Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Statistika (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Keskväärtust või mediaani?
Statistika on teadus, mis 
käsitleb andmete kogumist, 
töötlemist ja analüüsimist.
1
Üldkogum on objektide hulk, 
mille kohta  soovime  teha 
põhjendatud järeldusi.
Uurimise võimalused:
a) uuritakse kõiki elemente
b) uuritakse mingit osahulka - valim
2
Tunnused jagunevad:
arvtunnused ( kvantitatiivsed  tunnused)
pidevad  tunnused
diskreetsed  tunnused
mittearvulised tunnused ( kvalitatiivsed  )
nominaalsed tunnused
järjestustunnused
binaarsed  tunnused
3
Andmete töötlemine
 Vigaseid väärtusi ei tohi asendada õige 
väärtusega
Andmeid võib kodeerida
4
Ühe klassi õpilaste pikkused (cm).
161, 173, 168, 159, 166, 64, 171, 
170, 167, 177, 163, 159, 162, 172, 
169, 170, 165, 16, 174, 162, 166.
5
Hinnang
Vastajate arv
Kodeerimine
Väga hea
13
Hea
25
Halb
14
Väga halb
2
Ei oma arvamust
15
6
Andmete kogumine ja korrastamine on 
vajalik eeltöö töötlemisele, mis  koosneb 
järgmistest etappidest:

1) probleemi püstitamine ja üldkogumi 
määramine
2) mõõdetavate tunnuste ja 
mõõtmistäpsuse määramine
3) valimi moodustamine
4) kodeerimiseeskirja fikseerimine
5) andmekirjelduse lisamine
7
Variatsioonirida  – saadud tulemused on 
järjestatud kasvavalt või kahanevalt
Sagedustabel  näitab, mitmel korral antud 
tunnus saab antud väärtuse
Hea ülevaate annab  graafik  (tulpdiagramm,  sektordiagramm
… )
(pideva tunnuse korral võib  sagedustabeli  jaotada vahemikeks ehk klassideks).
8
Jaotustabel  näitab tunnuse 
väärtuse suhtelist sagedust ehk 
sageduste osakaalu
 
Kumulatiivne  sagedus 
(sageduste summa)– 
absoluutsed sagedused liidetakse 
(kasutatakse ka kumulatiivset suhtelist
sagedust).
9
Näide sagedustabeli kohta
Brutopalk  (EEK)
Sagedus
Suhteline
Kumulatiivne 
sagedus
sagedus
kuni 5000
52
17%
52
5000-7000
54
17%
106
7000-9000
49
16%
155
9000-11000
56
18%
211
11000- 13000
46
15%
257
13000-15000
55
18%
312
KOKKU
312
100%
312
10
Ühe kooli gümnaasiumiastmes õppivate 
noormeeste jalanumbrid on:
 
  

43, 41, 42, 43, 44, 44, 40, 
43, 42, 43, 44, 42, 43, 46, 
44, 40, 45, 42, 43, 41, 42, 
43, 44, 43, 41, 42, 41, 43, 
42, 44, 41, 42,
43, 45, 
Mood 44, 46, 40, 
ustada an 41, 43, 44
tud andmete 
põhjal sagedustabel ja 
jaotustabel.

11
12
Ühe klassi õpilaste pikkused (cm).
161, 173, 168, 159, 166, 64, 171, 170, 
167, 177, 163, 159, 162, 172, 169, 170, 
165, 16, 174, 162, 166, 158, 169, 178, 
169, 164, 171.
Moodustada sagedustabel 
jaotades andmed 5 klassiks.

13
Tunnuse keskväärtus on 
tunnuste aritmeetiline keskmine.
Kui objekte on palju, siis on mõistlik 
kasutada sagedustabelit
14
Aritmeetilise keskmise 
eelised:   

1) kasutab kogu infot
2) on aluseks paljudele teistele 
näitajatele
15
Aritmeetilise keskmise puudused:
1) kui jaotus on mitmetipuline või U-
kujuline, siis ei pruugi aritm. keskmine 
olla tunnuse kuigi iseloomulik väärtus
2) on tugev abstraktsioon, sellist 
väärtust ei pruugi tunnusel esineda
16
Koostada pingerida  
alljärgneva tabeli põhjal
Õppeaine
Maht 
Ain
Paul
Tiit
tundides
Matemaatik
80
5
4
5
a
Füüsika

60
4
3
3
Keemia
40
3
5
4
17
Jalgrattur  sõitis 48km kiirusega 
16km/h, 60km keskmise 
kiirusega 15km/h ja 65km 
kiirusega 13km/h. Arvuta  
jalgratturi keskmine kiirus.
18
Mediaan on arv, millest  suuremaid  
ja väiksemaid väärtusi on 
variatsioonireas ühepalju.
Tähis Me
Kui variatsioonireas on elemente 
paarisarv , siis mediaaniks on kahe 
keskmise liikme poolsumma.
19
Mediaani  eelised: 
1) lihtsamini leitav
2) vähem mõjutatud eranditest
20
Mediaani puudused:   
1) ei kasuta kogu infot
2) tunnuse  muutudes  allpool või 
ülalpool mediaani jääb mediaan 
samaks.
21
Kumba eelistada, kas 
keskväärtust või mediaani? 

I grupp
8000  kr. 10 000 kr. 14 000 kr. 17 000 kr. 19 000 
kr.
II grupp
7000 kr. 11 000 kr. 13 000 kr. 16 000 kr. 39 000 
kr Mediaan: I grupis  14 000, 

II grupis 13 000
Keskväärtus: I grupis 13 
600

         II grupis  17 200
22
Mood on tunnuse kõige 
sagedamini esinev väärtus
tähis Mo
Kui tunnusel on üle kahe moodi, 
siis öeldakse et mood puudub.
23
Moodi eelised:
1) kiire ja lihtne määrata
2) saab kasutada kui jämedat ja 
valmis mõõtu kui pole vaja teha 
edasisi arvutusi  
3) ainus keskväärtuse näitaja, mida 
saab kasutada nominaaltunnuse 
korral
24
Moodi puudused:
1) raske välja tuua keskmist
2) on  olukordi , kus mood ei 
iseloomusta keskmist
25
Õpilased tegid kontrolltöö, mil e eest saadi 
järgmised punktisummad:
24, 15, 28, 12, 13, 29, 13, 24, 10, 30, 20, 13
Leia aritmeetiline keskmine, mediaan ja 
mood. 

Võrdle neid ja mida järeldad saadud 
suurustest.

26
Mida peaks veel kindlasti teadma 
järelduste tegemiseks?

Numbe
40
41
42
43
44
45
46
r
Saged
2
6
8
9
5
1
1
us
Leia aritmeetiline keskmine, 
mediaan ja mood. 

27
Hajuvusmõõdud:
1) minimaalne ja maksimaalne element
2)  variatsioonirea  ulatus
3) alumine  kvartiil , ülemine kvarti l
4) dispersioon, standardhälve
5)  variatsioonikordaja
28
Minimaalne element – tähis Min
Variatsioonirea kõige väiksem 
element.
Maksimaalne element – tähis 
Max
Variatsioonirea kõige suurem 
element.
29
Variatsioonirea ulatus on 
maksimaalse ja minimaalse 
väärtuse vahe.
 d = Max - Min
30
Alumine kvartiil – tähis Kv
on tunnuse väärtus, mil est väiksemaid 
li kmeid on variatsioonireas     ehk 25%
 
Ülemine kvartiil – tähis Kv
on tunnuse väärtus, mil est suuremaid li kmeid 
on variatsioonireas     ehk 75% 
31
Leia mediaan, mood, alumine ja ülemine 
kvartiil
Number
36
37
38
39
40
41
42
sagedu
3
4
7
8
2
3
1
s
32
Dispersioon on hälvete  ruutude  
keskväärtus  σ2
Dispersioon = standarthälbe ruut
Standarthälve on  ruutjuur  dispersioonist
33
Mida suurem on standarthälve, 
seda suurem on hajuvus .
 Standarthälve iseloomustab rea 
elementide paiknevust 
keskväärtuse suhtes. 
Kui A-klassi testitulemuste standarthälve on 
1,09 ja 
B- klassil  0,76, siis võime öelda, …..

34
Enamiku tunnuste puhul võib 
öelda, et suurem osa tunnuse 
väärtustest erineb 
keskväärtusest vähem kui 
standardhälve.
St paikneb lõigus 
35
Variatsioonikordaja on standarthälbe ja 
aritmeetilise keskmise suhe.
Saadud tulemust väljendatakse sageli 
protsentides. Näitab suhtelist hajuvust.
Mida väiksem on variatsioonikordaja, 
seda ühtlasem on kogum.
36
Mõõdeti 12- aastaste  poiste ja 
nende isade massi.
Kogum
keskmine
standardhäl  Variatsiooni -
ve
kordaja
Poisid
40
5
Isad
80
10
37
Antud ühe klassi tüdrukute 
kinganumbrite sagedustabel. Koosta 
jaotustabel. Leia standardhälve, 
dispersioon, variatsioonirea kordaja
Numbe
35
36
37
38
39
40
41
r
Sagedu
1
3
6
21
16
3
4
s
38

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Näide sagedustabeli kohta
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
  • Slide 15
  • Slide 16
  • Koostada pingerida alljärgneva tabeli põhjal
  • Slide 18
  • Slide 19
  • Slide 20
  • Slide 21
  • Slide 22
  • Slide 23
  • Slide 24
  • Slide 25
  • Slide 26
  • Slide 27
  • Slide 28
  • Slide 29
  • Slide 30
  • Slide 31
  • Leia mediaan, mood, alumine ja ülemine kvartiil
  • Slide 33
  • Slide 34
  • Slide 35
  • Slide 36
  • Mõõdeti 12-aastaste poiste ja nende isade massi.
  • Slide 38
Vasakule Paremale
Statistika #1 Statistika #2 Statistika #3 Statistika #4 Statistika #5 Statistika #6 Statistika #7 Statistika #8 Statistika #9 Statistika #10 Statistika #11 Statistika #12 Statistika #13 Statistika #14 Statistika #15 Statistika #16 Statistika #17 Statistika #18 Statistika #19 Statistika #20 Statistika #21 Statistika #22 Statistika #23 Statistika #24 Statistika #25 Statistika #26 Statistika #27 Statistika #28 Statistika #29 Statistika #30 Statistika #31 Statistika #32 Statistika #33 Statistika #34 Statistika #35 Statistika #36 Statistika #37 Statistika #38
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 38 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-02-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Andre.H Õppematerjali autor
Statistika on teadus, mis käsitleb andmete kogumist, töötlemist ja analüüsimist.

Sarnased õppematerjalid

Kirjeldav statistika
6
odt

Kirjeldav statistika

Kirjeldav statistika Uuritavad indiviidide või esemete kogu või uuritavat juhulikku nähtus, mille kohta tahetakse otsuseid langetada, nimetatakse statistiliseks kogumiks (ka valimiks). Kogumit uuritakse tema objektide mingi omaduse järge, mida nimetatakse tunnuseks. Tunnused · Arvulised tunnused (pikkus, aeg, temperatuur jne) · Mittearvulised tunnused (silmade ja juuste värvus näiteks) Statistiline rida a1, a2, a3, ..., an - Statistilise rea liikmed N ­ Kogumi maht (statistilise rea maht) 01) Ühe klassi kontrolltöö hinnete rida oli järgmine: 2, 2, 2, 3, 3, 3, 3, 3, 3, 3, 4, 4, 4, 4, 4, 4, 4, 4, 4, 4, 5, 5, 5, 5, 5, 5, 5, 5. (variatsioonirida) Kui kirjutatakse realiikmed kasvavas või kahanevad järjekorras (võrdsed liikmed kirjutatakse järjest), siis saadakse variatsioonirida. Sagedustabel Hinne x 2 3 4 5 Sagedus fa 3 7 10 8 fb 2 5 9 6 N: 2+5+9+6 = 22 Igale hindele vastab tema esinemise arv. N = 3 + 7 + 10 + 8 = 28 N = f1 + f2

Matemaatika
Statistika töö-binoomjaotus-intervallid
136
xlsx

Statistika töö: binoomjaotus, intervallid

Kehakaal Sugu Tähtkuju Pikkus (cm) (kg) Jalanumber (binaarne) (järjestustunnus) (pidev) (pidev) (diskreetne) naine Neitsi 172 63 39 mees Vähk 182 64 41 naine Sõnn 155 62 38 naine Kalad 171 55 38 naine Kaksikud 170 58 38 naine Neitsi 179 58 41 naine Veevalaja 173 55 38 naine Jäär 173 55 38 naine Kaljukits 170 58 40 naine Neitsi 173 65 41 naine Kaksikud 170 64 40 mees Kaalud 178

Statistika
Uurimustöö matemaatikas
10
doc

Uurimustöö matemaatikas

...................................................................... 8 Järeldus............................................................................................................................ 10 2 Sissejuhatus Antud uurimustöö on koostatud Carolina Tantsustuudio vanema rühma tantsijate põhjal. Uurisin, mitu aastat on igaüks tantsimas käinud. Uurimustöös esinevad mõisted, tähised ja seletused · Statistika ­ teadus, mis käsitleb arvuandmete kogumist, töötlemist ja analüüsimist · Matemaatiline statistika ­ matemaatika haru, mis uurib statistiliste andmete põhjal järelduste tegemise meetodeid Statistikas on oluline uurimise objekt ja üldkogum. · Üldkogum ­ esemete hulk, mille kohta tahetakse teha teaduslikult põhjendatud järeldusi · Valim ­ mõõtmiseks võetud üldkogumi osa · Tunnus ­ omaduste seisukoht, mille kohaselt uuritakse objekti

Matemaatika
Statistika
10
doc

Statistika

1. Uurimustöös esinevate mõistete ja tähistuste selgitused · Statistika ­ teadus, mis käsitleb arvuandmete kogumist, töötlemist ja analüüsimist · Matemaatiline statistika ­ matemaatika haru, mis uurib statistiliste andmete põhjal järelduste tegemise meetodeid Statistikas on oluline uurimise objekt ja üldkogum. · Üldkogum ­ esemete hulk, mille kohta tahetakse teha teaduslikult põhjendatud järeldusi · Valim ­ mõõtmiseks võetud üldkogumi osa · Tunnus ­ omaduste seisukoht, mille kohaselt uuritakse objekti · Sagedus-jaotustabel ­ tabel, mis näitab, mitmel korral on antud tunnus saanud

Matemaatika
Matemaatilise statistika uurimustöö
9
doc

Matemaatilise statistika uurimustöö

Antud töös on vaadeldud statistilisi uurimismeetodeid kasutades kolme tunnust ­ bioloogia hinnet, geograafia hinnet ning nende ainete keskmist hinnet. Samuti on välja toodud ka kõik kogutud andmed tabelis. Kõikide uurimustöös esinevate mõistete definitsioonid ning nende tähistused on eraldi välja toodud. Kokkuvõte on esitatud viimase leheküljena. 1. Uurimustöös esinevate mõistete ja tähistuste selgitused · Statistika ­ teadus, mis käsitleb arvuandmete kogumist, töötlemist ja analüüsimist · Matemaatiline statistika ­ matemaatika haru, mis uurib statistiliste andmete põhjal järelduste tegemise meetodeid Statistikas on oluline uurimise objekt ja üldkogum. · Üldkogum ­ esemete hulk, mille kohta tahetakse teha teaduslikult põhjendatud järeldusi · Valim ­ mõõtmiseks võetud üldkogumi osa · Tunnus ­ omaduste seisukoht, mille kohaselt uuritakse objekti

Matemaatika
Statistika kordamine
1
odt

Statistika kordamine

Statistika on teadus, mis käsitleb arvandmete kogumist, töötlemist ja analüüsimist. Matemaatiline statistika uurib statistika teoreetilisi aluseid, ta uurib statistiliste andmete põhjal järelduste tegemise meetodeid. Üldkogum on kas looduse või ühiskonna nähtus või objektide hulk, mille kohta soovime teha teaduslikult põhjendatud järeldusi(Populatsioon).Valimiks nimetatakse mõõtmiseks võetud üldkogumi osa. Juhuslik valim, valimisse kuuluvad objektid valitakse välja täiesti juhuslikult üldkogumi kõigi objektide hulgast. Planeeritud valim valimisse kuuluvad

Matemaatika
Eestikeele kirjandi ja võõrkeele riigieksamite tulemuste seosed
13
doc

Eestikeele kirjandi ja võõrkeele riigieksamite tulemuste seosed

andmetest erinevate jooniste, tabelite ning diagrammide kujutamine. Uurimistöö hõlmab endas tunnis õpitu kasutamist ning abimaterjalide oskuslikku praktiseerimist. Uurimustöös arvutame 34 õpilase lõpueksamite tulemuste kohta mediaane, moode ning keskväärtusi. Joonestan ka sageduspolügoone ning jagan andmeid tabelitesse. Uurimistöös kasutan järgmiseid mõisteid: Statistika - teadus, mis käsitleb andmete kogumist, töötlemist ja analüüsimist Matemaatiline statistika - matemaatika haru, mis uurib statistiliste andmete põhjal järelduste tegemise meetodeid Üldkogum - objektide hulk, mille kohta tehakse teaduslikult põhjendatud järeldusi Valim - uurimiseks valitud üldkogumi osa Tunnus - omadus, mille põhjal uuritakse objekti Sagedustabel - tabel, mis näitab, mitmel korral antud tunnus saab antud väärtuse Jaotustabel - tabel, mis näitab tunnuse väärtuse suhtelist esinemissagedust Statistiline rida - tunnuse väärtuste järjestamata rida

Majandusmatemaatika
Statistika ülesanded
5
doc

Statistika ülesanded

Viljandi Paalalinna Gümnaasium Statistika Koostaja: Karin Kiilaspä 12a Viljandi 28.11.10 Andmete kirjeldus Minu töö eesmärgiks on uurida kõikide Päri Spordihoones käivate 18- aastaste tüdrukute kehakaalu. Kehakaal on arvuline ja pidev. Päri Spordihoones käivate 18-aastate kehakaalu tulemused on järgmised, kehakaal on kilogrammides: 1. Karin 57 26. Emmeliine 62 2. Mari 55 27. Margit 55 3. Kristi 48 28. Piret 59 4. Kerttu 50 29. Kätlin 52 5. Kaisa 60 30. Viktoria 52 6. Mariliis55 31. Debi 48 7. Gerli 62 32. Triin 48 8. Sille 58 33. Laine 63 9. Pille 54 34. Maie 52 10.

Matemaatika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun