50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-04-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Krizzzuu
Õppematerjali autor
d kus d on vedeliku erikaal kas 60 °F/60 °F või 15 °C/15 °C juures. Toornafta jaotatakse API suuruse järgi kolme klassi: - kerged, API>37 - keskmised, API 32...37 - rasked, API <32 Toodud piirid ei ole kindlad. Näiteks Arabian Light tüüpi toornafta API on 34, kuid see loetakse kergeks toornaftaks. Erikaal saadakse vedeliku kaalu võrdlemisel vee kaaluga. Üheks tähtsamaks naftasaaduste tuleohtlikkuse karakteristikuks on leekpunkt (flash point). See on kõige madalam temperatuur, mille juures normaalrõhul eraldub produkti pinnalt nii palju auru, et vedeliku pinna lähedal tekib auru ja õhu segu, mis sütib lahtise tule toimel. Tule eemaldamisel põlemine lakkab. Leekpunkti määramiseks kasutatakse mitmesuguseid standardeid: ASTM, DIN, IP, ISO. Üldiselt kasutatakse nn. suletud nõu meetodit (closed cup, lühendatult c.c.). Põlevvedelikud jaotatakse leekpunkti järgi rühmadesse.
Andmeanalüüs Kordamisteemad 1) Uurimistsükkel: millised etapid eelnevad ja järgnevad andmeanalüüsile. Tuleb püstitada uurimisküsimused: mida ja kelle käest tahan teada saada; millistele küsimustele tahan vastuseid. Andmete kogumine. Enne kogumist kontrollida, ehk on andmed juba olemas ja arvestada aja- ning raharessursiga. Vaatlus: otsevaatlus, varjatud vaatlus, osalusvaatlus Eksperiment Intervjuu: struktureeritud, poolstruktureeritud või struktureerimata Küsitlus Kas uurida valimit või üldkogumit? Üldkogum ehk populatsioon. Valim on üldkogumist uurimiseks eraldatud osa, mille põhjal tehakse statistilisi järeldusi üldkogumi kohta. Valimi moodustamine: a)tõenäosuslik: 1. Lihtne juhu- nimekiri 2. Süstemaatiline juhu- nimekiri, millest iga 10. 3. Kiht- valin grupid, keda küsitlen 4. Klaster- valin kellegi grupist b) mittetõ
KESKKONNAFÜÜSIKA ALUSED.
1. Tõenäosusteooria ja matemaatilise statistika elemendid.
· Sündmus, juhuslik suurus.
o Sündmus- mingi fakt, mingi juhtum, mis võib toimuda, aga võib ka mitte
toimuda. Kindel sündmus (toimub kindlasti), võimatu sündmus (ei toimu
kindlasti), juhuslik sündmus (võib toimuda, aga võib ka mitte toimuda).
