Soolised erinevused karistamise, selle raskusastme määramisel (0)

SOOLISTE ERINEVUSTE PSÜHHOLOOGIA KODUTÖÖ
UURIMISVALDKOND
Soolised erinevused karistamise ,selle raskusastme määramisel
PROBLEEM
Karistamine ,selle olemusest ja isiku konkreetsest teostusastmest tulenevad võimalikud tagajärjed ja mõjud sotsiaalses kontekstis. Kas erinevused meeste ja naiste hinnangutes karistamisel võiksid viidata sotsiaalselt aksepteerimatutele tagajärgedele.
TEOORIA
Karistamist kui sellist on uurinud Nobes,1999 Briti näitel, Wolfner & Gelles, 1993 Ühendriikide näitel ja samuti Wissow,2001 ja Holden ,1999 ning Harper,2006. Suhtumist laste karistamisse on uuritud väga palju, küll loetakse sooliste erinevuste uurimuste algusajaks 1970ndaid aastaid. Oma uurimuses on Hyde, 1984 aastal leidnud, et erinevused meeste ja naiste vahel ei pruugi mitte just alati ilmneda. Oma uurimustes üritasid psühholoogid-feministid tõestada, et peamisteks erinevuste tekitajateks on nn. Sotsiokultuurilised faktorid . Psühhooloogide seas, kes on uurinud sooprobleeme ja soolist diferentseeritust on enam tuntud R. Anger , B. Lott, Marecek jpt., kelle märksõnadeks on uus arusaamine ja lähenemine `soole` ja `soorollidele`.
Soolisi erinevusi on Eesti mastaabis uuritud erinevatest rakurssidest ja nn.sotsiaalpoliitiliselt on kõige töö ja andmemahukamad olnud seni Tallinna Ülikooli,Rahvusvaheliste Sotsiaaluuringute Instituudi ja Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi poolt läbi viidud monitooringud.
Mis puutub meie uuringuspetsiifilisse eripärasse, siis sarnase konkreetse valdkonnaga seotud uuringu leidsime Krist Maanase 2004 aasta töös ` Estonian Peoples Attitudes Towards Punishment, based on the Estonian Crime Victim Survey 2004` töös.
Sotsiaalne sugu ( gender ) on suhteliselt uus uurimisvaldkond ning soouuringute teoreetiliste lähtekohtade väljatöötamisega on lääneriikides tõsisemalt tegeldud peamiselt viimastel aastakümnetel. Eestis on soouuringutega tegeldud vähe ning sotsiaalse soo mõistegi inimestele, kes selle valdkonnaga otseselt ei tegele, sageli raskesti arusaadav. Seda enam, et ka eestikeelses terminoloogias täpne vaste ingliskeelsele terminile 'gender'puudus.
Maailmas on palju vaieldud selle üle, kuidas kujunevad inimeste arvamused soorollide kohta,
ettekujutused soolise võrdväärsuse jms kohta. Tavaliselt eristatakse makro- ja mikrotasandi
tegureid. Esimeste puhul lähtutakse sellest, et maade lõikes ilmnevad selged erinevused
soorollidega seonduvate hoiakute osas. Põhjusena tuuakse välja nii heaoluriikide erinevatele
tüüpidele omast poliitikat, mis erineval viisil toetab meeste ja naiste teatud käitumisviise
(Esping-Andersen 1990, 1999), kui ka laiemalt – „soolist korraldust“ (gender arrangements –
Pfau-Effinger 2003) ehk kultuuri, institutsioonide, sotsiaalsete struktuuride ja tegutsejate
kooskõla sotsiaalse sooga seonduva korraldamisel.
Mikrotasandi puhul uuritakse (nüüd juba konkreetse heaoluriigi piires), mis avaldab mõju
inimese seisukohtade kujunemisele. Mõjureid on välja pakutud üsna palju, nii põlvkonna kui
ka vanuse (õigemini elutee etapi) näol, samuti indiviidi haridustaset (nii inimkapitali , aga
veelgi „teadlikkuse efekti“ tõttu), religiooni, klassi ja sissetulekut jne (Lück, Hofäcker 2003).
