Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

KÜSITLUS (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida te arvate selle toote kvaliteedist ?
  • Mis on kognitiivne meetod ?
  • Mis tööd teete praegu ?
  • Millega tegelete oma töös ?
  • Milliseid teisi töid on teil olnud ?
  • Mis teile meeldis teie töös kõige enam ?
  • Mis liiki probleeme tuli ette ja kuidas neid lahendasite ?
  • Miks te tahate lahkuda praegusest töökohast ?
  • Miks te kandideerite ?
  • Mis hobid või teised huvid teil on ?
  • Kuidas teha ankeeti ja korraldada küsitlust ?
  • Mis mõjustas sellele antud hinnanguid ?
  • Missuguse partei poolt te hääletaksite kui täna oleks Riigikogu valimised ?
  • Missugust eriala te läheksite õppima kui teil täna oleks võimalus valida eriala ?
  • Kuidas esitada küsimusi ?
  • Kuidas teile meeldis käesolev etendus ?
  • Keskküte? Jah....Ei.... - kas teil on elektriküte ?
  • Missuguseid ajalehti te loete ?
 
Säutsu twitteris
KÜSITLUS.
See on peamine meetod sotsioloogilisteks uurimusteks. Selle meetodi abil on võimalik teada saada suhtumisi erinevatesse probleemidesse, tõekspidamisi, arvamusi , valikuid , huvisid. Küsitlusmeetoditega saab suure hulga töötlusmaterjale lühikese ajaga , eriti anketeerimisega.
Küsitluse liik.
Kvalitatiivne küsitlus –pehme -, suhteliselt vähe formaliseeritud küsitlus, mille eesmärgiks on : - genereerida hüpoteese; - uurida suhteliselt erandlikke olukordi / objekte;
- saada eksperthinnanguid. Kvalitatiivse intervjuu tulemustele ei rakendata tavalisi statistilisi meetodeid ja saadavad tulemused ei ole standardsete meetodite abil üldistatavad. Kvantitatiivne küsitlus , mille korral kasutatakse standardiseeritud küsitlusvormi – ankeeti ning tulemused üldistatakse üldkogumile. Sellise küsitluse puhul tuleb jälgida terve rea eelduste täidetust, et tulemused oleksid üldistatavad.
Küsitluse vastuste ja tulemuste puuduseks ei ole 100 protsendiline objektiivsus ( vastused ei ole alati õiged – vasatakse huupi; ei saa kõiki küsitluslehti tagasi ), kuid üldjuhul annavad nad ammendavaid tulemusi vajalikul tasemel. Küsitlusmeetodi puhul tuleb esmajärjekorras püstitada ja fikseerida selle uuringu eesmärk ja seejärel koostada küsimused.
Küsimustiku koostamisele esitatakse järgnevad nõuded : - küsimused peavad olema esitatud täpselt, lihtsalt ja tekstiliselt korrektselt; - küsimused ei tohi vastajat suunata teatud eitavale, jaatavale või mingi valikuga
vastusele; - küsimused tuleb sõnastada ühemõtteliselt, tuleb vältida arusaamatust tekitavaid
võõrsõnu, erialaseid termineid, slänge; - küsimuse ülesehitusel peab vältima võimalikku eitavat vastust ( te ei ostaks seda
toodet?); - küsimused ei tohi riivata vastajate tundeid erinevates valdkondades
( näiteks sugu, vanus, rahvus jne); - motivatsiooni ja arvamusküsimuste puhul eelistada kaudse sisuga küsimusi, mitte
mõjutada vastajat valima soovituslikku ( mida te arvate selle toote kvaliteedist?); - kindlasti lülitada küsimustikku kontrollküsimusi – eelmiste vastuste õigsuse kontroll
teistsuguse küsimuse sõnastusega. (mida peate selle toote juures heaks?); - valikvastustega küsimuse puhul peaks kindlasti üheks vastuseks olema
“ ei oska öelda” – inimene ei tea vastust.
9Küsimuste rühmad:
1. Fakti tasemel küsimused, millega küsitakse faktilist infot. Harilikult nõuab nendele vastamine vaid otsest meenutust. ( tuletage meelde, nimetage, millal, kes, kus, kui kaua ...);
2. Tõlgendavad küsimused, nende vastused näitavad arusaamist probleemist ( selgitage, tehke kokkuvõte, andke ülevaade, tooge näiteid, leidke seoseid );
3. Rakendusküsimused pakuvad võimaluse lahendada või edasi uurida probleeme ( tõestage, kuidas kasutaksite, kui...,kuidas..,ehitage, konstrueerige, lahendage..);
4. Analüüsivate küsimustega suunatakse vaatlema erinevaid aspekte või komponente üldiste arusaamade valguses (võrrelge, liigitage, tehke graafik , tabel, skeem );
5. Sünteesivad küsimused suunavad loovale probleemilahendusele ja originaalsele mõtlemisele ( sõnastage teooria, koostage , esitage teine võimalus, kujutlege..);
6. Hinnanguküsimustele vastates langetatakse põhjendatud otsus mingi lahenduse, meetodi, idee vms. väärtuse kohta ( andke hinnang, esitage oma seisukoht, mis on tähtsam,parem, sobivam ..).
Küsimused oma ülesehituselt võivad olla:
- - -
otsesed ja kaudsed , esimesi loetakse paremateks, annavad objektiivsema vastuse (millisest materjalist pükse ostaksite – villane, strets ,- lavsaan jm.; kaudne – kas te ostaksite pükse mingi materjali valikuga?);
faktilisi ( spetsiifilisi, erialaseid ) teadmisi eeldavad küsimused ; arvamusi eeldavad küsimused ( mis on kognitiivne meetod?);
lahtised e. avatud küsimused, milledele ei järgne vastuste variante , võib ise vastata oma arvamuse või teadmiste kohaselt, näidates samal ajal ka vastaja informeeritust antud temaatika osas ;
kinnised küsimused, milledele järgnevad vastuste variandid. Soovitavalt viie valikvastusega. (jah, ei, ei tea, võibolla, vahest; hinnangu andmine 5-palli skaalas); poolkinnised küsimused, kus osa vastuseid antakse valida ja samas eeldatakse vastustes ka vastajate arvamust, jäetakse vabad read omadele vastustele.
Küsimuste esitamise järjestus .
Küsitluse eel on vajalik selgitus , milleks seda uuringut teostatakse, millised on eesmärgid ja kus seda kasutatakse, millistel eesmärkidel.
Samuti anda kaaskiri kui kaua küsitlemine ajaliselt kestab.
Küsitluse maht peab olema selline, et ta ajaliselt ei ületakse 30. minutit, maksimaalselt 40. minutit. Küsitlemise ajal peab looma toetava õhkkonna, et vastamine annaks küsitletavatele inspiratsiooni. Vastamiseks peab andma piisavalt aega.
Küsitlust alustatakse lihtsamate ja huvitavamate küsimustega, seejärel keskmises osas tulevad raskemad ja sisuliselt mahukamad küsimused, mis rohkem kaalumist vajavad ja
10
oma arvamust , suhtumist esitlevad. Võimalusel vähendada suletud ( kinniste ) küsimuste arvu. Suletud küsimused ei innusta eriti vastama, nad jätavad mulje, et tegelikult ei olda vastusest huvitatud. Kui neid kasutatakse, siis on soovitav täiendada avatud küsimusega. Küsitluse lõpposa peab olema jälle kergema sisuline. Küsimuste koostamisel ja vastusevariantide valikul on soovitav kasutada erinevaid šifreeringuid, tähistusi ( näiteks kasti sisse risti tegemine õige vastuse juures ).
Küsitluse lõppedes on tavaliselt vajalikud ka vastaja ankeetandmed – sugu , vanus, kool, töökoht, amet jne. Lõpus on kindlasti on vajalik ka selline lihtne pöördumine, nagu : küsitlusele vastuste andmisel täname osutatud abi eest.
Küsitlemistel eristatakse järgmisi alaliike : - anketeerimine – ehk sisuliselt kirjalik küsitlemine; - intervjuu – ehk sisuliselt suuline küsitlemine e. usutlemine.
ANKETEERIMINE.
Anketeerimine on ankeedi vormis küsimuste esitamine uurimuseks. Algandmed kogutakse teatud hulga inimeste käest, kasutades selleks küsitluslehti – ankeete. Võib küsitleda kõiki või teatud osa inimesi, kes esindavad teatud gruppi inimesi. Representiivne valimjuhuvalim – kõigil võimalikel valimisse lülitatud vastajatel on võrdne võimalus sattuda valimisse. Oluline on järgida 3 põhitõde :
1. juhuslik ja representatiivne vastajate valim; 2. vastajatel ei tohi olla võimalust valimit kuidagi kujundada; 3. küsitleja peab teadma vastava elanikkonna karakteristikuid.
Küsitluse variandid :
1. silmast –silma küsitlus, küsitleja täidab ankeedi ( kas paberkandjal või arvutis ); 2. telefoniküsitlus, küsitleja täidab ankeedi kas paberkandjal või arvutis; 3. vastaja poolt täidetav ankeet
- edastatakse posti teel; - küsitleja jätab täitmiseks ja tuleb ise täidetud ankeedile järele/ ootab ankeetide
täitmist; - elektroonne variant – saadetakse elektronkirjaga, jas adressaadile otse või levitatakse
võrgus. Küsitluse variandid määravad täitmisjuhendi iseloomu, samuti ka ankeedi pikkuse ja struktuuri iseärasused. Silmast silma küsitluse korral on oluline küsitleja juhend ( eriti sel korral kui küsitlejaid on palju, siis on tarvis ka spetsiaalset küsitlejakoolitust). Ankeedi sõnastus peaks olema dialoog , millele anketeeritavad vastavad. Küsimuste vastusevariandid on sõnastatud nii, et küsitleja loeb need ette ( vajadusel näidatakse vastusevariante kaardil). Telefoniküsitluste puhul tuleb arvestada, et küsitlejal puudub silmside küsitletavaga. Ei saa kasutada paljusid erinevaid ega keerulisi, hääldusest erineva kirjapildiga vastusevariante.
11
Vastaja poolt täidetava ankeedi puhul tuleb ankeet sõnastada nii, et ei tekiks vastamisel segadusi. Kõik juhised trükitakse vahetult küsitluslehele. Anketeerimine peab sel juhul olema korraldatud nii, et ankeedi tagastamine toimuks väikseima vaevaga ja ilma vastajapoolsete kulutusteta. Seda liiki ankeedi puhul on väga oluline ankeedi sõnastus ja kujundus, isegi kirja suurus, jooniste olemasolu.
Anketeerimise liigi määramisel tuleb arvestada järgmisi asjaolusid : - kõige kallim, kuid üldiselt parimaid tulemusi andev küsitluse vorm on silmast silma
küsitlus, ka siin tuleb siiski arvestada keeldumisi; - telefoniküsitluse puhul tuleb arvestada, et üldkogum piirdub isikutega ( peredega,
organisatsioonidsega), kellel on telefon. Telefonitsi on keeldumine kergem kui otsesuhtluse korral, kuid siin on teatavaks eeliseks see, et telefoniküsitlus on reeglina lühike.
- internetiküsitluse puhul tuleb arvestada, et üldkogum piirdub aktiivsete interneti kasutajatega. Siin on suhteliselt raske teha üldistusi, sest tegemist on üsna uue küsitlusvormiga. Tõenäoliselt on probleemid samad, mis postiküsitluse korral.
- postiküsitluse korral on tavaline, et vastamise tase kipub olema alla 50 %, sest isegi makstud vastuse puhul nõuab ankeedi täitmine vastajalt teatavat lisapingutust ( kirja viimine postkasti )
- enamasti ei õnnestu ka kõiki vastajatele antud ankeete kätte saada.
Ankeedi vormis küsimuste esitamine omab rida eeliseid võrreldes usutlusega, need on järgmised : - võimaldab ühekorraga saada kergesti vastuseid paljudelt vastajatelt; - vastuste kirjalik esitamine loob aluse nende edasisele objektiivsele töötlemisele;
- ankeedi andmestikku saab kergesti statistiliste meetoditega töödelda; - anketeerimine tagab vastaja anonüümsuse.
Samal ajal on anketeerimisel ka rida puudusi, need on allajärgnevad :
- kuna kõik küsimused on ankeedis algselt kirjas, siis võib vastaja neid läbi lugedes mõtestada vastused loogilisse süsteemi ja seega muuta kontrollivad küsimused kasutuks, mõttetuks
- küsimustele vastuste andmisel konsulteeritakse eelnevalt kaaslastega - osadele küsimustele jäetakse vastamata või ei tagastata ankeeti üldse - ankeedis esitatud küsimusi ei saa vajadusel ( mittetäpne esitus, arusaamatus )
täpsustada.
Anketeerimise üheks alaliigiks on testid, nendega soovitakse määrata oskuste ja teadmiste taset mingis ainevaldkonnas.
Anketeerija on küsitleja suhtes maksimaalselt viisakas ja lugupidav. - ankeet algab selgitusega, mis on ankeedi eesmärk ja milleks saadud teavet
kasutatakse. Hea on kui mingil teel saab ka küsitletu ankeetküsitluse tulemustest huiljem teada ( näiteks ajaleheartiklist, veebileheküljelt või raamatust).
12
- Seejärel kinnitatakse vastajale, et ankeet on anonüümne ja üksikisikute vastuseid eraldi ei kasutata ega levitate, et kõik andmed on seadusjärgselt kaitstud. Ankeedil ei tohi olla vastaja nime, aadressi ega isikukoodi (va. erilubadega ankeedid , nt. rahvaloendus).
- Kui küsitletav ei soovi vastata kas kogu ankeedile või osale sellest, tuleb seda soovi aktsepteerida. Sellegipärast on küsitlejal õige veel kord (või kaks) pöörduda küsitletava poole, selgitades, et uuringu seisukohast on oluline, et just tema ankeedile vastaks .
- Ankeedi sõnastus ja küsitleja käitumine ei tohi vastajat suunata ega sisaldada hinnangut vastustele. Pole õige küsida “Ega te pole kokku puutunud kuritegevusega?” Selle asemel on hoopis neutraalsem “Kas te olete kuritegevusega kokku puutunud?”
- Küsitluses pole liigne kasutada viisakusavaldusi (Palun öelge ..) Ankeedi lõpus tuleb vastajat tänada suure töö eest.
- Lugupidamine anketeeritavasse väljendub ka hoolikalt koostatud, nägusalt vormistatud ja korrektses, asjalikus ning mõistetavas keeles kirjutatud ankeedis. Korrektne keel ja viisakas pöördumine on vajalik ka küsitluse puhul.
INTERVJUU.
Intervjuu on andmete kogumise meetod sotsiolingvistilises uuringus . Sotsiolingvistika on keeleteaduse haru, mis uurib keele ja ühiskonna vahekorda ja vastastikuseid suhteid. Intervjuu kuulub kvalitatiivsete empiiriliste uurimismeetodite alla. Intervjuu on vahetu sihipärane vestlus – küsitlus respondendiga (informant – annab informatsiooni) Intervjuu on suuline küsitlus – üks-ühene vestlus intervjueerija ja intervjueeritava vahel, mis võimaldab koguda informatsiooni üksikisiku mõtete, tunnete ja käitumise kohta. Intervjuu võimaldab koguda nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid andmeid. Intervjuu
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
KÜSITLUS #1 KÜSITLUS #2 KÜSITLUS #3 KÜSITLUS #4 KÜSITLUS #5 KÜSITLUS #6 KÜSITLUS #7 KÜSITLUS #8 KÜSITLUS #9 KÜSITLUS #10 KÜSITLUS #11 KÜSITLUS #12 KÜSITLUS #13 KÜSITLUS #14 KÜSITLUS #15 KÜSITLUS #16 KÜSITLUS #17
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-12-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 120 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor snafu Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

113
doc
TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ
83
doc
Õiguse sotsioloogia
7
doc
Kordamisküsimuste vastused
106
pdf
PSÜHHOLOOGIA ALUSED
70
pdf
Majandusalased uurimismeetodid
84
pdf
Turundusuuringud
161
pdf
Juhtimise alused
284
pdf
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend-seiremeetodite arendamine ja rakendamine





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun