INTERNETI KASUTAMINE KEILA KOOLI 5ndate KLASSIDE HULGAS (0)

KEILA KOOL
REAALSUUND
Loodusharu
INTERNETI KASUTAMINE KEILA KOOLI 5ndate KLASSIDE HULGAS
Autor: Tanel - Mairo Sildnik
Juhendaja : Anneli Vallaste
Keila 2012

SISUKORD

SISUKORD 1
SISSEJUHATUS 2
MIS ON INTERNET ? 3
1.1Interneti ajaloost 4
1.2Interneti kasutusvõimalused 5
1.3 Interneti ohud 6
UURIMUSE LÄBIVIIMINE 9
2.1 Meetod 9
2.2 Tulemuste analüüs 11
KOKKUVÕTE 16
SUMMARY 17
Allikad: 18
Lisa 19

SISSEJUHATUS

Tänapäeval on internet võtnud üle erinevad rollid, nagu trükimeedia, post, telefon, televisioon, muusika jne. Tänu interneti laiadele kasutusvõimalustele kasutab tänapäeval pea iga inimene internetti. Enamasti juba alates 7ndast eluaastast on lapsed tuttavad internetiga, aga kõige populaarsem on interneti kasutamine 10-50 aastaste elanike seas. Kuna eriti oluline on interneti kasutaja harjumuste väljakujunemine, mis toimub juba varases teismeeas, siis olen oma uuritavaks sihtgrupiks valinud 5.klassi õpilased, kes alles internetimaailma avastavad.
Uurimustöös uurib autor järgmisi hüpoteese:
1.Keskmiselt kasutatakse internetti 2 tundi päevas.
2.Kõige enam kasutatakse internetti suhtlemiseks.
Töö eesmärgiks on uurida 5ndate klasside õpilaste interneti kasutamist- mis nad seal teevad ja kaua nad interneti igapäevaselt kasutavad. Selleks olen koostanud küsimustiku, mis koosneb 10 küsimusest.
Uurimustöö jaguneb kaheks suuremaks alapeatükiks. Esimeses peatükis on käsitletud interneti olemust, selle põhialuseid, lühidalt on ära toodud interneti ajalugu. Teises peatükis analüüsin läbiviidud küsitluse tulemusi.

MIS ON INTERNET?

Internet kujutab endast ülemaailmset arvutivõrkude ühendust, mille abil arvutid ja teised sarnased seadmed infot vahetavad. Arvutivõrk omakorda tähendab mingit hulka üksteisega ühendatud arvuteid, kus infovahetus toimub vastava standardse protokolli alusel.
Internetti ühendatud arvutid võib laias laastus jagada kaheks: püsiühendusega arvutid, mis on pidevalt Internetiga ühendatud, ja sissehelistamisteenust ( mobiiltelefonid ) kasutavad arvutid, mis aegajalt ühendatakse modemi abil telefoniliinide kaudu Internetiga.
Igal Internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne aadress, mille kaudu see arvuti on leitav, kuna tegelikult käib võrgus arvutite leidmine siiski IP-aadressi järgi, siis peab igale nimele vastama mingi kindel IP-aadress. Seda aadressi kutsutakse IP-aadressiks, näiteks 193.40.25.160. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. Nagu IP- aadresski koosneb nimi kolmest või enamast sõnast, näiteks keilakool.kovtp.ee. Neist esimene sõna on arvuti enda nimi, järgmine määrab alamvõrgu ja ee tähendab riiki, kus arvuti asub.
Kuna internetti on ühendatud miljonid arvutid ja Internetis leiduva teabe hulk on mõõtmatu ning seda lisandub iga päev üha rohkem ja kiirenevas tempos . See on muutnud interneti võimsaimaks infokogumiks. Kuna internetis leidub tohutul hulgal erinevaid materjale, siis on loodud selles infotulvas orienteerumiseks nn. otsingumootorid . Nende abiga on võimalik otsida vajaminevat informatsiooni paljudest maailma serveritest, mis sisaldavad sadu ja miljoneid dokumente. Üldjuhul tuleb nendesse sisestada võtmesõnad otsitava materjali kohta. (4.)

