Maailm kahe maailmasõja vahel (14)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

I Maailmasõja tulemused ja peamised probleemid sõja lõppedes
Tulemused:

Võitjad said uusi maid ja eeliseid . (UK, F, USA)
Kaotajariikidele määrati majanduslikud, poliitilised ja sõjalised kohustused
Austria-Ungari lagunes – Austria, Ungari, Tšehhoslovakkia
Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome
Saksamaa kaotas osa terrotooriumi, asumaad ja suurriigi staatuse.
Briti impeerium saavutas oma suurima ulatuse
Itaaliast sai suurriik
Euroopa riigid hakkasid majanduslikult sõltuma USAst
Maailm jagunes kapitalistlikuks ja sotsialistlikuks süsteemiks, hakkas kapitalismi üldkriis

Probleemid sõja lõppedes:

Pariisi rahukonverentsil valitses võitjate ülekaal (USA, UK, F)
Võit ei olnud täiuslik – venemaast oli saanud vaenlane – maailmarevolutsiooni oht
Sõja mõjud, miljonid tapetud ja haavatud
Suur osa Prantsusmaast ja Belgiast purustatud
Saksamaa, Austria-Ungari ja Venemaa on lagunenud
Isegi võitjariigid olid võimetud sõjakulusid kokku arvutama

Muudatused Euroopa poliitilisel kaardil

Venemaa – Impeeriumist eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Kõigil viiel riigil tuli iseseisvumist kaitsta ka relvajõul (nt Eesti Vabadussõda 1918-1920, teistel analoogne sündmustik)
Austria-Ungari – Austria, Tšehhoslovakkia, Ungari, Jugoslaavia (moodustati Serbia- Horvaatia -Sloveenia riikidest)
Türgi – kaotas valdused Lähis-Idas

Pariisi rahukonverents ja Versailles ’i rahuleping
Pariisi rahukonverents:

Eesmärgiks oli võitjariikide soov leppida kokku sõjajärgses korralduses ja seada tingimused kaotajariikidele.
Osalema kutsuti vaid võitjariigid, kaotajad jäeti kuni rahulepete lõpliku allakirjutamiseni kõrvale (et nad ei kasutaks ära võitjariikide omavahelisi vastuolusid)
Prantsusmaa – Saksamaa peab vastutama sõja eest, karm leping, mis muudaks Saksamaa „murust madalamaks“
USA – leping ei tohiks olla liiga karm, Saksamaa võib tulevikus kätte maksta
Suurbritannia – Saksamaad tuleb „õiglaselt“ karistada. Seisukort Pr. ja Usa vahel
Balti riike rahukonverentsile ei kutsutud

Versailles’i rahuleping:
Saksamaa tingimused:

Saksamaa loovutas oma piirialad ja territoorium vähenes kaheksandiku võrra.
Okupeeriti Reini jõe vasak kallas ja 50km laiune vöönd paremast kaldast, kuhu moodustati demilitariseeritud tsoon.
Saksamaa pidi tunnistama Austria, Tšehhoslovakkia ja Poola iseseisvust
Saksamaa loovutas kõik oma asumaad, mis jagati hiljem Rahvasteliidu vahel välja. (nt. Jaapan sai Vaikse ookeani põhjapoolkera saared)
Kaotati sõjaväekohustus ja ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, -lennukeid, allveelaevu, tanke ega raskeid kahureid. Armees tohtis olla kuni 100 000 meest, vabatahtlikke kuni 15 000 meest.
Pidi teistele riikidele maksma sõjakahjude eest reparatsioonimakse.

Kuidas hinnata Versailles’i rahulepingut sinu enda seisukohalt?
Saksamaale määrati liiga ranged tingimused, sest tegelikult olid teised riigid ka sõjas süüdi mitte ainult Saksamaa. Kuna Saksamaa kaotas suure osa oma territooriumist, siis olid nendel aladel elavad sakslased nüüd välismaalased, aga selles polnud süüdi tsiviilisikud. Reparatsioonid olid liiga suured.

Rahvusvahelised suhted 1930ndatel aastatel
Sõjaohu kasv:

Majanduskriis 1929-1933
Jaapani agressiivsed taotlused Lähis-Idas:

Sõjaline impeerium
Okupeerib Mandžuuria
1937 kallaletung Hiinale
Nanning’i massimõrv

Fašistliku Itaalia agressiivsed taotlused Ida-Aafrikas:

Benito Mussolini – territooriumi laiendamine
Abessiinia ( Etioopia )
1937 – leping Hitleriga, 1939 „Teraspakt“

Rahvasteliidu tähtsuse langus – desarmeerimiskonverentsi läbikukkumine
Hitleri võimuletulek Saksamaal ja Saksamaa kurss sõjale:

Lahkumine Rahvasteliidust
Ebaõiglane Versailles’i leping
Eluruumi laiendamine idas
Lääneriikide veenmine

Suurriikide suutmatus omavahel rahu hoidmiseks jõud koondada
NSV Liidu ebaselge positsioon
Lääneriikide (Suurbritannia) ekslik „lepituspoliiitka“

Hispaania kodusõda

Kodusõda puhkes parempoolselt meelestatud sõjaväe e. frankistide (F.Franko) ja vabariiklaste (vasakpoolselt meelestatud Hispaania valitsus, kommunistid jt.) vahel.
Kui teised Euroopa riigid teatasid oma mittevahelesegamispoliitikast Hispaania sündmuste suhtes, siis Saksamaa ja Itaalia toetasid relvade ja vabatahtlike üksustega Frankot ning Nõukogude Liit raha, relvade ja nõustajatega vabariiklasi

Hispaania kodusõda võib pidada ka II maailmasõja eelprooviks:

Saksamaa ja Itaalia said võimaluse katsetada sõjatingimustes relvastust ja uut taktikat; samas aitas see kaasa mõlema riigi lähenemisele.
NSVL üritas läbi sõjalise ja majandusliku abiga aidata kaasa kommunismi levikule ja võimulepääsule Hispaanias.
Hispaania sündmused on seotud tihedalt ka 1939.a. alanud Saksamaa ja Nõukogude Liidu lähenemisega, mis viis nõukogude sõjalise abi lõppemiseni ning vabariiklaste täieliku kaotuseni Franko vägede käest.

Suure majanduskriisi põhjused

Põllumajanduses toodeti rohkem kui müüdi. Hinnad jäid madalateks.
Tavainimestel oli endiselt vähe raha kulutamiseks (madalad palgad , omanikud tahtsid suuremat kasumit)
Väliskaubandus oli piiratud – väliskaupade kõrged tollid
Laenude osakaalu suurenemine – koduperenaised aktsiaturgudel.
Venemaa eemaldumine turumajandusest ja ülemaailmsest majandussüsteemist
Saksamaa suutmatus maksta võitjariikidele reparatsioone
Euroopa riikide võlgnevus USAle

Suure majanduskriisi olemus ja mõju inimeste igapäevaelule

Inimeste massiline vaesumine
Lõhe rikaste ja vaeste vahel kasvas veelgi enam
Üle 17 miljoni töötu
Sisepoliitilise olukorra teravnemine paljudes riikides (kommunistide ja natside mässukatsed)
1929. aastast kuni 1932. aastani vähenes tööstustoodangu maht peaaegu poole võrra. Kümned miljonid inimesed jäid tööta ja nälga. Selleks, et kriisist üle saada alandati kaupade hindu, vähendati tootmist, vallandati töölisi. Massilise vallandamisega seoses suurenes tööjõu pakkumine. See tõi kaasa palkade languse, millega vähenes elanikkonna ostujõud. Kuna enam ei suudetud endiselt osta, siis kandus ületootmine ka teistesse majandusharudesse.

F. D. Roosvelt ja tema „Uus kurss“

1932. a novembris toimusid USA-s presidendivalimised , kus võitjaks osutus Fr. D. Roosevelt .
USA president hakkas viima läbi erakorralisi reforme, mille sisuks oli majanduse riiklik reguleerimine.
Ergutati tööstust looma uusi töökohti
Pōllumajanduses hakkasid farmeritele maksma hüvitusraha toodangu vähenemise eest
Tööpuuduse leevendamiseks korraldati riiklikult hädaabitöid, näiteks metsa istutamine, mis andis tööd miljonitele inimestele.
Ulatuslik sotsiaalhoolekandesüsteem – tööpuuduse abirahad, pension jms.
USA ei loobunud sõjavõlgade nõudmisest
Neutraliteediseadus – relvade müümine sõjaseisukorras riikidele keelati.

