ÄRIUURINGUTE ALUSED TMO0150 UURINGUTE VAJALIKKUS Me ei saa otsustada tähtsates küsimustes ilma asjakohast informatsiooni sügavamalt uurimata, kogudes rohkem teavet aspekti kohta, millest me oleme huvitatud. Seejärel me analüüsime kogu seda informatsiooni, et võtta vastu otsus meie probleemi õige lahenduse kohta või vastata kerkinud küsimustele. Äriuuringutes töötame me tavaliselt probleemidega, millega puutuvad kokku juhid ja ettevõtted, näiteks: kuidas siseneda teatud turule; millised faktorid mõjutavad toiminguid ühisettevõttes; missugused tegurid mõjutavad uue toote edukat väljalaskmist; kas reklaami või kui palju reklaami on vaja kindla toote turundamiseks. Uurimata ei saa me vastata ülaltoodud või nendega sarnastele küsimustele. Niihästi kui informatsiooni süstemaatilist kogumist ja kriitilist analüüsi, on meil vaja õppida ka seda, kuidas asjad käivad, teiste tehtud uurimis
• Tagasiside: arusaamine, skaalade sobivus, maht ja keerukus • Peale prooviküsitlust - ankeedi lõppversioon VALIM • Valim: sihtrühma esindav kogum küsitletavaid • Valim määrab, kelle kohta saame teha järeldusi + kui detailselt võrrelda • Juhuslik valim: iga …. üliõpilane • Suunatud valim: võrrelda esimese ja 3. õppeaasta tudengeid • Rusikareeglid KÜSITLUSE LÄBIVIIMINE • Postiküsitlus • Küsitlus vahendajate kaudu. Ametnik, sõbrad, küsitlusfirmad • Küsitlen ise • Küsitlusviis ja andmete usaldusväärsus • Eelnev kokkulepe • Küsitlusseansid, kindel ajaperiood • Loobujad • Selgitused • Lubatust kinnipidamine – tagasiside, loterii… KÜSITLEJA ENESEKRIITIKA • Ankeetküsitluse nõrgad kohad • Eeldus: reflekteerimisvõime • Eeldus: avatus ja valmisolek tegelikke seisukohti esitada • Eeldus: vastaja on motiveeritud
Raamatukogud Sisemised allikad Välised allikad Tegevusalade liidud Riiklikud asutused Äriinfofirmad 4. ESMASTE ANDMETE KOGUMISE MEETODID Esmaste andmete kogumiseks kasutatakse kolme põhimeetodit: küsitlus (survey) vaatlus (observation) eksperiment (experiment). Küsitlus on soovitud andmete kogumine inimeste intervjueerimise teel spetsiaalsete küsimuste abil, kas siis otse, telefonitsi, posti teel või arvuti abil. Eeliseks on , et info saadakse otse inimeselt. Küsitlusel on järgmised piirangud: vea võimalused küsimustiku koostamisel ja intervjueerimisel; küsitlus võib olla kulukas ja aeganõudev; raske leida soovitud vastajaid.
üksteisega mittekattuvateks rühmadeks e. kihtideks. Valik tehakse kihtide sees. Kihtide osakaal üldkogumis peab olema uurijale teada. Mitmeastmeline valik: Valim moodustatakse mitme sammuga, kuni viimaks jõutakse huvipakkuvate uuritavateni. Seda meetodit rakendatakse, kui uuritavad on selgelt rühmitunud kobaratesse. 10.Iseloomustage võrdlevalt põhilisi andmekogumismeetodid sotsiaalteadustes (vaatlus, eksperiment, küsitlus, sekundaarandmed). Milles seisneb iga meetodi eripära? - Vaatlus : inimeste tegevust uuritakse loomulikes tingimustes,spontaanselt tekkivates situatsioonides, vahetult selle toimumise ajal. Vaatluse kaudu saab uurija vahetult kogeda,mis tegelikult juhtub. Teised meetodid annavad selle kohta vaid kaudset, vahendatud infot. Vaatlus on kõrge valiidsusega andmekogumismeetod. Eksperiment: uuritakse inimeste käitumist uurija poolt kujundatud ja kontrollitud tingimustes
mõlemalt poolelt võetakse keskmised tulemused, võrreldakse ja analüüsitakse neid ning tehakse nende põhjal järeldused katse tulemuste kohta. Mõõtmismeetod Mis on mõõtmine? Suuruste väärtuste määramiseks kasutatakse mõõtmist. Mõõtmine on mõõdetava suuruse, näiteks pikkuse või nurga, võrdlemine mõõduks võetud suurusega. Mõõtmine võib olla... 1) Füüsikaline 2) Psühholoogiline Mõõtmiseks võib olla vaatlus, küsitlus, loetlemine, mingite andmete leidmine. Mõõtmismeetod Mõõtmismeetod on meetod, millega uuritavate kohta andmeid kogutakse. Nt. kirja teel saadetud küsimustik, telefoni teel esitatud küsimused, vahetu intervjuu, vaatlus või vahetu mõõtmine. Mõõtemeetodid Mõõtmismeetodeid võib liigitada kahte rühma: 1. Otsene mõõtmismeetod Mõõdetav suurus on otseloetav mõõteriista skaalalt või võrreldav tuntud suurusega.
uurimisasutused jt). 5.3. Esmased andmed . Kulukuse ja väärtuse poolest kõrgeimal kohal on esmased andmed. Selliseid andmeid kogutakse juhul, kui vajalikku teavet pole või kui see on aegunud, ebatäpne, puudulik ja mitteusaldusväärne. P. Kotleri arvates on nende andmete uurimine ettevõttele kõige kulukam.Esmaseid andmeid kogutakse tavaliselt küsitlusuuringute abil, mille kaudu selgitatakse välja oma sihtgrupi tarbijate teadmisi, arusaamu, eeliseid ja rahulolu. Küsitlus teostatakse telefoni või posti teel. Küsitlusuuringute halvaks küljeks võib pidada seda, et enamasti on küsitlejate protsent väga madal, kuna paljud inimesed keelduvad küsitlustele vastamast, arvates, et uurimus pole muud, kui varjatud müügitellimus või siis on nad lihtsalt hõivatud. Seetõttu ei anna uuring tihtipeale usaldusväärseid tulemusi. TELEFONIKÜSITLUS. Telefoni teel tehtav küsitlus on suhteliselt odav ja kiire ning tagab küllaldase info mitmekülgsuse
uuringust või tuleb informatsiooni vajaduse rahuldamiseks korraldada esmane uuring. Enne esmase uuringu kasuks otsustamist, tuleks hoolikalt läbi uurida teisesed andmed ja kui sealt vajalikku informatsiooni ei leia, siis tuleb korraldada esmane uuring. 6 1 MEETODID JA TEHNIKAD 2.1. Andmete kogumise meetodid ja tehnikad Esmase info põhilisteks kogumisviisideks on ( Vihalem): Küsitlus Vaatlus Eksperiment Meetodi valik sõltub probleemi iseloomust, uuringu eesmärgist, firma ajalistest ja rahalistest võimalustest jm teguritest. Tavaliselt kõiki kolme ühes projektis ei kasutata, kuid mõnikord ühendatakse küsitlus vaatlusega või eksperimendiga (Vihalem 2001). Tänapäeval on kõige laialdasemalt kasutatav andmete kogumise meetod küsitlus. Edaspidi tulebki lähemalt juttu küsitlusmeetodist. Teistest meetoditest järgneb lühiülevaade.
ANDMETE KOGUMISE VIISID Küsimustikud ja intervjuud Struktureeritud küsimustikud Küsimuste esitamine ja sõnastamine Skaleerimine Intervjuud ja intervjueerimine E-uurimuste eripärad Uurimused loomulikes raamistustes Vaatlus Arhiiviandmed Laboratoorsed uurimused Eksperimentaalsed uurimisplaanid Küsitlus. Küsitlemisel arvestada: Sotsiaalne ihaldatavusega, verbaalne võimekusega, hoiakutega. Struktureeritud küsimustikud (structured questionnaires) 1) Kirjalikud küsimustikud (written questionnaires) Eelised: Odav Intervjueerija mõju on minimaalne Ajalimiit pole väga piiratud Anonüümsuse tunne Puudused: Vastuseprotsent Valim Vastuste täpsus ja täielikkus Vastamine sõltub küsimustiku pikkusest Puudub kontroll küsimustele vastamise järjekorra üle Vastamise
Kõik kommentaarid