Konspekt - 9 klass (1. osa) (0)

Kokkuvõte (vastused küsimustele)
§1
Lk.9
Absolutistlikus monarhias kuulus kogu riigivõim ühele isikule, keda enamikes maades kutsuti kuningaks. Senises seisuslikus monarhias piirasid valitsejate võimu seisuste kogud – tänapäevase parlamendi eelkäiad. Praeguses Euroopa demokraatlikus riigikorras on parlamendid, presidendid ja kuningad. Erinevates maades erinevad kõrgeimad riigivõimuorganid.
Absoluutne valitsemisviis tugines hoopis väike aadlikele või linnakodanikele ja vastu sellisele valitsemisviisile olid muidugi aadlikud, kuna nad ei tahtnud teha igapäevast ametniku tööd.
Alaline armee sõdis palgasõjaväest paremini, kuna maksualune elanikkond pidi saatma eelkõige talupoegi sõjaväkke(mis kestis terve elu või invaliidistumiseni) igal aastal kindla arvu mehi. Sõjaväekohustuse laiendamisega maksuelanikkonnas hoidis riik kokku sõjalisi kulutusi.
Leedu Vürstiriigi alad on vähenenud ja Böömi kuningriiki enam ei eksisteeri – vähemalt selle nimega küll mitte. Osmani riik on jagatud nüüd mitmeteks erinevateks maadeks.
§2
Lk.14
Louis XIII valitses: Andis ainuisikuliselt välja seadusi, otsustas sõdade alustamise ja rahu sõlmimise üle. Nimetas ametisse ministreid ja teisi riigiametnikke, aga ei tohtinud ise makse kehtestada. Louis XIV : tema nõuandjad ei tohtinud tema nõusolekuta mitte ühtegi seadust vastu võtta, oma seadusi võis ta igal ajal muuta või tühistada. Seadis ametisse intendandid kuninga korralduste täitmiseks, võis anda käsu vangistamiseks vajamata selleks otsust. Kuningate Louis XIII ja Louis XIV valitsemisaega võis nimetada absolutistlikuks, kuna and tegutsesid oma tahtmist mööda.
Louis XIV ajal suurendati sissetulekuid merkantilistliku majanduspoliitikaga. Kutsus Prantsusmaale välismaa poliitikuid ja õhutas neid asutama manufaktuure ning jagas neile soodsaid laene – nii muutus see juhtivaks luksus ja moekaupu tootvaks riigiks, kehtestas suured tollimaksud, mis sundisid inimesi kodumaiseid kaupu ostma, ehitati palju kanaleid ja maanteid.
Linnusel on ümber kaitsevall, et sinna sõjaajal inimesed varju läheksid. Lossides aga on kuninglikud pereliikmed ja nende nõuandjad ja igasugused kaunistused.
“Riik – see olen mina!” tähendab, et ilma temata poleks ei riiki ega ka riigis elavaid elanikke. Tema on kogu riigi jumal. “Pärast mind tulgu või veeuputus !” tähendas seda, et teda ei huvita, mis sellest riigist saab, peale tema troonilt kukkumist/loobumist.
§3
Lk.19
Demokraatlikus riigis peab olema parlamendi võim tasakaalustatud presidendi ülemkohtuga, kuna mässud ja segadused tekivad muidu
Puritaanlase hea külg oli töökus ja kokkuhoidlikus ning see, et ilmalikest lõbustustest hoiti eemale.
§4
Lk.24
Sellel sõjal polnud mitte mingit mõtet, kuna usulised ega maismaapiirid ei muutunud. Praktiliselt kõik jäi samaks ja sõditi mitte millegi pärast.
Prantsusmaa läks sõjas protestantide poole, kuna ta tahtis oma põlisvaenlasi Habsburge nõrgestada.
§5
Lk.29
Lihtrahvale meeldisid isehakanud, kuna eelkõige I Vale Dmitri oli tark, nutikas ja suhtles lihtrahvaga. Ning paljud jäid just teda sellepärast uskuma.
Kiriku uuendusetele oldi vastu, kuna usuti , et varasema kombetalituse väärakskuulutamine tähendas kogu varasema kirikuelu valeks tunnistamist ja kardeti igavese elu kaotamist.
Venemaa mahajäämine Euroopa riikidest väljendus usu uuenduste vaenulikkuses.
§6
Lk.34
Inglismaa takistas teiste riikide tugevnemist, kuna ta tahtis, et juhtroll jääks Inglismaa kätte. Sõdades oli Inglismaa nõrgema riigi poolt, et takistada teiste riikide võimenemist.
Pärilussõjaga läks juhtroll pikaks ajaks Inglismaa kätte, sõda andis tunnistust Prantsuse tugevast allakäigust.
Kuna Vene laevastik sai nüüd rahulikult minna. Soome lahest avamerele väljuda.
§7
Lk.39
“Ma mõtlen, järelikult olen olemas!” – ütlus kutsus kahtlema kõiges ning usaldama sealjuures ainust omaenese mõistust.
Deistid ei uskunud imedesse, kuna kõigel pidi seletus olema, imedel aga pole seaduspäraseid seletusi.
Kuna Prantslased sõitsid Inglismaale ainult oma uute ideedega.
Montesquieu arvamus riigikorrast: Konstitutsiooniline monarhia
Voltaire ’i arvamus riigikorrast: valgustatud absolutism . Rousseau arvamus riigikorrast: raha võim.
Seda, et kui harimatud tegutsevad, siis nad ei tea, mis nad tegema peavad ja midagi ei saa tehtud, võid kõik võib kokku kukkuda .
§8
Lk.44
Friedrich Wilhelm I – karm, äärmiselt kitsi valitseja. Keelas välismaise kanga sisseost , kehtestas sõjaväekohustuse.
Friedrich II majanduspoliitika oli rangelt merkantilistlik, kodumaine tööstus ja kaubandus.
§9
Lk.49
Negatiivsed: Võeti küladest noormehed eluaegsesse sõjaväeteenistusse, mõeldi välja uusi makse, muudeti valitsemiskorda, rajati kolleegiumid. Positiivsed: Rajati sõjakoole, võimalik tõusta aadliku seisusesse , võeti kasutusele Uurali rauamaagivarud, loodi uus sõjavägi. Kindlasti olid mõned reformid vajalikud, mõned aga mõttetud.
Sest uut patriarhi tsaar enam ei nimetanud ja kiriku juhtimine läks vaimuliku kolleegiumi kätte.
Venemaa oleks arengust väga maha jäänud, kuna Peeter I reformid aitasid ka võita Põhjasõja.
§10
Lk.54
1. Esinduskogudes oli erinevatest rahvastest ja ühiskonnakihtidest inimesi ja nende huvid ei ühtinud.
2. Vale Dmitri lubas, et kui Pugatðov võidab, tuleb rahvale elu hea ja nendele lubati paremat elujärge, maad ja vabadust.
§12
Lk.64
1. Kuna Inglismaa oli Ameerikasse oma kolooniate kaitsmiseks toonud suure sõjaväe, mis vajas nüüd majutamist ja ülespidamist.
2. Ei oleks
3. Pooldati tugevat keskvõimu, mida Ameerikas hakati nimetama föderaalvõimuks. Nõuti suuremaid õigusi osariikide kaitseks – need saadi. USA muutus liitriigiks.
§13
Lk.69
1. Poolas ei kujunenud tugevat kuningavõimu erinevalt Inglismaast ja Prantsusmaast, kus kuningavõim oli tugev ja piiramatugi. Kõige demokraatlikum minu arust on Poola riigikord .
2. Kuna Venemaa sai korduvalt talle meelepärase kuninga troonile. Venemaa sekkus Poola siseasjadesse ja Poola oli sunnitud iseseisvuse kaotama.
3. Eesti lõunaala oleks jäänud endiselt Poola kätte.
II.
§14
Lk.74
1. Kuna majanduskriisist üritas kuningas üle saada uute maksude kehtestamisega, aga uusi makse said kehtestada ainult generaalstaabid. Aadlike seas olid suured vastuolud. – Toimus hääletamine. Kasvas ühiskonnas rahulolematus ja rahva poliitiline aktiivsus. Seda oleks saanud võib-olla ära hoida siis, kui oleks tuldud kokku ja seda maksude kehtestamist arutada generaalstaapidega või jätta need maksud tegemata – raskustest saab kuidagi ikka üle.
2. 1789. a kaotati seisuslikud eesõigused. Talupojad vabastati teotööst. Võeti vastu “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon ”
1789 alustati ka kirikumaade natsionaliseerimist e. riigistamist.
1790 kaotati aadliseisus.
3. See võeti vastu Ühendriikide iseseisvusdeklaratsiooni eeskujul, tugines inimeste võrdõigusele ja vabadusele.
4. Seadusandlik riigivõimuorgan – Seadusandlik Korpus
Täidesaatev võim – Kuningas
Uus riigivõimuorgan – Seadusandlik Korpus
5. Monarhia kukutamine
§15
Lk. 80
Koostati uus põhiseadus. Enamus Rahvakonvendisaadikuid pärines kodanluse hulgast.
Toimus rojalistide e. kuningavõimu pooldajate mäss, kasvas poolehoid jakobiinide vastu. Viimased
kasutasidki seda ära ja kutsusid rahvast ziroiinide vastu välja astuma . Juhtroll Prantsusmaal poliitilises elus läks jakobiinide kätte.
--- Jakobiinid tulid võimule aastal 1793. Nad koostasid kiirelt uue põhiseaduse.
--- Nende diktatuur oli mõttetu!!!
3. Ta oli Rahvapäästekomitee juht, kes koondas enda kätte mõne oma abilisega piiramatu võimu. Tema võimu ajal sai võimaluse piiramatu terror .
4. 9 termidoori pöördega algas revolutsiooni taandumine. Konvendis said ülekaali jakobiinidevastased poliitilised jõud. 1795 võeti vasta uus põhiseadus – Prantsusmaa jäi Vabariigiks, kus seadusandlikku võimu teostas Seadusandlik Korpus. Täidesaatev võimuorgan oli 5-liikmeline e. valitsus. 2/3 konvendi liikmetest said automaatselt Seadusandliku Korpuse saadikuteks.
Kuna toimus riigipööre, mis oli Napoleoni poolt. Saadeti laiali direktoorium ja võim läks kolmele konsumile, kellest üks oli Napoleon .
§16
Lk. 85
Neid jälgiti kõikides maades. Sellel ajal hukati lahingus Louis XVI ja kehtestati jakobiinide terrorireþiim. Prantsusmaa sündmustes hakati nägema otsest ohtu feodaalkorrale. Tekitas õudust revolutsiooni loosung :”Vabadus, võrdsus, vendlus!”
Feodaalkorra kaitsmise eesmärgil otsustasid Euroopa riigid sekkuda Prantsusmaa sündmustesse. Eriti aktiivne oli sellel alal Austria, kaasates ka Prantsusmaa. Prantsusmaa kaitseks kuulutas 1792 Seadusandlik kogu Austriale sõja. Sõja algus oli Prantsusmaale edukas. 1792 suvel pöörduti raha poole lausega: ”Isamaa on hädaohus!” Tuhanded vabatahtlikud astusid sõjaväkke. Prantsuse armee sõjaline edu ja kuninga hukkamine sundisid Euroopa riike oma jõupingutusi ühendama. 1793 moodustasid Austria, Preisimaa , Inglismaa, Hispaania ja Holland omavahel sõjalise liidu – koalitsiooni – Prantsusmaa hävitamiseks.
Euroopa suurriigid kasutasid ära , et jagada lõplikult omavahel Poola – tollase nimega Rzeczpospolita. Poolat jagati nende maade vahel 3 korda: 1772, 1753 ja 1795. Poola riik lakkas olemast ning tema osad jagati suurriikide vahel.
Revolutsiooni ajal asendati endine kristlik kalender revolutsioonikalendriga. Uue aja arvamiseks sai päev, mil Prantsusmaa kuulutati vabariigiks – 22 .september 1892. Revolutsioonikalender kehtis kuni 1805.
