MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 1. PARIISI RAHUKONVERENTS (1919-1920). RAHVUSVAHELISED SUHTED 1920. AASTAIL Pariisi rahukonverents algas 18. I 1919. a. Osa võttis 27 Saksamaa ja selle liitlastega sõjaseisukorras olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Kaotanud riikide esindajaid Pariisi aga enne rahulepingute allakirjutamist ei kutsutud. Rahukonverentsi dokumentidest oli tähtsaim Versailles' rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga ja millele kirjutati alla 28. VI 1919. a. Versailles' lossi peeglisaalis. Versailles' rahulepingu kohaselt pidi Saksamaa 1) andma Prantsusmaale tagasi Elsass- Lotringi ja loovutama alasid ka Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale (Saksamaa kaotas nende lõigete läbi 1/8 oma pindalast); 2) keelati sõjaväeteenistuskohustus ja saadeti laiali kindralstaap; 3) Saksamaa ei tohtinud omada lennuväge ega allveelaevu, kusjuures kitsendava
Maailm kahe maailmasõja vahel 1.Versailles rahuleping: Saksamaa tingimused: · Saksamaa loovutas oma piirialad ja territoorium vähenes kaheksandiku võrra. · Okupeeriti Reini jõe vasak kallas ja 50km laiune vöönd paremast kaldast, kuhu moodustati demilitariseeritud tsoon. · Saksamaa pidi tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust · Saksamaa loovutas kõik oma asumaad, mis jagati hiljem Rahvasteliidu vahel välja. (nt. Jaapan sai Vaikse ookeani põhjapoolkera saared) · Kaotati sõjaväekohustus ja ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, -lennukeid, allveelaevu, tanke ega raskeid kahureid. Armees tohtis olla kuni 100 000 meest, vabatahtlikke kuni 15 000 meest. · Pidi teistele riikidele maksma sõjakahjude eest reparatsioonimakse. Vesailles' rahuleping Saksamaaga-1919 Neist tähtsaim oli Versailles' rahuleping mis lõpetas formaalselt maailmasõja Saksamaaga ja kõigi tema s
Maailm kahe maailmasõja vahel 1.Versailles rahuleping: Saksamaa tingimused: · Saksamaa loovutas oma piirialad ja territoorium vähenes kaheksandiku võrra. · Okupeeriti Reini jõe vasak kallas ja 50km laiune vöönd paremast kaldast, kuhu moodustati demilitariseeritud tsoon. · Saksamaa pidi tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust · Saksamaa loovutas kõik oma asumaad, mis jagati hiljem Rahvasteliidu vahel välja. (nt. Jaapan sai Vaikse ookeani põhjapoolkera saared) · Kaotati sõjaväekohustus ja ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, -lennukeid, allveelaevu, tanke ega raskeid kahureid. Armees tohtis olla kuni 100 000 meest, vabatahtlikke kuni 15 000 meest. · Pidi teistele riikidele maksma sõjakahjude eest reparatsioonimakse. Vesailles' rahuleping Saksamaaga-1919 Neist tähtsaim oli Versailles' rahuleping mis lõpetas formaalselt maailmasõja Saksamaaga ja kõigi te
1. Rahvusvaheline olukord I ms järel Võitjad  Atant  GB, Prantsusmaa, USA Venemaa probleem  mis Venemaast saab? Kaotajad  Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria Compiegne'i rahu  vaherahu Saksamaaga, sõjategevuse lõpp 11.11.18 Pariisi rahukonverents Versailles rahuleping  võitjariikide ülekaal maailma kujundamisel 2. Pariisi rahukonverents 1919-1921 Kohal olid kõik riigid, kes olid olnud Saksamaa või selle liitlastega sõjajalal, kaotajad kohale ei kutsutud. Võitjariigid lähtusid oma huvidest. Venemaast oli saanud vaenlane, kuna kerkis üles maailmarevolutsiooni oht. Prantsusmaa arvas, et Saksamaa peab kõigeeest vastutama ja leping peab olema võimalikult karm. USA arvas, et leping ei tohi olla karm, kuna Saksamaa võib hiljem kätte maksta. GB, et Saksat tuleb õiglaselt karistada, seisukohad USA ja Prants vahel. Otsused olid kaotajate suhtes ülekohtused. 2.1 Versaille rahuleping allkirjastati 28.06.1919, millega mÃ
