individuaalne ja sotsiaalne käitumine, tööjõud ja tootmine, majandus ja poliitika, rahvuslikud ja rahvusvahelised suhted, jne. Sel moel loovad need 5 sammast tõelise islamliku iseloomu, saades indiviidi ja ühiskonna moraali aluseks.

USUKOMBED

Palvetamine

Moslemid palvetavad viis korda päevas, näoga Meka poole. Seda tuleb teha päikesetõusul (koos esimeste kiirtega), keskpäeval, pärastlõunal, päikeseloojangul ja öö saabumisel. Eelnevalt tuleb nägu ja käsi pesta puht voolava vee, või kui seda pole siis liivaga. Palvus peab toimuma puhtas paigas, mis peab olema pühakoda või võib ka piirduda palvevaibaga. Palvus seisneb erinevas hulgas palve kummardustes mille käigus loetakse usutunnistust ja palutakse õnnistust prohvetitele ja kõigile moslemitele .

Palvekohad

Mošee on islami pühakoda, kus moslemid käivad palvetamas ning jutlusi kuulamas. Tihti on mošeel kuppelkatus ning pühamu kompleksi kuulub kõrge torn minarett, kust moslemeid palvetama kutsutakse. Mošees ei tohi olla pilte ega skulptuure; pühakoda võib olla kaunistatud mustrite või väljakirjutustega Koraanist . Mošees on vähe mööblit, kuna palvetatakse põrandal palvemattidel. Tihti asub mošee õuel purskkaev või vähemalt koht, kus on pesemise tarbeks vett.

Palveesemed

Olulised moslemite palveesemed on muuhulgas:

• Tigiya - meessoost moslemitele heegeldatud peakate .
  
• A'baia - moslemimeeste riietusese.
  
• Musalla - palvevaip või lihtsalt piirkond, mis võimaldab moslemitele puhta koha palvetamiseks.
  

PÜHAD TEKSTID

Islami pühaks raamatuks on värsivormis kirjutatud koraan . Sõna koraan täpne tähendus pole teada. Kõige sagedamini loetakse selleks "(ette)lugema", aga esineb ka allikaid , mis tõlgivad seda "koguma", või "kokku siduma". Moslemid on alati uskunud, et koraan on jumala viimane sõna ning see ei ole ise välja mõeldud ja kirja pandud. See ilmutati prohvet Muhammedile 23 aasta jooksul ning see kirjutati üles tema kaaslaste poolt, kuna ta ise olevat olnud kirjaoskamatu. Kokku sai ta 114 ilmutust ehk suurat, mis ongi koraanis peatükkideks. Esimesed 86 suurat sai Muhammed Mekas - need on müstilisemad ja lühemad ning käsitlevad Allahi jumalikkust ja paganluse ohtusid. Ülejäänud 28 suurat ilmutati Mediinas - need olid pikemad ja jutustavamad, pühendatud peamiselt usuelu korraldusele ja õpetlusele. Koraanis ei ole suurad ilmutuse järjekorras, pikemad on eespool ja lühemad tagapool. Ta sisaldab peamisel käske ja õpetusi, lugusid on seal vähe.
Nagu ka kõik muud raamatud, on Koraan vaid sõnumi edasiandmise vahend. Kuid Koraani sõnum on palju erilisem – see on sõnum Loojalt kogu inimkonnale. Koraan on justkui inimkonna käsiraamat, kirjutatud meie Looja poolt, kes teab kõige paremini, kuidas me toimime, mis on meile hea ning mis halb. See kinnitab eelnevate sõnumite igavesi tõdesid, samas meile selgitades, millises osas oleme läinud valele teele. Koraanil on Piibliga palju sarnast: lood prohvetitest, saatan, inglid, Viimne Kohtupäev, eetiline ning moraalne elutarkus, hingeline elu, palve, paastumine jne. Samas ei ole Koraan kindlasti mitte vaid vana uues kuues, vaid selle perspektiiv on uus ning värske ja maailmavaade selge, tänapäevasele inimesele kõige lihtsamini mõistetav.
Koraan näiteks ei süüdista vaid Eevat patustamises, vaid peab nii Aadamat kui Eevat võrdselt süüdlaseks. Samuti ei pane Jumal Koraani järgi inimkonnale meie esivanemate patu pärast rasket pärispatu koormat õlgadele, vaid iga inimene on sündides patust puhas, võrdselt võimeline nii heaks kui halvaks, vastavalt enda valikule. Aadam ja Eeva palusid andestust oma patu eest ning Jumal andestas neile.
Koraan ei tunnista lunastust läbi teatud rahvusesse kuulumise, kuna Jumal ei diskrimineeriks iial oma loodud inimkonda värvi või rahvusliku kuuluvuse tõttu. Samuti eitab ta süütu elu – olgu siis tegemist looma või inimese – ohverdamise vajalikkust , et inimesed lunastuse saaksid. Koraan ütleb, et Jeesus ei löödud risti, vaid Jumal päästis ta tema vaenlaste käest. Jumal ei laseks iial oma prohveti ning sõnumitoojaga midagi nii kohutavat juhtuda, liiati siis veel pojaga, nagu väidavad seda kristlased . Jeesuse asemel nägid kättemaksuhimulised juudid kedagi teist risti löödamas. Inimene võib pääseda vaid läbi isikliku patukahetsuse ning usu Jumalasse. Verevalamine ei ole Jumala andestuse saavutamiseks vajalik.
Koraani peamine sõnum inimkonnale on see, et ei ole jumalust peale Jumala ning me peame kummardama vaid Teda, omistamata talle kaaslasi ja partnereid. On vaid Üks Jumal. Ei ole kolmainsust ega mingit muud keerulist müsteeriumi, mis inimese arusaama Issandast segaks. Koraan ütleb, et Jumal on Üks ja Ainus, ta ei ole iial eostatud ega ole ka tema eostanud, ta on Kaastundlik, Halastav, Kõikvõimas ning Õiglane. Me ei tohi iial lasta kedagi, isegi mitte oma enda egot, meie ja Issanda vahele. Rikkus, kuulsus, füüsiline ilu ning kõik selle elu naudingud kaovad kord ning me ei saa neid endaga hauda kaasa võtta. Jäävad vaid meie usk ning meie head teod, valgustades meie hauda kuni Viimse Kohtupäevani.
Kuna koraanis sisalduvad vihjed on tavainimesele sageli mõistetamatud, on koraani lugemisel vajalikud selle sisu tõlgendused. Peamiselt loodi tõlgendused islami esimestel sajanditel, aga mõned õpetlased tegelevad sellega ka tänapäeval. Eksisteerib mitmeid erinevaid tõlgendusi, aga neid kõiki loetakse võrdselt õigeiks. Koraaniteaduslikust vaatenurgast esineb tänapäeval seitse erinevat koraani tõlgendust, millest igaühte on võimalik lugeda kahte moodi. See annab muslimeile võimaluse koraani mõista 14 erineval moel.
Koraani iseloomustab ainulaadne fenomen , mida pole kunagi leidunud üheski inimese poolt kirjutatud raamatus. Iga Koraani element on matemaatiliselt koostatud – Suurad, värsid, sõnad, teatud tähtede arv, samast tüvest pärinevad sõnad, ülimuslike nimede arv ja mitmekesisus , teatud sõnade ainulaadne kirjutusviis, teatud tähtede mitteesinemine ja mitmed muud elemendid. Esimest korda ajaloos on meil ilmutus, millesse on sisse kodeeritud jumaliku autorluse tõestus – üle inimvõimete käiv matemaatiline kompositsioon. Iga Koraani lugeja võib seda imet lihtsalt kindlaks teha. Näiteks sõna „Jumal“ (Allah) esineb Koraanis 2698 korda, mis on 19x142. Värsside numbri kogusumma, milles sõna „Jumal“ esineb, on 118123, mis on samuti number 19 korrutis (118123=19x6217). Ainuüksi see fenomen on piisav tõestamaks, et Koraan on Jumala sõnum maailmale. Ükski inimolend ei oleks olnud võimeline pidama arvestust 2698 sõna „Jumal“ kasutamise kohta ja värsside arvu kohta, kus see sõna esineb. Number 19 (1 – algus, 9 – lõpp; „alfa ja omega ”) on peamine läbi Koraani matemaatilise süsteemi esinev arv.
Koraani ettelugemine on kujunenud omaette kunstiks. Tavaline asend selleks on istudes lootoseasendis, kummardununa üle sülle või spetsiaalsele madalale lauakesele asetatud raamatu. Loetakse rütmiliselt, kerega väikesi ringe tehes. Koraani lugemine on muslimeile meditatiivne tegevus, mida ei saa teha suvalisel ajal suvalises kohas.
Islamimaailmas valitseb seisukoht, et koraani ei ole võimalik täiesti õigesti tõlkida - ainult araabia keelne originaal on õige ning usklikule sobiv. Seetõttu loevad ka araabia keelt mitteoskavad muslimid koraani tavaliselt araabia keeles.
Esimese võõrkeelena tõlgiti koraan ladina keelde 1143 . aastal. Tänapäeval on koraan tõlgitud kõigisse suurematesse keeltesse. Eestikeelne tõlge ilmus kirjastuselt Avita 2007. aasta detsembris, tõlkis Haljand Udam . Esialgne tiraaž oli 2000 eksemplari; esimesed 1000 eksemplari müüdi läbi mõne tunniga.

MOSLEMITE KÄITUMISÕPETUS

Peale seaduste, mis on mõeldud meie elu juhtimiseks legaalsest seisukohast , on Koraanis veel ka kirjas palju elementaarse viisakuse ning etiketi kohta.
VASTA ALATI TERVITUSELE
RÄÄGI ALATI HEAD
OLE ALANDLIK JA RÄÄGI VAIKSELT
KUTSU JUMALA JUURDE LAHKUSE NING TARKUSEGA
OLE OMA VANEMATE VASTU LAHKE
SURU ALLA VIHA NING ANDESTA
VASTA HALVALE HEAGA
ÄRA RÄÄGI HALBA
ÄRA OLE UHKE EGA PÕLASTAV
ÄRA LASKU RUMALATE TASEMELE
ÄRA SOLVA IIDOLIKUMMARDAJAID
ÄRA SÕIMA EGA SOLVA TEISI
ÄRA KAHTLUSTA, KLATŠI  EGA LUURA TEISE JÄRELE
ÄRA OLE RASSIST

• Mehed ja naised on selgelt eristatud . Kui on vaja moslemiga kontakteeruda, siis pigem samasoost isikuga .
  
• Vastassoost moslemit tuleks hoiduda füüsiliselt puudutamast.
  
• Moslemid ei joo alkoholi ega söö sealiha või vere baasil valmistatud toitu.
  
• Moslemite juuresolekul ei ole eriti soovitatav teha kahemõttelisi või seksuaalse alatooniga nalju.
  
• Palavusest hoolimata katavad naised ennast. Moslemist naisele on pearätiku ära võtmine sama, mis euroopa naisele ilma särgita olemine.
  
• Avalikult ei ole lubatud suudelda ega ameleda.
  
• Terrorism, alusetu vägivald ja süütute inimeste tapmine on islamis täielikult keelatud.
  
• Islam on eluviis, mis on mõeldud tooma rahu kogu ühiskonnale, olenemata sellest, kas selle ühiskonna liikmed on moslemid või mitte.
  
• Kõik terrorismi propageerivad „moslemid” on moslemid vaid nime poolest; nad ei järgi mitte Jumala tahet, vaid poliitilisi ideid ja sisemist kontrollimatut viha.
  
• Islam eitab kategooriliselt rassismi – inimesed erinevad teineteisest vaid jumalakuulekuses.
  
• Naised ei ole islamis rõhutud.
  
• Islam kehtestas juba 14 sajandit tagasi naise staatuse võrdseks mehe omaga.
  
• Mosleminaised katavad end, kuna sellega täidavad nad Jumala ettekirjutust riietuda tagasihoidlikult ning ei luba end panna „lihaletile” – naine on isiksus ja mitte asi, meeste mängukann.
  
• Sajandeid enne naisliikumist Euroopas, andis islam naistele õiguse omada vara, omandada haridust, pärida ja mitte olla päritud; enamusel eurooplannadel aga oli näiteks veel 20. sajandi alguses vaja abikaasa allkirja, et oma isa pärandatud raha pangast välja võtta.
  
• Koraan andis naistele õigused oma häälele sajandeid enne seda, kui see muutus isegi mõeldavaks Euroopas; Briti naised said selle õiguse näiteks alles 20. sajandil.
  
• Koraan on ainus religioosne raamat, kus on kirjas: „... siis abiellu vaid ühega.” (4:3).
  
• Koraani ilmumise ajal oli polügaamia laialdaselt levinud ja Koraan piiritles rangelt seda tava, mitte ei loonud seda.
  
• Koraanis soovitatakse polügaamiat vaid seal, kus on juttu orbudest ja rõhututest.
  
• Kuni nelja naisega on lubatud abielluda vaid siis, kui mees suudab olla nende vahel täiesti võrdne – vastasel juhul kõnnib ta Viimsel Päeval üks näopool vastu maad.
  
• Islamis on lubatud „korraldatud” abielud , kuid kedagi abielluma sundida on keelatud.
  
• Lahutus on islamis lubatud, kuid see on kõigest lubatust Jumalale kõige vähem meelepärane.
  
• Abielu nelja naisega on islamimaailmas pigem erand, kui reegel.
  

LEVIK

Tänapäeval on islam suurusest teine religioon maailmas. Maailmas umbes 1,4 miljardit moslemit, Eestis umbes 10 000 (0,7% rahvastikust).
Aafrikas ja Aasias, eriti aga Lähis-Idas, on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides. Arvestataval hulgal moslemeid elab ka mitmetes Euroopa riikides, samuti Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Ka Hiinas ja Indias moodustavad islamiusulised küllaltki suure osa rahvastikust.
Suurimad moslemi kogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis.
Enamuse elanikkonnast moodustavad moslemid Afganistanis, Albaanias, Alžeerias, Egiptuses, Iraanis, Iraagis , Jordaanias, Liibüas, Malaisias, Maldiividel, Nigeerias, Palestiina territooriumil, Saudi Araabias, Somaalias, Sudaanis, Süürias, Türgis, ja Usbekistanis.

PILDID

Islami sümbol Muhammed
Moslemi naised Koraan

KASUTATUD KIRJANDUS

http://et.wikipedia.org/wiki/Isla m
http://et.wikipedia.org/wiki/Isla m
12