Tarbijauuringu küsitluse näide Lugupeetud vastaja, Täname Teid, et valisite aja meie küsitluse täitmiseks. Küsitlus on koostatud ………… poolt. Küsitluse eesmärgiks on hinnata klientide rahulolu meie toote/teenus suhtes ja muuta tulevikus toode/teenus kliendi ootustele meelepärasemaks. Küsitlus on anonüümne ning ei võta rohkem kui ……….. minutit. Sobiva vastuse korral palume Teil ring ümber tõmmata või kirjutada vastus punktiirjoonele. Kõikide vastajate vahel läheb loosi …………………. Küsimuste tekkimise korral leiab meie kontaktandmed küsitluse lõpust. 1. Kui tihti Te võtate kodust väljudes kaasa oma joogitopsi või termose? Iga päev 1 Kord nädalas 1 Paar korda kuus 1 Vähem kui paar korda aastas 1 Ei võta üldse 1 Kui Te vastasite „Ei võta üldse“, siis palun suunduge küsimuse nr … poole. 2
noormeestest vastas 60%, et sööb iga päev hommikust. 17% vastajatest väitsid, et söövad peaaegu iga päev hommikust, neidudest 14% ning noormeestest 20%. 10% vastajatest väitsid, et söövad hommikust pooltel päevadest, noormeestest 20% ja neidudest 0%. Harva sööb hommikust kõikidest vastajatest 3%, neidudest 6%, noormeestest 0%. Mitte keegi ei söö hommikust ühelgil päeval. 2. Hommikusöök on teie arvates tähtis. Hommikusöök on tähtis 73% kõikide vastajate arvates, 80% neidude ja 67% noormeeste arvates. Hommikusöök on natuke tähtis 20% kõikide vastajate arvates, 20% neidude ja 20% noormeeste arvates. Hommikusöök on keskmiselt oluline 7% kõikide vastajate arvates, 0% neidude arvates ning 13% noormeeste arvates. Hommikusöök on vähe tähtis või ei ole üldse tähtis 0% vastajate arvates. 3. Mida te hommikusöögiks sööte? Müslit sööb hommikuks kõikidest vastajatest 30%, 27% neidudest ja 33% noormeestest.
6.seminar – Majanduslikust ebavõrdsusest ühiskonnas 1. Millised on Eesti elanikkonna hoiakud seoses sissetulekute ebavõrdsusega. Kuidas tulemusi selgitada? 2010. aastal pidas ligi kaks kolmandikku Eesti elanikkonnast sissetulekute erinevust liiga suureks. Tulemusi saab selgitada, kui silmas pidada küsitluse läbiviimise perioodi, mis ühtis üleilmse majanduskriisiga ning mis võis muuta vastajate hinnanguid negatiivsemaks. Samuti võib oletada, et negatiivse hinnangu taga on ka võimalus võrrelda end teiste riikidega ning enamasti võrreldakse just edukamatega. 2. Selgitage, mida tähendab mõiste ’palgavaesus’. Millised muutused on toimunud palgavaeste osakaalus Euroopa riikides aastatel 2007-2011. Palgavaesuseks peetakse vaesuse vormi, kui inimesed teevad sedavõrd madalapalgalist tööd, et nende töötasu ei aita neid välja vaesusest
teadmise, loogilise järeldamise, hindamise ja otsuste vastuvõtmise analüüsimisele. Kohtupsühholoogia- keskendub õiguslikel küsimustel, nagu vastutusvõimel, hinnangu õigsuse sõltuvusel mitmesugustest teguritest jne. Koolipsühholoogia- käsitleb õppimisega kohanemist ja õpilastel esinevaid emotsionaalseid probleeme. Küsitlus- nimetatakse andmekogumise meetodit, mis kasutab küsimustikke või intervjueerimist, et üles märkida vastajate sõnalist käitumist. Nõustamispsühholoogia- keskendub hariduse, sotsiaalsete suhete ja elukutse vallas kohanemise probleemidele. Organisatsioonipsühholoogia- tegelevad psühholoogiaga töökohal, pidades silmas töö tootlikkust, töötajate valikut, tööga rahulolu, kuidas kohandada tööd ja masinaid inimestega jms. Pedagoogiline psühholoogia- hariduspsühholoogia käsitleb õppeprotsessi mõju õpilastele, intelligentsuse mõistmist ja arendamist, paremate õppimistehnikate
Kadrioru Saksa Gümnaasium MUUSIKA TÄHTSUS KSG 6. KLASSIDE ÕPILASTE SEAS loovtöö Albert Korban, Rudolf Aun 7.B Juhendaja: Katre Tuisk Tallinn 2019 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS …………………………………………………………………….. 3 2. TÖÖ KÄIK ……………………………………………………………………………4 3. UURIMUSLIK OSA ………………………………………………………………….5 4. KOKKUVÕTE ………………………………………………………………………..6 5. LISAD ……………………………………………………………………………….. 7 SISSEJUHATUS 2 Meie soovisime teada saada, millist muusikat kuulavad teised meievanused õpilased. Samuti tahtsime teada kui tihti nad muusikat kuulavad ning kas see ka mõjutab nende igapäevaelu. Me otsustasime lähemalt uurida KSG 6. klasside õpilaste arvamust muusi...
Enne töö alustamist panime paika hüpoteesid: 1) Tänapäeva noored on sallivad inimesed 2) Enamik noori suhtuvad homoabieludesse ja nende seadustamisesse tolerantselt 3) Noored arvavad, et seksuaalorientatsiooni pärast ei tuleks kedagi diskrimineerida 4) Kuna ühiskond on piisavalt kirju, siis noortel on selliseid sõpru ja on mõistliku suhtumisega Analüüs: Küsitlusele, mille seadsime üles Facebooki, vastas kokku 100 inimest. Vastajate hulgas oli 72 naissoost vastajat vanuses 12-43, 28 meessoost vanuses 14-43. 72% naisi ja 28% mehi. Esimese küsimusena pakkusime varianti, et üldse vastajate meelsust teada saada. Võimalus oli ka kommenteerida oma arvamust. 1. Üldiselt jaotuvad inimesed oma hoiakutes samasooliste suhete kohta kolmeks: A) need, kes on kategooriliselt samasooliste suhete vastu B) need, kellel ei ole selget poolt/vastu seisukohta välja kujunenud C) need, kes suhtuvad sallivalt
1.3 Vene keel........................................................................................ 9 1.2 Mida on vaja, et edukalt õppida võõrkeelt?......................................... 10 1.2.1 Õpitulemuste saavutamine........................................................... 11 1.2.2 Miks on vaja õppida võõrkeeli?..................................................... 12 2. UURIMUS ÕPILASTE ARVAMUSE KOHTA.................................................... 14 2.1 Vastajate jaotumine............................................................................ 14 2.1.1 Õpilaste olulisus võõrkeelte õppimisele........................................ 16 2.1.2 Õpilaste kartlikus rääkida võõrkeeltes.......................................... 17 2.1.3 Vene/saksa keele õppimine on raskem kui inglise keele ...............19 2.1.4 Kasu võõrkeelte õppimisest tulevikus........................................... 20 2.1
Intervjuu viiakse läbi selles keskkonnas, mis on uuritavatele kodune. 13. Kivestu jt artikli põhjal kirjeldage lühidalt uurimistulemuste temaatilist andmeanalüüsi! Temaatiline analüüs on induktiivne analüüsimeetod, mille käigus identifitseeritakse esimese sammune avatud kodeerimise kaudu andmetes esinevad teemad. Ehk siis võetakse mitu erinevat teemat ja läbi nende teemade analüüsitakse ja võetakse kokku vastajate vastused. 14. Solli jt artiklile tuginedes selgitada, mis on kirjalik võrguintervjuu? Võrguintervjuu on uurimismeetod, mille läbiviimisel on kasutatud info-ja kommunikatsioonitehnoloogijat. Nt Skype v messenger. Võrgupõhise meetodi eelised näost näkku intervjuu ees seisnesid võimaluses koguda andmeid eri geograafilistest piirkondadest ja vähendada uurija isiku mõju intervjuu käigule, see juures ei kaotanud uuring tänu sünkroonsusele ajalist lähedust uurija ja vastaja vahel. 15
üritusi. Kuid ainult anonüümse tagasiside kogumine on vaid jäämäe tipp. Selleks, et töökeskkond ja -kultuur paraneksid ning et inimesed annaksid rohkem tagasisidet, on väga suur roll ettevõtte sisemistel väärtustel ja kultuuril. Meeskonnajuht peaks selleks näitama eeskuju avatud, ausa ja läbipaistva suhtlemisega ning julgustama tiimi liikmeid avaldama arvamust ka juhul, kui tegu on kriitiliste mõtetega.Töötajate arvamust ja avatust tasub väärtustada ning küsitlustele vastajate protsent annab aimu, kas arvamust julgetakse avaldada ning milline on kaasa rääkimise soov. Juhi roll on tajuda meeskonnas toimuvaid muutusi, tõlgendada neid küsimustike ja vahetu suhtluse kaudu ning pakkuda välja lahendusi koos edasise tegevuskavaga. ALLIKAD 1. https://www.bioneer.ee https://www.bioneer.ee/j%C3%A4tkusuutlik-ettev%C3%B5tlus- %E2%80%93-personalijuhtimise-perspektiiv 2. https://personalidisain.ee https://personalidisain.ee/sisekliima-muutmine-kui-kollektiivne-
Sõltuvad muutujad on mingist seaduspärast otseselt sõltuvuses. Muutujate operatsionaliseerimine on muutujate viimine sellisele kujule, et neid saab vaadelda, loendada, mõõta. Ristlõikelisi uurimusi viiakse läbi konkreetsel ajamomendil ja nendele tuleb vaadata kui konkreetset hetke jäädvustavatele uuringutele. 1 Paneel- ehk longituuduurimused jälgivad vastajate gruppi läbi pikema ajaperioodi. Juhuvalim on valik potensiaalsete vastajate hulgast, keda kaasatakse uurimusse. Võimalikud vead küsimustele saadud vastuste representatiivsuses tehakse tasa võimalikult laiapõhjalise valimi moodustamisega. Et õigesti hinnata küsitlusandmeid, on tähtis tähele panna viisi, kuidas küsimused on sõnastatud. Valim ei pea selleks, et olla esinduslik olema suurearvuline. Võib küsitleda ainult võtmerespondente
jaotamise õiglust. Lisaks töö eesmärgiga vähemseotud hüpoteesid: - Muudatustele orienteeritud juhte hinnatakse pigem ratsionaalset ning sõltuvat otsustusstiili kasutavateks. - Töötajad, kes tajuvad juhi otsustusstiili ratsionaalse või sõltuvana, omavad kõrgemat organisatsioonipõhist enesehinnangut. Lisaks esitatud hüpoteesidele pööratakse tähelepanu ka vastajate sotsiaaldemograafiliste näitajatega seotud erinevustele. Meetod Uurimismeetodina kasutati internetipõhist küsimustikku, mis koosnes viiest skaalast ning vastajate sotsiaaldemograafilisi omadusi kirjeldavast blokist, mis sisaldasid küsimusi töötaja soo, vanuse, organisatsiooni tüübi, tööstaazi, alluvate arvu ja organisatsiooni suuruse kohta. Küsimustikku lülitati järgmised kokku 89 väitest koosnevad skaalad:
lahendamise, teadmise, loogilise järeldamise, hindamise ja otsuste vastuvõtmise analüüsimisele. Kohtupsühholoogia- keskendub õiguslikel küsimustel, nagu vastutusvõimel, hinnangu õigsuse sõltuvusel mitmesugustest teguritest jne. Koolipsühholoogia- käsitleb õppimisega kohanemist ja õpilastel esinevaid emotsionaalseid probleeme. Küsitlus- nimetatakse andmekogumise meetodit, mis kasutab küsimustikke või intervjueerimist, et üles märkida vastajate sõnalist käitumist. Nõustamispsühholoogia- keskendub hariduse, sotsiaalsete suhete ja elukutse vallas kohanemise probleemidele. Organisatsioonipsühholoogia- tegelevad psühholoogiaga töökohal, pidades silmas töö tootlikkust, töötajate valikut, tööga rahulolu, kuidas kohandada tööd ja masinaid inimestega jms. Pedagoogiline psühholoogia- hariduspsühholoogia käsitleb õppeprotsessi mõju õpilastele, intelligentsuse mõistmist ja arendamist, paremate
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Triin Kelder Võrtsjäve külastuskeskuse ja Selli-Sillaotsa matkaraja külastajate rahulolu uuringu raport Teadustöö metodoloogia aines Juhendaja: Lea Sudakova Tartu 2013 1 Contents Table of Contents Piirkonna ülevaade............................................................................................................................... 3 Uuringu eesmärgid............................................................................................................................... 5 Andmete kogumine.............................................................................................................................. 5 Tul...
Kes on õnnelikumad, kas need, kes on teistest tervemad või hoopiski nemad, kellel on palju sõpru? Kas inimesed on õnnelikumad, kui neil on kena välimus, terav mõistus ja palju raha? Huvitaval kombel langes enamik tavainimeste vastuseid küllalt hästi kokku psühholoogide poolt leituga; tavaarvamuse kohaselt on õnnelikud inimesed need, kes on emotsionaalselt stabiilsed, kel on head lähedased sõbrad, armastavad vanemad ja kõrge positiivne enesehinnang. Uurimuses osalenud meessoost vastajate jaoks teeb inimese õnnelikuks aga see, kui ta füüsiliselt atraktiivne, keskmiselt intelligentsem ja materiaalselt paremini kindlustatud. Seega pole kõik inimesed vanade eestlaste põhimõttega, et ,,saada sõpra ommõ inäbä kui sada ruubit rahha". Kas raha eest saab õnne osta? Vastus oleks natuke! Raha ei tee õnnelikus, aga seda on kahjuks tänases ühiskonnas väga vaja. Sa ei saa olla õnnelik , kui sul pole elamispinda. Elamispinna eest tuleb aga tasuda rahaga.
skaalal, kus 1 tähendas „üldse ei ole rahul” ning 5 tähendas „väga rahul”. Lisaks oli võimalus jääda erapooletuks vastusevariantidega „ei rahul ega mitterahul” ja „ei oska öelda” Kokku oli küsitletud 850 inimest, neist 371 olid mehed ja 479 naised. Kõige rohkem on Tartus keskharidusega inimesi (26,6%) ja kõrgharidusega inimesi (25,7%). Keskmine vastajate vanus on 39,5 ning küsitletud on inimesi vanuses 16 – 72. Keskmiseks laste arvuks on 1,65 ning pooltel vastanutest on vaid üks laps. Kokku on Tartus linnaosi 15, kuid oma analüüsis käsitlen neist nelja: Annelinn, Karlova, Tähtvere ja Ihaste. Kõige rohkem elab inimesi Annelinnas (13,9%), sellele järgnevad Ihaste (7,1%), Karlova (6,2%) ja Tähtvere (5,8%). Hüpoteesid
läksid ise sisse. Taksos küsis viina ja käis närvidele kuni taksojuht andis enda pudeli. Laura vaatas seriaali kui ukse taha tuli poeet kelle ta sisse lasi. Poeet oli vihane, et teised külalised olid lahkunud, jõi viina. Peeter ärkas üles ning poeet luges talle luuletuse. Hakkas minema ja enne minekut võttis pitsi viina(kompas selga nagu Hamlet etendusel). Peeter võttis telefoni ja hakkas võõtastele numbritele helistama kui ema oli tööl. Küsis vastajate käest mõistatusi kuni üks mees sai vihakseks ja hakkas tema peale karjuma ning Peeter hakkas kartma. Theo kohtas peol vedurijuhti kellega hakkas klappima, mindi mere äärde ja hiljem metsa. Juht kaotas varastatud jope ära, Theo oli pahane ta peale. Sama juht tekitas õnnetuse kui vedurist välja hüppas. Eero ärkas pohmelliga ning tal tuli meelde, et ta oli mingi naise juures öösel käinud. Hakkas mälu
järjestustunnus, väike valim palju sarnaseid väärtusi Cramer V (nimitunnust võrreldakse binaarsega, arvut risttabeli alusel, suunda ei näidata) Hii ruut- võrdleb binaarseid, nimi ja/või järjestustunnuseid risttabeli põhjal. Nt. 2 gruppi (M,N) võrreldi ühe järjestustunnuse (palk) sageduse (nt. kui suur osa N ja M teenib keskmist) põhjal. Mis on α?-veapiir mida teadlane endale lubab, 1% või 5%. TULEMUSED: Mean- keskmine. N- vastajate arv. Std. hälve e. mediaan- keskmine erinevus keskväärtusest ehk hajuvus. ρ - olulisustõenäosus väärtus on 0,000 (0 juhul on erinevus vaadeldavate väärtuste keskmiste vahel juhuslik), seega on erinevus valimite keskmiste vahel statistiliselt oluline ja üldistatav. T-testi näidis: 1.Uurimisküsimus- Kas erinevus üldise rahulolu keskmiste vahel hariduse olukorraga ja tervishoiusüsteemiga riigis on statistiliselt oluline? 2. Statistika meetodid- Keskmiselt on inimesed rohkem
käitumismalle? Nendele küsimusele vastuse saamiseks viisime läbi küsitluse 2012. aasta kevadel. Panime küsimustiku internetti ja palusime enda kooli 11.klassi õpilastel küsimustele vastata. Meie küsimustiku täitis ära kolmkümmend neli õpilast. Kasutasime kvantitatiivset uurimismeetodit, sest seda peetakse üldiselt kõige lihtsamaks avaliku arvamuse kogumise viisiks – see võimaldab võrdlemisi lühikese aja jooksul esitada ühesugused küsimused suurele vastajate hulgale, saadud vastuseid on võimalik arvuliselt tõlgendada. Käesoleva töö koosneb kolmest suuremast osast: teoreetilises osas anname ülevaate mõju mõistest ja sellest, kuidas erinevate Eesti kasvatusteadlaste ja meediaspetsialistide hinnangul mõjutab meediast nähtu lapse arengut. Töö metoodika osas kirjeldame läbiviidud küsimustikku ja selle valimit. Töö empiirilises osas anname edasi meie poolt läbiviidud
Tallinna Tehnikaülikool Majandusteaduskond Teadusliku artikli kokkuvõtte ,,Antecedentsof consumer animosity and the role of product involvement on purchase intentions" Tallinn 2018 See on kokkuvõtte artikli ,,Antecedents of consumer animosity and the role of product involvement on purchase intentions" , mis oli ilmunud aastal 2017 ajakirjas ,,Americal Jourmal of Business", Vol. 32 No. 1 ja autorid oli Ji Eun Park (Cleveland State University, Cleveland, Ohio, USA) ja Sung-Joon Yoon (College of Economics and Business Administration, Kyonggi University, Suwon, Republic of Korea). Käesoleva artikli eesmärk on tarbijate vaenulikkuse allikaid ja toote kaasamise mõõdukas roll ostu kavatsuste jaoks veelgi parem aru saada. Tarbija vaenulikkus on rahvusvahelises turunduses märkimisväärselt tähelepanu pööranud kirjandust välismaise toote ostukäitumise määra...