Interneti ajaloost

Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust Aastail 1962–1968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste korral. 1969. aastal toimusid esimesed õnnestunud katsed pakettedastusprotokolliga California Ülikoolis Los Angeleses professori Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja Trasnpordikihi- ja internetiprotokolli (TCP/IP).
1971 .aastal leiutas Ray Tomlinson elektronposti, lisades paar aastat hiljem sellele @-märgi, millest sai alguse e-kiri, nagu me seda tänapäeval tunneme.
1973.aastal esitasid Vint Cerf ja Robert Kahn idee kokkuühendatud arvutivõrkudest, mida võib tänapäeval internetiks nimetada.
Aastal 1983 käivitati esimene arvutivõrk 200 peaarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommerts -arvutivõrk.
1980. aastate lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi inglase Tim Berners -Lee juhtimisel. Aluseks võeti uus loodav hüpertekstikeel HTML.
1993. aastal kujundas Tim Berners-Lee oma hüpertekstikeele (HTML-i) esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutati, sai nime (World Wide Web, WWW). Samal ajal töötas Marc Andreessen Illinoisi Ülikoolist välja esimese mugava kasutajaliidesega veebibrauseri Mosaic 1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata .(2.)

Interneti kasutusvõimalused

Internetist on kerge vajalikku infot leida ehk teisisõnu: kui oma arvutis vajalikku teavet ei ole, siis internetis seda kindlasti leidub. Internetis on hulganisti infot kõikvõimalike eluvaldkondade kohta – toiduretseptidest teaduslike töödeni.
Lisaks vajaliku info otsimisele pakub Internet suurepärast ja odavat suhtlemisvõimalust suvalises maailma paigas olevate inimestega, kellel on ligipääs Internetti ühendatud arvutile .
Samuti võib Internetti käsitleda kui head lõõgastumisvõimalust – Internetis ilmuvad nn võrguväljaandena pea kõik suuremad ajalehed ja ajakirjad , seal on suurel hulgal kõiksugu mänge ja muud meelelahutust.
Üks kasutatavamaid Interneti funktsioone on e-post. Kirjavahetus e-posti teel on kiire, mugav ja äärmiselt laiade kasutusvõimalustega kommunikatsioonikanal, millest on tänapäeva ärikeskkonnas kujunenud asendamatu töövahend.
Vajadus e-posti järele on olnud põhjuseks nii mõnegi arvuti soetamisel ning nende Internetti ühendamisel. E-posti teel saab lisaks elektroonilistele kirjadele saata arvutifaile jm. informatsiooni, mida ilma e-posti ühenduseta transporditaks ühest arvutist teise erinevatel andmekandjatel (CD-d jms).
Interneti areng on jõudnud faasi, kus arenenumates riikides on võimalik elada ka ainult Interneti võimalusi kasutades, mis tähendab, et kõik eluks vajalik alates toidust jm esmatarbekaupadest hangitakse Interneti vahendusel. Sisuliselt on võimalik sooritada kõik sisseostud, maksta arved , lugeda uudiseid jne arvuti tagant lahkumata.
Maksevahendina toimib Internetis krediitkaart , mille abil sooritatakse suurem osa ostumüügitehingutest. Eesti pangad on võimaldanud oma klientidel juba aastaid tagasi pangakontoris tehingute vormistamise asemel sooritada need kodus või tööl Interneti vahendusel. See on mõlemale poolele kasulik – klient säästab jalavaeva ja aega ning pank ei pea kliendi teenindamiseks ülal pidama suurt hulka töötajaid. (1.)

1.3 Interneti ohud

Internetti peetakse uskumatult vaenulikuks keskkonnaks. Põhjusega - arvuti tulemüürist tullakse turvaauke otsima keskeltläbi mõnikümmend sekundit pärast selle Interneti ühendamist.
Samal ajal peetakse Eestis Internetti peaaegu et üheks inimese põhiõiguseks. Lisaks infole, uudistele, kirjadele ning tele- ja raadiosaadetele liiguvad Internetis ka rahaülekanded ja digiallkirjastatud ametlikud dokumendid , sõlmitakse tehinguid , tellitakse kaupu ja kasutatakse teenuseid. On selge, et kogu see väärtuslik infovoog vajab kaitset kuritarvitamise eest. Ei taha ju keegi meist, et tema nime alt saadetakse laiali ülemust mõnitavaid elektronkirju või tema arvutist murtakse sisse naaberriigi valitsusasutuse serverisse, pangakontole sisselogimiseks vajalike andmete kopeerimisest rääkimata. Kaitsmata arvuti puhul on see aga täiesti võimalik - niisuguseid juhtumeid on maailmas tuhandeid.
Aga miks peaksid kurjategijad üle kogu maailma võrku ühendatud miljardist arvutist just minu omasse tungima ? Mis huvi neil minu konkreetse arvuti vastu peaks olema? Ei midagi isiklikku - kaitsmata arvuteid otsitakse ja nakatatakse automaatselt. Ka rämpspost, isegi kui see sisaldab nimelist pöördumist ja liigutavaid detaile ammu kadunud sugulasest, on tegelikult arvuti abil kokku pandud ning kuni miljonilises tiraažis välja saadetud .
Arvutikuritegevus on juba aastaid tööstusharu, mille käive on sama suur kui narkokuritegevusel, kui mitte suurem. Selles äris on oma programmeerijad , kes kirjutavad mugava kasutajaliidesega pahavarakonstruktoreid, süsteemiadministraatorid, kes hooldavad rämpsposti- ja pahavarateenuste servereid, lihtsad löömamehed, kes tegelevad virtuaalsete röövimiste ja sissemurdmistega, ning nn. tankistid, kes kokkuriisutud raha oma pangaarve kaudu sularahaautomaadist välja võtavad.
Kurjategijaid huvitavad põhiliselt sinu pangaparoolid, krediitkaartide andmed või ligipääs mõnele tasulisele või muidu huvitavale teenusele. Ära ei põlata ka võimalust sinu nime all esineda või sinu arvuti kaudu järgmisesse arvutisse tungida ning kui hiljem uurima hakatakse, osutavad süütõendid sinule.
Sedamööda, kuidas turvasüsteemid aina edasi arenevad, kasutavad kurjategijad järjest rohkem kõige tavalisemat pettust. Sinult võidakse sinu paroole mingil ettekäändel täiesti otse küsida, sinule võidakse saata elektronkirju, mis viiruste asemel sisaldavad hoopis linke viirustega koduleheküljele, sind võidakse peibutada mõnele ahvatlevale koduleheküljele, kust sa viiruse mingi süütu mängu pähe ise alla laed ja oma arvutisse tõmbad. Seepärast pead lisaks arvuti korrashoidmisele olema ka ise valvas ning mõõdukalt umbusklik - eriti võõrkeelsetel lehtedel ei tasu klõpsida kõiki vilkuvaid ja värvilisi linke, kus lubatakse suuri summasid raha.
(5.)

UURIMUSE LÄBIVIIMINE

2.1 Meetod

Uurimuse meetodiks oli küsitlus. Valisin suletud süsteemiga küsimustiku, et küsitlejatel oleks lihtsam vastata ja vastused oleks konkreetsed ja täpsed ning hiljem saaks vastuseid lihtsalt analüüsida. Küsimustik jagati laiali Keila Kooli õpilaste seas.
Vastajate sihtgrupiks valisin 5ndate klasside õpilased vanuses 11-13, kes ei tea veel internetist kuigi palju. Soovisin teada saada, milleks kasutavad 5ndate klasside õpilased enamasti internetti ja kaua nad seal aega veedavad. Uurimuse all oli 80 Keila Kooli 5ndate klasside õpilast. Siia tõin välja küsitletavate sihtgrupi:
(Joonis 1.)Küsitletavate sooline koosseis
(Joonis 2.)Küsitletavate vanuseline koosseis.

2.2 Tulemuste analüüs

Järgnevalt on toodud küsimustiku vastused diagrammidel.
Veebilehitsejate osakaal on suhteliselt võrdne, nii et pole kindel öelda milline on kõige populaarsem.
Otsingumootorina on vaieldavalt kõige populaarsem Google. Ilmselt sellepärast, et andmebaas on väga mahukas ja sealt leiab peaaegu kõike.
Valdav enamus 5ndate klasside õpilastest ei kasuta nutitelefoni internetis surfamiseks.
Vastusevariandina pakuti kohati ka rohkem kui üks probleem, sellepärast on vastuseid üle vastajate arvu aga 13 õpilast ei teadnud ühtegi internetiga kaasnevat probleemi.
Vaid 5 õpilast oli varem kokku puutunud interneti probleemidega nagu näiteks viirused ja soovimatud või tundmatud inimesed.
Hüpotees nr1
Internetti kasutatakse keskmiselt 2h päevas
Keila Kooli 5-ndate klasside õpilaste jaotus internetis veedetud aja järgi.
Arvutades välja keskmise aja, saan vastuseks 1,525 tundi päevas, mis on umbes pool tundi vähem kui arvasin.
Hüpotees nr 2
Kõige enam kasutatakse internetti suhtlemiseks.
Keila Kooli 5-ndate klasside õpilaste põhiline tegevus internetis. (Tabel)
Enamus 5ndate klasside õpilastest kasutab internetti suhtlemiseks, mida kinnitab ka järgmine diagramm, mis näitab et 89% Keila Kooli 5-ndate klasside õpilastest on kasutaja sotsiaalvõrgustikus, kus suheldakse sõprade või tuttavatega.

KOKKUVÕTE

Internet sai alguse 1960ndatel aastatel ning kujutab endast ülemaailmset arvutivõrkude ühendust, kus arvutid ja sarnased seadmed infot vahetavad. Püsiühendusega arvutid (lauaarvutid ja laptopid) moodustavad vaid 2% kogu võrgus olevatest seadmetest. Ülejäänud 98% moodustavad telefonid ja erinevates elektriseadmetes paiknevad arvutid.
Interneti kasutamine noorte hulgas on kõige populaarsem alates 15ndast eluaastast, aga esimene tutvus internetiga tehakse juba 7-8 aastaselt või isegi varem, kuna inimesed sõltuvad internetist üha enam ja enam. Näiteks sooritatakse isegi enamus ostutehinguid võrgus, suheldakse sõpradega või kuulatakse muusikat. Internet pakub peaaegu kõike ja see on kergesti kättesaadav, aga sellega kaasnevad ka ohud nagu näiteks viirused, pettused jne.
Uurimistulemused näitasid, et Keila kooli 5ndate klasside õpilased kasutavad internetti keskmiselt 1,525 tundi päevas ja enamasti kasutatakse internetti suhtlemiseks.76st õpilasest 4 olid kokku puutunud internetis peituvate ohtudega. Vastavalt 3 õpilast viiruste ja 2 õpilast tundmatute ja soovimatute inimestega. Üldjuhul olid õpilaste teadmised interneti ohtude kohta head.

SUMMARY

Internet began in the early 1960s and is a global connection of computer networks, where computers and similar devices exchange information. Broadband computers form (desktops and laptops ) only 2% of all networked devices. The remaining 98% of telephones and computer equipment located in different devices.
Internet use among young people is the most popular from the 15th years of age, but the first contact with internet is made already 7-8 years old or even earlier, as people become more and more dependent on the Internet. For example, even the majority of purchases are made ​​online, interacting with friends or listening to music. The Internet offers almost everything and it is easy to acces, but it is also associated with threats such as viruses, frauds etc..
The experimental results showed that the Keila 5th classes school students use the internet to an average of 1.525 hours per day and mostly use the internet for communication .Five students from 75 were exposed with dangers on the Internet. 3 students with viruses and 2 students with unknown people. In general, students had good knowledge of the dangers in the Internet.

Allikad:

1.URL= http://www.ohtuleht.ee/68809 [21.jaanuar,2012] „Mis on internet?“ Matis Metsala (2000)
2.URL= http://elvag.edu.ee/~pihlap/internet/interneti_kasutamine_eestis.html [21.jaanuar,2012] (2007)Autor teadmata
3. URL= tehnika.eau.ee/pages/internet/elektronpost.htm [26.jaanuar,2012](Autor ja aasta pole teada)
4. URL= http://www.interneti.info/artiklid/sissejuhatus/ [26.jaanuar,2012] Margo Munner (2009). „Mis on internet?“
5. URL= http://www.e-uni.ee/e-kursused/baas1/internetis_peituvad_ohud.html
[16.märts, 2012] „Arvuti baasteadmised “ Merike Spitsõn, Piret Elm, Heikki Eljas

Lisa

1. Kui vana sa oled?
2. Kes sa oled?
a) poiss b) tüdruk
3.Kui kaua sa keskmiselt päevas internetis oled?
a) vähem kui 1 tund
b) 1-2 tundi
c) 2-3 tundi
d) 3 või rohkem
4. Mida sa internetis põhiliselt teed?
a) koolitööd (e-kool, õppematerjali otsimine jne.)
b) mängin arvutimänge
c) suhtlen sõpradega
d midagi muud, täpsusta mida
5. Millist veebilehitsejat sa enamasti kasutad?
a) Internet Explorer
b) Google Chrome
c) Mozilla Firefox
d) Opera
e) midagi muud, täpsusta mida
6. Millist otsingumootorit sa enamasti kasutad?
a) Google
b) Neti
c) Bing
e) midagi muud, täpsusta mida
7. Kas sa kasutad nutitelefoni internetis surfamiseks?
a) jah b) ei
8. Kas sul on kasutajakonto mõnes sotsiaalvõrgustikus ( Rate .ee, Facebook jne)?
a) jah b) ei
9. Loetle mõni internetiga kaasnev probleem.
10. Kas sul on olnud kokkupuuteid taoliste probleemidega?
a) jah
b) Ei