Revolutsioon oli murdnud vana feodaalkorra, kaotati aadli ja vaimulike eesõigused, kukutati monarhia ja loodi vabariik. Kaotati seisused , inimesed olid seaduse ees võrdsed ning ausse tõsteti eraomanduse puutumatus. Revolutsiooni ajal kasutusele võetud meetersüsteem kehtib tänaseni. Üheks kaugeleulatuvaks tagajärjeks oli rahvustunde võimas tõus. Revolutsioon Aitas kaasa valgusideede levikule ja elluviimisele paljudes riikides. Kuid ta tõi kaasa endaga ka vägivalla ja poliitilise vastaste massilise hävitamise. Selleaegne terror on hiljem olnud eeskujuks mitmetele 20. saj. diktaatoritele.
§17
Lk. 90
Vähenes omavalitsuse võim ja tugevnes keskvõim. Tegelik võim koondus esimese konsuli – Napoléon Bonaparte ´i kätte. 1804 kuulutas Senat ta Prantsuse keisriks e. Imperaatoriks. Prantsusmaast sai taas monarhiariik ja vabariiklikku korda hakati järk-järgult lammutama . Sõna “vabariik” kadus aja jooksul käibelt. 1804 võeti vastu Napoleoni “ Tsiviilkoodeks ”, mis sätestas inimese võrdsuse seaduse ees, eraomandi puutumatuse ja kiriku lahutamine riigist. Sõlmis Rooma paavstiga eraldi kokkuleppe – konkordaadi.
Sõlmiti rahuleping , mis tunnustas kõiki Napoleoni valutusi ja sõdades võeti see arvesse. Napoleoni peeti usurpaatoriks.
Ta oli otsustanud Inglismaa põlvili suruda majanduslike meetmetega. Kuna 1805 hävitas Inglise laevastik admiral H .Nelsoni juhtimisel Prantsuse-Hispaania üldlaevastiku. Kontinentaalblokaad oli küll Inglismaale suureks hoobist, kui viimane sai sellest välja ja see ei andnud tulemusi.
Venemaa sai selle rahuga tegevusvabaduse Ida- ja Põhja-Euroopas, vallutades sõjas Rootsiga Soome. Nii leppisid Tilsitis kahe suurriigi valitsejad kokku Euroopa jagamises mõjusfäärideks.
Prantsuse väed jäid Hispaaniasse ja Napoleon arreteeris senise kuninga ning pani enda venna troonile, kes hakkas kehtestama reforme, mis nõrgestasid feodaalkorra Hispaanias. Rahva hulgas vallandus ülestõus, mis kasvas vabadusvõitluseks. Ka Saksamaal vallandus rahvuslik vabadusliikumine .
§18
Lk.94
Prantsuse impeerium saavutas oma võimsuse tipu. 1810. aastaks sõltusid enamik Euroopa riike lähedalt või kaudselt Prantsusmaast. Prantsuse keisririigiga oli liidetud Belgia, Holland, osa Itaaliast , Loode-Saksamaa. 1809. aastal liideti sinna ka paavsti valdused . Mitmed Euroopa riigid olid Prantsusmaa vasallriigid , mida valitsesid enamasti Napoleoni lähisugulased. Prantsusmaast sõltusid ka tema liitlased Austria, Preisimaa, Venemaa ja Taani. Täieliku sõltumatuse säilitanud riigid Euroopas olid Inglismaa, Rootsi, Poola, Portugal ja Türgi.
Aleksander I ei suutnud andestada Napoleonile Austerlizi all saadud lüüasaamist – üksnes Napoleoni sõjaline purustamine võis seda isiklikku häbi leevendada. Prantsusmaa ei saanud rahul olla Venemaa-poolsete kontinentaalblokaadi rikkumistega ega tolli tariifi tõstmisega. Napoleoni eesmärgiks sai Venemaa välispoliitiline isoleerimine . Venemaa suutis aga isolatsiooni vältida Napoleon kogus Venemaa vastu temale alluva suure armee – kokku üle 650 000 mehe.
Jah.
Prantsusmaal süvenes rahulolematus Bourbonide valitsemisega . Napoleon nägi seal enda jaoks uut võimalust. Ta lahkus saarelt 100 mehega ja maabus 1815 märtsi algul uuesti Pariisi. Päev varem oli pealinnas pagenud kuningas Louis XVIII .
Napoleon tegi kohe ettepaneku sõlmida uus rahu, aga sellega ei nõustutud.
Napoleon oli suur väejuht, kes vallutas maid ja sõdis palju. Ta oli ka üks konsumitest. Napoleoni sõjavägi oli tohutu. Sõdides ta enamjagu võitis.
§19
Lk.100
Uuendati põhjalikult tolleaegset Vene armeed . Sätestati uus seadus troonijärgluses. Keiser ei saanud ise endale enam järglast määrata. Tsaarivalitsus katkestas liitlassuhted Austria ja Inglismaaga ja sõlmis rahu Prantsusmaaga.
Kuna Aleksander I oli tasakaalukas, kuid samas ettevaatlik ja salakaval. Tema valitsemine oli vastuoluline , sisaldades endas liberaalseid reforme, suuri sõdu ja jäigalt tagurlikke ettevõtmisi. Tema valitsemisaja algus oli liberaalsete reformide ja ümberkorralduste ajajärguks.
Kolleegiumide asemel moodustati ministeeriumid ning Ministrite Komitee. Asutati Riiginõukogu. Kõrgeim kohtuorgan oli Senat. 1802 loodi riigi hariduselu juhtimiseks Rahvahariduse Ministeerium. Jagati Venemaa viieks õpperingkonnas, mille iga esiotsas oli ülikool.
Kuna mõisnike võim talupoegade üle oli piiramatu ja tekitas pidevalt rahutusi ja välja astumisi.
§20
Lk.105
Euroopa poliitiline kaart oli põhjalikult muutunud. Sõdade lõppedes oli võitjariikide arvates seda vaja korrastada – oma tahtmist mööda muuta.
Seadusandlikkuse e. legitiimsuse põhimõtte alusel sooviti kõigi Prantsuse revolutsiooni eelset dünastiat võimule ennistamist. Taastati Bourbonide võim Prantsusmaal. Hispaanias, Napolis ja Habsburgid said tagasi oma valdused Itaalias. Taastati ka paavsti ilmalik võim Rooma aladel. Tasakaalupõhimõte pidi tagama, et ükski võitjariik ei muutuks teistest tugevamaks. Seda püüti saavutada territoriaalsete ümberkorralduste kaudu. Maade ja rahvaste jagamisel ei arvestanud suurriigid etnilisi piire ega rahvaste endi tahet.
Selle eesmärk oli feodaalkorra ja valitsevate dünastiate võimu säilitamine ning igasuguse rahvuslikku vabadusliikumise lämmatamine vahendeid valimata.
Loodi Saksa Liit 1815, kuhu kuulus koos vabalinnadega 41 erinevat Saksa riiki. Austria ja Preisimaa kuulusid Saksa Liitu üksnes nende aladega, mis varemalt olid olnud Püha-Rooma riigi koosseisus . Ka osaliselt Inglise, Taani ja Hollandi kuningad. Puudus ühtne välis- ja majanduspoliitika, sõjavägi ning kohtuvõim. Seega säilitas Viini Kongress killustatuse.
Pärast Napoleoni lõpliku purustamist leidis aset Bourbonide II restauratsioon Prantsusmaal. Võimule ennistati kuningas Louis XVII . Kuningavõimu taastamisega kaasnes valge terror, mille käigus õiendati arved peamiselt nendega, kes olid saja päeva ajal Napoleoni üle läinud. Eriti aktiivseks muutusid äärmuslikud kuningavõimu pooldajad – ultrarojalistid. Nende seas oli hulgaliselt paguluses olnud aadlike ja vaimulike. Ultrarojalistid juhiks on kuninga vend krahv d´Artois.
§21
Lk.110
1. Vabadusliikumise peaeesmärgid: Saksamaal: Au, vabadus Isamaale.
Kreekas: Kreeka iseseisvumine
2. Vabadusliikumisi püüti takistada. Saksamaal ja Itaalias see õnnestus.
3. Üks suund oli revolutsiooni, mille eest oldi nõus relvastatud võitlust pidama ja elu andma. Teist – Mõõdukat – pooldas diplom ja poliitilist abi kasutamist.
4. üliõpilased-õpilased, loosung: Au, vabadus, isamaa, osaline sõna- ja mõttevabadus, tagurlusevastane.
Liberaalne liikumine – sisaldas ka üliõpilasliikumist, võitlus poliitiliste õiguste eest, tugines kodanlusele.
§22
Lk.115
1. Mässuliikumise vallandumine tõi kaasa poliitilisi vastuolusid poliitikas. Kodanlus püüdis võimu aadliga jagada. Hakati nõudma põhiseaduslikku riigikorda. Sotsiaalsed olud halvenesid. Tööpuudus kasvas ja alatustase langes. Rahvuslikud vastuolud.
2. Kuna riikides olid sisetülid.
3. Ungaris tuli võimule liberaalne valitsus.
4. Saksamaal lõpetas tegevuse Frankfurdi parlament . Bonaparte sai presidendiks Prantsusmaal – hiljem keisriks.
§23
Lk.120
1. Suurem osa Varssavi hertsogiriigist loovutati Venemaale. Hellitati lootusi ja ootusi, et ka Venemaal kehtestatakse põhiseaduslik kord.
2. Kehtiva poliitilise korra säilitamine ja selle kindlustamine.
3. Püüti tõestada, et vene rahvas armastab oma isevalitsejat ja mõisnikke ning on rahul pärisorjuse, kui normaalse nähtusega. Slavofiilid ülistasid Venemaa minevikku ja süüdistasid Peeter I selles, et ta katkestas tsaaririigi eripärase arengutee . Läänlased aga olid veendunud, et Peeter I päästis Venemaa, pöörates tsaaririigi läänelikule arenguteele, mis pidi jätkuma ka tulevikus.
4. Tahtis rakendada venestuspoliitikat, et too kaotaks täielikult senise autonoomia.
§24
Lk.125
1. Inglise valitsevad ringkonnad suhtusid Prantsuse revolutsiooni negatiivselt.
2. Parlamendi reform tõi kaasa varandusliku tsensuse tähtsust vähenes välimistel ja suurenes hääli õiguslike valijate arvu.
3. Iirlased ei olnud Inglise uniooniga rahul, kuna saadikud võisid olla ainult protestandid.
4. Inglismaa oli huvitatud sellest, et ükski riik ei saaks liiga tugevaks , alates majanduslikust toetusest sõjalise sekkumiseni. Seda jõudude tasakaalu poliitikat viis täide välisminister Palmerstan.
§25
Lk.131
Indiaanlased võtsid neid algul hästi vastu ja aitasid neil uute aladega koheneda. Valgete massiivne juurdetulek muutis olukorda, sest põhielanikkonda hakati allutama valgete kommetele ja seadustele . Nende vahel hakkas mäss, kuid indiaanlased ei suutnud tulirelvade vastu hakata ja indiaanlased sunniti nende põlistelt maadelt lahkuma ainult neile ettenähtud reservaatidele.
Föderalistid kaotasid oma poliitilise võimu ühiskonnas. Loosi põhja osariikide kodanluse, farmerite ja kujunema haritlaskonna huvide kaitsmiseks vabariikide partei. Peamine nõudmine oli lääne-alade vaba kasutamine kõigile soovijatele ja orjuse kaotamine.
Ühendriikides kehtestati 10-tunnine tööpäev. Pöörati suurt tähelepanu haridusele ja riikliku koolivõrgu välja arendamisele. Mõjuvõimsaks rahvaliikumiseks kujunes karskusliikumine. Sai alguse naisõigulaste liikumine – taotles võrdseid õigusi ühiskonnas.
Orjus muutus majanduslikult veel tulutoovamaks ning hakkas järjest enam teravdama põhja-ja lõuna osariikide vahelisi suhteid. Lõuna farmerid säilitasid orjust , kuna kartsid, et orjade vabastamisel neegrid võiksid hakata nendega maa pärast võitlema. Põhjas: Levis orja vastane hoiak, kujunes friisoilerite liikumine.
Suhted: Inglismaa ja Ühendriikide vahel suhted teravnesid. Ühendriigid toetasid ka Ladina-Ameerika iseseisvusliikumist ja astusid vastu Püha liidu katsele taastada Hispaania endiseid kolooniaid . Ühendriigid on vastu igasugusele Euroopa võimu laienemisele Ameerikas. Seda hakati nimetama Monroe doktriiniks .