1. Millised on telefoniintervjuu eelised? + Odavam; kõrge vastuseprotsent; ajalisi piiranguid ei ole, säilivad vahetu intervjuu eelised; Võimalik kasutada arvuti tuge (- küsimuste tasakaalustatud järjekord); Saab erinevates piirkondades elavaid inimesi intervjueerida; vastajate hulk on suur; saab infot inimestelt, kellel pole aega kokku saada; allub supervisioonile. Isiklikud intervjuud: + võimalus korrigeerida vääriti mõistmist; võimalik kontrollida küsimuste järjekorda; võimalikud visuaalsed abivahendid; andmete kvaliteet. hind, intervjueerija mõjud; 2. Millised on telefoniintervjuu puudused? -kerge on toru ära visata; vastuseid on keeruline kirja panna intervjuu käigus;
umbusklik - eriti võõrkeelsetel lehtedel ei tasu klõpsida kõiki vilkuvaid ja värvilisi linke, kus lubatakse suuri summasid raha. (5.) UURIMUSE LÄBIVIIMINE 2.1 Meetod Uurimuse meetodiks oli küsitlus. Valisin suletud süsteemiga küsimustiku, et küsitlejatel oleks lihtsam vastata ja vastused oleks konkreetsed ja täpsed ning hiljem saaks vastuseid lihtsalt analüüsida. Küsimustik jagati laiali Keila Kooli õpilaste seas. Vastajate sihtgrupiks valisin 5ndate klasside õpilased vanuses 11-13, kes ei tea veel internetist kuigi palju. Soovisin teada saada, milleks kasutavad 5ndate klasside õpilased enamasti internetti ja kaua nad seal aega veedavad. Uurimuse all oli 80 Keila Kooli 5ndate klasside õpilast. Siia tõin välja küsitletavate sihtgrupi: (Joonis 1.)Küsitletavate sooline koosseis (Joonis 2.)Küsitletavate vanuseline koosseis. 2.2 Tulemuste analüüs
minutit. Küsitlus oli anonüümne ning see viidi läbi internetis veebipõhise rakenduse abil (https://www.google.com/docs/about/). Vastanute arv oli 100. Vastused on analüüsitud individuaalselt. Andmete analüüsis kasutatavad graafikud olid koostatud MS Excel'is. 22 4. ANDMETE ANALÜÜS 4.1. Sugu ja vanus Küsimustiku alguses märkisid vastajad ema soo ja vanuse. Vastajate hulgas oli 58 meest ja ülejäänud 42 vastajat olid naised (Joonis 6.). Enamuse vastajatest olid vanuses 18-28 (43 vastajat), vanuses 29-39 (34 vastajat), 16 vanuses 40-50, 6 vanuses 51-60 ning üks vastaja oli üle 60 aasta vana (Joonis 7.). Joonis 6. Sugu Joonis 7. Vanus 4.2. Vastanute rahulolu seoses elektrihinnaga Järgmisena oli uuritud inimeste rahulolu seoses elektrihinnaga. Küsimus oli nelja hindepalli
seotud teiste valdkondade esindajad kohtutäitur, parkimiskontroll, jurist. PROTSEDUUR Esmalt töötasime välja küsimustiku (vt.Lisa 1), mille ametkondlikuks kasutamiseks lõime ka eformulari, mis asub www.eformular.com/volberg12/erinevused ning ühtlasi võtsime kasutusele ka paberversiooni kuna ei saanud muidu kodutöö suhteliselt piiratud aja jooksul olla kindlad tagasisides vastuste näol. Pealegi eeldas osade vastajate tagasiside saamine nendega vahetut suhtlemist küsimustele vastuste saamiseks. Eformulari saatsime laiali ametkondlikult ( osa ametkonna väliseid inimesi vastas samuti eformulari täites ) ning paberkandjal küsimustiku edastasime vahetult inimestele, kelle vastuseid ootasime. Eformularile saime vastused 34 inimeselt ning paberkandjal 17 inimeselt. Tegime juhusliku valiku vastajate vahel selliselt, et oleks kaetud kõik meie poolt uuritavad grupid proportsionaalselt ehk siis
on oluliselt kõrgemad, kui nende tugevamast soost partnerite seas. Suurim vahe naiste ja meeste arusaamas oma majanduslikust olukorrast on Portugalis 11 protsendipunktiga, temale järgnevad Sloveenia veidi alla seitsmega ja Kreeka ning Prantsusmaa umbes viie protsendipunktiga. Kahekümnest riigist viis näitasid negatiivset soovahet, mis tähendab subjektiivse vaesuse tajumine on kõrgem meeste hulgas. Soomes, kus see suunitlus on kõrgeim, ulatus erinevus meessoost vastajate kahjuks natukene üle kahe protsendipunkti. Härraste Hammeri ja Pederseni peamine hüpotees, mille kohaselt on abikaasade või kooselavate paaride ebavõrdne osalemine tööturul võtmetähtsusega subjektiivse vaesuse tajumise soovahedes, leiab kinnitust ka nende uuringus. Leiti, et intervjueeritava enda tööpanus on oluline faktor, mis selgitab subjektiivse majandusliku heaolu erinevust meeste ja naiste vahel. Leiti ka, et naiste jaoks on tööturul osalemise
soost partnerite seas. Suurim vahe naiste ja meeste arusaamas oma majanduslikust olukorrast on Portugalis 11 protsendiga, temale järgnevad Sloveenia veidi alla seitsmega ja Kreeka ning Prantsusmaa umbes viie protsendiga. Kahekümnest riigist viis näitasid negatiivset soovahet, mis tähendab subjektiivse vaesuse tajumine on kõrgem meeste hulgas. Soomes, kus see suunitlus on kõrgeim, ulatus erinevus meessoost vastajate kahjuks natukene üle kahe protsendi. Härraste Hammeri ja Pederseni peamine hüpotees, mille kohaselt on abikaasade või kooselavate paaride ebavõrdne osalemine tööturul võtmetähtsusega subjektiivse vaesuse tajumise soovahedes, leiab kinnitust ka nende uuringus. Leiti, et intervjueeritava enda tööpanus on oluline faktor, mis selgitab subjektiivse majandusliku heaolu erinevust meeste ja naiste vahel. Leiti ka, et naiste jaoks on tööturul osalemise positiivne efekt tugevam kui
Uurimuse läbiviimiseks ja andmete kogumiseks kasutasin kirjalikku ankeeti sellepärast, et sellele sai samaaegselt vastata mitu inimest ning see ei olnud töötundide poolest niivõrd mahukas nagu näiteks intervjuu. Üleskutse ankeedi täitmisele levis läbi suhtlusvõrgustiku Facebook. Kokku sisaldus ankeedis viis küsimust – uurisin inimeste vanust, sugu ning kas, kui tihti ja kui, siis mille järgi valitakse poes olles energiajooki. Kõik küsimused olid valikvastustega, et suurendada vastajate arvu – alati on ju lihtsam vastata, kui ise ei pea eriti mõtlema! Lisaks oli valikvastustega küsimusi ka mul endal hiljem palju hõlpsam kokku võtta ning struktureerida – lahtiste vastuste korral oleks vastuste süstematiseerimine keerukam – kui vastaja kirjutab pika lõigu tuues välja nii küsimuse pluss- kui ka miinuspooli, on minul, kui statistil tihti raske aru saada, oli vastaja siis poolt või vastu. Tulemused
Valikumeetodi all mõeldakse uurimuse jaoks valimi moodustamist. ANDMETE KOGUMINE JA ETTEVALMISTAMINE TÖÖTLEMISEKS 1. Põhimõisted. Statistiline andmestik 1.1. Üldkogum ja valim Vihaselt viskas eesti keele õpetaja Üte ajalehe käest. "See statistika on üks suur jama. Muudkui uurivad ja uurivad. Nüüd siis noorte perede keskmine sissetulek. Mina neid uurimusi ei usu. Minu viiekümne eluaasta jooksul ei ole minu käest keegi midagi küsinud." "Aga rahvaloendus ? Ja valimised ? Pealegi, noorte perede uurimise korral ei kuulunud sa üldkogumisse, " pomises matemaatikaõpetaja Pluss ning parandas kontrolltöid edasi. "Kuhu ma ei kuulunud ?" oli õpetaja Üte hämmelduses. Looduse või ühiskonna nähtust või objektidehulka, mille kohta soovitatakse teha teaduslikult põhjentatud järeldusi, nimetatakse üldkogumiks. Üldkogum on näiteks Tartu kooliõpilaste hulk, Eesti elanikkon, Aafrika riigid vms. Üldkogumit iseloomustab lõpmata palju ...
Keskmine ruuthälve on üks varieeruvuse karakteristik Näiteks kui katseseerias on kõigi katsete tulemus sama, siis katsete dispersioon on null. Mida suurem dispersioon on, seda rohkem erinevad katsete tulemused üksteisest 13. Tunnuse keskväärtuseks on tunnuste väärtuste aritmeetiline keskmine. Kõik väärtused kokkuliidetud ja jagatud väärtuste arvuga. 14. Standardhälve iseloomustab vastuste hajuvust keskmise ümber. Standardhälbe saab, kui leida kõigi vastajate vastuste erinevus üldisest keskmisest ning arvutada nende erinevuste keskmine. Seega näitab standardhälve tüüpilist erinevust üldisest keskmisest. Kui standardhälve on suur, siis võib arvata, et väärtused on enamasti üldisest keskmisest kaugel. Kui standardhälve on väike, siis on väärtused antud üldise keskmise lähedale. 15. Variatsioonikordaja on standardhälbe suhe aritmeetilisse keskmisesse protsentides.
seosega") andmed juhuslikult P(valim|H0); 25. Punkthinnangud. 26. Vahemikhinnangud. 27. F-testi ja t-testi vastuse lugemisoskus. T-testi kasutatakse juhul, kui on vaja võrrelda kahe arvulise tunnuse keskmisi väärtusi või kahe grupi (nt meeste ja naiste) ühe arvulise tunnuse keskmisi väärtusi. T-test põhineb t- statistikul, mille väärtus arvutatakse välja, kasutades gruppide keskmisi ja standardhälbeid ning võttes arvesse ka vastajate arvu grupis (vt valemit ). T-statistiku väärtused võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed. T-statistiku absoluutväärtus on suur, kui gruppide keskmiste erinevus on suur. 28. Milleks kasutatakse regressioonanalüüsi? Regressioonanalüüs võimaldab luua matemaatilise mudeli kirjeldamaks tunnuste vahelisi seoseid. Regressioonanalüüsi puhul vaatleme üht tunnust kui sõltuvat1 ning püüame leida tunnuseid, mille põhjal oleks võimalik kirjeldada
Küsimustiku koostamisele esitatakse järgnevad nõuded : - küsimused peavad olema esitatud täpselt, lihtsalt ja tekstiliselt korrektselt; - küsimused ei tohi vastajat suunata teatud eitavale, jaatavale või mingi valikuga vastusele; - küsimused tuleb sõnastada ühemõtteliselt, tuleb vältida arusaamatust tekitavaid võõrsõnu, erialaseid termineid, slänge; - küsimuse ülesehitusel peab vältima võimalikku eitavat vastust ( te ei ostaks seda toodet?); - küsimused ei tohi riivata vastajate tundeid erinevates valdkondades ( näiteks sugu, vanus, rahvus jne); - motivatsiooni ja arvamusküsimuste puhul eelistada kaudse sisuga küsimusi, mitte mõjutada vastajat valima soovituslikku ( mida te arvate selle toote kvaliteedist?); - kindlasti lülitada küsimustikku kontrollküsimusi eelmiste vastuste õigsuse kontroll teistsuguse küsimuse sõnastusega. (mida peate selle toote juures heaks?); -
Ratsionalistik suund seab iga inimese iseenda jumalaks. Selle küsimuse analüüsiga tuleb välja, et vastanute arvates kõige levinum satanismi tüüp on okultistlik satanism. Okultistlik satanism on neljast satanismi tüübist kõige ohtlikum. Seega näevad inimesed sataniste ohtlike ja kurjadena. Okultistlik satanism on meedias ja ka ühiskonnas kõige kajastatum satanismi liik. Ma usun, et see on vorminud minu vastajate arvamuse. 7 2. SATANISM KUI ELUSTIIL Arvatakse, et satanistlik elustiil on kurjus, iha ja julmus. Aga nende jaoks, kes on igapäevaselt satanismiga seotud, on see eluviis, kus inimene saab jääda selleks, kes ta olla tahab. Satanistid leiavad, et on loomulik, kui inimestel on erinevad emotsioonid, julgus neid enesele tunnistada tähendab enda vastu aus olemist. Kõikidel inimestel on kunagi olnud soov millegi ihaldatu järele, aga neid ei tunnistada, kuna usutakse, et need
nominaalsed tunnused järjestustunnused binaarsed tunnused 3 Andmete töötlemine Vigaseid väärtusi ei tohi asendada õige väärtusega Andmeid võib kodeerida 4 Ühe klassi õpilaste pikkused (cm). 161, 173, 168, 159, 166, 64, 171, 170, 167, 177, 163, 159, 162, 172, 169, 170, 165, 16, 174, 162, 166. 5 Hinnang Vastajate arv Kodeerimine Väga hea 13 Hea 25 Halb 14 Väga halb 2 Ei oma arvamust 15 6 Andmete kogumine ja korrastamine on vajalik eeltöö töötlemisele, mis koosneb järgmistest etappidest: 1) probleemi püstitamine ja üldkogumi määramine 2) mõõdetavate tunnuste ja mõõtmistäpsuse määramine 3) valimi moodustamine
Meeskonnatööd pooldav Leebe, sõbralik, mõistev 0 5 10 15 20 25 30 Vastajate enamus – rohkem kui 18 notarit – leidis, et nad on leebed, sõbralikud ja mõistvad juhid, kes peavad oluliseks meeskonnatööd ning võimaluse korral arvestavad töötajate soovidega. Vastajate vähemus pidas end motiveerivaks, kontrollivaks ning nõudlikuks juhiks. 15 C. Williams (viide 5). 16 R. Alas (viide 7), lk 120. 470 JURIDICA VI/2011 Juhtimine Eesti notaribüroodes Kristina Piilik
kaasama neid ettevõtet puudutavatesse otsustesse. Mõningal määral ma nõustun sellega, et juht ei tohiks oma töötajaid liigselt kontrollida aga samas väike kontroll on vajalik, kuna muidu võivad töötajad oma igapäevases töös veidi lohakaks muutuda.Ning juht peaks oma töötajatega vältima sõbrasuhetesse sattumist, kuna muidu võivad töötajad hakkama seda suhtlust ära kasutama ja tööülesannetest viilima. Samuti nõusutn vastajate arvamusega, et juhiks ei sünnita vaid selleks saadakse kogemuste kaudu ning aja jooksul. 3. Seosta inimeste arvamusi õpitud juhtimisteooriatega (millisega need ühilduvad, millest erinevad)? Küsitletud inimeste arvamus seostub kõige rohkem väärtusepõhise juhtimisega. Väärtuspõhises juhtimises on juhi ja töötajate vahel väga tugev identiteedi-põhine side. Selle teooria kohaselt tuleb töötajates tekitada motivatsiooni ning kui seda on tehtud tekib
Meeskonnatööd pooldav Leebe, sõbralik, mõistev 0 5 10 15 20 25 30 Vastajate enamus – rohkem kui 18 notarit – leidis, et nad on leebed, sõbralikud ja mõistvad juhid, kes peavad oluliseks meeskonnatööd ning võimaluse korral arvestavad töötajate soovidega. Vastajate vähemus pidas end motiveerivaks, kontrollivaks ning nõudlikuks juhiks. 15 C. Williams (viide 5). 16 R. Alas (viide 7), lk 120. 470 JURIDICA VI/2011 Juhtimine Eesti notaribüroodes Kristina Piilik
kokkuvõttes vaesemaks tööl saamata jäänud raha võrra. Kas toetuste kahekordistamine kaotaks ära vajaduse tööl käia? Kindlasti mitte. Toetustest ei ela niikuinii ära, nad on küll teretulnud lisa, aga põhisissetulek on ikkagi vanemate tugi või siis tõepoolest, tööle minek. Kokkuvõte, järeldused Kui me valisime neid inimesi, keda intervjueerida, oli meil mõttes, et kindla peale tulevad siit väga vastakad arvamused ja seisukohad. Meie kõigi üllatuseks ei erinenudki vastajate vaatevinklid nii drastiliselt kui oleks võinud oodata. Vastused sellistele küsimustele, mis puudutasid põhjuseid, miks tudengid tööl käivad, jäid mõlema vastaja puhul üsnagi pragmaatiliseks ja just sel põhjusel ei saanudki need väga palju erineda. Mõlemad vastajad olid enne intervjuud mõõdukalt teadlikud kõrgharidussüsteemis valitsevatest probleemidest ja üllatavalt teadlikud ka kõrgharidusreformi põhjustest.
ja integreeritud kommunikatsiooni abil maine ülesehitamine. Brändi tuntust mõõdetakse nt Brand Equity Ten mudelis (autor D. Aaker), mis mõõdab 5 tarbijaväärtuse dimensiooni (lojaalsus, tajutud kvaliteet, assotsialtsioonid, tuntud, brändi turukäitumine). Nt Faktum&Ariko mõõdab brändi tuntust järgnevate tegurite põhjal: x Top of Mind x Spontaanne tuntus x Aidatud tuntus x Positsioon turul (turuosa põhikonkurentide vahel) 7) Aidatud tuntus - vastajate osakaal, kellele meenub bränd selle nimetamisel, ette ütlemisel. Aidatud tuntud esineb, kui tarbijale näidatakse või loetakse ette nimekiri brändidest ja bränd meenub alles pärast selle nägemist või kuulmist. Tarbija on kuulnud kõnealusest brändist, kuid see meenub alles suunava küsimuse ,,Kas te teate seda brändi?" esitamisel. 8) Spontaanne tuntus - vastajate osakaal, kes brändi ise nimetavad st ilma kõrvalise abita. Tarbija mainib iseeneslikult tootekategooria mingit brändi.
ettevõte teada, mida hindavad kliendid konkurentide juures ning muuta oma teenused veel atraktiivsemaks. · Vaadata üle küsimustik - ehk ei anna see ettevõttele vajalikku infot. Hea oleks küsimustikku lülitada ka avatud küsimused, mis võimaldavad kliendil anda omapoolseid kommentaare. Oluline on teada, mida klient kõige rohkem hindas ja mida ta veel vajaks. Küsimustikus peaks olema lahter ettepanekute jaoks. Samuti on vaja teada vastajate sugu ja vanust, kas neil on lapsi ja mis vanuses. Sellest lähtuvalt saab viia sisse parandused/täiendused, et järgmine kord neid kliente üllatada. 11 · Küsimustiku võiks edastada meili teel - kuna kohapeal vastates ei julge inimesed ausad ja otsekohesed olla. Sel juhul tuleks kliendi saabudes võtta kliendi käest kontaktandmed.
Vastajate valikul lähteaadressil rakendatakse nn „noore mehe reeglit“. See tähendab, et valimisse sattunud aadressil viiakse läbi intervjuu noorima kodusoleva meessoost leibkonna üle 15-aastase liikmega, kui mehi kodus ei ole, siis noorima naisega. Täiendavalt rakendatakse vastaja valikul vanuselisi kvoote (igas valimipunktis küsitletakse maksimaalselt kahte 60-74-aastast ning ühte üle 74-aastast inimest). Uuringu andmed kogutakse vastajate koduses silmast-silma personaalintervjuude teel paberankeetidele. Intervjuud viiakse läbi eesti ja vene keeles sõltuvalt vastaja eelistusest. Seejärel küsitakse ajafiltri läbinud vastajatelt iga loetava väljaande kohta, mitut viimasest 4-st või 6-st (sõltuvalt väljaande ilmumise sagedusest ja ajaperioodist) väljaande numbrist on vastaja lugenud või sirvinud. Kes on ajafiltri läbinud ongi püsilugeja. (Piret Vaargas, AS Ajakirjade Kirjastus) 11 8
on loobunud vesipiibust. Mokatubakat kui ka nuusktubakat on proovinud 3 inimest.Enamus vastajatest peavad neid natukene kahjulikuks või siis lausa kahjutuks, kaks vastajat väga kahjulikuks. Nagu küsimustikust selgub on tänapäeva noored väga hästi kokkupuutunud erinevate mõnuainetega, ning tarbivad neid üpriski aktiivselt. 13 Vastajate vanus 15a 16a 17a 18a 19a Joonis 1
Küsitlusele vastas 34 poissi ja 36 tüdrukut (vt. Joonis 1). Vastanute seas olid 14-23-aastased noored. 14-aastaseid oli kolm, 15-aastaseid oli kuus, 16-aastaseid oli üheksa, 17-aastaseid üheksateist, 18- aastaseid kakskümmend üks, 19-aastaseid seitse, 20-aastaseid kaks, 21-aastaseid polnud ühtegi, 22-aastaseid kaks ja 23-aastaseid üks (vt. Joonis 2). Vastanute seas levinumad spordialad olid kergejõustik, tantsimine, jalgpall ja jõusaalitrenn. Joonis 1 Vastajate sugu Küsitlusele vastas 34 poissi ehk 47% vastanutest ja 36 tüdrukut ehk 53% vastanutest . 19 Joonis 2 Vastajate vanus Kõige rohkem oli 18-aastaseid vastajaid, neid oli 21, mis moodustab 30% vastanutest. 21-aastaseid vastajaid polnud ühtegi. 14-aastased moodustasid vastajatest 4%, 15- aastased moodustasid vastajatest 8%, 16-aastased moodustasid vastajatest 13%, 17-
spetsialistist, kelle kompetentsust hinnatakse anketeerimise ja refereeringute analüüsi käigus; III. Küsimustike koostamine - küsimuste sõnastus peab olema täpne, üheselt mõistetav ning samatähenduslikke vastuseid eeldav; IV. Ekspertide hinnangute kogumine nii mitu korda kui vaja; V. Kokkuvõtete tegemine Kõige esimese hinnangu saamiseks esitatakse ekspertidele küsimused, mille vastused peavad esinema koguseliste hinnangutena ning olema kindlasti vastajate poolt põhjendatud. Delfi meetodi kasutamisel tuleb silmas pidada järgnevaid asjaolusid: Delfi meetod ja tesied prognoosimise meetodid 5 ekspertide grupid peavad olema stabiilsed ning nende hulk peaks jääma mõistlikesse piiridesse; korduvate küsitluste vahel ei tohiks vahe olla pikem kui 1 kuu; küsitlustes esinevad küsimused peavad olema hoolikalt läbi mõeldud ning selgelt sõnastatud;
2 Kui informatsioon on kogutud ja süsteemidesse sisestatud järgneb uuringu kõige olulisem tegevus analüüs. Eesmärgiks on selgeks teha, mida tähendab see kõik organisastiooni ja alluvate seisukohalt. Igasugune analüüs on oma olemuselt võrdlemine. Väga oluline on pöörata tähelepanu peale küsitud hinnangute ka vastajate kommentaaridele. Sageli avaldavad need juhtidele suuremat mõju, kui statistilised tulemused. Tagasiside alluvatele peab järgnema nii pea kui võimalik. Ainult sel juhul võivad alluvad uskuda, et juhtkond on neid kuulda võtnud ja kavatseb nende ideede baasil midagi ette võtta. See annab neile kindlustunde, et nende ideed olid ja ka edaspidi on teretulnud. Avalikustamine on töörahulolu uuringutel tähtis lagusest lõpuni
Juhtkond hoolib töötajatest Vastasid 13 õpetajat ja koolitöötajat. Tulemused esitan graafikuna: Organisatsiooni hinnang juhtimisele 100% 0 1 1 1 90% 2 80% 3 5 Vastajate arvamuse % 70% 6 6 Ei oska vasta. 5 60% 5.Nõustun täielikult 50% 4. 6
Ka Studenti t-test ei näita erinevust meeste ja naiste puhul (t=-1,837). Joonis 3. Soo ja vanuse mõju arvamusele immigrantidest. 3 Joonisel 4 on toodud vanuse ja hariduse mõju immigrantide hinnangule. 95% usaldusnivool ei ole haridustase eristavaks teguriks üheski grupis. Siiski võib leida mõningal määral kinnitust neljandale hüpoteesile, nimelt on noorimas vanusgrupis põhiharidusega vastajate hinnang kõrgeimate seas, aga teistes vanusegruppides madalaimate seas. Joonis 4. Vanuse ja haridustaseme mõju immigrantide elukeskkonna mõju hinnangule. Järgnevalt käsitlesin samamoodi hinnangut homoseksuaalide õigusele elada nii, nagu nad ise soovivad. Tulemused olid sarnased immigrantide tunnusele antud hinnangutega (vt ka Joonis 5 ja Joonis 6). Suurim erinevus oli soo puhul – naiste hinnangud olid kahes noorimas vanusegrupis 95% usaldusnivool meeste omast kõrgemad
Konkreetsetest abisoovidest selgub, et pooltele prostituutidele on esmatähtis väljuda seksiärist ja alustada tööd legaalsel tööturul. Nii vajatakse kõige rohkem abi, et leida tasuv ametlik töökoht 4 (49%), asuda õppima ja omandada elukutse (36%). 40% vajab tasuta meditsiinilist abi. 28% jaoks on oluline saada tasuta kondoome ja medikamente. Iga neljas vajab psühholoogi abi või tugiisikut. Vähemolulised on vastajate jaoks narkomaania, AIDS /HIV viiruse ja alkoholismi ravi. (Allikas: Prostitutsiooni kaasatud naiste uuring. Eesti Avatud Ühiskonna Instituut. 2005) Mis oleks lahendus? Tuleb muuta ühiskonna suhtumist. See on juba tublisti muutunud paremuse poole, sest täna koolilapsed enam ei kirjuta oma kirjandis, et „tahavad saada prostituudiks, et emale ilusat jopet osta“, vaid unistavad õpingutest välismaal ja hiljem tulutoovast tööst Eestis. Kuid kasvuruumi veel on
Ankeetküsitlus à Analüüsi läbiviimiseks vajalik informatsioon kogutakse kirjaliku küsimustiku abil. Küsimustiku kaudu kogutakse informatsiooni tööga seotud komponentide kohta, näiteks: · töö sisu · töökeskkond · infovahetus · koostöö · tööalased kompetentsid Meetod sobib enamusele elukutsetest. Ankeet koostatakse vastavalt ametikoha töö iseärasustele ja uuritavatele valdkondadele. Kindlasti on ankeedi koostamisel vaja arvesse võtta vastajate haridustaset ja küsitluses saadud andmete töötlemisviisi. Ankeetküsitluse peamiseks puuduseks on ankeetide tagastamine ja 100%-ne täitmine. Intervjuuà Intervjueerimisel küsitletakse töö vahetut teostajat, sageli ka tema vahetut juhti ning töökaaslaseid. Intervjuu viib läbi üks või enam intervjuueerijat Intervjuu võib olla kas: a) individuaalne intervjuu (korraga intervjueeritakse ühte inimest) või b) fookusgrupi intervjuu (korraga intervjueeritakse mitut inimest)
Personaalküsitluse eelised: mitmekülgsus – paindlikkus. See küsitlusviis annab maksimumkoguse infot. On võimalik uurida intervjueeritava reaktsiooni tootele, sõnumile, pildile jne. Intervjueerijal on võimalik tõsta vastuste põhjendatust lisaküsimuste esitamisega ja välise vaatluse teel ning kasutada mahukamat küsimustikku võrreldes postiküsitlusega; kõrgeim vastuste määr. Personaalküsitluse põhiprobleem on vastajate leidmine. Kui juba kontakt on saavutatud, siis võib suure tõenäosusega öelda, et intervjuu toimub. Nii telefoni – kui postiküsitluses on paljudel potentsiaalsetel respodentidel vastamisest kergem keelduda kui küsitlejale, kes seisab sinu ees. Samuti on isiklik intervjuu vastajale palju nauditavam kui teised küsitlusviisid. Võimalus kasutada lisamaterjale, näiteks mõne toote või reklaami näitamist;
kirjalikus vormis, otsene kontakt küsitlejaga tavaliselt puudub. Standardiseeritud kirjaliku küsitluse tugevad küljed : - küsitletul on piisavalt aega vastata - vastamist ei mõjuta intervjueerija isik - võimaldab suhteliselt väikeste kuludega viia läbi geograafiliselt hajutatud ja suuremahulist andmekogumist Standardiseeritud kirjaliku küsitluse nõrgad küljed: - madal küsimustike tagastusprotsent (soovitav saata meeldetuletus) - ei saa registreerida vastajate spontaanseid reaktsioone - pole kindel, kas vastab tõepoolest soovitud isik - pole kindel, kas küsimusi mõistetakse õigesti - ei saa teada, miks jäeti vastamata. Silmast-silma küsitlus:Intervjueeritav ja intervjueerija on vahetus kontaktis. Telefoniküsitlus :Intervjueeritav ja intervjueerija on kontaktis telefoni kaudu. Standardiseeritud suulise küsitluse tugevad küljed (võrreldes kirjaliku küsitlusega): väiksem küsitlusest keeldujate osakaal, küsitletu saab
lihttöölised ja teenindajad.17 Väiksemal määral on rahulolu hinnangud seotud kodakondsusega: oma eluga on vähem rahul need, kellel puudub kodakondsus (nn välismaalase passi omanikud).18 Mitte vähem kõnekad ei ole tegurid, mis ei kuulu "õnne valemisse".19 Näiteks ei mängi mingit rolli eluga rahulolemises see, kas oled mees või naine. Samuti ei olnud vahet eestlastel ja teistel rahvustel, kes Eestis elavad, kui arvesse võtta vastajate kodakondsus. Kuigi need, kes on saanud vähemasti teatud aja ülikoolis käia (st lõpetamata kõrgharidusega), ning kõrgkooli lõpetanud on madalama haridustasemega inimestest õnnelikumad, muutuvad need erinevused ebaolulisteks teiste oluliste tegurite arvesse võtmisel. Uurimuses tuli ka välja, et elust naudingu tundmiseks ei pea tingimata Tallinna kolima. Elust tuntakse hoopis suuremat mõnu Hiiumaal ning mitmes muus Eestimaa paigas.20 14 Anu Realo, Horisont nr
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