Igal juhul on nende mõjurite „jõud“ sõltunud ka konkreetse keskkonna (heaoluriigi) eripärast,
ning on leitud, et eriti naiste puhul on tööle orienteeritusel mitu dimensiooni, st seda ei ole
mõtet hinnata vaid ”traditsioonilisuse” skaala alusel, ka on tööle orienteerituse seos
keskkonnaga (heaoluriigiga) keerulisem kui pereorientatsiooni puhul.
Hinnates arvamust: Lapse füüsiline korralekutsumine on mõnikord paratamatu”, on mehed-
naised üldiselt ühesugusel seisukohal, kusjuures pooldavat seisukohta esitavad küllaltki paljud
vastajad – 42-43%. Küsimus oli hoiakulist laadi ja selles ei olnud täpsustatud, mida füüsilise
korralekutsumisega silmas peeti.
Erineva haridusega lapsevanemad olid selles küsimuses sarnasel seisukohal – olenemata
haridustasemest leidsid ligemale pooled vastajad, et lapse füüsiline korralekutsumine on
mõnikord paratamatu. Samas ilmneb, et vanemad inimesed pooldavad enam traditsioonilisi
kasvatusviise, nooremad olid lapse füüsilise karistamise osas tagasihoidlikumad. Küll tulevad erinevused esile vaadates, kas vastaja enda peres on alla 18-aastaseid lapsi või mitte.Mida rohkem on lapsekasvatamise kogemusi, seda enam ollakse nõus, et lapse
füüsiline korralekutsumine on paratamatu. Naiste puhul ilmnes , et kui ei ole lapsi, on väitega
nõusolijaid 38%, kui aga lapsi on kaks ja rohkem, siis juba iga teine. Samalaadsed vahed
ilmnevad ka meeste grupis.
Vanem ja laps suhetes on 42% mehi-naisi ühesugusel seisukohal, et lapse füüsiline
korralekutsumine on mõnikord paratamatu. Seejuures nende hulgas, kelle peres on lapsi, on
lapse füüsilise karistamise aktsepteerijate osakaal suurem kui nende hulgas, kellel peres lapsi
pole. 2000. aastal viis AS Emor läbi uuringu kampaania „Ära löö last“ raames, et hinnata hoiakuid
laste kehalisse karistamisse . Lapse löömisse suhtus taunivalt 55% inimestest. Uuringus
ilmnes oluline erinevus naiste ja meeste suhtumises karistamisse . Naised on veendunumad
karistamise efektiivsuses, 13% naisi pooldas täielikult väidet, et ilma vitsata last inimeseks ei
kasvata . Erinevused ilmnesid ka eestlaste ja muulaste suhtumises laste karistamisse. Kui 49%
eestlastest pooldas laste karistamist, siis vaid 26% muulastest pidas laste karistamist õigeks.
Erinevus hoiakutes on Tallinna ja maa elanike seas, kui 28% tallinlastest pooldab karistamist
siis maa elanikest 55%.
Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti ühiskonnas on traditsioonilised hoiakud, mis rõhutavad
soorollide ja soospetsiifiliste käitumismallide erisust ka tänaseni laialt levinud, seda nii
meeste kui naiste seas. Teiseks, naised on oma hoiakutes siiski üldjuhul modernsemate
vaadetega kui mehed. Kolmandaks, meeste ja naiste rolliarusaamad lahknevad eelkõige
nendes küsimustes, mis puudutavad kummagi soo traditsioonilisi võimupositsioone.
Neljandaks, mida haritumate ja nooremate meeste- naistega on tegemist, seda modernsemad
on üldjuhul ka nende hoiakud. See lisab lootust, et tulevikus, koos põlvkondade
vaheldumisega mureneb ka iganenud soostereotüüpide kandepind. Viiendaks, mitte-eestlased,
sh eriti mehed on arusaamades tunduvalt vanamoodsamad ning enam traditsiooniliste
soostereotüüpide kütkes kui eestlased.
Selgitades Eesti inimeste väärtuspildi maskuliinsust-feminiinsust, selgus, et vastu ootusi on
Eestis nii naiste kui meeste väärtusmustris selges ülekaalus postmodernistlikule ühiskonnale
omased feminiinsed ehk “ pehmed väärtused”. Sealjuures ei erine oluliselt ka erinevate
põlvkondade meeste-naiste väärtushinnangud, küll aga kohalike rahvuskogukondade omad.
Mõlemast soost mitte-eestlased kalduvad enam aktsepteerima maskuliinseid ehk “tugevaid
väärtusi” – edukust , tugevust , jõudu, enda maksmapanemist jms – kui eestlased.
Kuigi Eesti ühiskonnas on soostereotüüpsed hoiakud laialt levinud – seda nii meeste kui
naiste seas, on naised siiski mõnevõrra modernsemate vaadetega kui mehed.Soolised
lahknevused rolliarusaamades ilmnevad eelkõige nendes küsimustes, mis puudutavad
kummagi soo traditsioonilisi võimupositsioone. Mida haritumate ja nooremate meeste-
naistega on tegemist, seda modernsemad on üldjuhul ka nende rollihoiakud, mis lubab loota
iganenud soostereotüüpide kandepinna murenemist tulevikus. 2000. aasta ohvriuuring näitas, et inimeste suhtumine karistamisse on muutunud pehmemaks. Vastused küsimusele “Missugune oleks õige karistus teistkordses murdvarguses süüdi tunnistatud 21-aastasele mehele, kes varastas teleri” näitasid, et võrreldes 1995. aastaga on oluliselt vähenenud vanglakaristuse pooldajate osakaal ning
kasvanud ühiskondliku tööteenistuse pooldajate osakaal.(Victims of Crime in Estonia 1993-2000, Andri Ahven ,Lauri Tabur,Kauko Aromaa).
Väärib märkimist, et küsitluse andmetel on Eestis vanglakaristuse pooldajaid juba vähem
(23%) kui oli Lääne-Euroopa riikides keskmiselt 1992. aastal (27%; uuemad
võrdlusandmed puuduvad). Suhtumist karistamisse ja kurjategijatesse on uuritud ühe lisana ka mahukas uurimuses `Kuritegevus Eestis 1991-2001, mis läbi viidud TPÜ Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi ja EV Justiitsministeeriumi tellimusel 2002 aastal ja mille viisid läbi Jüri Saar, Anna Markina, Andri Ahven, Aet Annist ja jaan Ginter .
HÜPOTEESID
Meie uuringu hüpoteesid on taandatud sellele, et uurida karistamist rakursist, kus uuringusse on kaasatud inimesed, kelle igapäevane töö on seotud karistamise või selle määramisega selle sõna otseses mõttes. Nimelt on peamine uurimisgrupp Justiitsministeeriumi haldusalas töötavad inimesed ja sellega lähedalt seotud ametites olijad- liiklus - ja kriminaalpolitseinikud, kohtutäiturid( küll reaalselt paar kohtutäiturit, parkimiskontrolöri, kohtunikku, advokaati ja juristi). Antud uuringu mahtu arvestades oleme katnud vaid minimaalse vajaduse valimi moodustamiseks.
Hüpoteesid tulenevad eeldusest, et erinevuste ilmnemisel meeste ja naiste hinnangutes/reaalses käitumises võib tekkida olukord, kus reaalse karistuse määramisel võib karistuse astme protsentuaalne erinevus meeste ja naiste vahelistes otsustes tähendada seda, et nais- või meesõigusmõistja poolt määratud karistuste määr võib tähendada x arvu suuremat või väiksemat karistust nii konkreetses materiaalses vääringus kui ka otsese aresti tõttu kinnipidamisasutuses viibitavas ajas. Sellisel juhul oleks tegemist ülima sotsiaalse ebaõiglusega.
Esimene hüpotees on küll risti vastupidine senistele uurimistulemustele, kuid oletame, et

Naisõigusmõistjad määravad rangemaid karistusi, kui meesõigusmõistjad samasuguses vastutusalas, kus tegemist konkreetse karistamisega
Juhul, kui hüpotees leiab kinnitamist, tähendaks see õigusruumis seda, et naisametniku poolt karistatud süüline võib kanda pikemaajalist vanglakaristust või saada rangema karistuse suurema maksumäära määramise läbi rahalise karistuse vms.

Kõrgemalt haritud vallalistele naistele on iseloomulik rangema karistuse määramine, kui vastavas staatuses mehel
Sellisel juhul kinnitaks see meie arvates seda, et karjäärile pühendunud naine on enam opositsioonis sotsiaalselt ebasoovitavate nähtustega ega ilmuta haritud inimesele omast tolerantsi tõusu

Vähem haritud meeste ja naiste vahel on karistuste märamisel suurem differents, kui kõrgemalt haritud meeste ja naiste vahel
Juhul, kui see on nii, kinnitaks see soolistest eripäradest tingitud arusaamade arhailist olemust, kus teadvusele ja hoiakutele avaldab mõju pigem kantav sooroll

Mida varem on mees või naine omandanud hariduse, seda suuremad on erinevused suhtumistes karistamisse naiste ja meeste vahel dekaaditi. Nooremad ilmutavad suuremat tolerantsi ja erinevused meeste ja naiste hoiakutes suhtumises karistamisse on marginaalsed või puuduvad täielikult
Eeldame, et kümnendite jooksul ( jagame hariduse omandanud dekaadidesse vastavalt kooli lõpetamise aja järgi ) väheneb vahe erinevustes m ja n vahel suhtumises karistamisse hüppelise tolerantsi kasvuga 21 saj algusest ning sugudevahelise erinevuse vähenemisega.

Paarissuhtes elavad meeste või naiste arvamused erinevad oma hoiakutes vallaliste meeste ja naiste arvamustest, kusjuures paarissuhtes elavate meeste ja naiste vahel on erinevused väiksemad, kui vallalistel meestel ja naistel
Meie arust kinnitaks see paremaid eeldusi sotsialiseerumisel läbi mikrotasandi ühiskondlikku ellu ning liberaalset maailmavaadet

Mehed ja naised, kelle igapäevatöö ei ole seotud karistamisega on märksa karmimad karistuste määramisel, kui need m/n, kes seda teevad oma igapäevatöös
Siin oletame, et ühiskonnas toimuv eemaldumine täidesaatva võimu ja rahva vahel suureneb millele peaks viitama kõrgendatud soov määrata rangemaid karistusi nende poolt, kes sellega igapäevatöös kokku ei puutu . Küll ei uuri antud küsimus otseseid erinevusi m/n vahel vaid on pigem sotsioloogilise taustaga.
MEETOD
Idee oli uurida inimesi suhtumises karistamisse sellisel, et eristada kindlalt nad oma ülesannete täitmisel, et kas nad siis on seotud oma töös karistamisega või mitte.
Plaanis oli uurida inimesi erinevas vanuses alates 18 eluaastast, mille kohaselt eeldasime, et inimene on kas asunud tööle või edasi õppima. Eristasime inimesed soolise kuuluvuse jägi ning soovisime uurimusse kaasata teisalt vastava arvu mehi ja naisi, kes oleksid nö.inimesed tänavalt ja kes moodustaksid nn. kontrollgrupi tulemuste interpreteerimisel. Soovisime kaasata uurimusse erinevate vanuserühmade ja haridusega ning perekuuluvusega inimesi, et saada läbilõikelist hinnangut meeste ja naiste vaheliste erinevuste lõikes. Peamise uuritavate grupi moodustas Justiitsministeeriumi haldusalas toimiva ametkonna töötajaskond, millele lisandus karistamisega seotud teiste valdkondade esindajad- kohtutäitur, parkimiskontroll, jurist .
PROTSEDUUR
Esmalt töötasime välja küsimustiku (vt.Lisa 1), mille ametkondlikuks kasutamiseks lõime ka eformulari, mis asub www. eformular .com/volberg12/erinevused ning ühtlasi võtsime kasutusele ka paberversiooni kuna ei saanud muidu kodutöö suhteliselt piiratud aja jooksul olla kindlad tagasisides vastuste näol. Pealegi eeldas osade vastajate tagasiside saamine nendega vahetut suhtlemist küsimustele vastuste saamiseks. Eformulari saatsime laiali ametkondlikult ( osa ametkonna väliseid inimesi vastas samuti eformulari täites ) ning paberkandjal küsimustiku edastasime vahetult inimestele, kelle vastuseid ootasime.
Eformularile saime vastused 34 inimeselt ning paberkandjal 17 inimeselt. Tegime juhusliku valiku vastajate vahel selliselt , et oleks kaetud kõik meie poolt uuritavad grupid proportsionaalselt ehk siis oleks nii meeste kui naiste esindajaid võrdselt nii hariduse, tööalase tegevuse, vanuse kui kooselusuhte ning hariduse omandamise aja järgi. Vastuseid analüüsisime andmetöötlusprogrammiga SPSS
TULEMUSED
ANALÜÜS
KOKKUVÕTE
KASUTATUD ALLIKAD JA INTERNETIVIITED
INTERNET
www. links .jstor.org
www.intl-icj.sagepub.com
www.prq.sagepub.com
www.rubedo.psc.br
www.yalepress.yale.edu
www.leaonline.com
www. pegasus .cc.ucf.edu
www.ebevier.com
www. neti .ee
www.google.com
www.apa.org
MUUD ALLIKAD
Kalmus , V. (2002). Soorollid ja kodanikukasvatus. J. Mikk (toim.), Soorollid
õppekirjanduses. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 122 – 152.
Mikk, J. (toim.) (2002). Soorollid õppekirjanduses. Tartu: TÜ Kirjastus
Narusk , A., Hansson, L., Kelam, A., Laidmäe, V.-I. (1999). Väärtushinnangute ja hoiakute
muutumine Eestis. – Eesti inimarengu aruanne 1999: 30-35.
Saar, E., Lõhmus, K. (2003). Sotsiaalne ebavõrdsus Eestis: tegelikkus ja inimeste hinnang. -
Eesti inimarengu aruanne 2003. Tallinn: TPÜ RASI.
Vöörmann, R. (2005). Tööturu ohud: tööhõive vähenemine ja töötuse suurenemine. E.Raska,
T.Raitviir (koostajad) Eesti edu hind. Eesti sotsiaalne julgeolek ja rahva
turvalisus. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 74-77.
Hyde J.S. How Large are Gender Differences in Agression? Developmental Metaanalysis// Developmental Psychology, 20.1984
Maccoby E.E., Jacklin C.N. The Psuchology of Sex Differences. Oxford , 1975
Crompton, R. (1999). Discussions and Conclusions. In Restructuring Gender Relations.
R.Crompton, editor. Oxford: Oxford University Press.
Domsch, M., Ladwig, D., Tenten, E. (2003). Gender Equality in Central and Eastern
European Countries. Frankfurt am Main : Peter Lang.
Helemäe, E., Saar, E. & Vöörmann, R. 1997. Gender Stratification of Young Adults in Earnings.
In: Taljunaite, M. (ed.), Everyday Life in the Baltic States. Vilnius : Lithuanian Institute
of Philosophy and Sociology, 79-103.
Inglehart , R. & Baker, W.E. (2000). Modernization, cultural change, and the persistence of
traditional values . – Americal Sociological Review, 2000, 65, 19-51.
Inglehart, R. & Norris, P. (2003). Rising Tide: Gender Equality and Cultural Change around
the World. Cambridge : Cambridge University Press.
Kalmus, V., Vihalemm , T. (2004). Eesti siirdekultuuri väärtused. V. Kalmus, M. Lauristin
(toim.), Eesti elavik 21. Sajandi algul: ülevaade uurimuse Mina, Maailm, Meedia
tulemustest. Tartu: TÜ Kirjastus, 31-44.
Kandolin, I., Narusk, A. (1996). Social well-being and gender: post- soviet Estonia and the
welfare state Finland . – Scandinavian Journal of Social Welfare 4, 127
Kinnunen, U., Loikkanen, E. & Mauno, S. (1995). Työn ja perheen vuorovaikutus: ongelmien
yleisyys, syyt ja seuraukset. Jyväskylän yliopiston perhetutkimusyksikön julkaisuja
1995, 5.
Leinsalu, M., Denny Vågerö, D. and Kunst , A. E. (2004). Increasing ethnic differences in
mortality in Estonia after the collapse of the Soviet Union. - Journal of
Epidemiology and Community Health 2004;58, 583-589.
Lorber, J. (1994). Paradoxes of Gender. Yale University Press.
Orazem, P. F., M. Vodopivec (2000). Male-Female Differences in Labor Market Outcomes
during the Early Transition to Market: The Case of Estonia and Slovenia . The
World Bank Working Paper
Vöörmann (2000). Sooline segregatsioon. Helemäe J, Saar, Vöörmann. Kas haridusse tasus
investeerida. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus
Heikki Sariola.Älkäämme lyökö lapsia – historiallinen asennemuutos etenee Haaste (2006) nr. 3, lk. 9-11.
Kristi Maanas. Eesti elanike suhtumine karistustesse rahvusvahelise kuriteoohvrite uuringu Eestis 2004 põhjal