Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Majanduslikust ebavõrdsusest ühiskonnas (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas tulemusi selgitada?
  • Kuidas teksti autor selgitab naiste madalamat palgataset?

6. seminar – Majanduslikust ebavõrdsusest ühiskonnas
  • Millised on Eesti elanikkonna hoiakud seoses sissetulekute ebavõrdsusega. Kuidas tulemusi selgitada?
    2010. aastal pidas ligi kaks kolmandikku Eesti elanikkonnast sissetulekute erinevust liiga suureks. Tulemusi saab selgitada, kui silmas pidada küsitluse läbiviimise perioodi, mis ühtis üleilmse majanduskriisiga ning mis võis muuta vastajate hinnanguid negatiivsemaks. Samuti võib oletada, et negatiivse hinnangu taga on ka võimalus võrrelda end teiste riikidega ning enamasti võrreldakse just edukamatega.
  • Selgitage, mida tähendab mõiste ’palgavaesus’. Millised muutused on toimunud palgavaeste osakaalus Euroopa riikides aastatel 2007-2011.
    Palgavaesuseks peetakse vaesuse vormi, kui inimesed teevad sedavõrd madalapalgalist tööd, et nende töötasu ei aita neid välja vaesusest. Aastatel 2007-2011 on Euroopa palgavaesete osakaal majanduskriisi vältel tõusnud umbes pooltes riikides, mõnes on see jäänud võrdlemisi samale tasemele . Šveitsis, Austrias ja Soomes on palgavaeseid jäänud kriisi ajal aga hoopiski vähemaks. Eesti olukorda ilmestab see, et ehkki palgavaesete osakaal on küllaltki suur, ei ole see majanduskriisi vältel praktiliselt muutunud.
  • Selgitage, mida tähendab mõiste ’sooline palgalõhe’ ning kuidas see on seotud palgavaesusega. Kuidas teksti autor selgitab naiste madalamat palgataset?
    Sooline palgalõhe on määr, mille võrra naiste töötasu jääb meeste omast keskmiselt väiksemaks. Palgavaesus ja sooline palgalõhe on seotud omavahel nii, et palgavaesusel võib tihti olla nö naise nägu, sest mitmetes maailma maades on naiste töö madalamal tasustatud.
    Naiste madalamat palgataset selgitab teksti autor esimesena sellega, kui kõrvutab palgalõhe näitajad naiste tööturuaktiivsusega. Mida vähem on tööturul naisi, seda tõenäolisemalt järgib töötava naise karjäär mehelikku trajektroori ning spetsiaalselt naistele mõeldud töökohti või töötingimusi pole loodud. Vastupidi, töötavatelt naistelt eeldatatkse, et nad ongi orienteeritud tööle ja karjäärile ning saavad siis ka nn mehepalga. Neis maades, kus enamik naisi on tööturul, on kujunenud naistele suunatud töökohad ning töö ja pereelu ühendamiseks sobilikud töötingimused. Tihti on need hõivealad iseenesest madalama palgatasemega, mistõttu naiste palgad üldiselt osutuvadki meeste omast madalamaks.
  • Püüdke selgitada, miks on vajalik ühiskonna ebavõrdsust uurida, muuhulgas majandusarengu aspektist . Tooge vähemalt 3 näidet ebavõrdsuse erinevate aspektide kohta, mis võivad ühiskonnas ilmneda ja muuhulgas majandustegevusele mõju avaldada.
    Ühiskonna ebavõrdust on vaja uurida, et saada ülevaade ühiskonna ebavõrdsuse üldisest olust . Ühtlasi on võimalik hiljem uuringu tulemusi analüüsida ning tulemustest õppida. Kui mingid ebavõrdsuse näitajad on ikka täitsa halvad, siis hakata asjasse rohkem süvenema ning mõelda välja, kuidas on võimalik mingis aspektis ebavõrdsust vähendada, näiteks riigitasandil hakata majandusarengu aspektist lähtudes rakendama mingit teistsugust, ebavõrdsust vähendavat, poliitikat või maksussüsteemi. Uuringu tulemuste põhjalik on võimalik ka inimestele selgitada näiteks, miks mingis riigis on ebavõrdus suurem ja mingis väiksem.
    Tööpuuduse mõju ebavõrdsusele- töötute sissetulekud on väiksemad töötavate elanike omadest ja seetõttu suurema tööpuuduse korral on ka ebavõrdsus suurem.
    Haridus - mida suurem on ebavõrdsus hariduses, seda suurem on ka majanduslik ebavõrdsus.
    Linnastumine - ebavõrdsus on tavaliselt linnades suurem kui maapiirkondades- suurema linnarahvastiku osakaaluga peaks kaasnema ka suurem ebavõrdsus.
  • Majanduslikust ebavõrdsusest ühiskonnas #1 Majanduslikust ebavõrdsusest ühiskonnas #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Liina Loit Õppematerjali autor
    Majandussotsioloogia 6.seminari küsimuste vastused

    1. Millised on Eesti elanikkonna hoiakud seoses sissetulekute ebavõrdsusega. Kuidas tulemusi selgitada?
    2. Selgitage, mida tähendab mõiste ’palgavaesus’. Millised muutused on toimunud palgavaeste osakaalus Euroopa riikides aastatel 2007-2011.
    3. Selgitage, mida tähendab mõiste ’sooline palgalõhe’ ning kuidas see on seotud palgavaesusega. Kuidas teksti autor selgitab naiste madalamat palgataset?
    4. Püüdke selgitada, miks on vajalik ühiskonna ebavõrdsust uurida, muuhulgas majandusarengu aspektist. Tooge vähemalt 3 näidet ebavõrdsuse erinevate aspektide kohta, mis võivad ühiskonnas ilmneda ja muuhulgas majandustegevusele mõju avaldada.

    Sarnased õppematerjalid

    Majandussotsioloogia kordamisküsimused eksamiks
    10
    docx

    Majandussotsioloogia kordamisküsimused eksamiks

    · Industriaalne ühiskond (,,esimene modernsus"): - Looduslikud ohud - Toodetud, inimtekkelised riskid, mida tajutakse kontrollitavana (nt tervishoiusüsteem) · Riskiühiskond (,,teine", refleksiivne modernsus): - toodetud, inimtekkeliste riskide domineerimine - ,,(Tehnoloogilise) innovatsiooni poolt tekitatud sotsiaalsete, poliitiliste, ökoloogiliste ja individuaalsete riskide kasvav mõju ühiskonna kontrolli- ja kaitse-institutsioonidele" 3. loeng ­ Majandus ühiskonnas 1) Põhimõisted: kultuur ja majanduskultuur, väärtused, sotsialiseerumine, roll ja rollikonflikt, identiteet ja selle erinevad vormid, võim, sotsiaalne struktuur. kultuur - ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega: - edastatakse järeltulevatele põlvkondadele ja teistele ühiskondadele (gruppidele) - on muutuv sotsiaalses aeg-ruumis

    Töökeskkond ja ergonoomika
    Majandussotsioloogia eksmiks kordamine
    7
    docx

    Majandussotsioloogia eksmiks kordamine

    Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology, ptk 1 ja 2 (vastavalt nimetatud autoritele), lk 105-106 Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology, ptk 1 ja 2 (vastavalt nimetatud autoritele), lk 105-106 Giddens, A. (2009) Sociology, ptk 3 ja 4 (vt eriti lk 74-79, 83-85, 88-94), lk 193-195 Giddens, A. (2009) Sociology, ptk 3 ja 4 (vt eriti lk 74-79, 83-85, 88-94), lk 193-195 3. Loeng – Majandus ühiskonnas 3. Loeng – Majandus ühiskonnas 1. Põhimõisted: kultuur ja majanduskultuur, väärtused, sotsialiseerumine, roll ja 4. Põhimõisted: kultuur ja majanduskultuur, väärtused, sotsialiseerumine, roll ja

    Sotsioloogia
    Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest
    47
    doc

    Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest

    1 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest SISUKORD SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 3 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 5 SOOLINE EBAVÕRDSUS JA SEADUS SELLE KAOTAMISEKS......................7 Soolise ebavõrdsuse ilmingud Eestis......................................................................... 7 Soolise võrdõiguslikkuse seadus (SVS).....................................................................8

    Asjaajamine
    Eesti ja Euroopa Liidu sotsiaalpoliitika
    20
    doc

    Eesti ja Euroopa Liidu sotsiaalpoliitika

    vanas eas ei langeks allapoole teatud kokkulepitud miinimumist 2) kindlustus, mis tagaks kaitse nn" eluea riski" 3) tarbimisvõimaluse silumist üle elukaare, mis tagaks selle, et elustandardis ei toimuks vanaduse saabumisel olulist langust. Kõige üldisemas plaanis ei erine Eesti pensionireformi eesmärgid Nicholas Barri poolt väljatoodud pensionide universaalsetest eesmärkidest. Selle tulemusena peaks sündima pensionisüsteem, mis kannab Eesti ühiskonnas olulisi ülesandeid. Samas on Eesti pensionireformil oma erisusi, mis tulenevad meie situatsiooni erisusest. Nii tooksime Eesti pensionireformi kolme keskse eesmärgina välja: · õigusliku püsivuse saavutamise · finantsstabiilsuse tagamise · poliitilise stabiilsuse saavutamise Kolmeosaline pensionisüsteem I sammas on kohususlik solidaarsusprintsiibil põhinev riiklik pensioniskeem II sammas kohustuslik kogunmisprintsiibil põginev pensioniskeem

    Majandus
    Heaoluriigi mudelid konspekt kokkuvõte
    58
    docx

    Heaoluriigi mudelid konspekt/kokkuvõte

    Elamumajanduse erastamine tõstab rängalt kodukulusid. Tööpuudus, mida varem ei tuntud (ja millega toimetulekuks polnud poliitikat). Postkom. “heaolumaailm” täna: 1. Catching-up countries 2. Anglo-saxon regimes 3. Failed regimes Üldine tulem: Postkom. regioon on muutunud sisemiselt kirjuks. Poliitilised ideoloogiad Ideoloogiate põhiteemad: Inimloomuse muudetavas, Indiviidi ja grupi vahekord, Riigivõimu piirid, Võrdsuse funktsioon ühiskonnas. Ideoloogia peamised eesmärgid: Seletamine, hindamine, edasiliikumise sihi andmine. Heaoluriigi suurimad kriitikud uusparempoolsed Tabel 3 HR põhiteemade tõlgendus Kriteerium Konservatism Liberaism Sotsiaaldemokraatlik Inimloomus Muutumatu Õpib “elust enesest” Muudetav positiivse kui on vabadus ühiskogemusega

    Heaoluriigi mudelid
    Sissejuhatus sotsioloogiasse
    46
    docx

    Sissejuhatus sotsioloogiasse

    Ta arvas, et evolutsioon toimub kõikides maailma valdkondades, tõi välja kolm tasandit: anorgaaniline, orgaaniline ja sotsiaalne. Kõikides valdkondades toimub evolutsioon. Evolutsiooni olemus on kasv (evolutsiooni käigus asjad muutuvad suuremaks) ja diferenteerumine (jagunevad osadeks; tekivad erinevad ühiskonnavaldkonnad). Temaga seoses nimetatakse mõnikord ka mõistet sotsiaaldarvinism. Tähendab, et darvinistlikud evolutsiooniseadused (olelusvõitlus) kehtib ka ühiskonnas. Kasutas mõistet survival of the fittest ­ tugevamate ellujäämine. See kehtib nii inimeste kui ühiskondade vahelistes suhetes. Tänapäeval on sotsiaaldarvinism saanud natuke nagu sõimusõnaks, natuke nagu rassistlik ­ tähistab rassistlike ideid Tema teoorias on veel selline mõiste nagu orgaaniline metafoor. Organism ja ühiskond: ORGANISM ÜHISKOND Rakk Inimene

    Sissejuhatus sotsioloogiasse
    Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt
    53
    doc

    Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt

    · Ühiskonna osad: 1. Baas ­ 1) Tootmisvahendid ­ inimesed, tööriistad, maa, kapital, teadmised 2) tootmissuhted ­ toojate vahelised suhted; Tööjaotus; kasumi jaotus. Tootmissuhtet panevad paika tööjaotuse. Tootmissuhted panevad paika kes mida saab (kasumi jaotuse).Baas paneb ühiskonna liikuma 2. Pealisehitus ­ sedused, kunst, religioon, poolitika · Marxi klassi teooria kohaselt on ühiskond jaotatud klassideks. Igas ühiskonnas on tootmisvahendeid omav klass ja tootmisvahendeid mitteomav klass. Marxi ennast huvitas kapitalistlik ühiskond. Kapitalistlikus ühiskonnas kapitalistid (kodanlus): omavad tööriistu, maad ja kapitali. Töölised (proletariaat): omavad ainult oma tööjõudu · Ekspluateeriminee ­ tööline ja kapitalist astuvad omavahel toomissuhetesse. Kapitalist maksab töölisele palju vähem kui on töölise poolt loodud väärtus. Ta maksab sellepärast,

    Sissejuhatus sotsioloogiasse
    Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt
    22
    docx

    Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt

    tekkida revolutsioon? võimet samaaegselt poliitilisi otsuseid a) Jah mõjutada b) ei ­ (Davies: revolutsiooni põhjustab enamasti b) Eliiditeooria alahindab eliidi siseseid konflikte ootuste ja tegelikkuse erinevus.) c) Nii a kui b 8. Millised on demograafia ülemineku ajal 13. Millises ühiskonnas peaks olema rohkem toimuvad peamised muudatused? vallalisi mehi rohkem kui vallalisi naisi a) Suremuse langus, sündimuse langus (eeldusel, et mehi ja naisi sünnib võrselt)? b) Suremuse langus, sündimuse tõus a) Polügüünses- mitmenaisepidamine c) Suremuse tõus, sündimuse langus b) Polüandrilises- mitmemehepidamine 9

    Sissejuhatus sotsioloogiasse




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun