Kas raha teeb õnnelikuks? (6)

Kas raha teeb õnnelikuks?
Raha on üldine seaduslik maksevahend . Raha on paberitükk, millel on kindel väärtus. Õnn on aga igale ühele erinev. Et teist inimest õnnelikuks teha ei pea alati raha olema. Õnn ei ole rahas, kuid ometi teeb raha inimesed õnnelikus.
Esialgu hakati kõige laiemat rahana kasutama kulda ja hõbedat. Et kulla- ja hõbedatükikesi poleks vaja igakord üle kaaluda, hakati vermima kindla kulla-, hõbeda- või muu metalli sisaldusega münte. Raha vermimise õigus oli tavaliselt valitsejal ja riigivõimul. Kaubanduse arenedes muutusid sularahaoperatsioonid müntidega tülikaks. Seepärast võeti kasutusele pankadele ja pandimajade tšekid ning võla kirjad ja alles pärast seda ilmus paberraha .
Praegusel ajal ringleb järjest vähem sularaha , enamik inimesi kasutab oma maksete tegemiseks pangakaarti. Praguses ühiskonnas on rahal suur võim.
Ma arvan, et tulevikus raha osatähtsus suureneb veelgi või jääb samaks. Igatahes see kindlasti ei alane.
Rahaga kaasneb nii positiivseid kui ka negatiivseid asju. Kui mul on raha, siis tahan endale kohe kõike lubada. Ma lähen poodi ning ostan , mida vaid hing ihaldab. Seega, rahaga kaasnevad asjad. Samas võib raha endaga kaasa tuua võltssuhted. Nimelt tean juhtumeid, kus abiellutakse vaid sellepärast, et üks kaasadest on rikas. Miks muidu on paljudel vanematel poliitikutel noored naised. Ma ei usu, et enamik neist naistest tegelikult neid mehi armastab . Naised ohverdavad endid oma tuleviku nimel. Nad teavad, et kui mees kunagi ära sureb , et siis saab naine endale enamasti vähemalt poole tema varast. Lisaks selleks on paljud inimesed raha nimel tegema kõike. Kurjategijate eesmärgiks on saada oma tegevuse tulemusena raha. Nad varastavad inimestelt, müüvad saadud asjad maha ning saavad raha, mis peaks neid õnnelikuks tegema. Paljude pettuste eesmärgiks on ka lootus kergesti rikastuda. Hetkel käib kohus petturite üle, kes pettsid inimestelt kinnisvara ning muid väärtuslike asju välja. Kõike seda raha nimel. Minu meelest kaasneb rahaga siiski rohkem negatiivseid asju, kui positiivseid.
Arvatavasti mõne aasta pärast pean valima millisesse ülikooli minna. Kindlasti sõltub ka minu valik sellest, millise summa pean ma oma õpingute eest välja käima. Samas tean, et kõik selle raha, mis haridusse investeerin ei lähe kunagi raisku.
Raha kummardamisel on ka omad tagajärjed. Raha tagajärjeks võib olla vaesus. Kui ühel hetkel ei suuda lihtsalt oma laene tagasi maksta, siis pank võtab su elamispinna, auto ja oledki vaene. Paljud sooritavad ka raha pärast enesetapu. Neil on rahaga probleemid. Nad on kellelegi võlgu, nad ei suuda enam tagasimaksta. Ning nende meelest ongi ainuke lahendus siit ilmast lahkuda oma käe läbi. Enesetapp ei ole lahendus vaid pööramatu õnnetus.
Ka üks vanasõna ütleb, et kui tahad sõbrast lahti saada, siis laena talle raha ning paraku nii ka on. Sõber kaob, kuna ta ei taha enam oma laenu tagasi maksta. Ning laenaja jääbki tühjade pihkudega.
Kui mul on palju raha siis ma olen õnnelik, samas ma tahan järjest suuremaid asju ning ei osa enam väiksematest asjadest rõõmu tunda. Ma ei oska enam rõõmu tunda kasvõi päiksestõusust, siis on raha saanud minu kinnisideeks – kaob reaalsustaju .
Aastal 2006 ajakirjas Horisont kirjutas Anu Realo kirjutas artikli raha, kohta. Toon sellest välja ühe osa:
Briti psühholoogid A. Furnham ja H. Cheng küsisid mitmesaja Briti noore inimese käest, mis teeb inimese õnnelikuks. Kes on õnnelikumad, kas need, kes on teistest tervemad või hoopiski nemad, kellel on palju sõpru? Kas inimesed on õnnelikumad, kui neil on kena välimus, terav mõistus ja palju raha? Huvitaval kombel langes enamik tavainimeste vastuseid küllalt hästi kokku psühholoogide poolt leituga; tavaarvamuse kohaselt on õnnelikud inimesed need, kes on emotsionaalselt stabiilsed, kel on head lähedased sõbrad, armastavad vanemad ja kõrge positiivne enesehinnang . Uurimuses osalenud meessoost vastajate jaoks teeb inimese õnnelikuks aga see, kui ta füüsiliselt atraktiivne, keskmiselt intelligentsem ja materiaalselt paremini kindlustatud. Seega pole kõik inimesed vanade eestlaste põhimõttega, et „saada sõpra ommõ inäbä kui sada ruubit rahha“. Kas raha eest saab õnne osta? Vastus oleks - natuke!
Raha ei tee õnnelikus, aga seda on kahjuks tänases ühiskonnas väga vaja. Sa ei saa olla õnnelik, kui sul pole elamispinda. Elamispinna eest tuleb aga tasuda rahaga.
Igaüks peab endale ise oma õnnevalemi leiutama! Minu elus ei mängi raha väga suurt rolli, kuid siiski mingi osa tal on. Ma väärtustan rohkem vaimseid väärtusi – pere ja sõpru.
Raha on ainult üks eluväärtustest paljude seas. Õnn on see kui oskad seda väärtust õieti kasutada, mitte vastupidi!