Demokraatia olemus ja miks jäi demokraatia Lääne-Euroopas püsima kahe maailmasõja vahel?
Demokraatia olemus:

Võimalus diskussiooniks, vastastikuste seisukohtade arvestamine, kompromiss
Seaduslikult eksisteeriv opositsioon
Erinevate väärtushinnangute ja seisukohtade domineerimise aktsepteerimine
Puudub ühe partei või ideoloogia domineerimise võimalus
Inimõiguste tunnustamine
Vabadus avaldada arvamust ja seisukohti

Miks jäi demokraatia püsima Lääne-Euroopas?

Inimõigused omased tervele ühiskonnale
Liberaalsed hoiakud inimeste elus välistasid võimu koondumise ühe inimese kätte
Rahvusküsimus ei olnud aktuaalne. Rahvad ja riigid kattusid, eralduda tahtvaid rahvusvähemusi oli vähe
Töölisliikumine oli sulatatud poliitilisse süsteemi

Weimari vabariik 1919-1933

Sõjalaevastiku madruste ülestõusu järel puhkes mässulaine üle kogu Saksamaa
9. nov läks võim Rahvavolinike Nõukogu kätte.
Detsembris tuli kokku I ülesaksamaaline nõukogude kongress – võim Rahvuskogule.
Rahvuskogu pidas istungid Weimari linnas (siit ka nimi)
1919 konstitutsioon – kehtestati parlamentaarne riigikord
Saksamaast sai vabariik – kõrgeim seadusandlik organ Riigipäev.
1919-1933 Weimari vabariik – president Fr. Ebert
Vabariigi vastu eksisteeris tugev pahempoolne vastasrinne – Saksamaa Kommunistlik Partei
1919 jaanuar – SKP üritab võimu haarata Berliinis
1919 aprill – haarati võim Münchenis – Baieri Nõukogude Vabariik – punane terror
Saksamaa Kommunistlik Partei oli tugevaim kommunistlik partei läänemaailmas.
1923 – Prantsusmaa okupeeris Ruhri – sakslaste passiivne vastupanu – lõpetasid söe tootmise.
Majanduselu seiskus, valitsuse sissetulekud lakkasid, kulud suurenesid, inflatsioon .
Kom.partei üritas uuesti võimu haarata
Sõjaväe juhtkond suhtus Weimari vabariiki negatiivselt
Läänest sõjavangidena naasnud sõdureid töödeldi ideoloogiliselt, et vältida nende revolutsioneerumist. Nende ette saadeti kõnelema Hitler .
Natsionalistlik Saksa Töölispartei – Hitler võttis sõna, tema kõne meeldis kõigile – võeti juhatusliikmena enda hulka.
1921 juuli – Hitlerist sai partei juht, führer.
1923 üritas Hitler Berliinis riigipööret korraldada – võttis vangi Baieri valitsusjuhi
Kuulutas Berliinis asuva keskvalitsuse ja presidendi võimult eemaldatuks ning nimetas end uueks valitsusjuhiks.
Ei saanud armee poolehoidu, suruti maha
Hitler mõisteti 5 aastaks vangi, vabanes juba 9 kuu pärast. „Mein kamf“
1932. aasta suvel toimunud üldvalimiste tagajärjel said natsid Weimari vabariigi parlamendis suurima esindatuse

Mis iseloomustab totalitaarseid režiime?

Ainult üks partei ja üks liider, keda ümbritseb isikukultus .
Partei omab võimu kogu ühiskonna üle, eriti noorte.
Üksikisik on sunniviisiliselt allutatud riigi huvidele (vaimne või füüsiline terror)
Kodanike meelsust valvab salapolitsei, teisitimõtlejad paigutatakse sunnitöölaagritesse
Selgelt eristatakse üks ja ainus ideoloogia – kogu ühiskond on sellele allutatud, see katab kõiki eluvaldkondi. Kõik peavad ühtemoodi mõtlema.
Propagandal suur roll (haridus, kunst , kirjandus, muusika )
Riigi täielik kontroll majanduse ja kõikide elusfääride üle.

Fašistlik Itaalia – milles avaldus totalitarism ? 185-189

Fašistid e mustsärklased ründasid töölismiitinguid, purustasid töölisparteide, sotsialistide ja hiljem ka kommunistide hooneid , tapsid töölisaktiviste.
Kõik üksikindiviidi ja klassihuvid peavad olema allutatud rahvuse huvidele.
Fašistid kasutasid valimiskampaania ajal äraostmist, pettust ja terrorit.
Keelustati kõik opositsioonilised ajalehed ja ajakirjad , riigis tekkis üheparteisüsteem
Poliitiline politsei OVRA
Riik sekkus töökorraldusse
Riik võis sekkuda tootmisküsimustesse, kui eraalgatus polnud küllaldane või puudus
Riigi aktiivne sekkumine majandusküsimustesse
Tööliste streik keelatud

Natsi Saksamaa – milles avaldus totalitarism? Hitler + muu
Totalitarismi avaldumine:

Kõik parteid peale natside keelatud
Ainult natsid said olla riigiametnikud või õpetajad
Rahva esinduskogu ei omandanud enam mingit rolli
Inimeste kontrollimine ja nuhkimine – Gestapo – sakslased teadsid ja hoidsid suu kinni
Raamatud, ajalehed, filmikunst ja raadio olid 100% natside kontrolli all

Inimeste elu peale natside võimuletulekut:

Inimeste vajadused ei olnud enam tähtsad. Tähtsad olid rollid, mis neile ühiskonna poolt määratud
Naised peavad kasvama emadeks ja koduperenaisteks, mehed töölisteks ja sõduriteks
Kogu haridus allutatud natslikule ideoloogiale, nt. matem. ül. seotud Poola pommitamisega
Tähtsaim aine koolis kehaline kasvatus
Naistel pidi olema 4 last – orden
Alates 1939 pidid lapsed liituma lasteorganisatsioonidega
Kõik mehed al. 18a. pidid läbima tööteenistuse – füüsiline töö – pärast seda al. 1935a sõjaväeteenistus 2 a.
Tööpuudus 1933 – 6 miljonit inimest

1939 – 0 töötut
Hitler:

Austria päritolu

Viha slaavlaste ja juutide vastu

Osales I MS, raudrist

1920 liitus natsionaalsotsialistliku töölisparteiga, hakkas levitama ideed puhtast rassist

Hakkas rõhuma valitsust ja nõudis Versailles’i rahulepingu tühistamist

Hitler ajas juudid vaeste linnaosadesse ning nende vara konfiskeeriti, lõpuks vangistati juudid laagritesse

Pärast Hinderburgi surma 1934.aastal nimetas Hitler end Füüreriks

Tegi kannapöörde majanduses, keskendudes sõjatehnika arendamisele.

Hitler määras maaväeks 550 000 meest ning pidades ülejäänud Euroopat narriks, valmistus ta Teiseks maailmasõjaks

Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine. Ta tegi sellega algust 1938. kui okupeeris Austria.

Teine Maailmasõda puhkes 01.09.1939. kui Hitler tungis kallale Poolale.

Holokaust
Heinrich Himmler :

Saksamaa poliitik , Ssi juht – talle allusid kõik Saksamaa politsei- ja julgeolekujõud.
Avas esimese koonduslaagri.
Holokausti peamine korraldaja – uskus, et rassistlik ideoloogia õigustab miljonite inimeste tapmist.
Tahtis kasutada tõuaretust ka inimeste peal – ülimrassiks Saksamaal aaria rass
Oli Operatsioon Himmleri vaimseks juhiks, mis oli esimene sõjaline operatsioon Teises Maailmasõjas
Valmistas SSi sõjaks Juudi-Bolshevike võimude hävitamiseks – kogus vabatahtlikke, et kaitsta vana Euroopa traditsioonilisi väärtusi

Hermann Göring:

Olles sõjaliselt ning poliitiliselt tugeva Saksamaa pooldaja ning Saksamaad alandava Versailles' rahu vastane liitus nende teesidega populaarsust koguva NSDAPga. Kasutades ära oma sõjaväelist väljaõpet ning sõjakangelase oreooli hakkas ta arendama partei poolsõjaväelist organisatsiooni Sturmabteilungit (SA), mille juhiks sai ta jaanuarikuus 1923.
Hitleri agaraim ja agressiivseim käsilane
Tema kaasvastutusel toimus välismaalastest sunnitööliste deporteerimine ja juudimõrv. Ilma mingi enesesüüdistuseta tunnistas Göring end avalikult südametunnistuseta inimeseks : “Mul pole südametunnistust. Minu südametunnistuse nimi on Hitler.”
1932 valiti Göring Riigipäeva esimeheks

SS:

Vastutav enamike sõjakuritegude eest
Peamine organisatsioon , mis viis läbi Holokausti
Juutide isolatsioon ja väljatõrjumine vallutatud aladelt , nende vara konfiskeerimine ja nende transportimine koonduslaagritesse, kus neid kasutati orjatööks või tapeti koheselt.

Nõukogude Liit kahe maailmasõja vahel
Sõjakommunismilt NEPile 1921-1927

Uus majanduspoliitika 1921 kevad
Toiduainete andmise kohustus asendus toitlusmaksuga.
Põllumajandussaaduste ülejääke või talupoeg vabalt kasutada, sh ka müüa.
Kaubalis-rahaliste turusuhete arendamine rahvamajanduses
Majanduse struktuuri põhiülesandeks said isemajandavad trustid ja nende koondised.
NEPi eduka rakenduse eelduseks oli rahareform – uue rahaühiku käibelelaskmine, mis oli kindlustatud väärismetalliga. Parandas nii sotsiaalseid suhteid kui majandussüsteemi tervikuna .
Justiitsreform – ühtlustati kohtusüsteem (rahvakohus, kubermangukohus, ülemkohus), piirati ja lihtsustati tribunalide süsteemi. Riiklik Poliitvalitsus – võitlus spionaaži, banditismi ja salakaubaveo vastu, piiride ja raudteede kaitse.
Sõjaväereform – relvajõude vähendati 5,5 miljonilt 600 000 meheni, osa väeüksusi kujundati ümber tööarmeedeks. Moodustati terroritaalsed miilitsaüksused, kujundati välja rahvaväeosad
Nõukogude Liidu moodustamine – 30.dets 1922
Lenini surm 21.jaanuar 1924 – soovitas juhiks Stalinit, kongress ei järginud ta soovitust
1921-1927 – muutus ühiskonna kvaliteet. Kadus mehhaaniline võrdsustav vaesus . Diferentseerus jõukus ja vaesus, inimeste elujärg paranes.
NEPi arendamine – osad poolt, osad vastu.
NEPi vastu – nähti ohtu sotsialismi alustele . Tööstuskaupade hindade järk tõstmine – talupojad ei jõudnud enam osta, tööstusettevõtetel polnud raha palka maksta. Hiljem hinnad langetati. – esimene katse minna nepist erinevat teed.
Välispoliitika – dualism . Esiteks rahumeelsete poliitiliste ja kaubanduslike suhete sõlmimine kõigi maadega. Teiseks kujunes välja Komitern, kelle välispoliitikas domineeris maailmarevolutsiooni õhutamine.
Nõukogude-Saksa leping – ütlesid lahti vastastikusest kahjude nõudmisest, taastasid diplomaatilised suhted, panid aluse kaubavahetuse jõudsale arengule.

NEPi likvideerimine

Lõhuti uue majanduspoliitika süsteem ning mindi üle administratiiv-bürokraatliku sotsialismimudeli teostamisele
Rubla kadus käibelt, asendati kaubalise ja väärismetallide katteta paberrahaga
Turg tsentraliseeriti
Talurahva massiline kollektiviseerimine
Kujunes tööstuslik diktatuur majanduses – rasketööstuse piiramatu finantseerimine riigi poolt teiste majandusharude arvelt
Suurte kulutustega ümberrelvastumisprogrammid
Toiduainete ja tööstuskaupade kaardisüsteem
Ulatuslik kohtuväline karistussüsteem
Massiline sunnitöö kasutamine majanduses

Industraliseerimine Nõukogude Liidus

Tööstuse sisemine struktuur pidi muutuma – tootmisvahendite tootmine pidi ületama tarbekaupade tootmise. Nõukogude Liit pidi muutuma industriaal-agraarmaaks.
Tõsteti järsult elanikkonna maksukoormat
Riigilaenukampaaniad – rahvale täiendavaks maksukoormaks
70% kerge- ja toiduainetööstuse kapitalimahust paigutati ümber rasketööstusesse
Tööstuses nähti ette indrustrialiseerimise jätkamist eesmärgiga tagada jäädavalt N. Liidu majanduslik iseseisvus ja kõrvaldada majanduslikku sõltuvusse sattumise oht kapitalistlikust maailmast.
N. Liit saavutas rahva kannatuste arvel olulise edasimineku tööstuses. Väljavedu hakkas ületama sissevedu ning väliskaubandus hakkas andma kasumit.

Põllumajanduse kollektiviseerimine

Suur maksukoorem, vilja rekvireerimised ning põllumajanusliku inventari sundmüük – kurnas jõuka talupoja majanduslikult välja
Kulaku kui klassi likvideerimine
Kogu maa jaotati piirkondadeks ja määrati aeg, mille jooksul tuleb kollektiviseerimine läbi viia.
Kulakuteks tuli teha 3-5% majapidamistest
Kollektiviseerimisega algas talupoegade põgenemine linnadesse ja suurehitustele, enne püüti tappa loomad ja müüa maha taluvara – karmide karistustega keelati see peatselt.
Kulakuteks tehtu kuni 15% talumajapidamistest – konfiskeeriti masinad , ehitused, seemnevili – võeti riigivõlgade katteks või anti kolhooside fondi
Inimesed jaotati kategooriatesse – vanglad või sunnitöölaagrid, ümberasustumine kaugetesse piirkondadesse, ümberasustamine oma elupiirkonna ümbruses põllumajanduslikult mittekõlblikule maatükile.
1932 – nälg. Tervetes piirkodades katkes elutegevus, kannibalism .
„5 viljapea seadus“ – inimene, kes koristatod kolhoosipõllult üritas korjata pudenenud viljapäid, võis ära teenida mahalaskmise koos kogu vara konfiskeerimisega või siis 10 aastat valgilaagrit kogu vara konfiskeerimisega.
Julgeoleku ja armee üksustega piirati sisse külad, kus täitmata riiklikud kohustused, võeti ära kõik põllumajandussaadused.
Passisüsteem – maarahvas jäi ilma
1932 – massilise kollektiviseerimise lõppaasta

Nõukogude riik ja ühiskon 1930. Aastatel

Hierarhiline püramiid – kõrgem poliitiline juhtkond, võimas bürokraatlik parteiline ja riiklik aparaat, vahetud käskude täitjad.
Tugev keskvõim, hirm, terror, riigiasjade avalikustamatus, haritus – rahvas ei osutanud vastupanu
Stalin – terve ühiskonna, iga üksiku inimese olemasolu sai võimalikuks ainult „targa stalinliku poliitika tõttu“
Välispoliitiline dualism – lääne demokraatiale orienteeritud välispoliitiline liin; Komiterni hoolikalt varjatud poliitika
Mittekallaletungi- ja konfliktide rahuliku lahendamise lepingud Soome, Eesti, Poola, prantsusmaa ja Itaaliaga
Diplomaatilised suhted USAga
1934 võti N. Liit Rahvasteliidu liikmeks
Osales Hispaania kodusõjas ja Hiina-Jaapani sõjas

Inimsusevastased kuriteod ja terror Nõukogude Liidus

Vangistamised ja asumisele saatmised siseparteiliste opositsioonide keskel
Vangustati vana kooli spetsialiste – insenerid, agronoomid, ökonomistid jt – nende teadmised ja vaated ei läinud kokku käsumajandusega
Represseeriti massiliselt talurahvast
Riikliku kuritegude eest tõsteti vanglakaristus 25 aasta peale
Poliitilisi süüdistusi hakati läbi vaatama kohtuvälises korras koos surmaotsuse langetamisega
Karistusi hakati langetama nimekirjade järgi, üksikuid süütegusid üldse uurimata
1936 a uus konstitutsioon – kaotati kodanikuõigused klassikuuluvuse alusel.
Valimised muutusid üldisteks, otsesteks koos salajase hääletamisega
Talurahvale ei antud passe
Isikupuutumatus , kirjasaladus, kohtuvälise karistamise võimatus – välistatud

Inimsusevastased kuriteod ja terror Saksamaal

Piirati erikorralduseni kodanike isikuvabadust
Natsismi aktiivsete vastaste – kommunistide, sotside ja katoliiklaste – massilised arreteerimised. Neid hoiti vangistuses ilma kohtuotsuseta
Juudid eemaldati riigi-, teadus- ja õppeasutustest, piirati nende tegeust majanduse ja kultuuri vallas.
Juutidelt võeti kodakondsus ja sellega kaasnevad õigused – nad võisid olla riigi alamad ehk siis pidid endiselt makse maksma.
Abielud aarialaste ja juutide vahel olid kehtetud, abieluvälised vahekorrad karistatavad
Holokaust – massiline juutide tapmine

Kultuur 1920. aastatel

Hakkas kujunema kaasaegne maailmapilt
Tehnika tungis olmesse
Naine astus ühiskondlikku ellu – taheti end vabamalt tunda. Kleidid muutusid lühemaks, rõivas muutus kergemaks ning kulus vähem materjali. Naiste jalad omandasid suurema tähtsuse – siid - ja võrksukad.
Naised hakkasid juukseid lühikeseks lõikama – poisipea populaarsus
Kosmeetika suurenenud kasutamine
Suitsetav naine muutus igapäevanähtuseks, eksisteeris temale suunatud reklaam
Moodsa tantsu levimine – Charleston
Kino – suur roll inimese elus. Maailm tahtis puhata, meelisteemad armastus ja naised.

Kultuur 1930. aastatel

Auto muutus kättesaadavaks ka keskklassile
Teedeehitus kiirenes
Lennuk – tsiviillennundus
Aatomienergia – neutron – õpiti tundma neutronite toimet erinevatele tuumadele. Avastati aatomtuumade lõhustumine aeglaste neutronite toimel – tee aatompommi juurde oli avatud.

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk · .docx · 544 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-11-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

544 laadimist Kokku alla laetud

14 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

inksss Õppematerjali autor

I Maailmasõja tulemused, põhilised probleemid sõja lõppedes.
Muudatused Euroopa poliitilisel kaardil. Pariisi rahukonverents ja Versailles'i rahuleping. Rahvusvahelised suhted 1930ndatel aastatel, Hispaania kodusõda. Suure majanduskriisi põhjused ja selle mõju inimestele. Roosvelt ja tema "Uus kurss", demokraatia olemus, Weimari vabariik, Totalitarismi avaldumine Itaalias ja Saksamaal. Nõukogude Liit kahe maailmasõja vahel, inimsusevastased kuriteod Nõukogude Liidus ja Saksamaal, kultuur 1920-1930

esimese maailmasõja tulemused pariisi rahukonverents versailles rahuleping rahvusvahelised suhted 1930ndatel hispaania kodusõda suur majanduskriis totalitarism uus kurss demokraatia kultuur 1920 kultuur 1930 nõukogude liit kahe maailmasõja vahel

Sarnased õppematerjalid

doc

Ajalugu §11-14

Ajaloo kordamine - §11-14 Maailm kahe maailmasõja vahel 1. Poliitiline kaart pärast I maailmasõda (uued riigid) Austria-Ungari laguneb Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia ja Tsernogooria piirkonnad liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveeni (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome. Uued riigid veel Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. 2. Rahvusvahelised suhted 1920ndatel: Pariisi rahukonverents, Versailles'i rahu tingimused, reparatsioonide küsimused,

Ajalugu

odt

Maailm kahe maailmasõja vahel

Maailm kahe maailmasõja vahel 1.Versailles rahuleping: Saksamaa tingimused: · Saksamaa loovutas oma piirialad ja territoorium vähenes kaheksandiku võrra. · Okupeeriti Reini jõe vasak kallas ja 50km laiune vöönd paremast kaldast, kuhu moodustati demilitariseeritud tsoon. · Saksamaa pidi tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust · Saksamaa loovutas kõik oma asumaad, mis jagati hiljem Rahvasteliidu vahel välja. (nt. Jaapan sai Vaikse ookeani põhjapoolkera saared) · Kaotati sõjaväekohustus ja ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, -lennukeid, allveelaevu, tanke ega raskeid kahureid. Armees tohtis olla kuni 100 000 meest, vabatahtlikke kuni 15 000 meest. · Pidi teistele riikidele maksma sõjakahjude eest reparatsioonimakse. Vesailles' rahuleping Saksamaaga-1919

Ajalugu

doc

Maailm kahe maailmasõja vahel

Ajalugu

odt

Maailm II maaimasõja vahel

Kohal olid kõik riigid, kes olid olnud Saksamaa või selle liitlastega sõjajalal, kaotajad kohale ei kutsutud. Võitjariigid lähtusid oma huvidest. Venemaast oli saanud vaenlane, kuna kerkis üles maailmarevolutsiooni oht. Prantsusmaa arvas, et Saksamaa peab kõigeeest vastutama ja leping peab olema võimalikult karm. USA arvas, et leping ei tohi olla karm, kuna Saksamaa võib hiljem kätte maksta. GB, et Saksat tuleb õiglaselt karistada, seisukohad USA ja Prants vahel. Otsused olid kaotajate suhtes ülekohtused. 2.1 Versaille rahuleping allkirjastati 28.06.1919, millega määrati sõjasüüdlaseks Saksamaa. Tegemist ei olnud mitte lepingu, vaid diktaadiga. Sellega määrati, et Saksa sõjajõud limiteeritakse 100 000 meheni, sõdurid võisid olla ainult vabatahtlikud, ei tohtinud olla soomusmasinaid, allveelaevu ja kennuväge, mereväes kuus lahingulaeva, Reini jõe pk

Ajalugu

docx

Suurriigid 20. saj algul, kriisid, I maailmasõda, II maailmasõda, suur majanduskriis

partei(lõuna) ja (toorid) ja Liberaalne Paljuparteilisus(üle võimuga. Vabariiklik partei(põhja)) partei (viigid) 10ne partei) Alamkojas 10-12 Vastuolud erinevate 1906 uus partei Tugevad parteid, sotsiaalsete ja Tööerakond(Leiboristli paremäärmuslased iseloomulikud rahvusgruppide vahel k partei) (nt. monarhid) ja koalitsioonivalitsus (neegrid, uued pahempoolsed ed. immigrandid) väikekodanlikud Liiduriik , milles Aktiivne töölisliikumine. parteid (radikaalid, domineeris sotsialistid)

Ajalugu

odt

Pärast esimest maailmasõda kuni kahe maailmasõja vaheline aeg

valitsus oli ilmalik. Nad ei tunnistanud juba allkirjastatud rahulepingut. Mustafa Kemal oli ohvitser, kes valiti uue Türgi presidendiks. Atatürk oli tänapäevase Türgi riigi rajaja. Nad saavutasid rahulepingu ümbervaatamise ja kuigi nad kaotasid ikkagi alasid, saavutasid selle, et ei pidanud palju maksma. Kogu poliitilist korraldust, mis pärast esimest maailmasõda Euroopas oli, nimetatakse Versailles'i süsteemiks. Rahulepingud on sellest üks osa, aga selle osa on ka see, et esimese maailmasõja tulemusel lagunesid neli suurt impeeriumit: Osmani, Austria-Ungari, Saksa impeerium (kaotas kolooniad) ja Vene impeerium. Tekkis ka palju uusi riike: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia, Austria, Ungari, Jugoslaavia. Kuidas ära tunda, et on Euroopa kaart enne esimest maailmasõda? On suur Austria-Ungari impeerium ning Venemaal ja Saksamaal on ühine piir. Kuidas ära tunda, et on Euroopa kaart pärast esimest maailmasõda? Poolal on Poola koridor, seda

Ajalugu

doc

Diktatuurid ja demokraatia kahe maailmasõja vahel

IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aasta Olulisemad sündmused 1917 · Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. · 1918 · Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. · Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. · 1919 · Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse.

Maailmasõjad

docx

Ajalugu 3. kursus

.. 14. tugev salapolitsei 15. karistati teisiti mõtlejaid, isegi hukkamised 1. totalitaarsed riigid 1 NSVL 2 Saksamaa 3 Itaalia 2 autoritaarsed riigid soome, eesti, läti, leedu, poola, austria, ungari, rumeenia, jugoslaavia,bulgaaria, albaania, kreeka, türgi, portugal, hispaania 3 demokraatlikud riigid: norra, rootsi, taani, iirimaa, suurbritannia, holland, belgia, tsehhoslovakkia, prantsusmaa, šveits Itaalia oli 1 maailmasõja võitja kuid olukord riigis oli katastroofiline tegutsesid mitmed äärmuslikud rühmitused 1919 B. Mussolini koos sõjaveteranidega asutas fašistliku liikumise fašistid lubasid rahvale korra majja löömist, majanduslikku heaolu ning rooma impeeriumi aegset hiilgust ja au sõna fašism pärinebki rooma riigi ajast mil faces tähendas rihmadega kinniseotud vitsakimpu sellest väljaulatuva kirvega 1936 sülmisid itaalia ja saksamaa sõjalis poliitilise liidu(berliini-Rooma telik)

Ajalugu

Rohkem sarnaseid