o Juhuslik suurus on mingi arv. Diskreetne e mittepidev (1,2,3), mittediskreetne
e pidev (2
● Kohustuslik teave märgistusel 2. Kemikaali ohusümbolid ja ohu sõnaline tähendus ( toksiline, tuleohtlik, ärritav, plahvatusohtlik, oksüdeeriv, söövitav, keskkonnaohtlik aine). Oht - Kõik ebasoodus, mis võib tekitada kahju (võib viga saada) või ka olukord, mis viib õnnetusele või katastroofile ● Toksiline - Mürgine väikeses koguses sissehingamisel või läbi naha imendumisel, võivad põhjustada surma. ● Tuleohtlik - Võib süttida. Leekpunkt on vahemikus 21-55 kraadi. ● Ärritav - Sügelus, ebamugavus, kipitus, põletik ● Plahvatusohtlik - Aine reageerib eksotermiliselt õhuhapnikuta eraldades gaase, mis võivad plahvatada, äkitselt süttida. ● Söövitav - Materjali ja nahka läbiv aine ● Keskkonnaohtlik - Lagunedes eritab keskkonnale ohtlikke aure jne. Reostab, hävitab pindu, mõjub ohtlikult organismidele. ● Oksüdeeriv - Kokkupuutel plahvatusohtlike kemikaalidega põhjustab ägeda
Puhta vee pH = 7. Lahus on happeline kui pH < 7, aluseline kui pH > 7 ja neutraalne kui pH = 7. pH skaala kehtib ainult standardtingimustel (1 atm ja 25°C). Näiteks NaOH pH on 14,0. Soolhappel 1,0. pH arvutamine prootonite kontsentratsioonist ja vastupidi: pH = -log[H+] => [H+] = 10-pH 7. Gaasi ja auru mõiste, nende üldised omadused ning nende omadusi väljendavad põhiseadused (normaaltingimused, tiheduste väljendamine ja määramine, mooli ruumala, kriitiline temperatuur ja rõhk, käitumine rõhu ja temperatuuri muutumise korral, segude iseloomustamine, osarõhud). Gaas aine, mis norm rõhul 1 atm ja toatemperatuur(18-23°C) on täielikult gaasilises olekus (ainel pole kindlat ruumi ega kuju). Aur selline aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur, nt veeaur (st gaasilises olekus olevad ained, mis tavatingimustes on kas vedelad või tahked, nt vesi (vedel), jood (tahke)).
aluselisi lahuseid, mille pH väärtus on suurem kui 14. Puhta vee pH = 7. Lahus on happeline kui pH < 7, aluseline kui pH > 7 ja neutraalne kui pH = 7. pH skaala kehtib ainult standardtingimustel (1 atm ja 25°C). Näiteks NaOH pH on 14,0. Soolhappel 1,0. pH arvutamine prootonite kontsentratsioonist ja vastupidi: pH = -log[H+] => [H+] = 10-pH 7. Gaasi ja auru mõiste, nende üldised omadused ning nende omadusi väljendavad põhiseadused (normaaltingimused, tiheduste väljendamine ja määramine, mooli ruumala, kriitiline temperatuur ja rõhk, käitumine rõhu ja temperatuuri muutumise korral, segude iseloomustamine, osarõhud). Gaas on aine, mis normaalrõhul ja toatemperatuuril on täielikult gaasilises olekus. (ainel pole kindlat ruumi ega kuju). Aur on selline aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur, nt veeaur (st gaasilises olekus olevad ained, mis tavatingimustes on kas vedelad või tahked, nt vesi (vedel), jood (tahke))
USA 9020000 12,23 138 320 Venetsueela 3023000 3,56 0 30,3 Norras on naftafirmade tulumaks 78%, muudel firmadel 28%. Valitsus võib kasutada maksimaalselt 4% aastas. Maailma kõige kallim bensiini hind, üle 2,45$/l, 12.2014. Venetsueelas on bensiini hind 0,01$/l, 12.2014. Kütuse koostis Kütus koosneb põlev- ja mineraalosast ning niiskusest. Kütuse koostis määramine Tahkete kütuste omaduste määramiseks kasutatakse kahte tüüpi analüüse: tehnilist analüüsi ja elementaaranalüüsi. Tehniline analüüs annab informatsiooni tahkete kütuste omadustest nende kuumutamisel: kui palju eraldub kütusest lendosiseid, kui palju on analüüsitavas kütuses koksi. Tehnilise analüüsi tulemusena saame teada kütuse niiskuse, tuhasuse ja kütteväärtuse. Kütuse elementaaranalüüsi tulemusena määratakse põlevaine süsiniku, vesiniku, hapniku,
...................................................................................................20 4.9 Mõõtemääramatus.............................................................................................. 22 4.10 Saagis............................................................................................................... 24 5. Eksperimentaalne osa ..............................................................................................25 5.1Cu ja Zn sisalduse määramine Leek-AAS meetodil........................................... 25 Reaktiivid ............................................................................................................ 25 Seadmed ja vahendid............................................................................................25 5.2 AAS külmauru meetod Hg määramiseks.......................................................... 26 Reaktiivid ................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid