Kõrgharidusreformi poolt ja vastu (kvalitatiivsed meetodid) (0)

Tartu Ülikooli Majandusteaduskond
Liispet Kaisel
Ekke Sakkov
Mihkel Pari
Kõrgharidusreform teeb tudengid vaeseks
Kvalitatiivne intervjuu
Juhendaja : Kaia Philips
Tartu 2013

Uurimisprobleem ja -meetod

Uurimisprobleem, mis tundus uurimist väärt, oli see, et paradoksaalsel kombel on teoreetiliselt täiesti võimalik, et kõrgharidusreform, mis on ju üsnagi otseselt suunatud muuhulgas ka tudengite rahalise olukorra parandamisele, võib omada hoopiski vastupidist efekti. Selle huvitava tähelepanekuni on meid viinud kõrgharidusreformi teemalised kirjutised , mida võis leida Internetist, seal hulgas ka haridusminister Jaak Aaviksoo erinevad artiklid selgitamaks kõrgharidusreformi visiooni ja eesmärki.
Grupiga tööd alustades oli üsnagi selge, millist uurimismeetodit me antud juhul kasutama peaksime. Nimelt sai meile üsna kiiresti selgeks, et ankeetküsitlus ei avaks meie probleemi täielikku tagamaad, ega kirjeldaks selle olemust. Välistasime ka dokumentide või kirjanduse analüüsi, sest tahtsime fookusesse võtta tudengi , kui inimese, keda antud reform kõige otsesemalt puudutab. Valikusse jäigi siis kvalitatiivne intervjuu või töö fookusgrupiga. Argumenteeriti, et peaksime kokku koguma fookusgrupi, kes kõik siis sellel teemal arutleks, kuid mõistsime, et seal tehtav töö peaks olema meie poolt ka kuidagi salvestatav ja kontrollitav. Seega valisime pisut teistsuguse lähenemise ja tegime intervjuu kahe kaastudengiga, et teada saada nende mõtteid.
Intervjuu peaks andma infot selle kohta, mida inimene mõtleb. Selleks pidime eelnevalt tegema küsimused ja tutvusime reformi sisuga. Küsimusi küsis Ekke, ta alustas ja suunas vestlust mõlemal intervjuul samamoodi, see tähendab, et struktuur oli paigas ja järjekord oli muutumatu. Me valisime struktureeritud lähenemise vältimaks meie võimalikust kogenematusest tulenavaid segadusi. Intervjuu oli näost näkku, me ei filminud . Koos kõrgharidusreformi põhipunktide tutvustusega võttis intervjuu aega umbes pool tundi. Kuna võtsime inimesed eraldi ette, ei pidanud me neile leidma ühist aega, saime minna sügavuti.
Kuna tegemist on üsna teadmisinõudva teemaga , pidasime õigeks enne intervjuud tutvustada intervjueeritavale kõrgharidusreformi põhipunkte. Selgitasime intervjuu käiku ja kinnitasime nende anonüümsuse. Küsimuste koostamisel lähtusime sellest, et alustada kaugemalt ja üldisemast, liikudes iga küsimusega asja ivale lähemale, jõudes lõpuks probleemi tegeliku tuumani. Valimi koostamisel pidas meie grupp olulisimaks määrajaks seda, kas inimene on tasulisel või tasuta kohal, et saaksime arvamusi mõlemalt poolt seda kujuteldavat piiri, mis reformiga ära kaob. Valim on väike, sest tegu on pilootuuringuga, mille eesmärk on õppida küsima õigeid küsimusi ja testida, kas meie meetod on õige.

Intervjuu

Juhan, 20, tasulisel kohal

Mil määral oled rahul praeguse kõrgharidussüsteemiga?
Põhimõtteliselt võiks siin kehtida ameeriklaste vanasõna: If it ain’t broken , don’t fix it. Minu meelest ei ole siin hetkel midagi niiväga katastroofilist, et peaks nüüd kohe muutma hakkama. Praegu on proportsionaalselt neid tasulisi ja tasuta kohti täiesti normaalselt. On antud võimalus ka nendele inimestele, kes pole riigieksameid nii hästi sooritanud, aga on motiveeritud jätkama akadeemilist teed.
Millised on teie arvates probleemid, mida kõrgharidusreform üritab lahendada?
Mina sellest väga hästi aru ei ole saanud, aga olen aru saanud , et mõte oli siiski keskmise kvaliteedi kasv.
Mis te arvate , kas õpilased hakkavad pärast kõrgharidusreformi rohkem tööl käima?

Ma arvan, et need kes peavad tööl käima, need ikka töötavad. Ei muuda see midagi. Need, kes muidu ei käi, need ei käiks ju pärast reformi ka. Tegelikult on nii, et paljud käivad tööl ka lihtsalt selleks, et rohkem raha teenida, isegi siis, kui tegelikult otsest vajadust ei ole.
Kuidas mõjutab kõrgharidusreform teie arvates tudengite üldist rahalist olukorda?
Kui tudeng tõesti tuleb vaesest perekonnast, siis see annab talle tõesti kasu. Aga kui ta pole vaene, arvan, et midagi ei muutu, ainult raskem on rikkurite lastel sisse saada, sest enam ei saa kohta osta endale.
Kuidas mõjutab kõrgharidusreform töölkäimise motivatsiooni?
Kui sa tööl saad rohkem pappi, kui sul kulub halvasti õppimise jaoks, on kõik timm. Siis on ju mõtet rohkem tööl käia. Aga ma arvan, et üldiselt paneb see õpilased vähem tööl käima.
Kas toetuste kahekordistamine kaotaks ära vajaduse tööl käia?
Kuna hetkel toetused on alla 90 euro, kõik see kogu krempel, siis isegi kui see kahekordistatakse, siis minu arvates ei ole võimalik sellega ära elada. Kõik üür, kommunaalid, igast saast – see võtab juba ise üle 100€ kuus.

Merike, 20, tasuta kohal

Mil määral oled rahul praeguse kõrgharidussüsteemiga?
Ma olen täitsa rahul, ise sain oma eksamitega sisse, aga eks ta natukene tõsi ole, et ikkagi on vist võimalik osta sisse ennast ülikooli. Sellega ma väga rahul ei ole.
Millised on teie arvates probleemid, mida kõrgharidusreform üritab lahendada?
Soovitakse, et ülikooli läheks õppima need inimesed, kes on tõeliselt huvitatud ülikoolis õppimisest ja tundub, et suunata rohkem inimesi kutsekõrgharidust omandama. Tundub, et praegu on diplomite ületootmine.
Mis te arvate, kas õpilased hakkavad pärast kõrgharidusreformi rohkem tööl käima?
Võib-olla peab õpilane kohustuste täitmatajätmisest tulenevaid rahalisi kohustusi täitma minnes tööle. Mina küll näiteks arvan, et kui ma mingis aines läbi kukuks, ei oleks mul kohe võtta sellist raha, et see tasu ära maksta. Ma arvan, et peaksin minema tööle selleks.
Kuidas mõjutab kõrgharidusreform teie arvates tudengite üldist rahalist olukorda?
Minu teada on väga palju neid, kes hakkavad tagasi maksma nende EAP-de eest. Nii et mingi pooled üliõpilased peavad tasuta kõrghariduse asemel ikkagi väga palju maksma. Nii et mina usun, et kõrgharidusreform muudaks tudengite rahalise olukorra tunduvalt raskemaks.
Kuidas mõjutab kõrgharidusreform töölkäimise motivatsiooni?
Kuna peale reformi peab saamata jäänud EAP-de eest maksma, paneb see üliõpilased kõvasti õppima, mis võtab neilt aga ära aja, mis muidu kuluks tööl käimisele, muutes üliõpilase ikkagi kokkuvõttes vaesemaks tööl saamata jäänud raha võrra.
Kas toetuste kahekordistamine kaotaks ära vajaduse tööl käia?
Kindlasti mitte. Toetustest ei ela niikuinii ära, nad on küll teretulnud lisa, aga põhisissetulek on ikkagi vanemate tugi või siis tõepoolest , tööle minek.

Kokkuvõte, järeldused

Kui me valisime neid inimesi, keda intervjueerida, oli meil mõttes, et kindla peale tulevad siit väga vastakad arvamused ja seisukohad. Meie kõigi üllatuseks ei erinenudki vastajate vaatevinklid nii drastiliselt kui oleks võinud oodata. Vastused sellistele küsimustele, mis puudutasid põhjuseid, miks tudengid tööl käivad, jäid mõlema vastaja puhul üsnagi pragmaatiliseks ja just sel põhjusel ei saanudki need väga palju erineda. Mõlemad vastajad olid enne intervjuud mõõdukalt teadlikud kõrgharidussüsteemis valitsevatest probleemidest ja üllatavalt teadlikud ka kõrgharidusreformi põhjustest.
Kumbki vastaja ei olnud väga optimistlikult meelestatud selle suhtes, mida reform endaga kaasa toob. Ennustustes oldi küllaltki konservatiivsed ja arvati, et muutused ei ole väga suured. Siiski toodi välja ka võimalusi, kuidas kõrgharidusreform võib paljude tudengite rahalist olukorda tunduvalt raskemaks muuta.