· Industriaalne ühiskond (,,esimene modernsus"): - Looduslikud ohud - Toodetud, inimtekkelised riskid, mida tajutakse kontrollitavana (nt tervishoiusüsteem) · Riskiühiskond (,,teine", refleksiivne modernsus): - toodetud, inimtekkeliste riskide domineerimine - ,,(Tehnoloogilise) innovatsiooni poolt tekitatud sotsiaalsete, poliitiliste, ökoloogiliste ja individuaalsete riskide kasvav mõju ühiskonna kontrolli- ja kaitse-institutsioonidele" 3. loeng Majandus ühiskonnas 1) Põhimõisted: kultuur ja majanduskultuur, väärtused, sotsialiseerumine, roll ja rollikonflikt, identiteet ja selle erinevad vormid, võim, sotsiaalne struktuur. kultuur - ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega: - edastatakse järeltulevatele põlvkondadele ja teistele ühiskondadele (gruppidele) - on muutuv sotsiaalses aeg-ruumis
Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology, ptk 1 ja 2 (vastavalt nimetatud autoritele), lk 105-106 Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology, ptk 1 ja 2 (vastavalt nimetatud autoritele), lk 105-106 Giddens, A. (2009) Sociology, ptk 3 ja 4 (vt eriti lk 74-79, 83-85, 88-94), lk 193-195 Giddens, A. (2009) Sociology, ptk 3 ja 4 (vt eriti lk 74-79, 83-85, 88-94), lk 193-195 3. Loeng – Majandus ühiskonnas 3. Loeng – Majandus ühiskonnas 1. Põhimõisted: kultuur ja majanduskultuur, väärtused, sotsialiseerumine, roll ja 4. Põhimõisted: kultuur ja majanduskultuur, väärtused, sotsialiseerumine, roll ja
1 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest SISUKORD SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 3 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 5 SOOLINE EBAVÕRDSUS JA SEADUS SELLE KAOTAMISEKS......................7 Soolise ebavõrdsuse ilmingud Eestis......................................................................... 7 Soolise võrdõiguslikkuse seadus (SVS).....................................................................8
vanas eas ei langeks allapoole teatud kokkulepitud miinimumist 2) kindlustus, mis tagaks kaitse nn" eluea riski" 3) tarbimisvõimaluse silumist üle elukaare, mis tagaks selle, et elustandardis ei toimuks vanaduse saabumisel olulist langust. Kõige üldisemas plaanis ei erine Eesti pensionireformi eesmärgid Nicholas Barri poolt väljatoodud pensionide universaalsetest eesmärkidest. Selle tulemusena peaks sündima pensionisüsteem, mis kannab Eesti ühiskonnas olulisi ülesandeid. Samas on Eesti pensionireformil oma erisusi, mis tulenevad meie situatsiooni erisusest. Nii tooksime Eesti pensionireformi kolme keskse eesmärgina välja: · õigusliku püsivuse saavutamise · finantsstabiilsuse tagamise · poliitilise stabiilsuse saavutamise Kolmeosaline pensionisüsteem I sammas on kohususlik solidaarsusprintsiibil põhinev riiklik pensioniskeem II sammas kohustuslik kogunmisprintsiibil põginev pensioniskeem
Elamumajanduse erastamine tõstab rängalt kodukulusid. Tööpuudus, mida varem ei tuntud (ja millega toimetulekuks polnud poliitikat). Postkom. “heaolumaailm” täna: 1. Catching-up countries 2. Anglo-saxon regimes 3. Failed regimes Üldine tulem: Postkom. regioon on muutunud sisemiselt kirjuks. Poliitilised ideoloogiad Ideoloogiate põhiteemad: Inimloomuse muudetavas, Indiviidi ja grupi vahekord, Riigivõimu piirid, Võrdsuse funktsioon ühiskonnas. Ideoloogia peamised eesmärgid: Seletamine, hindamine, edasiliikumise sihi andmine. Heaoluriigi suurimad kriitikud uusparempoolsed Tabel 3 HR põhiteemade tõlgendus Kriteerium Konservatism Liberaism Sotsiaaldemokraatlik Inimloomus Muutumatu Õpib “elust enesest” Muudetav positiivse kui on vabadus ühiskogemusega
Ta arvas, et evolutsioon toimub kõikides maailma valdkondades, tõi välja kolm tasandit: anorgaaniline, orgaaniline ja sotsiaalne. Kõikides valdkondades toimub evolutsioon. Evolutsiooni olemus on kasv (evolutsiooni käigus asjad muutuvad suuremaks) ja diferenteerumine (jagunevad osadeks; tekivad erinevad ühiskonnavaldkonnad). Temaga seoses nimetatakse mõnikord ka mõistet sotsiaaldarvinism. Tähendab, et darvinistlikud evolutsiooniseadused (olelusvõitlus) kehtib ka ühiskonnas. Kasutas mõistet survival of the fittest tugevamate ellujäämine. See kehtib nii inimeste kui ühiskondade vahelistes suhetes. Tänapäeval on sotsiaaldarvinism saanud natuke nagu sõimusõnaks, natuke nagu rassistlik tähistab rassistlike ideid Tema teoorias on veel selline mõiste nagu orgaaniline metafoor. Organism ja ühiskond: ORGANISM ÜHISKOND Rakk Inimene
· Ühiskonna osad: 1. Baas 1) Tootmisvahendid inimesed, tööriistad, maa, kapital, teadmised 2) tootmissuhted toojate vahelised suhted; Tööjaotus; kasumi jaotus. Tootmissuhtet panevad paika tööjaotuse. Tootmissuhted panevad paika kes mida saab (kasumi jaotuse).Baas paneb ühiskonna liikuma 2. Pealisehitus sedused, kunst, religioon, poolitika · Marxi klassi teooria kohaselt on ühiskond jaotatud klassideks. Igas ühiskonnas on tootmisvahendeid omav klass ja tootmisvahendeid mitteomav klass. Marxi ennast huvitas kapitalistlik ühiskond. Kapitalistlikus ühiskonnas kapitalistid (kodanlus): omavad tööriistu, maad ja kapitali. Töölised (proletariaat): omavad ainult oma tööjõudu · Ekspluateeriminee tööline ja kapitalist astuvad omavahel toomissuhetesse. Kapitalist maksab töölisele palju vähem kui on töölise poolt loodud väärtus. Ta maksab sellepärast,
tekkida revolutsioon? võimet samaaegselt poliitilisi otsuseid a) Jah mõjutada b) ei (Davies: revolutsiooni põhjustab enamasti b) Eliiditeooria alahindab eliidi siseseid konflikte ootuste ja tegelikkuse erinevus.) c) Nii a kui b 8. Millised on demograafia ülemineku ajal 13. Millises ühiskonnas peaks olema rohkem toimuvad peamised muudatused? vallalisi mehi rohkem kui vallalisi naisi a) Suremuse langus, sündimuse langus (eeldusel, et mehi ja naisi sünnib võrselt)? b) Suremuse langus, sündimuse tõus a) Polügüünses- mitmenaisepidamine c) Suremuse tõus, sündimuse langus b) Polüandrilises- mitmemehepidamine 9
Kõik kommentaarid