1. Pariisi rahukonverents ja Versailles' rahuleping 18. jaanuaril 1919 avati Pariisi rahukonverents, sealseteks otsustajateks olid USA, Prantsusmaa ja Inglismaa. Kaotajad riigid kutsuti Pariisi alles rahulepingutele alla kirjutama. Saksamaaga sõlmiti Verssailles`i rahuleping 28. juunil 1919, mille kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele nagu Leedu, Poola ja Tsehhoslovakkia. Saksamaa jäi ilma kaheksandikust maaalast. Lisaks pidi ta vähendama sõjaväge, ta ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust, keelati omada allveelaevu ja lennuväge, lisaks pidi maksma reparatsioone. Selleks et Saksamaa Verssailles´i lepingu tingimusi täidaks, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna. Rahvasteliit: selle loomise eesmärgid ja põhjused, miks ta töövõimetuks osutus. Pariisi rahukonverentsil sõlmiti rahulepingutega koos ka Rahvasteliidu põhikiri. See kavan
Maailm kahe ilmasõja vahel §11-15;17 1. Maailm I ilmasõja järel. Põhjused, miks riigid polnud rahul I maailmasõja tulemustega.- Kuna osad riigid pidid osad oma asustatud alad naabritele loovutama. Saksamaa polnud rahul Versailles' lepingu tingimustega, ja veel pidid loovutama oma aladest naabritele. Ungari pidi loovutama enamiku oma senisest territooriumist. Venemaa kaotas ka oma asustatud alasid. Kõige vähem sõjatulemustega jäid rahule Itaalia ja Jaapan, kuna mneid jäeti ilma territoorimuidest ja kolooniatest, mida nad enda omaks pidasid. Ei saanud nad kumbki mingit kasu. Reparatsioonid- sõja võitnud riigile tekitatud kahju täielik või osaline hüvitamine sõja kaotanud riigi poolt. Ehk siis kuna ainsaks võitjaks ostusid Ameerika Ühendriigid, siis peale sõda Euroopa riigid olid võlglased Ühendriikidele. 1922 Rapallo leping- Venemaa ja Saksamaa vaheline Versailles' süsteemi vastasne koostööleping. S
Versailles´ rahuleping 18.01.1919 avati Pariisis rahukonverents. Konverents lükkas tagasi Wilsoni rahuplaani ning keskendus peamiselt Pr. ja Ing. Huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti alles allakirjutamisele. Uued riigid olid vaatleja rollis. Tähtsaim Saksaga sõlmitud V rl, kirjutati alla V lossi peeglisaalis 28.06.1919. Saksa pidi Pr. loovutama Elsassi ja Lotringi, mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele (Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia). Tuli vähendada sõjaväge 100 000 meheni, sõjaväeteenistuskohustust ei tohi kehtestada, keelati omada lennuväge ja allveelaevu, piirangud laevastiku suurusel. Tuli hüvitada võitjariikide sõjakahjud e maksta reparatsioone. Ing ja USA leebemad. Et Saksa täidaks tingimusi, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna, kuulutades selle demilitariseeritud tsooniks. Rl sõlmiti ka Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgiga. Viimased kaotasid suured territooriumi
inflatsioon  rahaühiku ostujõu vähenemine ja langus, komintern  e Kommunistlik Internationaal, rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon, mille eesmärgiks oli proletariaali e töölisklassi diktatuur ning kehtestada kommunistlik kord kogu maailmas, patsifism  maailmavaade, mis eitab igasugust sõda, uus kurss (New Deal)  USA presidendi F. D. Roosevelti reformikava, mille kohaselt pidi ta maa riiklikku sekkumise suurendamisega riigi kriisist välja viia (1932), suur majanduskriis  ülamaailmne majanduskriis, kui New Yorgi börsil puhkes paanika ning väärtpaberite hinnad langesid kohutava kiirusega (1929 - 1933), westminsteri statuut  Briti parlamendi poold vastu võetud seadus, mis muutis senised dominioonid sise- ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, panne aluse Briti Rahvaste Ühendusele, rahvarinne  prantsuse kommunistide ja sotsialistide koostööleppe ning idee, mis avas võimaluse koostööks kodanlike erakondadega, autoritaarne diktatuur  riigikor
annaabi.ee 
Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna!
100 punkti
~ 9 lehte
540 laadimist
14 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid