Iseloomu kasvatamine, mis see on? (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

10

docx

ISELOOM JA ISIKSUS

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus ja majandusarvestus õppetool IR ISELOOM JA ISIKSUS Referaat Õppejõud: Kaja Altermann Mõdriku 2010 SISSEJUHATUS Mis on iseloom ja isiksus? Mis on nende vahe? Kuidas kujuneb iseloom? Neile ja paljudele muudele küsimustele, püüan ma oma referaadis vastust leida. Samuti kirjeldan ma oma referaadis ka erinevaid isiksuse tüüpe. Iseloomu teema tundus minu jaoks kõige huvitavam teema, mida lahata ja millesse põhjalikult süüvida. Oma referaadis räägin, ka sellest, kuidas iseloom avaldub suhtlemisel. Referaadi koostamise käigus, loodan saada palju uut ja huvitavat selle teema kohta veel teada. MIS ON ISELOOM JA MIS ON ISIKSUS?

Suhtlemine

40

doc

Motivatsioon

iseeneslik ahenemine ja suurenemine, silmade pilgutamine, neelatamine, aevastamine ja reflektiivsed reaktsioonid. Tahteline tegevus eeldab teadvuse sekkumist: mõttelise eesmärgi seadmist, selle sihi saavutamiseks tarvilike vahendite valikut, tegutsemistingimuste ja ootuspäraste tulemuste prognoosi. Sisemistekst takistusteks on väsimus, igavus, kõrvaleevivad himud ja huvid, kirg,häbi, enesearmastus, inertsus võib kõige tavalisem laiskus. Enamik sistakistusi osutab iseloomu ja isiksuse neile negatiivsetele külgedele,millest eelistatakse mitte. Temperament Temperament on ühtaegu ja samas kõige laialivalguvam isiksuslike iseärasuste näutaja. Motivatsiooni ja võimeid näitavaid omadusi, mis temperamendi teaduslikku käsitlusse kuidagi ei mahu. Temperament kujundab märgatavalt individual-psühholoogilisi iseärasusi. Samas on temperament pigem potenstiaal, võimallikus, mille realiseerimine oleneb palju isiksusest, tema

Pedagoogika

11

doc

Iseloomu bioloogiline põhi

nivelleerumisele, on polaarsused tugevalt redutseeritud. Mida enam inimene moodsad ühiskonnas muutub asjaks, seda enam muutuvad ka mees ja naine asjadeks ja nende vaheline polaarsus redutseerub. Mees ja naine on tänaseks praktiliselt võrdsustunud ja erinevus nende vahel omab veel vaid seksuaalses valdkonnas tähendust. Selles protsessis redutseerub ka erootiline külgetõmme.... Armastus muutub heaks seltsimehelikuseks ja kaotab seejuures oma tõeliselt erootilise ja kirgliku iseloomu. Algselt mõisteti võrdsust nii, et me oleme kõik võrdsed, et iga inimene on omaette suurus ja pole vahendiks muudetav teiste poolt. Või kui religioosselt tõlkida ­ et iga inimene on Jumala laps ja et ükski teine inimene ei tohi end muuta tema Jumalaks või isandaks. ... Täna tähendab võrdsus samasugusust selles mõttes, et ei tohi erineda karjast Valitseb üldine hirm, et erinevused võiksid võrdsust ohustada. Audentselt elada tähendab valmidust iga päev uuesti sündida

Psühholoogia

3

rtf

Keskkonna ja geneetika mõju iseloomule ja võimetele

Keskkonna ja geneetika mõju iseloomule ja võimetele Küsimus, kas iseloomu määrab geneetika või keskkond, on üks kõige tähtsamatest küsimustest psühholoogias. On kaks teooriat: 1. Iseloom ja võimed on täielikult päritavad ja inimesel on sündides iseloom ja võimed, mis kasvamise käigus nähtavamale tulevad 2. Keskkond määrab kõik, inimene on sündides nagu tühi leht On tähtis mõista, et perekondades varieerub geneetiline päritavus. Näiteks ühe pere lastel võib tänu vanemate kasvatusele kujuneda välja kerge neurootilisus. Kuid see ei tähenda, et lapsed oleksid nagu üksteise kloonid. Iga laps pärib umbes 50% oma vanema geenidest. Kuid kui pere üks laps võib saada isalt rohkem ja

Isiksusepsühholoogia

17

doc

Noored ja areng

teadmiste ja oskuste ning väärtushinnanguliste hoiakute kujundamine üldhariduskoolis üks tähtsamaid kasvatusülesandeid. (Krull 2000: 137) 2. Sotsialiseerimine Sotsialiseerimiseks nimetatakse kasvatustööd, mille eesmärgiks on õpilaste sotsiaalsete oskuste ja pädevuste kujundamine. Lapsevanemate ja ka teiste täiskasvanute pakutav sotsiaalne arengukeskkond tuleneb vähem või rohkem teadvustatud ootustest laste arengule. Need ootused määravad enamasti ka kasvatuse iseloomu. Sellistest kasvatussuundumustest on eristatavad kaks suundumust: soorolli kujundamine ja vanuseastmele vastavate rollide täitmine. (Krull 2000: 137) Täiskasvanud kohtlevad poisse ja tüdrukuid sündimisest peale erinevalt ning koos sellega edastavad neile sõnumi, kuidas mees või naine peaks käituma. Nii soorolli omandamine kui ka paljude teiste isiksusejoonte kujunemine toimub järk-järgult keerulisemaks muutuvate sotsiaalset pädevust eeldavate ülesannetega toimetuleku õppimisena

Andragoogika

18

docx

KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE

Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendusõppe osakond Kätlin Kattai KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE Referaat Juhendaja: Kerstin Kööp Tallinn 2014 SISUKORD KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE............................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE........................................4 1.1. Kasvukeskkond kui lapse arengut saatev oluline faktor......................................................4 1.2 Lasteaed pere toetajana lapse arendamisel............................................................................5 1.3 Kodu ja lasteaia koostöö..................................................

Alusharidus

36

docx

Arengupsühholoogia konspekt

-sõnade redutseerimine -silpide ümberpaigutamine -palatalisatsioon 5. Artikulatsiooniharjumuste stabilis. 50-80 k. Tundmused. Püsimatud, kiirelt vahetuvad reaktsioonid. Head suhtlejad, helded, egoistid (ema on selleks, et nõusid pesta). Isiksus. Tähelepanu huvidele (joonistamine, lugemine) Vaimsed võimed- kui 4a. head, siis on tõenäoline, et on head ka 16a-lt. Temperamenditüüp ei muutu, kuigi väline käitumine võib muutuda. Iseloom allub kasvatamisele J.Locke -Laps sünnib maailma absoluutselt iseloomuta.?! See ignoreerib psüühika materiaalset alust. Iseloomu kujunemist reguleerib sünnipärane temperamenditüüp. Iseloomu seisukohalt on tähtis: Kas kõik vajadused rahuldatud Öine uni Vajavad uusi muljeid, muidu puutuvad passiivseks Panevad tähele pisiasju ja teevad sellest oma järeldused

Üldaine arengupsühholoogia

34

rtf

ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA

Isiksuse psühholoogia 1. Mõiste, uurimisaine, isiksuse kirjeldamise mõisted 2. Isiksuseteooriad 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Lievegoed) 3. Isiksuse struktuur 3.1.Suundus (vajadused, huvid, veendumused, ideed, väärtused, tõekspidamised, hoiakud) 3.2.Temperament (Hippokrates, Eysenck, Costa, McCrae) 3.3. Iseloom 3.4. Võimed (Binet, Stern, Spearman, Thurstone, Guilford, Gardner, Sternberg). 3.4.1. Intelligentsus ja selle mõõtmine 3.4.2. Emotsionaalne intelligentsus (Goleman, LeDoux) 4. Motivatsioon ja emotsioonid 4.1. Motivatsiooniteeoriad (Freud, Lewin, Yerkes, Maslow, Rotter, Zuckermann) 4.2. Motivatsiooniseisundid ( seadumused, soovid, kavatsused, püüdlused, kiindumused, kired) 4.3. Emotsiooniteooriad (James-Lange, Schachter) 4.4

Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia

Kommentaarid (0)