Referaat teaduslikust artiklist (6)

Referaat
Liisi Pajula A83695
Torild Hammer , Axel West Pedersen

„The Gender Gap in Subjective Poverty: A Comperative Study“

The Open Social Science Journal, 2008, 1, 22-30
Artiklis tegeletakse üldiselt vaesuse probleemiga. Spetsiifilisemalt on tegu uurimusega, kuidas tajuvad erinevad sood vaesust ja majanduslikku pinget.
Härrad Hammer ja Pedersen uurivad, kuidas individuaalsed ja kontekstilised faktorid mõjutavad abielus või kooselavate meeste ja naiste kogemust majanduslikust pingest . Nende peamine hüpotees on, et riikides, kus naiste osalus tööturul on väike, on kalduvus erinevusele selles, kuidas mõlemad sood tajuvad subjektiivset majanduslikku heaolu või pinget individuaalsesl tasemel, kusjuures naistele on see soovahe ebasoositavam. Teisisõnu, naised tajuvad individuaalsel tasemel suuremat majanduslikku survet ja väiksemat heaolu, kui nendega koos elavad (ja ehk ka abielus olevad) meessoost isikud. Hammer ja Pedersen esitavad ta teise hüpoteesi: nende arvates on riikides, kus üleüldine osalus tööturul on madal (ehk töötuse määr on kõrge), võib juhtuda nii, et naiste materiaalne heaolu ei sõltu nii suuresti nende enda osalemisest tööturul, sest töötust toetavad traditsioonid sissetulekute ühtlasest jaotamisest leibkonna raames. Samas tunnistavad nad aga, et ei ole siiani leidnud pädevat tõestust oma teisele hüpoteesile.
Meetoditena kasutasid Hammer ja Pedersen individuaalset intervjuud kooselavate naiste ja meestega, mis viidi läbi enam kui 20nes riigis, rohkem kui 20 000 inimese hulgas. Samuti olid nende käsutuses varasemate küsitluste tulemused, mida nad järelduste tegemises edukalt rakendada said. Suur osa informatsioonist tuli näiteks European Social Survey (ESS)’i poolt 2002-2003. a läbi viidud uuringust, mis viidi läbi 20nes Euroopa riigis. Üleüldine saadud vastuste protsent oli 60, kõikudes tugevasti riigist-riiki (kõige väiksem osalus oli Šveitsis – 34% ja kõige suurem Rootsis – 70%). Uurijad kasutasid andmeid, mis olid kogutud kooselavate või abielus paaride kohta.
Nende uurimisobjektid – subjektiivne vaesus ja majanduslik pinge – tuletatakse intervjueeritava vastusest küsimusele majapidamise sissetulekute olukorra kohta. Peale majapidamise tegelikku sissetulekut puudutavat küsimust (mis objektiivselt sissetulekute olukorda mõõdab), küsiti intervjueeritavatelt mis on nende suhtumine leibkonna hetkestesse sissetulekutesse. Vastusevariante oli neli: a) hetkese sissetulekuga saab mugavalt ära elada, b) hetkese sissetulekuga tullakse toime, c) hetkese sissetulekuga on keeruline toime tulla ja d) hetkese sissetulekuga on väga raske toime tulla.
Vastajad loeti subjektiivselt vaeseteks, kui nende vastusevariandid olid kas c või d. Muutujat, mis mõõdab kogu varieeruvust üle kogu nelja kategooria, nimetati „subjektiivseks majanduslikuks pingeks“ (või, alternatiivselt, „subjektiivseks majanduslikuks heaoluks“).
Tuleb, aga märkida, et intervjueeritavatelt küsiti ainult majapidamise ressursside kohta, seega ei saa mõõta subjektiivset vaesust lähtudes individuaalsest ressursside kasutamise võimalustest. Soovahesid majapidamise sissetulekute hindamises uuritakse, eeldades, et erinevused ressursside jagunemises baseeruvad kummagi poole (mehe või naise) enda sissetulekutel. Teisisõnu usuvad härrased Hammer ja Pedersen, et ebavõrdne ressursside jagunemine majapidamise enda sees toob tõenäoliselt kaasa süstemaatilise soovahe leibkonna ressursside subjektiivses hindamises.
Tulemuste esitamise esimese etapina vaadeldakse kooselavate naiste ja meeste subjektiivsete majanduslike puuduste kogutasemeid Euroopa 20 näidisriigis.
Kõige rabavam tulemus oli suur riikidevaheline erinevus majandusliku pinge ulatuses. Riikides nagu Kreeka, Prantsusmaa, Poola ja Ungari elavad 40 kuni 50 protsenti küsitletud meestest ja naistest subjektiivses vaesuses , samas kui Skandinaavia maades, Hollandis ja Šveitsis on see number alla 10 protsendi.
Samuti on huvitav märkida, et mõned vaesemad Lõuna ja Ida-Euroopa maad näitavad ka väga kõrgeid subjektiivse majandusliku pinge tasemeid võrreldes nende riikide objektiivse vaesusega, samal ajal kui mõnedes jõukamates Põhja-Euroopa maades on see muster vastupidine . See võib näidata, et oma majandusliku olukorra subjektiivne kogemine eurooplaste hulgas on tundlik ka üldise sissetulekute taseme kõikumise suhtes ja mitte ainult relatiivsete sissetulekute positsiooni seas oma maal, erinevalt tavakohaste vaesuse mõõdupuude tõekspidamistele.
Kuigi majapidamise objektviine sissetulek peaks olema enam-vähem sarnane kõikide maade abielus ja kooselavate paaride seas, siis on siiski erinevused subjektiivse majandusliku pinge tajumise hulgas kahe soo poolt – ja seda harilikult naiste kahjuks. Kõikdest küsitletuist leiab 22,5 protsenti naistest ennast elamas vaesuses, võrrelde meeste 19,4 protsendiga. Kuigi üleüldine soovahe on küllaltki tagasihoidlik 3 protsenipunkti juures, siis leidub riike, kus subjektiivse vaesuse tasemed naiste hulgas on oluliselt kõrgemad, kui nende tugevamast soost partnerite seas.
Suurim vahe naiste ja meeste arusaamas oma majanduslikust olukorrast on Portugalis 11 protsendipunktiga, temale järgnevad Sloveenia veidi alla seitsmega ja Kreeka ning Prantsusmaa umbes viie protsendipunktiga. Kahekümnest riigist viis näitasid negatiivset soovahet, mis tähendab subjektiivse vaesuse tajumine on kõrgem meeste hulgas. Soomes, kus see suunitlus on kõrgeim, ulatus erinevus meessoost vastajate kahjuks natukene üle kahe protsendipunkti.
Härraste Hammeri ja Pederseni peamine hüpotees, mille kohaselt on abikaasade või kooselavate paaride ebavõrdne osalemine tööturul võtmetähtsusega subjektiivse vaesuse tajumise soovahedes, leiab kinnitust ka nende uuringus. Leiti, et intervjueeritava enda tööpanus on oluline faktor, mis selgitab subjektiivse majandusliku heaolu erinevust meeste ja naiste vahel. Leiti ka, et naiste jaoks on tööturul osalemise positiivne efekt tugevam kui meeste puhul. Samuti leiti, et oluline on ka partneri tööstaatus, ning sedagi naiste puhul. Selgitus sellele võiks olla, et mehed toovad koju ( potentsiaalselt ) kõrgemaid palku ja saavad seega lisada majapidamise sissetulekutele.
Hämmastavalt ei leitud antud uurimuses ka, et lapsed mõjutaksid naiste arusaama subjektiivsest majanduslikust pingest rohkem kui meeste oma. Laste mõju leibkonna rahakotile oli mõlema soo puhul küllaltki sarnane.
Antud artikkel puudutab väga teravalt näiteks sotsiaalse ebavõrdsuse teemasid , ka ühe leibkonna sees ilmnevat ebavõrdsust. Samuti kasutati uuringus meie loengutes käsitletud meetodeid .
Mina sain artiklist teada peamiselt neid erinevaid faktoreid, mis mõjutavad naiste või meeste majanduslikku heaolu. Samuti oli väga põnev lugeda, et mõnedes arenenumateski riikides on samal tasemel subjektiivne vaesus, kui majanduslikult mitte nii hästi arenenud Lõuna ja Ida-Euroopa maades. Huvitavana leidsin ka näiteks fakti, et Soomes peavad mehed endid vaesemateks kui naised. Artikkel oli üldiselt väga informatiivne ning tihe.